Rahvapärased taimenimetused

Tuulepesa

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 158, 454 (46) < Mustjala khk., Mustjala v., Panga k., Niidi t. (1937)
Kui inime on järsku tuulest haige, lastakse tuulepesa suitsu. Need on kase otsas.

H II 37, 774 (2) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Langetõbe vastu peab hea olema, kui kuivatud tuulepesi saab sisse võetud, ja naesterahvale antakse lehtpuu tuulepesi, aga meesterahvale okaspuu tuulepesi sisse.

H II 40, 1105 (13) < Tallinn l. < Hanila khk. (1893)
Silma haigust aitab vahest, kui silmi kase tuulepesaga suitsetatse.

H II 46, 881 (14) < Ambla khk., Tapa (1894)
Kui nurganaisel paistetus ei alaneda, otsitakse metsast 3 tuulepesa ja keedetakse veega - siis selle veega määritakse.

H III 2, 243 (7) < Haljala khk., Vihula v. (1890)
Kellel haiged silmad olnud, siis toodud üheksast allikast vett ja valatud üle kaevukougu üheksa tilka, siis on sellega silmi pestud. Ja kolme saksa maa pealt toodud tuulepesi silmade arstimiseks.

H III 2, 794 (9) < Simuna khk., Paasvere v. (1889)
Jäävad kellegil kõrvad haigeks, mis tuulest arvatakse tulnud, siis otsitakse kolme saksa maa pealt tuulepesi ja keedeta nende vett. Tuulepesad on kokku kasvanud puuoksad, mis pesade moodi välja paistvad.

H II 6, 256/7 (b) < Reigi khk. (1890)
Tõine seda seltsi haigus on oma nähtuse poolest nõndasamasugune kui esimene [vistrikud ehk kärnad], kuid ta tulevat iga aasta uuesti. Selle vastu pruugitakse "lipuvart" mis neljat seltsi olemas olevat, ja kase päält "tuulepööriseid".

E 18925 (11) < Jüri khk., Sausti k. (1895)
Sügeliste ja maa-aluste vastu on hea ja parandav, kui tuulepesadest keedetud veega neid saab pestud ja vesi ühte auku saab kallatud, mis maa sisse kaevatud.

E 45695 (9) < Martna khk. (?)
Kui lapsel vistrikud, teise mõisa maalt kase otsast tuulepesa tuua, ära põletada, selle vett sisse anda ja veega ihu pesta.

E 61949 (14) < Emmaste khk., Ole k. (1928)
Kui laps tuulest viga saand, siis tehakse tuulepesasuitsu ja tuutsutakse last palja p... vastu ahjusuud ja üteldakse “terveks, terveks”.

E 82976 (17) < Karuse khk. < Pärnu l. (1933)
Haigeid silmi arstiti sel teel, et toodi mõne kase otsast tuulepesa ehk jälle õhuke kasetohu tükk, mis pirises tuule käes, ja suitsetati nendega silmi, sest arvati silmahaigused olevat saadud tuulest.

E, StK 43, 46/8 (9-10) < Jämaja khk., Mässa k. (1927)
Tuulehaigused.
On veel liik haiguseid, mis saadakse n.n. sandist (halvast tuulest). Need on õige mitmesugused. Jutustada ei osa üldiselt iseloomustada – olevat sarnased ebamäärased haigused, millele muud põhjust pole leida.
Neid tuulehaigusi arstitakse kõigeesmast veega, et tuukase nii niimetatud laialt tuntud „veetegija“ juurest arstimisvett, mida „tuulehaigele“ inimesele sisse antakse.
Teine toherdamisviis seisis tuulepesadega suitsetamises. Korjati metsast tuulepesi (oksakrässud, mis tuulest kokkukrässitult on üksteisest läbi kasvand) ja suitsetati nendega, s.o. laste nende suitsu haigele pääle. Tuulepesi pidi olema vähemalt arvult kolm ja pidid olema otsitud põhja tuule poolt. Tuntakse ka juhtumeid mil üheksa tuulepesaga on haigeid suitsetet.

ERA II 1, 535 (23) < Pühalepa khk., Kuri k. (1928)
Tuulepesa on hää villirohi, kui tuulest on villid. Keeda pesa ära ja pese veega.

ERA II 6, 157 (5) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. (1928)
Tuulepesad. Tiisikuse puhul soovitatud võtta üheksa (või kolm?) tuulepesa, need ära keeta ja siis seda vett sisse võtta.

