Rahvapärased taimenimetused

Teeleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui mädanevat kohta tahetakse rutemale mädanemisele ajada, siis näritakse suus soola ja leiba segamini puruks ja pannakse seda puru mädaneva koha peale; ka pannakse teelehte peale. (Laiad läikivad ja siledad lehed, kasvavad teeradade peal.)

Teelehti pannakse vana haava peale.

Sammaspooliku ehk veiseröögatuse vastu on rohuks, kui teelehed kõige õitega ummukses pajas ära keedetakse ja siis seda pääle määritakse.

Teelehed: need kasvavad enamiste õuete sees ja kus kõvaks tambitud maa on, need on ka iga kärna ehk leigut [tuikava, valutava] haige pääle head. Need on väiksed libedad lehed ja lehe sees on nagu rööd kõrgemad kohad, kui lehte katki võetakse siis näitavad sääl kohas kiud sees; need kasvavad väga vasta maad.

Teelehti peetakse paise pääl, mis paise hästi ära haudub ja mäda heaste välja kisub, niisamuti pruugitakse ka kaalikalehti.

Haavarohi oli kõrvasitt (kõrvavaik) ja sool. Ka teeleht panti haava peale, et see kasvatavat haava kokku.

Värske haava peal olla hea kapsa-, kaalika- ehk ka teelehte hoida - haav ei minna siis mädanema.

Paise.
b) Teelehed (mis maanteedel kasvada) limale litsuda ja pääle panna; niisama pidada ka paiselehtedega tegema, limale litsuma ja pääle panema, aga ära võttes kohe jõkke viskama, et vesi haiguse ära viib. Kui siis mõni juhtuda kogemata jões olema ja nende rohtudega kokku puutuma, pidada paised selle külge minema.

Teelehtede (maantee ääres kasvavad lehed) haavade pääle panemine arvatakse rohkesti kuuma ja mäda välja kiskuvat.

Paisõ- ehk tiileht.
Pandas hapnõkoorõga paise pääle, et paise pehmes saas ja innembä juuskma nakas.

Teeleht (Plantago major) on rohi mitme haiguse vastu.

Kui mädanevat kohta tahetakse rutemale mädanemisele saata, siis näritakse suus soola ja leiba segamini puruks ja pannakse seda mädaneva koha peale; ka pannakse teelehta peale. (Laiad läikivad ja siledad lehed, kasvavad teeradade peal.)

[Paised]
Vana arstimise rohud. Võta teelehti ja pane mädaneva hoava ja mädapaisete piale. Teelehed kisuvad mäda välla ja puhastavad hoava ära ja teevad terveks. Ka koalilehed on hiad muhu ja mädaneva hoava piale panna.

Pannakse ka üks veike, nõndanimetatud teeleht, kes teede peal kasvavad, haavade peale, mis väega hea öelda olevat.

Abi silmahaiguse vastu. Kui silmad haiged on, hoia nende peal teelehti - saavd terves.

Paiselehed on kobralehtede sarnatsed ja kasvavad leete põldude pääl, nad on ka keige palavama ilmaga ikka külmad, sellepärast pruugib neid talurahvas paisete pääle panemiseks, nagu teelehtigi, mis tee ääres kasvavad.

Värske haava peale olla hea kas kaalika- ehk ka teelehte panna, see hoida haava puhta.

Tee- ja ka kaalikaleht pannakse haava peale.

Teelehe lehed - paise peal. Ka juured on rohi. Siis tarvitatakse veel: meelespea, ubalehti.

Haudunud kohale pannakse teeleht peale.

Kui sõrm või jalg mädanes, pandi vankrimääret, hapuleivatainast või leivapuru või teelehte haigele kohale.

[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Teelehed, vanade halvaksläinud haavade pääle pandud, puhastavad ja parandavad need ära; niisama hääd ka värske haava pääl.

[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Lehed sahvtiseks hõõruda ja umsi ülespaistetanud koha pääle panna, vähendab valu.

[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Teelehtide sahvti võetakse vereoksendamise vastu sisse.

[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehtide sahvti antakse naesterahvastele sisse, siis kui kuuriided üleliiga käivad.

[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehe seemneid antakse siis sisse, kui keha seest lahti on.

[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehe seemneid antakse ka naesterahvastele siis sisse, kui enneaegust mahasaamist karta on, üks noaotsatäis korraga.

Kui haav ei taha paraneda, siis pane teeleht haavale (toored lehed), see puhastab haava ja kasvatab kinni.

Haavade peale pannakse Soomes ja Kadrina ümbruses, Virumaal teeleht (Plantago major ja P. media).

Paistetuste pääle pannakse Kadrina ümbruses, Virumaal, teeleht (Plantago major ehk media). Ka kriimustuste ja veriste haavakeste pääle pannakse seda, see paneb vere kinni. Sügisel, kui teelehti enam saada ei ole, pannakse kaalikalehti (br. napus esculenta).

Vähemad verejooksud.
Teelehe ja veriheina (Plantago major ja Achillea millefolium) lehed sahvtile hõõruda ja peale panna.

Kõhustkinnistav on teeleheõite keedis.

Haavadele peale panna teeleht.

Arstitakse paise kaali-, teelehtede pealepaneku abil. Magus kaalilehega olla paisete kaotamiseks mõjus.

Teelehe juured. Teelehe lehed paise peale.

[teeleht] Seemneid küpsetati kõhulahtisuse puhul sissevõtmiseks.

Teenuiad südamekloppimise vastu. Teelehe õied (nuiad) keedetakse ära, pannakse apteegist ostetud "undersitsi" rohtu sekka ja siis juuakse kas tassitäis korraga või vähem, kuni südamekloppimine ära kaob.
1) Vedel rohi, mida apteegist saab - vahakas, rohu haisuga.

Teelehti pannakse paisete piale.

Paise- ja teelehed pruugiti paise arstimiseks.

Köha vasta põdrasammal, teeleht, raudhein.

Kõhutõbe vastu saada abi, kui võetakse teelehti ühes juurte ja vartega, neid keeta ja seda vett juua, mispeale kõht saada terveks.

Haiguste arstimisest.
Laste kärni ja paiseid kautas see, kui kao- (kaevu-) tee pealt teelehti üles võeti kõige mättaga ja vaotati haiget kohta. Peale selle laps pidi sülitama kolm korda mätta peale ja mätas sai tagasi pandud vanasse kohta samas asendis, nagu enne olnud. Siis laps pidi tuppa minema ega tohtind tagasi vaadata. Kes tagasi vaatas, kautas arstimise mõju ja sai ema käest karvustada.

Suuremale pistehaavale tulla peale siduda teeleht, lõikehaavale soolane kalanahk. Hea olla ka suurema lõikehaava pesemine kusega, mis panna ka verejooksu seisma.

Kui on kõht lahti, siis võetakse teelehe vars, mis on õitsend, kuivatatakse ära ja need seemned, mis varre külges on, tuleb toidu hulka panna ja ära süüa ja kohe kaduda kõhu lahtiolek.

Tulehaavade ja igasugu põlemiste vastu on abiks, kui haiget kohta kinni katta niinimetatud suurde teelehtedega (laiad ümargused lehed, kasvavad tee-raa ääredel).

Põrutuse valu vastu olla hää, kui haiget kohta kas takja- või teelehtedega ümbert mähkida ja siis punase niidiga kolm korda ringi siduda.

Kui haavast veri jookseb ja ei taha hästi kinni jääda, pannakse teeleht haavale peale ja kohe veri jääb kinni.

Kui kõht lahti, siis kõrvetakse lepaurvi sissevõtmiseks ehk keedetakse teelehe juuri, ehk põllumündi juurikaid, selle vee joomine aitab.

Teeleht on ka hea mädase haava peal pidada, kisub mäda välja ja haav ei lähe hukka.

Paisetele pandi piale teelehti ja kualilehti (kaalilehti).

Paisele pandi värskeid teelehti (taim) pääle ja mässiti riidega kinni.

Teelehe (Plantago major L.) lehtede ja seemnete teed juua 2-3 kl. päevas [kõhulahtisus].

Paisete ravimiks on kaalilehed, teelehed ja mustasõstralehed.

Põletishaavale pannakse soodat; seotakse teeleht kõvasti pääle.

Head haavarohud olid veel teelehed.

Tee- ja sinilille-lehti pannakse mädanevatele haavadele ja paisetele.

Teeleht.
Teelehest välja pigistatud mahla tilgutatakse värskele haavale - siis paraneb haav kiiremini, kasvab rutem kinni. Kui leht ei anna mahla välja, siis pannakse leht ise haavale.

Haudund varvaste vahele pannakse teelehte.

