Rahvapärased taimenimetused

Pihlapuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 70, 706 (97) < Setumaa < Vastseliina khk. (1904)
Pihlapuu häiermist, kuivatult tetäs tiivesi, mis rinnahaigõt inemist higitsema aja ja tedä tervisele avitavat.

E 29574 (97) < Viljandi khk. (1896)
Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.

ERA II 302, 593 (400) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Köhjarohi. Võtsid pihlapuukoori, keetsid neid. Jöid seda vett. Pihlapuu - suur kuntsi, arstipuu.

ERA II 302, 593 (401) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Pihlapuumarjad pandi heinte sisse elu pääle, laudi pääle. Sääl külmasid ära. Säält toodi siis, sulatasid üles (mitte vees, ahjukummi peal sõela sees). Ilusad süia. Pihlapuumari andis verd, oli väga hea. Oli üks magusroog.

ERA II 187, 240 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Pihlapuust tehti rist ja sellega tuli seda lüüa, kellel painaja pääl oli. Siis sai painaja kätte.

ERA II 187, 246 (121) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Hambavalu vastu võõti pihla küljest oks, torgiti sellega hammast ja pandi uiesti pihla külge tagasi, just sõnnasammase, kust ta võõtud oli. Pihla juurest ära tulles tagasi vaadata äi tohtind, siis võis hambavalu tagasi tulla. (Sel viisil oli hammast arstind jutustaja mees, kes ka "suurel maal" alati tööl on olnud, sellepärast pole kindel, kust see arstim just pärit on. Üleskirjutaja.)

RKM II 59, 587 (34) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Pihlapuu marju tulõ siis süvvä, ku omma sisemätse valu. Külmänüisi vai hallatuisi pihlapuu marju või-i süvvä, nu omma küll suust magusaba süvvä, a noidõga nakkas kõtt korisõma ja peräst nakkat pasalõ.

Vilbaste, TN 1, 219 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Pihlapuu (pihelgas): häiermist teed, marjadest talveks, kui külmanud, siis lastele kompveki aseaine. Puust rattakodarad, rehapulgad, seinavaiad, riidenagid, jalutuskepid.

Vilbaste, TN 2, 630 (3) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Kaselehed. Kasevõsa lehed, mis kännust kasvavad, pannakse paisete ja haavade pääle. Pihla- ja maripuu lehed niisama.

Vilbaste, TN 7, 180 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Pihlapuu marjad. Külarahvas valmistab teed ja tarvitavad külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 242 (7) < Setumaa, Kostkova k. (1930)
Pihlapumarä. Pessetäs purust ja pandas viina sisse ja juvvas.

Vilbaste, TN 7, 243 (6) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Pihlapuu ja lodjapuu. Pihlapuu ja lodjapuu koortest tehakse teed ja juuakse köha ajal. On ka ühtlasi hea kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 9, 321 (1) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Koduse (kodutse) rohi (järg).
Pihlaka, pihlapu (Sorbus aucuparia) marja toorelt süüvän tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1163 (45a) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Pihlapuu, pihõl. Pihlakas. Pirus aucuparia (L) Gästr. Õitest tehakse jooksvahaigetele (rheuma) teed.

Vilbaste, TN 7, 1163 (45b) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Pihlapuu, pihõl. Pihlakas. Pirus aucuparia (L) Gästr.
Õitest, lehtedest tehakse teed.

H, R 9, 83 (11) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Pihl. Marjo süvväs. Häelmit ja kuurt pruugitas rohos: Häelmit kuivatas, siis pandas viina sisse, kõturohos. Kuur (nimelt haljas kuur, mis puu ligi, mitte päälmäne kuur, mis är lõigatas) kuivatas ärä, keedetäs timäst siis liim ja sedä liimi juvvas kõtuhaige vasta.

Vilbaste, TN 7, 1021 (22) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Pihlapuu - marju tarvitatakse taariks ja veiniks.

Vilbaste, TN 7, 515 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Nõiarohuks tarvitati pihlapuud. Seda tarvitati siis kui õlut käärima ei läinud.