ERA II 6, 437 (23) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. (1928)
Tuulepesad. Nendest tulevad pahad tuuled inimese külge (tuulevistrikud). Kui tuulepesa ära põletada ja selle tuha vee sees end pesta, siis ka tuulest nakand haigus kaob ära.
Objekti sõnade järele olevat ka tuulepesad ise "pahast tuulest puu külge hakand".

ERA II 6, 470 (11) < Rapla khk., Kuusiku m. (1928)
Kui lapsel pää olnud kärnas, siis pestud tuulepesade veega.

ERA II 6, 517 (8) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. (1928)
Kui silmad haiged, kreegi küljest võtta tuulepesa ja ära keeta. Silmi tuleb selle veega pesta, siis saavad terveks.

ERA II 9, 195 (22) < Käina khk., Käina v. (1928)
Lapsel on tuuleviga kui tal kõhus haige. Arstimiseks tehakse talle tuulepesa suitsu.

ERA II 19, 336 (5) < Kose khk., Kukepala k., Kukepala t. (1929)
Tuulest hakand haigusi arstitakse: kase otsas kasvavad nagu kämmukad - tuulepesad. Neid keedetakse ja juuakse seda vett.

ERA II 24, 194 (16) < Türi khk., Väätsa v., Röa vaestemaja (1930)
Vaata, puudel nisuksed põesad külles, kreekidel ja, siis öeldakse jah, et tuulepesa. Siis ikke otsiti kõrvahaiguse vastu - suitsetati.

ERA II 25, 334 (27) < Rapla khk., Rapla vanadekodu (1930)
Tuulepesaga arstitakse tuule maa-alusid, pestakse selle veega, milles keedetud tuulepesa.

ERA II 158, 196 (18) < Jämaja khk., Torgu v., Karuste k., Uueniidi t. (1937)
Tuulerubisid arstisid tuulepesa-veega.

ERA II 158, 384 (9) < Mustjala khk., Mustjala v., Paatsa k., Tamme t. (1937)
Vistrite vastu aitas kase tuulepesa suits; riide all suitsetati.

ERA II 187, 260 (48) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. (1938)
Tuulerubidele tehti maripuu tuulepesadest suitsu.

ERA II 202, 135 (51) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. (1938)
Tuulehaga. Mis kase otses tihidasti punti kokku kasvanu, see kutsuti tuulehaaks, ja ku olli midagi tuulehaigust, nägu palavikku olli, sis seda suitsutadi, lasti haigel teki alla suitsu, tekk olli üle pää. Seda kaseokste punti kutsutaks tuulepesaks ka ja öeldaks, et tuul sääl magava, ku vaikne aeg on.

ERA II 205, 419 (3) < Tallinn l. < Keila khk., Saue v., Äesma k. (1939)
Ka tuulepesade suits aitab silmahaiguste vastu. Tuulepesad on kase otsas peened raagude tombud.

ERA II 254, 271 (52) < Emmaste khk., Emmaste v., Metsalõuka k. (1939)
Tuulepesa suitsu sisse hingata, see kaotab ka köha ära.

ERA II 254, 315 (52) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Tuulepesa suitsu tehakse kõrvavalu vastu.

ERA II 254, 400/1 (18/9) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Hirmuste k. (1939)
Lapse riidid tohtind mette tuules kuivatada, see tegi lapse kõhu lahti. Siis toodi tuulepesasid kase otsast, keedeti sene vett ja anti lapsele sisse ja pesti last senega, siis kõht sai terveks.

ERA II 254, 401 (20) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Hirmuste k. (1939)
Kui väiksed punased villid lõid lapse peale, siis keedeti tuulepesa vett ja pesti senega.

ERA II 258, 390 (86) < Väike-Maarja khk., Vao v, Rae k. (1939)
Kasel kasvavad peenikesed oksaraod tihedasti kokku ja neid keeriseid kutsutakse tuulepesad. Ka kreegipuul on. Paistetuse haigele keedetakse tuulepesade vanni, see aitab. Tuulepesad on vee sees.

ERA II 260, 197 (185) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. < Püha khk. (1939)
Tuulerõugeid tuleb pesta, vana kombe kohaselt - kase "tuulesakust" keedetud veega. (Kasel kasvav suur sakk - tuulepõesas, tuulenuut.)