Kui on neerud ehk põis haige ehk on neeru- või põiekivid, siis keeda teeleheteed ja joo seda iga päev üks korter ja see aitab paremine neist lahti saada ja sind parandada kui arstid.

Teeleht aitab ka kõhutõve vastu ehk küll nii heaste ei aita kui heinputke juured.

Teeleht vaigistab palavikku, teeleht võeti, pesti puhtaks, pandi haava ehk kuiva paistetuse peale, vaigistab valu.

Kõht lahti, siis teelehed, koirohi ja kasekarp, neid üksikult keeta ja juua.

Teelehti pandi "umbeshaige" piale.

Teeleht kasvab õuel, teede ääres ja põlluservadel; lehti pandi mädamuhkude peale, kisub mäda rutem välja.

Paise - siis teelehte kohe võtta.

Verikam või verikram - paise taolene kasujas, ajab sellä peale, teeb valu, pigistädes valus. Kergeste ei parane. Kui üks jäeb vähämäs, aeab teene kõrvalt jälle ülesse. Kui lahti pigistadä, tuleb verist mädä vällä ja tilgub päräst kaua aega verist nõret. Rohoks tarvitud paiselehti, teelehti, kaalilehti, rõikalehti, hapukoort. Koera lastud lakkuda, et koera suus olle ühessä otho.

Küüneviha hakand, kui küenegä ratsitasse ihonahk katki või nokitasse küenegä kärnäd katkise koha peält ää. Pandi piäle rasvanahka ja teelehti.

Sukaviha tulnd sellest, kui viltsed kapetad või sukad jalges ja pastla tärges või pael hõerund naha maraskile. See koht hakand punetama ja valotama. Pandad peäle rasvanahka, teelehte, hapot juurekakko.

Paised: pidid hakkama, kui oo paha verd ihos. Arstimise jaos pandi peäle paiselehti, teelehti, kaalelehti, koera lasti lakku, et koera keelel olla üheksamät rohtu.

Teelehte pandi katkise haava peale.

Verikamm voi verikrämm: aeab sellä peäle, aab verist mädä vällä, ohad: paiselehed, teelehed, see aitab.

Teelehe seemneist ja juurtest valmistatud tee võtab palaviku alla, hea juua köha puhul ja hambavalu puhul.

[teeleht] Lömakslitsutud lehed on heaks rohuks mesilase nõelamise puhul, põletikuliste paisete peale panna.

Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.

Paisele panti paiselehti pääle ja hapundkoort kah veel. (Paiseleht - teeleht.)

Paisete puhul pandi küpsetatud sibulat peale ja kobra- ehk paiselehti ning teelehti.

Haava pääle pandi teelehti, veriheina. Teelehel ikka tumedam pool haige vastu.

Haavast verejooksu sulgemiseks tarvitati ka ämblikuvõrku; suvisel ajal, kui kasvamas olid raudrohud ja teelehed, siis ka nende lehti. Suuremast haavast verejooksu takistamiseks tarvitati ka põienahka, milleks igas majandis, kus sigu tapeti, siis seapõied (täispuhutult) alles hoiti.

Haavadele pandi peale saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.

[saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.] Umbhaigele ja paisetele pandi neid ka, aga ainult siis, kui nad ära puhkesid.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat ehk teelehte ehk mett. Aitas ka tangupuder võiga peale panna.

Teelehed, samuti maksalehed, on head peale panna paisetele, haudunud kohtadele, kärnadele.

Haavadele pandi peale teeleht, see ei lasknud haava halvaks minna.

Mädavistrikud.
Kraabitud kohale lõi vistrekud. Neid mädavistrikuid ööldi, et küünevihad on sees.
Mädavistrikud raveti: linaseemne keedis ja küpsetand sibulalõik pandi linase lapige peale ja seoti kinni. Ka teeleht, meil kutsuti teetitte leht, pandi peale.
Nimetatud ravi keskus mäda välja ja vähendas paistetus ja palaviku.
Teelehte tarvitakse tänapäev.

Ravimtaimedega ravimine.
Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee.

Reuma.
Teelehtedest keeta kange tee ja juua.

Kõht lahti.
Korjata teelehtede seemneid ja neid toorelt süüa. Paneb kõhu kinni.

Jalg hõõrdunud.
Seoti teelehed ümber jalgade. Hästi mõjub.

Kõht lahti. Toomingakoore teed juua. Pajuurva teed juua. Pikad narmad keeta teeks. Juua, kui kõht jookseb läbi. Teeleheõie teed juua ja lepaurva teed juua. Narmad keeta teeks.

Haudunud kohale pandi kartulijahu, linase riide heideid, teelehti ja varba alla villast lõnga.

Kõhulahtisuse vastu joodi reinvarre teed, koirohu, teelehetite ja toomingakoore teed (hästi kanget, pruuni).

Värskele haavale.
Varakevadel sinililli leht ja suvel teeleht. Need mõlemad kisuvad haavast palaviku ja haava ja selle ümbruse puhtaks ja valgeks. Panen neid hästi paksult peale ja seon haava kinni puhta valge riidega, kui sidet käepärast ei ole. Kui haab hakkab kinni kasvama, võtan lehed pealt ära. Lehti vahetan kaks korda päevas. Teeleht haaba kinni kasvada ei lase. Ja kui juhtub teinekord, et väikest haaba tähele ei pane ja see juba kinni on hakanud kasvama ja väikese mädakolde haava juurde on löönud, siis panen otsekohe teelehe peale, varsti pärast on haab lahti ja puhastab haava ära ja saab terveks. Eriti hea on kasutada teelehte ja ka sinililli lehte koos haavasalvidega nagu streptotsiidemelsioon või mõni teine haavasalv, eriti just suvel kuuma ilmadega. Kunagi ei pane ma suvel joodi haavale.

Paised. Kuusetõrv ja teelehti pandi peale.

Paised. Paisetele pandi ploomirasva nahka peale, ka võileivapuru ja teelehti.

Kui külmavärinad olid, siis arvati, et on palavik. Palaviku vastu pandi ihu peale kaalikalehti, teelehti ja määriti silgu soolveega.

Haavad. Ämblikuvõrku pandi haava peale. Kaalikaleht, õunapuuleht (hõõruti pehmeks) või teeleht pandi haava peale, kui palavik sees oli.

Teelehed - haavale teeleht peale.

Teelehte haava peale panna.

Teelehed olid haava pääle panemises.

Meie vanal mädanes käsi ja suurema jao ta parandas kaale- ja teelehega ära.

Rohelised teelehed keeta ja seda teed juua kolm tassitäit tunnis neeru- või maksakivide vastu. Mõne päeva järele peab tulemusi andma.

Haavu raviti teelehtedega.

Haavad.
Haavad, mis värsked olid, pandi kohe viina peale, siis võeti kuskilt nurgast ämblikuvõrku ja pandi haavale peale, kui veri jäi kinni, siis pühiti võrk maha ja haav seoti linase lapiga kinni.
Mädand haavale pandi teeleht peale, seoti kinni linase sidemega, seda korrati mitu korda päevas.

Paised.
Paised olid mitme liiki: mädapaised ja veripaised. Ühed olid väiksed punased ja mädapead otsas ja väga valusad. Ühed olid suured sinised ja pekergused.
Ravi - paisele pandi peale tuha sees küpsetatud sibulat ja seoti kinni. Siis veel värsked teelehed puhtalt kinni seotud, soolast sealiha.

Väikese verejooksu puhul pandi haavale puhas teeleht ning hoiti senikaua, kuni veri “kinni jäi”. Tormas sõna “hüübima” ei tuntud.

Mädanev haav palavikuga.
Haavale asetati peale teeleht või valge sireli leht, mähiti kinni.

Teeleht paistetuse vastu ümber mähkida.

Kuusevaik, mesi parandab haavad, ka teeleht.

Teelehe õievarred keedeti teeks ja joodi verejooksu vastu.

Kõht lahti. Kui teetiteseemned (teeleheseemned) valmis on, mustad, ära kuivand, haamriga puruks taguda ja sisse võtta, kui kõht lahti on.

Hambavalu vastu pandi haigele hambale teelehti peale.

Raseduse katkestamiseks võeti sisse kanget teelehe juure teed. See pani vered jooksma ja sai lahti. Pärast anti lepakäbi teed. Siis see pani jälle verejooksu kinni.

Roosi raviti külas nii: loeti roosisõnu, toodi metsast suvel ussinahka ja asetati roosile. Pandi roosi peale teelehti, määriti viinaga.

Teelehed paisete peale - võtab mädaniku välja.