ERA II 260, 206 (214 b) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kase "tuulepõesas" (tuulesakk, tuulenuut). Vanemail kaskedel kasvav eriline kõva oksamoodustis, kase ladvaoksade küljes tavalisti, selle "tuulepõesa" vett keedetakse, ja pestakse sellega tuulest tulnud rõugeid, vistrikke ihul, kärnu jne.

ERA II 260, 463 (62) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Tuulerubid - aitasid kase tuulepesad.

ERA II 266, 221 (509) < Simuna khk., Avanduse v., Kurtna k. (1939)
Tuulerõuged, siis võeti kaskede küljest tuulepesad ja nendega viheldi.

ERA II 276, 335 (3) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (1940)
Jutsimardi Leenul oli sõõlis ümber. Küll ta katsus mütmeid rohtusi; käis saunas nõgestega vihtlemas ja muljus laudualuse mullaga, aga äi midagi. Kästi siis tuulepesaga suitsetada. See pidi sõuke pesa olema, mis pohja pool kasus siis oli abi kõige suurem.

ERA II 288, 183/4 (5a) < Tallinn l. (1940)
Ka meie pool arstiti tuulepesadega ja nende suitsuga kõrvade kohisemist, mis arvati tuulehaiguseks.

ERA II 288, 183/4 (5b) < Tallinn l. (1940)
Suure-Kustase Liisu arstis oma kõrva tuulepesadega, nende suitsu kõrva lastes ja kummeliteega kõrvu loputades.

ERA II 288, 199 (24) < Tallinn l. (1940)
Pesemine.
Kummeli- või kammelitie, kadakamarjatie, tuulepesa- ja ka allikavesi, kuhu sisse hõbevalged kaabiti.

ERA II 289, 431 (53) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (s. Brenner) (1940)
Mis tuulest hakkand on, kõrvavalu või tuulerubid, neid tuulepesaga suitsetud. Vana kuuga tuua, vana kuu neljasse õhta pääva loojaminemise aegu riie ümber pea võtta, alasti sääl all olla ja suitsu üle lasta, siis kadusid ära.

ERA II 290, 46 (3) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Ka tuulepesa ehk tuuleviha suitsuga on haiget kõrva arstitud. Tuulepesa on kaseokste küljes mitmekümne- ehk sajaharune oks, mis tuulel murtud oksa otsa on kasvanud, ja neid leidub harvade kaskete okstel tihti, iseäranis niisugustel kaskedel, mis põllupeenradel ehk karjamaadel üksikult kasvavad, ja neid tuulepesasi pidi toodama kolme saksa maa päält.

ERA II 292, 260 (5) < Kose khk. (1941)
Kuulsin et kevadel keedetud kase tuulepesa olla päris hea haigetele silmadele.

ERA II 1, 815 (34) < Tallinn l. (1928)
Kui on maast hakand vistrikud naha peal, siis kaduda ära, kui võetakse kolm tuulepesa, keedetakse neid, pestakse selle veega ja juuakse seda vett.

ERA II 12, 227 (21) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesasid keedetud ja selle veega pestud lapsi, et siis ei tule vinne ega vistrikuid ihu pääle.

ERA II 12, 358 (25) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. (1929)
Tuulerõuged: põhja pool toa nurga ääres tuulepesadega vihelda, siis kaovad ära.

ERA II 12, 522 (34) < Simuna khk., Salla v., Salla k. (1929)
Tuulerõugete puhul viheldud tuulepesadega.

ERA II 13, 223 (5) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. (1929)
Tuulepesade vett tarvitet vist tedretähtede pesemiseks.

ERA II 13, 506 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa (1929)
Tuulerõuged - soovitatakse soojas saunas tuulepesadega vihelda.

ERA II 13, 505/6 (10) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa (1929)
Tuulepesa. Kui mesilaspere läheb ära - sinna kus ta puhkama jääb (kuhugi puu otsa), kasvab üks tuulepesa. Mesilinnu jalgadel on seda puuvaksi külles ja sellest siis hakkab kasvama ja kasvab suur tuulepesa. Kui inimesele on midagi tuulest külge hakand, kui on sihukesed pahad ja paistetand plaadad, mis kangesti sügelevad, siis on kõige parem raiuda puruks mõni tuulepesa ja pajas ära keeta. Kui selle veega paar korda pesta, siis on sügelemine mööda.

ERA II 13, 565 (24) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. (1929)
Tuulepesad. Kus linnupere lööb seisma, sinna kasvab tuulepesa. Kui kõrv haige, keeta tuulepesa vett ja seda valada kõrva.

ERA II 54, 136 (130) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu (1932)
Tuulepesa tuuakse koju, sellest lastakse vett läbi ja äkilise aiguse puhul antakse kas inimesele või loomale.

ERA II 166, 112/3 (11)b < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
[hakkandhaigusi ja äkilist paistetust] Ehk naisterahva haigete jaust võttada kasest tuulepesasi ja miesterahvaste jaust männist tuulepesasi ja keitada neid, siis sene keiduviega pessa.

ERA II 166, 130 (51) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. (1937)
Kenel jalad paisetavad, siis võttada tuulepesasi ja neie liuvies pidada jalgu.

ERA II 187, 245 (112) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Tuulerubisi arstiti tuulepesadega, mis kasvavad puude otsas.

ERA II 191, 401 (1) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Matsi t. (1938)
Tuulepesa tuua kolme valla piiri pealt. Piirutule peal vähe põlema, seda suitsu silma lasti, kui silmad haiged.

ERA II 189, 492 (18) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. (1938)
Tuulepesasi toodi metsast ja suitsetati tuulest tulnd haigust.

ERA II 188, 508 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. (1938)
Kaskede sees on tuulepesad. Siis kui keegi arvati tuulest midagi saanud olevat, siis suitsetati tuulepesaga.

ERA II 189, 36 (107) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1938)
Kui lapsel kõht lahti oli, siis toodi metsast tuulepesa, aeateivast võeti lipendavaid koori, pandi need põlema ja suitsetati väikse lapse tagumikku.

ERA II 189, 94 (117) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. (1938)
Tuulepesa suitsu alla neelata, võtab köha ära.

ERA II 189, 228 (114) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. (1938)
Tuulepesad, mis männa või kuuse otsas on, on tähtsamad kui need, mis kase otsas on, okaspuudelt neid vähäm saada. Neid suitsetati, kui tuulest mõni haigus tuli.

RKM II 3, 422 (53) < Kaarma khk., Kuressaare v., Tahula k. (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuulevigu, võetakse kolmest kasest põhjapoolt küljest, igaühelt üks tuulepesa ja suitsetaks nendega.

RKM II 6, 419 (9) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui vahest inimesele löövad söukesed villid või vistrikud ihu pääle, kas sedasi hakkavad tuulest või maast. Neid arstitakse siis suitsetamisega.
Suitsetamise värki tuakse üheksamast kohast. Küll surnuajast puru ja ristide küljest laastusi, haudade päält kivisi ja teede päält puru ja väravate alt puru. Siis tuakse kolme valla maa päält tuulepesasi puude otsast, änamast ikka kaskede otsast vöötakse.
Nee kõik pannakse pölema ja siis lastakse seda suitsu villidele pääle. See peab nad siis äe kautama. Sedasi parandati maast ja veest hakkand villisi ja ka völu saadetutele oli see hea rohi.

RKM II 2, 347 (7) < Kihelkonna khk., Kipi k. (1947)
Kui oli tuuleviga, suitsetati tuulepesadega. Neid võeti kolmelt kaselt põhjapoolt küljest.

RKM II 81, 256/7 (14) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Suitsetamisest. - Kirikukella nööri ma põle kuulnu. Viirukisuitsu, mis on päris kiriku viiruk, seda olen kuulnu, aga näinu ma ei ole. Tuuleaaga ja, mis on tuuleaaga või tuulepesa, kasepuul oksad nii tihidalt mütsis koos, et tuul ka ei puhu läbi, - tuuleaaga suitsetati, lasti suitsu kõrva. Natuke elus sössi panni või lekitüki pääl, tuuleaast natuke senna pääl ja hoiad kõrva sääl kohal. Aiaroeka ja tuulelipu suitsu, kasetohtu ma ei tää. Tubakasuitsu olen kuulnu, aga sinine suhkrupaber on roosiaiguse vasta: pliiatsiga hästi mustaks kriipsutada, viiskanda teha ja sooja rätikuga pääl siduda, see on suhkrupaprest.

RKM II 111, 67 (179) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Silmahaiguste korral lasti silma tuulepesa suitsu.