Roos oli, rahva seas nimetati nii - see oli lihtsalt veremürgitus. Peale pandi teelehte. See oli mädanevatele haavadele ja paisetele, et kisub välja.

Kortsleht, teelehe õis. Tee - põiehaiguste vastu.

Paistetanud kohale võis panna tielehe.

Teeleht oli hea [peale panna], kui midagi umbes kasvas.

Tieleht on haavaparanduseks väga hea.

Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

Tieleht pandi [haava] peale. Tieleht võttis palaviku ära.

Teelehe tee on maole hea.

Peavalu. Teelehe juure tee on hea suure peavalu vastu. Keeta ummukses ja seda teed juua.

Siis ravitaimed. Mädarõigas, küüslauk, /---/ põdrasammal, teeleht, paiseleht, need on kõik sisemiste haiguste jaoks /---/.

Teelehe varred - naistehaigused.

Teeleht: sellega arstiti põlendiku enamjagu jalast. Pandi neid paksult haige koha peale ja paistetanud koha peale toureld, see ravis haiguse küll ära.

Lõigatud haava arstimine.
Kui inimene lõikas end nuaga või raius kervega. Pesti haav inimese kusega ära, pandi kuselapp peale. Toodi metsast karvaseid lehta - nimetati neid joodulehteteks. Hõõruti neid lehti peode vahel niikaua, kui lehed pehmeks läksid, siis pigistati lehe seest vedelikku haava peale. Siis pandi haavale teelehti peale, et haav nartsu külge kinni ei jääks. Haava peale pandi ka aloolehte.
Mõned näitused. Meie olime põllul rukkid lõikamas. Ma kogemata sirbiga lõikasin oma parema käe veikse sõrme kuni luuni ära. Veri hakkas jooksma nii mis hirmus. Ma võtsin teise käega sõrmest kinni ja jooksin isa juure. Isa võttis minu käe oma pihku. Luges haavale peale. Kadus valu ja verejooks jäi ka seisma. No kellel on kusehäda, kuske haavale peale, ütles meile isa ja läks ise metsa rohu seest karvaseid lehti tooma. Õde kusi mu sõrmele peale, haav sooja kuse pärast esiti kõvasti kipitas, siis jäi kipitus järele. Isa tuligi lehtedega, hõõrus lehti oma peode vahel, siis pigistas lehtede seest pruuni vedeliku haavale peale. Siis pani teelehti haavale peale ja sidus minu sõrme kinni. Hoia haava ümber narts alati märg. Kui kusta tahad, kuse haige näpu peale. Siis haava sisse ei löö palavik ja käsi ei lähe ka paiste, ütles isa. Niimoodi, nagu isa mind õpetas, minu sõrm sai terveks.
Teine juhtumine. Minu isa tegi pütti, mina läksin ise juure, et küsin isalt puu küllest laasta löia, tahtsin õue tuld teha, suppi keeta. Enne oli see mood. Suvel enamjagu väljas keedeti söia. Olivad tobades plekist ahjud, sui aeg, kui küdesid, ajasivad toad kole palavaks, võimata oli toas olla. Säädi välja ahjuvormiliselt kivid, senna kivide vahele saadi pott või pann, nii keedeti väljas toit ära.
Ei tea, kuhu isa oli sealt püti juurest läinud, ma võtsin kerve ja hakkasin ise pütilaua küllest laasta raiuma. Kerves lendas laastust läbi otse mulle jalga. Kole terav kerves. Suure varva kuni luuni raiusin ära. Arsti juure ei viidud. Ema pesi minu varva kusega puhtaks. Isa läks, tõi metsast karvalehta. Pigistas karvalehe seest pruuni vedelikku peale. Luges vere- ja valusõnad peale. Kadus valu ja verejooks jäi seisma. Niimoodu karvalehe vedelikuga ja kusega tehti minu varvas terveks.
Kolmas juhtumine: Minu tädil oli kaks poega, Mart ja Kostja. Tädimees tädiga sõitsivad põllule, Mart ja Kostja hakkasivad kahevõitlust tegema. Tõivad kerve ja püssi, panivad tuppa seina ääre püsti, rääkimine olnud neil niisugune olnud: teisest seinast jooksevad sõjariistade juure. Kumb enne missuguse sõjariista kätte saab, kohe tegutseb, olgu kerves või püss. Mart saanud ennem püssi kätte ja lasknud Kostjale käevarde. Ise ütelnud: „Minu võit.“ Kostja jooksis suure kisaga meile, verd kõik kohad täis. „Mart lasi mind,“ ütles Kostja. Ema kohe luges haava peale, verejooks jäi seisma. Kadus ka valu. Ema laskis meil kusta nõu sisse, selle kusega pesi Kostja haava, nõelaotsaga kiskus haava seest püssitropid välja. Püss ei olnud kuulipüss, vaid otsast laeti. Isa läks, metsast tõi karvalehta, hõõrus lehed oma peopeal pehmeks, siis pigistas Kostja haava peale lehtede seest mustjaspruuni vedelikku ja pani teelehti peale ja sidusivad haava kinni. Teelehed ei lase haava mädanema minna. Niimoodi kusega, karvaleheveega ja teelehtedega tegivad Kostja käevarre terveks. Niimoodu ennemal ajal inimesed arstisid inimeste ja ka loomade lõigatuid ja raiutuid haavasi.

Teelehed, teeäärsed, lambakeeled. V. K. Подорожник. L. K. Plantago. Neid lehti on kahte tõugu, ühed on hästi laiad ja suured, aga teised on kitsad ja pikad nagu lambakeeled, kuid väärtus on ühesugune ja taimeollus on ka ühesugune.
Neid lehti pandi vanasti paisete peale ja igasuguste mädanikuhaavadele.

[Teelehed, teeäärsed, lambakeeled. V. K. Подорожник. L. K. Plantago. Neid lehti on kahte tõugu, ühed on hästi laiad ja suured, aga teised on kitsad ja pikad nagu lambakeeled, kuid väärtus on ühesugune ja taimeollus on ka ühesugune.]
Ka võeti teelehtede mahla sisse kõhuvalu korral üks supilusikatäis korraga.

Oli paise vasakul puusal - suur ja vihane - ütles: „Võta sibul, küpseta ära ja pane paisele pääle nii kuumalt, kui saad. Siis mälu suus tükk leiba soolaga ja kata sibul selle pudruga. Siis võta lapp ja määri selle ääred sula kuusevaiguga, et jääks terve koha peale kinni ümberringi.“ Ja ime: teine päev oli lapialune mäda täis koos paisesüdamega. Siis tuli see ära visata tulde ja uus puhas lapp pääle. Ütles, et kui on suiaeg, siis pane lapi alla kas teeleht või paiseleht. Ja pole minul enam eluaeg paiseid olnud, kuigi teistel neid ravida tuli, velskrina Siberis tegutsedes.

Haavast vere sulgemiseks oli valge vedelik - „tinaäädikas“. Nüüd enam seda ma pole kusagil näinud. Haav seoti siis lapiga. Suiaeg pandi teelehti pääle, lapi alla veel.

Teeleht pandi värske haava peale.

Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.

Umbeshaige.
Lapsed õues joostes said jala natuke katki, mustus läks sisse, väike haav kasvas kinni. Mustus jäi sisse, hakkas mädanema, haige koha ümber lõi palavikupunetuse, siis öeldi umbeshaige. Siis olid rohuks - keskkoha peale küpse sibul ehk leib-sool-või suus nämmuks näritud, see pandi keskkohta, kust mustus sisse oli läind, aga ümberringi pandi teelehti ehk kaalikalehti, paiselehti. Lehed võtsid palaviku ära, jalg ruiti lappidega kinni. Paar korda päevas vahetati ravimeid, nii paranes ruttu.

Mauhaavade vasta on hea teeäärsed lehed (teelehed), osjad, üks muskatpähkel ja kasepungasi, pane pudelisse, vala peale pool liitrit 40 kraadi kanget viina. Võta sisse kolm korda päevas enne sööki 30 tilka korraga.

Teelehed raviks.
Teelehed on ka hääd silma pääle panna, kui silmad paistetavad ja valusad on, aga lehed piab enne puhtaks pesema.

Teeleht pesti ära ja pandi värske haava peale, siis pidi vere kinni võtma.

Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.

[Hambavalu]
Pärnaõie või teelehe teed hoidi ka suus ehk joodi, siis aitas ka.

Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

Haavade ravi. Sellega oli sageli tegemist: töövigastused, väiksemad kõrtsikaklused, kõige enam aga jalgade haavad suvel paljajalu käies. Suvel oli asi lihtne: haavast pigistati veidi verd välja, pandi värske tee- või paiselehet peale ja seoti lapiga kinni.

Teeleht.
Kasvas vanaste õues teede äärtes ja nüidki, eks sellest tuli nimigi. Õied valged, kui lased õitsema minna. Pandi ka vahest valutava koha või paise piale jahutuseks. Teed temast küll ei ole keedetud ja loom ka ei taha teda süia.

Värske ja veega üleloputatud teeleht asetati värskele haavale. See puhastas haava. Samasuguse toimega oli ka kaalileht.

Teelehte pandi ka paistetanud koha peale. Võttis ilusti põletiku maha.

Kui lapsed paljajalu joostes lõid varbad veriseks, siis pandi puhas teeleht katkise koha peale. See tõmbas palaviku välja ja valu kadus kiiresti ära.

Kui suvisel ajal haavad sugugi paraneda ei tahtnud, pandi vaiku peale. Paranes kiiremini. Värske haava kohta öeldi, et kui teeleht peal, ei lähe mustus sisse ja siis alles lapp ümber.

Teelehti tarvitati suvel paistes koha peale kompressi jaoks. Alandas paistetust.

Haava peale asetati puhas teeleht, hoidis haava puhta ja vähendas põletikku.

Teeleht tuleb panna haava peale.

Kui mõni mädanik, haav oli või sellist, siis raudrohi hõõruti katki ja pandi siis seda peale. Haavade ja paisete peale pandi teelehti ja kaalilehti. Need kiskusid haava puhtaks.
Sibulad hautati ära ja pandi peale.

Teeleht on ka üks, mis võtab palaviku ära. Kui on mõni paise, siis teeleht on hea peale panna.

/---/ Ka tee- ja takjalehti võib paise peale panna. Need kisuvad palaviku välja.

Rahvameditsiinis tarvitati veel, kui tekkis millegist paistetus, siis pandi haigele kohale teelehti, takjalehti ehk raudrohu lehti.

Paistetust määriti või, rasva ja hapukoorega. Pandi kaselehti ja teelehti peale.

Mesilase nõelamise puhul külmi teelehti või kummelikompressi.

Kui paistetus on, siis teeleht võtab paistetuse ära.

Teeleht on põlendikule hea. Temaga ravis vana Hunt põlve seest vee välja.

Teelehte soovitasse ka köha puhul.

Maast hakkas haigus, kui istusid maha. Lõi kergelt vistrik üles. Paiseleht ja teeleht tuli peale panna.

Sammaspoolikule tuli panna paiselehte ja teelehte peale. Kompressi pandi ka peale.

Haavadele tuleb ka teelehte peale panna. See võtab verejooksu seisma.

Kui lõikad ära näiteks näpu, siis pannakse peale teelehte.

Teelehti korjati. Sellega sai verd kinni panna.

Teelehte pandi haava peale.

Teelehti sai haudunud varvaste vahele karjas pandud.

Jumal, seda teelehtegi pandi, kui jalg oli haige, ema pani küll jala peale.

Kui vanal haaval oli põletik sees, pandi teeleht peale, mis tõmbas põletiku välja. Teelehti tuli pidevalt vahetada.

Kui köha puhul olid „rinnad kinni“, siis keedeti teelehe teed, võttis röga lahti ja haige enesetunne paranes.

Haava peale pandi ka puhas teeleht, hoidis põletiku tekkimist. Tolmust või porist teelehte ei tohtinud võtta.

Haavale pandi puhas teeleht peale, kiirendas paranemist.

Kui juhtus olema väike haav, tuli peale panna puhas teeleht, mis võttis vere kinni ja hoidis haava puhta ja haavasse ei tulnud palavikku. Eriti vanad inimesed hindasid haava puhul ämblikuvõrku [!!!???], mis hästi vere kinni võttis. Ida Käsnapuu mäletab veel, et kui tema kodus lapsena haav tuli, otsiti ämblikuvõrku, pandi nii see kõige enne haavale ja alles siis seoti lapiga kinni. Ütleb küll, et küll võis see ämblikuvõrk must ja tolmune olla, kuid ometi tarvitati, kuid samas arvas, et ehk oli ämblikuvõrgus mõni tähtis aine, mis ravis, sest muidu oleks ju veremürgitus tulnud.

Haavade tekkimisel oli kõige levinum ravi puhta teelehe pealepanemine. See hoidis haava puhta ja ei lasknud põletikku sisse tulla. Kord poiskesena läks Albert Toming läbi metsa tädi poole ja astus kanna sisse pudelipõhjast suure haava (oma 5 cm pikk). Talle tuli meelde, et tuleb teelehte otsida ja tegigi seda. Pani 2 teelehte peale ja see hoidis haava. Ei läinud rikki, vaid paranes päris hästi ära. Kord üks naabripoiss parandas oma raiskuläinud haava nii, et keetis vaigust, vahast ja võist pudrutaolise määrde ja pani haavale, väga hästi parandas. Vist oli ka mett keetmisel lisatud. Selline salv pehmendas haava ja hävitas pisikuid, alandas palavikku.

Kui tuli lõikehaav ja veri hakkas voolama, siis pandi mõnikord joodi peale, kuid sellest inimesed loobusid. Kõige vanem rohi oli see, et otsiti õuest puhas teeleht peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht ei tohtinud tolmune olla, oleks pisikuid haavasse toonud. Teeleht ei lasknud haaval rikki minna, palavikku ei tulnud sisse.

Haavale otsiti suvisel ajal kohe õuest puhas teeleht peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht sulges verejooksu ja vähendas valu, sest põletiku hoidis ära. Mõnes peres oli kombeks väikesele haavale kohe peale pissuda, et see hävitab pisikud.

Värskele haavale pandi raviks puhas teeleht peale. Siis ei läinud haav halvaks. Tehti siis nii, et teeleht pandi haavale peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht tõmbas siis palavikku vähemaks ja siis tuli see poolkuivanud leht uuega vahetada. Ka veri jäi teelehe alla seisma, ei jooksnud enam. Parem ravimoodus oli see, kui värskele haavale sai peale niinimetatud nõrevaiku, mis otse okaspuu tüvest välja nõrgus. Sai vaiku veel sealt võtta, kus oli tooreid laudu või palke. Sealt võis veel ilusat vaiku välja nõrguda. Kui aga juhtus nii, et hooletusest läks haav rikki, tuli seda ravida määrdega, mis keedeti vaigust, rasvast ja meest. See tõmbas põletiku välja, paistetuse alla ja valu vähenes.

Haavale tuli peale panna teeleht, see hoidis mustuse sissesattumist ja võttis palaviku vähemaks. Teelehte tuli vahetada, sest põletiku puhul muutus teeleht närbunuks. Tihti määriti värsket haava joodiga, piiritusega, siis sai haav puhtaks. Kui oli käepärast vaiku, oli see väga kasulik haavale. Halvaks läinud haavale keedeti määret, mis koosnes vaigust, võist ja meest. See parandas kiiresti. Ka pissu aitas.

Kui tekkis suvel väike haav, soovitati puhas teeleht peale panna. Haav paranes kiiremini.

Väikeste haavade puhul suruti haav kõvasti kinni, peale pandi tee- või paiseleht ning seoti kinni.

Väikeste haavade puhul pandi peale puhas ämblikuvõrk, suhkrut, teelehti.

Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

Saialille õitest on tulu mesilase nõelamise puhul. Samuti aitab ka teeleht.

Haavade ravi.
/---/ Suvel oli asi lihtne; haavast pigistati verd välja, pandi aia äärest võetud tee- või paiseleht peale ja seoti lapiga kinni. Ka raudrohu katkimuljutud lehed vaigistasid verejooksu näituseks sirbi- või vikatihaavast. Paiseleht parandas ka vana halvaks läinud haava. /---/

Haavad, mis tekkisid lõike, kukkumise või mõnel muul kombel tekkimise tagajärjel. Vere sulgemiseks tarvitati kasepunga ja paplipunga piiritust. See ravim tehti kase- ja paplipungadest, mida kevadel korjati, siis kui kase ja papli noor leht hakkas lagedale tulema, need pungad olivad vaigused. Kuivatati ära ja leotati piirituse sees, kallati kohe värske haava peale, seoti kõvasti kinni. Iidsel ajal oli tarvitatud vere sulgemiseks ämblikuvõrku, ei kardetud, et see mustust võib haava viia. Ka pandi haavale teeleht verejooksu sulgemiseks.

Haavarohuks tarvitati veel teelehte, kaalikalehte ja kummelikompresse, paistetuse ja põletiku korral tehti savikompresse.