RKM II 111, 38 (90) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kui silmad olid kibedad, suitsetati neid tuulepesadega.

RKM II 111, 169 (558) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Tuulevistrikud - saadi tuulest. Mindi alasti õue ja pesti end tuulega. Pesti ka kaskede tuulepesadest keedetud veega.

RKM II 158, 431 (132a) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Tuulepesad olnd suured rohud. Lehtpuu naisterahva rohe. Männal ja kuusel meeste rohi jälle.

RKM II 180, 282 (15) < Vändra khk., Sindi l. (1963)
Maa-alused.
Aliide Jürgensonil olid maa-alused. Keegi õpetanud teda kase tuulepesa okstest teed tegema ja jooma. Teed võinud teha toorestest ja kuivatatud okstest. Ta talitaski nii. Maa-alused kadunud ära.

RKM II 229, 539 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Tuulerõugeid viheldi tuulepesast vihaga.

RKM II 250, 500 (12) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Kase „tuulepesad“ - keeta, kui on tuulest tekkinud vistrikud - pesta ja juua.

RKM II 368, 173/4 (66) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Allakusemine - seda ikka oli. Raviks korjati puie küljest tuulepesasid. Ei tea, mitu tükki pidi korjama. Tehti tuulepesa vanni. Kase tuulepesad pidid olema. See on üldse neeruhaiguste vastu. Tean ühte poissi. Tema, vaeneke, oli ka hädas. Tema tädi ravis ära teise.

RKM II 384, 119 (14) < Kaarma khk., Kaisvere k. (1985)
Tuuleröugetele tehti tuulepesa suitsu.

RKM II 384, 146 (7) < Kaarma khk., Koidula k., Männi t. (1985)
Tuulerubid - neid pidi tuulest sama, selle vastu pidi tuulepesi võtma ja neid suitsetama.

KKI 10, 250 (6) < Mustjala khk., Vanakubja k., Kaasiku t. (1949)
Tuulepesad on kasepuu otsas. Vanaste oli see viil, et kui tuulest oli hakand mingi haigus, siis pöhjatse poolt küljest sai neid korjatud ja nende suitsu tehtud.

KKI 10, 127/8 (39) < Mustjala khk., Kuusiku k., Sepa t. (1949)
Sandihaiguse [raskelt haige] vastu on tuulepesa suits. See old vanade inimeste usk, mina põle seda iial uskund.

KKI 11, 161 (6) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Tuulerõuged ehk tuulerubid. Inimese ihu peele löövad vistrikud. Niid kihelevad. Siis on tarvis tuua põhjatse puult küljest tuulepesa. Selle suitsu ja viiga pesta, kaob ära.

KKI 11, 241 (26) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Tuulest saand haigus. Ühel võtab silmad haigeks, roidund, tööd ei või teha. Tuuakse metsast tuulepesad. Tuulepesa piab põhjatse pool küljes olema. Lastakse tuulepesa suitsu, siis tervis tuleb kätte jälle.

KKI 11, 244 (39) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Tuuleruubid (tuulerõuged).
Nied hakkavad tuulest. Inimese ihu piale löövad vistrikud ja kihelevad kangesti. Tarvis tuua põhjatse poolt küljest tuulepesa ja selle suitsu teha, nii pesa vette panna ja selle veega pesta.

KKI 11, 532 (8) < Mustjala khk., Vanakubja k. (1949)
Tuulest tulnud haiguse vastu võetakse kasepuu otsast tuulepesi ja suitsetatakse nendega haiget. Tuulepesi tuleb korjata põhjatse poolt küljest.

KKI 68, 221 (9) < Jämaja khk., Laadla k. (1977)
Tuulepesad.
Mütsakad puude otsas, eriti kaskede otsas, on tuulepesad. Kui arvatas, et vistrikud on tuulest, siis tood tuulepesi, nende leoveega pest, siis sai terves.

KKI 68, 277/81 (3) < Jämaja khk., Torgu k. (1977)
Tuulepesa.
Pöhjapoolseid tuulepesasid vöeti ning nendega suitsutati, see pidi köik sandid hädad ära ajama.
Korra hakkas lapse kaela kangeks vedama, laps ei saand rääkidagi änam. Polnd aru peel, mis viga on. Tist töi metsast tuulepesa, suitsedas sellega, hädast ei jäänd paha haisugi järele. /---/

KKI 68, 287 (5) < Jämaja khk., Torgu k. (1977)
Tuulepesa.
Kut tuulest kihu saadi, tuli tuulepesa tuua, ära keeta ning selle öhusega määrida.