Põletishaavale pandi aloet peale, linaseeme õli mähis, söögisooda mähis ja toore kartuli mahla või kaabet. Samuti purukslitsutud värskeid teelehti hõõrutud ja põletatud vahedesse. Ka pandi põletatud koht hapupiima sisse ehk haput koort peale. Selleks, et villi üles ei võtaks.

Paise hakkab kasvama väikse muhuna, pärast hakkab punatama, siis tuleb peal hoida teelehti, kaalikalehti. Need kisuvad palaviku, pärast lööb augu, siis tuleb mäda. Kui mäda tuleb, siis tuleb tükk leiba, võid, soola suus segamini närida, et pehme on (mitte vedel), panna paise peale. See kisub ruttu mäda välja.

Umbeshaige.
/---/ Teelehti. Kaalikalehti. Kui juba mäda paistma hakkas, siis pandi peale. Soola, leiva, või nõmu. Pandi ka küpsesibulad. Sibul küpsetati sütel poolpehmeks, pandi haige koha peale. Seoti lapp ümber.

Haavale pandi teeleht peale.

Haudunud jalavarvaste vahele pandi teelehti või sanglepa lehti.

Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.

[Haudumine] Et varemalt naised ei kandnud rinnahoidjaid ja kellel olid hästi lihavad rinnad, siis käsivikatiga niites rinnad õõtsusid kahele poole, hõõrudes higiseid nahapinde vastu mööda, mis lõpuks hakkasid veritsema ja inimene ei saanud enam seda tööd teha. Ööseks pandi ka siin kaali- ja teelehti, mis eelnevalt puhtaks pestud ja ära kuivatatud, rindade alla. Kui punetus ja palavik kadusid vähemaks, siis pandi rindade alla puhas linase riide lapp, mis kartulijahuga puistatud.

Vanade haavade raviks segati määret: mesi, vaik ja natuke jahu.
Veresulgemiseks väikesele haavale teeleht. /---/

Haavad.
Haavale pandi kapsaleht pääle. Lehe pääle pandi pergament ja linase lõngaga köideti kinni. Teeleht [Plantago major] on veel parem, see ei kuiva ära nõnda ruttu. /---/

Palavik.
Palavik kui oli käes või jalas, noh, et valutas väga. Siis pandi peale lepalehti, kaalikapealseid, teelehti või vaeselapselehti.

Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

Paise peale pandi paiselehti või ka teelehti, kui paiselehti ei olnud kusagilt saada. Need kasvavad kraavikallastel, suured laiad lehed. Teelehed kasvavad igas õues. Tarvis ainult tunda.

Põletushaavad.
Põletushaavale tuli kiiresti toore kartuli riivet peale panna, mis vähendas valu. Pandi ka teelehest pigistatud mahla, kuid see ei olnud nii hea ja võis alles hiljem panna.

Haudunud varbad.
Värskelt peenendatud teelehe puru ja kodus valmistatud kartulijahu pandi haudunud varbavahele.

Väiksemale haavale pandi teeleht, mõnikord ka kobruleht.

Hambavalu korral pidavat aitama teelehe juurika närimine.

Kui varbavahe haudunud on, siis kõige käepärasem rohi on teeleht. Muudkui nopi maast, hõõru natuke sõrmede vahel, et mahl välja tuleb, ja pista varvaste vahele.

Haavarohuks olid peamiselt paiselehed ja teelehed. Ka mädanevaid paiseid arstiti nendega.

Teeleht.
Paisetele ja põletikkude raviks kompressina.

Veel kasutati suvel „ummes“ kohale õuemurus kasvavaid teelehti, ka paiselehti, millised enne tuli mahlale lömastada. /---/

Umbekasvamine oli ka veremürgitus, kuid tõsisem „vihast“. Pandi peale võileivapuru, sibulat, teelehti, vesiroosi siidilehti (siidilehed asuvad juurikate juures).

Neeru- ja sapikivide raviks pidi jooma teelehtede, kadakamarjade, osjade või salveide teed. Kadakamarju võis ka kuivalt süüa.
Aliide Jürgenson sündis 28. aug. 1892. a. Sindis, elas seal Pärnu mnt 44-4 ja suri 1968. a.

Kopsuhaigused. Paiseleht, raudrohi, köömned, teeleht.

Vere jooksu kinnipanemiseks kasutati teelehe lehti seoti haava peale lehe pealmisele poolele määriti eel nimetatud haava rohtu. Posijatel olid ka vere kinni panekuks sõnad, aga väiksemate haavade puhul neid ei otsitud.

Kui jala sees oli pind kasvama läinud või mõni muu põletik, pandi peale teelehti, mis terveks tegi.

Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

Teeleht niisama - vana haava peale.

Teelehe teed tehti, aga kopsuhaigusele ta ei oleva suurem asi.

Teelehe teed jõin. Kopsuhaiguse vastu on see rohkem ja köha vastu ja tõesti tunnen, et tablettidega võrreldes on parem.

Teelehte olen kasutanud põlendiku vastu. Paiselehte ka.

Teelehed panna haavadele.

Mina korjan teelehte haava peale.

Teelehte pandas paistetuse pääle. Võtap paistetuse ja hoiap puhta kah. Ei lase põlendikku sisse.

Neerupõlendiku vasta om teelehe (paiselehe) õie tee hää.

Kui hääl oli ära - teelehe teed.

Teelehe juured on old ikka närvide rohust.

Teelehte pandi katkise koha peale.

Vanainimesed, kes maarohtusid korjasid, siis selle järgi, mis ajal ta õitses. Kuidas keegi. Teelehtesi pandi änamast haavade peale, kui paistetand ja põletand. Siis kiskus jahedamaks.

Teeleht pandi niisuguse katkise koha peale, siis võttis, jahutas.

Paise peale pannakse kaalilehte või teelehte.

Teelehed taguda mahlaseks. Mitte puruks ei tohi taguda. Ma koputan laua peal ühe puutükiga niikaua, kui märjaks lähevad, aga lehed jäävad terveks. Neid panna, kust valutab. Mul on puusas, ma panen ööseks püksi, püksikummi vahele.

Haudunud jalad.
Teelehed haige koha peale panna.

Paisele pandi teelehte pääle. Salvi keedeti: pandi mett, vaiku ja viina. Segati ja lasti ära hanguda, pandi pääle. Mul olli kaindla alla paise. Ma tei salvi ja panni pääle, siis läits juuksma. Lätsi sanna ja sai ära puhastada.

Haava pääle pandi teelehte.

Vemmermentsitiid, palderjani, teelehte ikka sai kasutatud.

Varbavahed haudusid, siis kartulitärklist pandi. Ja ühed pika laia lehega kollase õiega taimed, üdismu. Seda lehte peeneks hõõruda veele ja sai varba vahele. Ma matsin kohe varbad sisse ja sidusin kinni.
Ja kui palavik, siis teelehti pandi.

Teelehte pandi niisuguse paistetanu koha peale.

Teelehte tunneb või peaks tundma iga inimene, iseasi on tunda teelehe raviomadusi.
On saabas või king hõõrunud raku jalga, ravivad teelehed, kui panna neid kingadesse. Parandavad vanugi haavandeid, isegi pahaloomulisi. Puruks hõõrutud värsked teelehed ravivad herilasetorkeid, marutõbise koera puremisi, ussihammustusi.

Kui veresooned laienenud jalasäärtel, siis lasti aadrit saunas või ka viheldi saunas nõgestega. Vanaema jõi ka kadakamarja teed. Kui oli veresoon katki, siis seoti kinni, pandi teeleht peale.

Paistetuse vastu pannakse haigele kohale kummeleid või paiselehti, ka võivad aidata teelehed.

Teelehte pandi mitte haava peale, vaid haava kõrvale. Tädi Lisette rääkis mulle, sellest mul on meeles.

Verejooksu korral (kui haav polnud väga sügav) asetati peale teeleht või purustati raudrohtu haigele kohale.

Teelehed - karjas sai käidud. Haudusid kontsad ära. Pandi teeleht peale - paranes ära.

Sirelileht, teeleht või paiseleht - midagi nendest pandi peale, see võttis mäda välja.

Haavale pannakse raudrohtu või teeleht. Nina topitakse raudrohtu täis, verejooks jääb järele.

Paistus oli, siis olid teelehed. Pesti ära ja pandi peale. Ja kapsalehed. Tõmmab palaviku ära, paistus läheb ära. Ma olen praegugi pand.

Teelehti ikka pandi haavade peale. Rohkem ei tea.

Kui käsi mädanes, pandi teelehte ja vankrimääret peale.

Haavale pandi ikka teelehte, tehti vie sees puhtaks, pühiti kuivaks ja verejooks jäi pidama ka. Praegust pannaksegi.

Teelehte pandi peale, kui umbe oli või katki oli, paistes või. Teeleht pandakse, see tõmmab palavikku välja.

Teelehte haava peale. Vanale haavale. Vist värskele ka.

Kui jalg oli katki, siis pandi teelehte peale, see puhastab ja kisub viha välja.

Teelehti pandi paistetanud kohale.

Teeleht pidi olema hea niukse väiksema haava peale panna.

Armilde Pajo kodus pandi ka teelehte ja kaalilehte haavale. See tõmbas palaviku välja. Eriti hea oli neid lehti siis tarvitada, kui polnud riiet haava sidumiseks käepärast.

[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] paistetuse vastu teeleht ja paiseleht,

[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] varbavahe haudumise vastu mustasõstra lehed ja teelehed,

Paiselehti ja teelehti kasutati rohkesti paistetuse ja mädanevate haavade raviks, ka võileiva sodi, mis suus enne valmis tehti.

Teelehed on head haava peal, peavad vere kinni.

Teelehte pandi kohe peale, kui katki oli jala hõõrunud. Teeleht kiskus kohe välja põletiku.

Neesukene, kes halvast tahab minna - teelehte panna peale. /---/

Teeleht, kui jalg haige, siis peale panna.

Raudrohtu tuli peale hõõruda ja teelehte, kui katki oli.

Värske haava peale pandi teeleht.

Talveks olid varutud kummelid ja raudrohud ja teelehed ja ärnikad ja palderjanid.

Kuuse küljest tuleb korjata metsatõrva, siis meevaha ja sutike ka tarupigi, kui on (see tuleb lõpus panna). Ja kui on, siis karurasva, kui ei ole, siis võid või magedat searasva. Siis tuleb orast tampida peeneks, ja parem kui rukkiorast, aga kui ei ole, siis orasrohtu ehk teelehte (küllalt vähe). Vanaema pani viina, aga mina panin piiritust veel teelusikatäis või paar. Kõik tuli omavahel läbi keeta ja see säilib aastaid. See on hea salv, haavarohi.

Paisemuhk või muu verekihvtitus.
Saab võetud imalad (mage) searasva ja haput rukkileiba ja saab suus puruks tehtud ja paistetand valus koht sellega kaetud. Kui suur pais on, tuleb mitu suutäit puru teha, nii et paksult pääl on. Siis tuleb puhas linane riidetükk pääle ja selle pääle kasukanaha tükk, muud riidid ka veel, nii et soe on, ja paari päeva pärast hakkab mäda joosma. Siis on suur valu üle ja siis saab leivapuru päält ära pühitud ja pääle saab pandud kas kobraleht ehk teeleht nii kaua, kut terveks saab. Pesemiseks on kas lahja marjää- (aloun) -vesi ehk sinikivi vesi või oma kusi.

Teelehte haava peale pandama, mina ka ei tea, kas ta siis aitab.

Teelehed on nagu palaviku väljavõtmiseks, kui on paise või. Ja paiselehed on veel tugevamad kui teelehed. Mul oli jalg ära hõõrutud, hakkas paiste ajama ja tuli põletik. Ma panin iga päev teelehte ja paiselehte, siis jahutas ära ja saigi terveks.

Teelehed pandi, kui lapsel midagi kuskil viga, pandi peale ja. Hästi külm tundus olema.

Teelehti pandi peale konnasilmadele.

Haava peale - teeleht maast.

Kui veri jooksis, teelehti kasutati ja kui paistetus oli ja... verejooksuga mingi taime puru pandi peale.

Noh näiteks teelehte panevad peale, kaalilehte panevad ka - ikka vist valutamise puhul siis, kui sõrm jälle on pundund, paistes.

Teelehte pandi kohe haavale peale.
Oh naela sai astuda, võtsime pekki sinna augu peale, soolapekk suus magedamaks ja teeleht otsa ja kinni.

Teelehte pandi paisete peale. Kui ma laps olin, siis emal oli roos või meil öeldi eliting seda. Pani ka teelehte sinna. Sõrm jäigi kõveraks. Loopres oli üks arstiteadust õppind, vist üks mõisniku vend, siis ta käis selle juures, aga ei aidanud.

Mädaniku vastu pannakse teelehte peale.

Teelehte pandi paise peale või sedasi jahutamiseks.

[Paised] Küpse sibulat ja teelehte võib ka panna.

Paisetele teelehti pandi peale ja siis, kui ta oli täiskasvanud, pandi soolapeki tükk. See oli hästi valus, aga kiskus hästi välja. Marliga kinni.

Teeleht - padaroznik - oli siin vistrik ja panin ööseks peale ja kiskus mäda välla.

Teeleht ehk padarožnik on kopsuhaiguse vasta.

Haava puhastavad teelehed, paisulehed, mustasõstra, kaalika lehed.

Ükski mesinik ei põe jooksvahaigust. Jooksva vastu on mesilaste nõelamine. Möödunud aastal sain seitseteist nõela kätesse. Kui nõelamisele teelehe mahla peale nõristada, siis võtab paistetuse kohe tagasi.

Teeleht - paistetanud koha peale siduda.

Teelehega arstiti paiseid.

Teelehe tee - kõhuvalu vastu.

Kui jalg on katki või varvas lammu [katki], pandi peale lepaleht, teeleht, mustsõstra leht või paakspuu leht.

Teeleht tegi haava terveks.

Teelehed pandi haava peale.

Teelehe juurtest valmistatud tee on kasulik köha, palaviku ja kopsust verevoolu vastu.

Veel tarvitatakse keha lahtioleku vastu teelehe orasid.

Teelehti pandi haava pääle. Need vähendavad palavikku.

Arstirohud: teeleht.

Teeleht võtab paistetuse ära ja peab verejooksu kinni.

Arstirohuks.
Teelehe kompress paistetuse alandamiseks.

[Arstirohuks:]
Teelehed.

Varbavahede „haudumise“ vastu - teelehed ja lepalehed.

Teeleht. Tee on köha ja kopsust verejooksu vastu.

Teeleht. Juuretee kopsust verejooksu ja köha vastu.

[Teeleht.] Lömaks litsutud lehed on mesilase nõelamise vastu.

Teeleht. Teelehte pannakse haavadele ja paisetele peale. Hoiab nad puhtad ja parandab haavad.

Teeleht - teelehe juured on närvidehaiguse vasta.

Teeleht. Teelehe juured on old ikka närvide haiguse vasta.

Ku teelehti panna haava vai paise piale, siis teelehe sahvt kiisub paised jooksma, haava jälle nigu puhastab. Muudkui neid lehesi tuuleb natuke katki piigistada, et sahvt paremast välja tuleb.

[Teeleht] Mina olen oma jalgadega küll mässand ja proovind. Aga ei mitte miski. Ei kedagi ei saand. Hullemast läks. Sain abi, kui teelehed ja kartulikaabet panin ümber. Nende jalgade pärast ma jälle käin. Nagu pudru panin piale. Suvel õuve pial ongi teelehed.

Teeleht [Plantago major].
Pannakse paisete peale.

Teeleht (tarvitatakse haavadele).

Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.

Teelehe marju tarvitatakse kõhutõve vastu (teeks keeta)

Teeleht [Plantago major]. Kas sõidutee või joogitee - ei ole teada. Leht pannakse mitte enam verd jooksva haava peale, edendab haava paranemist, kiirustab kinnikasvamist.

Suur teeleht (Plantago major L.). Teeleht. Keedis lehtedest ja juurtest naistehaiguse (kuupuhastuse) vastu, kui liig ägedasti käivad.

Suur teeleht (Plantago major L.). Teeleht. Seemned kõhu lahtioleku vastu (düsenteeria puhul). Kuivalt süüa teelusikatäis korraga.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: teelehtedest valmistatakse arstimit tiisikuse vastu.

Teeleht (ainult siledalehelised). Leht paisele ja haavale.

Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Teelehte tarvitatakse ka kasvaja vastu.

Kõiksuguseid haavu arstiti järgmiselt: puhastati haava koht puhtaks ja asetati sinna teeleht, mis haavast palaviku ja ka paistetuse ära võttis. Nii oli taim tähtsaks olevuseks inimesele.

Paisetele pannakse kuivalt pääle kas teelehti või vaeslapselehti. Vaeslapselehtedel asetatakse sile pool paisetele.

Teeleht (kasvab kraavikallastel ja õuedes). Lehed kuivatada ära ja viinas leotada soojas kohas ja selle teed tarvitada kopsuhaiguste vastu.

Paisete vastu tarvitati vanasti teelehti.

Paiselehte tarvitatakse haavade ja paistetuse vastu, samuti ka teelehte.