KKI 68, 429/30 (3) < Mustjala khk., Vanakubja k. (1978)
Kase otsas kasvab tuulepesa, korjati otsast ära, kas vett joodi vöi pesti, ei mäleta. Sai terveks, öeldi, et sellest tuulest on see haigus hakand, see oli tuulest hakand haigus, tuulehaigus.

KKI 70, 82 (7) < Karja khk., Linnuka k., Aadu t. (1980)
Tuuleröuged olid, kadusid siis ära, kui tuulepesadega suitsetati.

KKI 70, 54 (27) < Kihelkonna khk., Vedruka k. (1979)
Tuulepesa leotist viinas kasutati raviks venituse vastu.

KKI 69, 526 (48) < Lüganuse khk., Lipu k. (s. Lemendik), s. 1892 (1979)
Tuulepesad, kase. Neid on vähe, ega neid palju ei õle. Räägiti, et tuulepesa tie võtab selle vähjahaiguse. Mina ei tea, kui õige sie õli.

Vilbaste, TN 11, 80 (1 d) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Tuulepesasid korjati sel korral, kui veiksel lapsel lõid ihu peale vistrikud, siis pandi seda leotatud vett lapse pesuvee hulka, kui last pesti, see kautas need vistrikud ära.
Peale juanipäeva korjati vihaoksi vai vihalehti, kuda keegi ütles. Aga mõned kiitsid, et enne juani tehtud vihad on paremad, tervisele kasulikumad.

Vilbaste, TN 2, 481 (6a) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Tuulepesade vannitus tuulerõugete vastu /---/

Vilbaste, TN 7, 270 (48) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tuulepesad tuulest tuld haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Tuulepesad - kui pea katki.

ERA II 38, 505/6 (111) < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Roela vaestemaja (1931)
Tuulispea pesad on kämparad kaskede küljes. Kui on külmtõbi, selle vasta keedetakse seda vett.

Vilbaste, TN 7, 452 (4) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Tuulepesad - kui pea katki.

Vilbaste, TN 7, 517 (12b) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kaseokste vahelt saadud tuulepesad tarvitatakse nõiarohuks kõiksuguste tuultest hakand haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 738 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tuulepesad: Kui tuul on läbi tõmmanud, siis nendest vanni teha.

RKM I 18, 180e < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Nõgesetõve korral tarvitati äädikaga või kreoliiniga määrimist. Haigeid viheldi tuule käes. Keedeti kase otsast võetud tuulepesa ja saadud veega pesti haiget.

Vilbaste, TN 7, 1055 (16a) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Arstimiseks.
Kui inimesel on heintega kokkupuutumist, näiteks laudil heinu vastu võttes, siis võib saada heintest kärnu (mailasi), neid arstitakse. Adravarras (rauast) aetakse tules kuumaks ja lastakse vette, mis mingis nõus. Siis selles vees pesta. Kui kärnad on saadud tuulest, siis teisipäeval ehk neljapäeval minna metsa ja otsida kase tuulepesa, otsija ei tohi seda tuulepesa enne näinud olla. See tuulepesa pannakse põlema ja arstitav asub selle otsa, üle võttes mingi riide, nii et suits hästi saaks ihu ligi tungida.

RKM II 111, 67 (178) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Silmahaiguste korral lasti silma tuulepesa suitsu.

RKM II 111, 101 (331) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Silmahaiguste korral lasti silma tuulepesa suitsu.

ERA II 193, 507 (34.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Külmast tuulest saadud kõrvavalu kaob, kui tuua puu otsast tuulepesa või lasta kõrva mõne toru kaudu linase riide suitsu.

ERA II 193, 527 (40.10) < Põltsamaa khk., Kurista v., Sulustvere k. (1938)
[nahahaigused] Tuuakse naabri maa päält kase otsast tuulepesa, mis põletatakse. Tuhk pannakse vette, mida antakse lapsele juua. Sama veega pestakse ka ihu.

ERA II 201, 106 (73) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Vistrikuid ja vinnisi pesti tuulepesade veega.