Sookuuski tarvitati lehmadele punase vastu, keedeti vees. Teelehti tarvitati paisete vastu, neile võiti plaastrit pääle, see kiskus viha välja.

Kapsa-, kaalika- ja teelehti seoti haavadele.

Teelehed kasvavad kõval põndramaal. Suured rohelised nupud. Tarvitati kõhuhaiguste vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Teeleht on meil sagedam taim, kasvab jalgtee äärtes. Rahva seas on tuntud haava puhtahoidmise ja paranduse rohi.

Kui jalg ehk käsi katki oli ja mädanes, pandi kaali- ehk teeleht peale, see kiskus mäda välja ja haav hakkas paranema.

Teelehti tarvitakse mädaniku väljakiskumiseks paisete peale.

Teeleht.
Teelehte tarvitatakse haige haava puhastamiseks kui ka puhtaks hoidjaks.
/---/

Rohuks tarvitati: teelehe seemnetest tehti hambavalu rohtu.

„Taimede tarvitamine vanemal ajal.“
Taimeid tarvitati vanemal ajal õige palju. Praegugi valmistatakse taimedest palju arstirohtusid. Tarvitatavad taimed olid näiteks teeleht, mida haige haava peale pandi, ka üheksamalehed.

Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Teelehti pannakse haige koha peale.

Paisete vastu tarvitati paiselehti, teelehti ja kaalikalehti.

Arstirohuks tarvitatakse veel kummelid ja teelehti. Kummeliteed ja teelehti pandakse haiguste peale nagu paised, villid ja muud.

Teelehti pandi paisete peale, mis kuumust võtsid.

Ka teelehti tarvitati haavade ja paisete kinnisidumiseks.

Teetitelehed. Teeleht. Lehti pandi paisete ja „hakatiste“ pääle.

[Teetitelehed. Teeleht.] Seemneid kõrvetati või tehti teed, kui kõht haige („seest lahti“).

[Nõiduse vastu.]
Paisete peale pandi teelehti.

Teeleht värske lõigatud haava peale.

Teeleht - värske haava pääle panna.

Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Teeleht - pandi värske haava pääle.

Plantago major L. (teeleht). Värskeid lehti pandi haavade pääle, samuti nad olevat parandanud paiseid.

Teelehe õied - pasanduse vastu.

Teelehed pannakse mädaneva haava peale.

Teelehe marjad on kõhutõve vastu.

Teelehti, kobrulehti, kaalikalehti ja küpsetatud sibulaid pannakse mäda pääle.

Taimed.
Teelehti pannakse haava peale.

Teelehti pannakse haava peale.

Teelehte pannakse haava peale.

Teeleht - paistetuse vastu.

Teeleht pannakse haava peale.

Teeleht - pannakse haava peale.

Teeleht, haava peale.

Teeleht - haava puhastamiseks.

Teeleht pannakse haava peale.

Igasuguseid haavu kätel ja mujal hõõruti takjalehega ning tilgutati haava lehemahla ja asetati teelehti peale.

Teelehti pandi ka paisetele peale.

Teeleht mädaniku vastu.

Teelehti pannakse haavadele, siis ei hakka haavad mädanema.

Teelehti pandi haavade peale ja ka muhkudele, mis olid lahti läinud.

Teelehti pandi vana haigete ja muhkude peale.

Teelehti asetati paistetanud kohtadele.

Teeleht (Plantago sp.) paneb verejooksu kinni, ku värske haaval toores teeleht pääle panna.

Siin teadaolevad ravimtaimed.
Teelehed. Kasvavad teede äärtel. Mõjuvad hästi paistetustele - kasvajatele - kisuvad mäda välja.

Teeleht ravivahendina. Väikese verejooksu puhul pandi haavale puhas teeleht ning hoiti senikaua, kuni veri oli hüübinud. Tormas sõna “hüübima” ei tuntud. Selle asemel öeldi: kuni (veri) kinni jääb.

Teile mõni rida ravimist.
Mina ravisin omale päraku kemaroid teelehtedega ära täielikult, need teelehed kasvavad tee äärtes ja teeradadel. Võtsin ja keerasin rulli ja lõigasin kääridega vatile ja panin õhtal vahele, kui läksin magama.
Nii ravisin terve suve ja olid kadunud, sellest on juba kolm aastat.

Teelehti tarvitakse rohuna palaviku ja paistetuste puhul.

Teelehti paisete ning haava peale.

Teeleht - haava puhastaja.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Teelehti tarvitasid vanad inimesed paisete vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Hambavalu vastu kummelt, teelehte loomulikul kujul.

Teeleht haava peale.

Kui mõni kehaliige paistes oli, seoti kaselehed, kaalikalehed, takjalehed ehk teelehed ümber.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambavalu ravitsemisel tarvitati kummelt ja teelehti (kuuma vee sees).

Teelehti (paisetele).

Teelehti (paistele) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Teelehti pandi haava pääle.

Arstirohuks tarvitati teelehti ja kaalilehti, neid pandi paisete peale.

Arstirohuks tarvitati vanemal ajal teelehtesi, et need kiskuda pahanduse välja, kui mõnda kohta on pahandus vahest sisse läinud.

Teelehtede õite tee - kõhutõve vastu. Teed võetakse kolm kord päevas sisse umbes viinaklaasitäis korraga. Pääle selle ei tohi raskelt seedivaid toite süüa, enne kui on möödas kolm tundi, millal seda rohtu sisse võeti. Varssi pääle seda paraneb inimene.

Taimed, mida tarvitati arstirohuks.
Teeleht. Pahaks läinud haavale pandi teeleht. Teeleht kiskus haavast mäda välja.

Teelehe seeme. Teelehe seemned kuivatati ära ja joodi kõhuhaiguse vastu. Ei olnud määratud kuidas, sest see oli ükskõikne.

Teeleht. Teelehte tarvitatakse mädaneva haavale. Ta pidi palavikku eemaldama ja haava puhastama.

Teeleht. Teeleht pandi mädaneva haava pääle, et ta sääl mustust välja kisuks.

Mädaneva haava pääle pandi teeleht.

Teelehti pandi haavale, mis kippus mädanema minema, teeleht oli seekord haavaparandaja.

Teeleht - tarvitatakse ka mingi haava pääle palaviku vastu.

Teeleht. Tarvitatakse tervislise teena.

Teelehed pannakse paistetanud kohtade pääle.

Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.

Teeleht. Teeleht pandi mädand haavale peale.

Teelehe õie teed joodi, kui kõht oli lahti.

Närvipõletiku vastu joodi teelehe teed (ainult lehed).

Teelehe varred kõige peaga keedeti ära teeks ja joodi seda teed jooksva vastu.

Teelehed - kisuvad palaviku haavast ja parandavad mädasid haavu.

Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

Paised või mädamuhud, neile oli suvisel ajal hea rohtu saada, mis nende valu taltsutas. Oma õue pealt korjasid teelehti (tõllalilli lehti). Neid panti paisele peale, tõmbusid palavikust kuivaks, visati need ära ja kohe uued peale ja nii korrati seda ikka mitmeid kordi.

Kui palavik oli, seda tunti sellest, et haige õhetas näost ja higistas. Siis panti mädarõika kaabet otsmiku peale ja ka hapuoblikaid ja theelehti suvel. Aga talvel panti kompresse.

Teelehe juured - närvide rahustuseks.

Paised öeldi, et lõivad sellest, kui keeva veega või keedetud veega saunas pesti, aga ka külmetusest. Raviti paise- või teelehe peale panemisega, vahele veel magedat rasva, see tõmbas mäda välja.

Peavalu korral pandi peale kobrulehed vaheldumisi teelehtedega.

Värske, lahtise haavaga sauna ei mindud. Haav pidi saama enne kindlalt kaetud. Seevastu vanade, kärnas haavade paranemine edenes saunakümbluse tõttu kiiremine. Värskele haavale pandi tavaliselt teeleht peale.

Ka vanemal haaval hoiti teeleht peal.

Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.

Haavale pannakse teelehe [suurteelehe] leht.

Kõrge vererõhu vastu on teelehe ja saialille tee.

Teelehte haavade pääle panemiseks.

Maateadus:
Arstirohud
Teelehte tarvitatakse verejooksu vastu haaval.

Vahtra-, kaali- ja teelehed (värskelt).
Paise pääle panemiseks.

Arstirohud.
Teeleht.

Teelehte tarvitatakse haavast palaviku väljakiskumiseks.

Teeleht (arstirohuks).

[Arstirohu taimed.]
Paiseleht (teeleht).

Eksikombel teatasin, et rahvas tunneb "teelehe" ja "saanirohu" all ühte taime. Ei, kumbki on ise taim.
Teelehte tarvitatakse üldiselt lahtisele haavale, paisele ehk muule kohale peale panemiseks. Ennetsi muljutakse lehte natuke puruks, et mahl lehest saaks haavaga kokku puutuda.
Saanirohtu ehk ka "Saanituttisi" tarvitavad ainult lapsed, mängusaanide valmistamiseks.

Teeleht - tarvitatakse palaviku vastu, pannakse paistetustele.

Teeleht. Lehti pannakse mädanema läinud varvastele ja paisetele arstimiseks.

Teeleht (Plantago major). Lehti tarvitadi haava pääle verejooksu takistuseks.

Teeleht (Plantago).
Teeleht on maa päält laiali minevate lehtedega rohttaim, mille keskelt tõuseb üks paenduv kollakasrohelise õispääga vars. Kasvav on ta ainult teedel, õuedel ja rohkem tallatud kohtel. Teda tarvitadi muistselt läänlaste keskel ravimisvahendiks ilma ümber töötamata. Ja ainult paisete ja villide ravimiseks. Selleks võeti toores lehekene ja pandi lihtsalt paisele, mis pidanud säält siis valu eemale peletama. Temaga seltsis ka veel külmaõie leht.

Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

[teeleht] Mahla saadakse värsketest lehtedest surumise teel, mida sellejärgi läbi puhta linase riide pigistatakse. Seda mahla vähese veega segatult võetakse sisse 2-3 teelusikatäit korraga paar korda päevas kopsulimastuse puhul. Haavad paranevad selle mahla abil kiiresti, samuti kaitseb see veremürgituste eest.

[teeleht] Purukshõõrutud lehed pääle seotuna parandavad paiseid ja mitmesuguseid nahavigastusi.

Vanemate haavade peal hoitud teelehti, kaalilehti, magedat searasva ehk ploomirasva, pealt nahka ka kuusetõrva.

Teeleht - seda võib juua kohe soki (juua teelehe mahla), mao jaoks on hea. Ja neid olen ma kuivatanudki.

Kui mädakolle on, pane teelehte peale, see parandab ära.

Kui on mingisugune haav, siis pannakse teelehte peale, siis võtavad viha ära.

Varbavahed hauduma lähvad, siis teelehte pantakse vahel siinkantis.

Mul oli tüdrukul ühekorra paistetus. Tädi tuli maale, panime teelehe peale. Teise hommikuks oli kõik, polnud paistetust.

Ummeshaige, siis oli teeleht peale pandud - tõmmas mäda sealt välja.

Teelehte varba vahele, kui haudub.

Teelehte teati vanasti ka. Võtab, kisub palaviku välja.

Varvad hauduvad - teelehti pandsime vahele. Paiseleht on ka niisugune - pandakse pääle.

Teelehte isegi mina usun. Kui mul ikka käe katki ajab ja sidet ei saa, siis panen peale. Teeleht on jahe ja võibolla aitab ka.

Teeleht pidi väegade hää roht olema. Mina korjasi siitsamast, korjasi, pandi jala pääle, võttis ära. Teeleht aitas.

Teelehtedest on silmale kästud kompress teha, kui silmad haiged.

Teelehte pandi, kui jalg oli paistetand. Haige koht, pandi seda sinna peale. Minu emagi pani, kui poisike olin. See pidi välja kiskuma, hoidis külma. Eks ta põletikku siis vast võttis ära.

Teelehte väga palju kasutati. Öeldi, et mitte kõike ära niita. Teda pandi vist paise peale.

Nurmenukud on korjatud, muud ei ole. Nüüd tahan veel paiselehed ja teelehed korjata. Hiljaks jäin, paiselehe õied jäid mul korjamata. Minu tarkus on raamatust, taimearsti-raamatust. Vitamiini mõttes ma korjan nurmenuku lehti; kui ise ei söö, siis annan kanadele.

Kui on põletik käel, siis pane teelehte peale.

Teeleht on selle haava rohi, kisub kõik haava puhtaks.

Kui käe peal oli punane ja kestendas, teelehte panti peale kangesti.

Kui meie lapsed olime, kui kriimustus oli, panime kohe teelehte peale. Raudeina rohtu pandi ka, aga seda harvem.

Teeleht on haava peale väga hea, tõmmab põletiku välja. Koer hammustas, mul oli nii paistes ja valutas, panin peale ja võttis ära.

Teelehte, no korjatasse seda ka. Haava peale, kui on palavik seen, kisub välla hästi.

Koeranel ja paise.
Koeranael väike, paise suur. Esialgu teelehe kompressid. Kui punetus kadunud ja mädapea tekkinud, küpsetatud sibula kompress. Mäda voolamisel paise (koeranaela) ümbrus pesta tõrvaseebiga puhtaks ja uus kompress. Kui „süda“ väljas, linane lapp vana haavasalviga. Paise ja koeranaela põdemisel ei tohtinud juua õlut (käesoleval ajal veel limonaadi, pepsikolat) - see tähendab jooki, milles pooleldi käärinud suhkrut.

Paisetele pandi teelehti.
Teeleht aitab välja kiskuda mädanevatest haavadest palavikku. Lömastatud tooreid teelehti pandi koeranaeltele, paisetele, villidele, nendega arstiti ka konnasilmi ja kärnasid.

Hambavalu korral.
Kui oli hambavalu, siis tehti kas kummeli või teelehe seemnetest teed, mida soojalt hoiti suus, päevas 6-7 korda; kasutati tavaliset õuekummelit.
Kui mittesuitsetajal hammas valutas, siis kästi tal suitsetada ja suitsu suus hoida. Nii andis ka valu järele.

Igal õhtul panen jalale teelehti peale. See võtab paistetust vähemale. Kastanimunad kah aitavad paistetuse peale. Peris suka sisse sedasi, lase sukasuust alla. Väga paljud tarvitavad kastanimune siin. Ja teelehti.

Teeleht haava peale, see käis küll. Kui ikka midagi nihukest punni või põletikku oli, siis seda ma ole isegi viimasel ajal kasutanud, kui teinekord midagi nihukest on, siis teelehte paned pääle.

Teelehte olen pannud, nagu öeldakse, haige koha peale.

Kas maarohtudest ravimit tehti, näiteks loomade tarbeks?
Ei, ei tea. Kui oli, siis siin naabritalus oli loomaarsti, kutsuti see. Kui mädanik oli, siis kohe võeti maal, kas siis mustsõstra leht pandi kohe peale või siis siin kasvab see suure laialeheline teeleht, seda pandi kohe peale, siis pekki kah, seapekk, soolapekk pandi kah peale. Valus oli, kui umbes oli, kuidas ta kiskus kõik siis, kui side ära võeti ja liha ära, siis see liha oli kõik mädane. Ja varsti sai terveks.
Kuidas ravisite?
Ikka teeleht ja mustsõstra. Arsti juurde mind ei viidud üldse.

Teeleht - teeleht, kasutatakse verejooksu tõkestajana.

Härjapää, veriheina, teelehe ja mesiheina teed tarvitadakse külmetushaiguste vastu.

Teeleht. Teelehte panti paisete peale rohuks.

Teelehe õitest tehakse teed, kui kuuriie põle naistel kordas mette.

Laiu teelehti pandi värskele haavale peale.

Jooksva vastu juua kuisavitsateed. Vähe panna tee sisse, on mürgised vähe. Ülased viina sisse panna, 1 nädal leotada ja spl. 3x päevas sisse võtta. Vähe panna viina sisse, on mürgised vähe. Pudel pimedas hoida. Teelehevarred kõige peaga keeta ära ja juua seda teed jooksva vastu.

Närvipõletiku vastu juua teelehe teed (ainult lehed).

Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

Kõhulahtisust arstiti soojaga. Kui oli, siis mustikatega (mustikakeedis, kuivatatud mustikad). Siis veel teelehest keedetud teega. Pipra ja viinaga. Sellest on siis üteluski: „Viin on naiste kõhurohi, seda neile keelata ei tohi!“ Istuti kuumal pliidil.

Ämbliku võrku pandi siis, kui laps kuskilt vere oli lahti teind. Siis korjati ämblikuvõrku ja pandi sinna peale, et veri kinni jääb. Ma lõikasin omal sirbiga Tornimäel sõrme ära. Ja vanatädi ütles kohe nõnda: „Kui sul pissihäda on ja kui ei ole katsu, et piss tuleb. Et siis paneme peale“. Ja muljus kohe siia peale ja sidus kinni taskurätikuga. Ja on minu sõrm korras. Pole mitte enam salvi ega midagi peale pandud. Ja pärast teeleht veel, aga arstirohtu pole pandud.