ERA II 201, 418 (19) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Kui inimesel olid tuule rubid, siis toodi metsast tuulepesa ja suitsetati sellega. Aga see pidi olema toodud koguni kolme valla piirilt.

ERA II 201, 423 (40) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Tuulepesadega arstiti kärnu ja vistrikke, mis ihu pääle lõid. Tuul oli selles süüdi.

H II 6, 257a < Reigi khk. (1890)
- Tõine seda seltsi haigus on oma nähtuse poolest nõndasamasugune, kui esimene, kuid ta tulevat iga aasta uuesti. Selle vastu pruugitakse "lipu vart" mis neljat seltsi olemas olevat ja kasepäält "tuule pööriseid". (Kärdla vabrikust ühe töömehe käest)

ERA II 28, 750 (10) < Türi khk., Rae v., Limu k., Mäe t. (1930)
Tuulepesaga arstiti moaaluseid ja halvamisi. Toodi kolme saksa moa pealt, tehti nendest vanni.

ERA II 28, 307 (58) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Aidu k., Tenismäe t. (1930)
Tuulepesa on puude otsas. Kolme saksa maa pealt toodi, igalt maalt kolm tükki, nendega arstiti kõiksugu haigusi.

ERA II 1, 664 (25) < Reigi khk., Kõpu v. (1928)
Tuulepesa tarvitatakse rohuks mälaste vastu.

EFA II 4, 248/9 (81) < Valjala khk., Haeska k., Kordi t. (1995)
Tuulerõuged oli niisugune kõrge palavikuga haigus. Niisugune kibris oli kõik punane. Ma mäletagid enam seda haigust. Oma lapsele tegin, mamma õpetas: tuuletuuti [tuulepesa] võtta ja suitsu lasta. Lapse võtsin alasti ja siis suitsu talle peale.

EFA II 5, 381 (24) < Valjala khk., Siiksaare k., Rähnijaagu t. (s. Eero) s. 1920 a. (1995)
Tuulerõuged, neid on praegudki. Kaskede otsas on ühed suured tutid, meil on seal karjamaal üks siukene kask. Siis seda suitsu tehti. Tekk pandi üle pea ja siis seda pandi vist põlema. Ja seda suitsu lasti näu peale. Need tulid ju näu peale. Kohe okste külges üleval nagu kasvjas, üksikutel kaskedel, neid palju pole, neid tutte.

H II 11, 82 (25) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Kõrva haiguse vasta tuulepesa roika kildude suitsu.

ERA II 13, 305 (30) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Tuulepesa. Kui tüdruk hullab poistega ega ole viga kedagi, aga kui keegi siis tuulepesaga saab salaja 3 korda lüüa, siis on kohe rapsakas külles ja jääb raskest.

ERA II 254, 76 (15) < Käina khk., Käina v., Nõmme k. (1939)
Tuusepesa on kase otsas. Kui on külas pruut, siis kõige vanem poiss külas võtab tuulepesa õlma alla ja lähäb pruuti senega pesema. See oli nisuke säädus kohe.

Vilbaste, TN 7, 478e1 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Nõidusvahendina kasutati tuulepesi. Harilik tuulepesa süüdati põlema, sellega mindi tuppatulejale vastu, ilma selle teadmata. Muidugi pidi sellel inimesel mingi viga olema.

RKM II 6, 25 (54) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulerutid ja mis arvatakse, et nad on tekkind tuulest, arstitakse tuulepesadega.

ERA II 40, 75 (11) < Pöide khk., Laimjala v., Paju-Kurdla k., Kohu t. (alias Tiitsu Seiu), s. 1873, rahvaarst (1925)
Tuulepesast. Tuulepesa või tuulepõesas, kasvavad alati kaskede külges ulal okste otsas. Kui inimesel tuulest hakand haigus siis tuakse tuulepõesas kase otsast ära, lastakse haigele selle suitsu. Kui on tuulest hakand haigus siis kaob suitsetamisest kohe ära on aga mõni muu haigus siis ei aita midagid.

ERA II 8, 672 (4) < Karja khk., Purtsa k. (1928)
Tuule-pesa. Tuulepesad on tekkind kurjast, või pahast tuulest. Sellepärast tohertataksegi tuule pesadega pahast asjast saadud haigusi või santisid haigusi. Haiged suitsetatakse tuulepesaga. Rohitsemine sünnib vanakuu neljapäeval, sammuti ka otsimine tuulepesasid.