Rahvapärased taimenimetused

Vehverments

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vehvermentsitee on vääga hää juua, kui oled külmetanud, ajab väga ihu higistama ja on ka rindadelle hää.

/---/ Jooksvahaiguse parandavad mündi ehk vehvermensi lehed, mis jõe mädastel kallastel kasvavad. Need lehed seutakse haige koha ümber.

Külmetamise ja köha vastu. Vehvermentsitee.

Jooksjahaiguse on parandanud mündi ehk vehvermensi lehed, mis mädastel jõekallastel kasvavad.

Vehvermensid, keedetakse lehti ja varsi. Saab vehvermensiteed. Lehed ja varred kuivatatakse ennem ära. Võetakse siis, kui süda paha on.

Piparmünditee olla hää talvel külma ajaga, aitavat ka verd klaarida, kui pää valutab. Taime nimi vehverments.

Kui söögitahtmine kadunud on, hina tigad [?hiina tilgad], arnikad, vehvermentsi, kõike kokku.

Kui pea valutab, siis kui on ühtlasi ka palavikku ("pea on kuum"), pannakse pea peale (otsaesisele) külma vee lappi. Ka juuakse peavalu korral piparmündi- (kohalikus murrakus "vehmerventsi") teed kuumalt ja minnakse voodisse teki alla ja lastakse ennast (või kaetakse ise) kinni katta kasukate ja teiste seesuguste soojapidavate riietega. Kui ei juhtu olema pipamündi teed, siis juuakse ükskõik missugust kuuma teed et ainult kere sooja saaks.
Kui harilikult kellelgi pea valutab, siis on inimesel ka muu kere haige. Valutab ainult pea, siis seda nagu haiguseks ei peeta, mida tuleb seletada üldise maaelu karmusega - väikesest veast ei hoolita, ei panda seda nagu tähelegi, ei olda haiguste vastu nii peenetundelised nagu linnainimesed.

Piparmünt (kohapeal nimetatakse "vehmervents").
Piparmündi- (vehvermentsi-) teed tarvitatakse arstirohuna siis, kui kellelgi pole seedimine kõige paremas korras. Pidavat mõjuma seedimist korraldavalt.

Kellel ühtepuhku kõht täis ajas ja sellepärast valutas, sellele anti suhkru, sukrutüki peal vehvermentsi tilkasi ja 13 balderjaani tilkasi, lõngaeli, ja kui miski asi ei aitand, siis vajuteti surnumatmese, tähendab hauakaevamise kolme, kuue vai üheksa raudasjaga, siis enamb täis ei ajand.

Kõgõ paremb haiguserohi om pähnaõie ja vehverment. Need on külmetamiserohi nummõr edimene.

Vehvermentsi tied, kiemne tied juadi.

Kondihaigus. Üäldi, kääluid närib, jalaluid närib. Kääluud valutavad (käevarred), jalaluud (sääreluud). Kas siis õli palavik kaa vai ei õld, õli külmäväri vai ei õld, õli muidu kondihaigus. Ikke õli haigus kimpus, vai üäldi haigus vimmas, haiguse vimm sies. Kontisid närib, pia on uimane, südämä pääl on paha, niisikene raske õlemine. Viina võeti naps, tulist, kiemne, vehvermentsi tied, et ikke higistama ajaks, siis ajab haiguse menema. /---/

Vehverments, see on reumaroht. Rahustab südant.

Vehvermentsi tee oli hea. Külmetuse vasta, ajab higistama.

Kui rinde alt valutas, süda läikis (oksendas), siis üteldi, et on voolmed. Selle vastu võeti sisse piparmündi (rahvakeeli vehvermentsi) tilku, lõngaeli vett (soolahape) või soolvett, kui muud ei olnud käepärast.

Kõri arstimine.
Kui keski kõri ehk rinnad ära külmetas, siis anti juua tulist piima või ja meega, mässiti sooja teki sisse, ka järgmisi teesi anti juua: vehvermentsi, pärna ehk saalomoni teed, need aitasid ka köha vastu, selga ja rinnale pandi pistmete vastu kuppusi, ka lastele anti sama arstimist.

Vehverments - see on südamerohi, ma joon seda teed praegugi, mul omal aias kasvab. [Piparmünt]

Vehverments, piparmünt. V. K. Мятный трава. Vehvermentsid, nii kodused kui ka metsikud, lõigatakse oksad ära, siis kui nad õitsevad, kuivatatakse pööningul vilus ära ja keedetakse teed külmetuse vastu. Vehvermentsi tee on ka nii hea juua, kuid üle nädala ei soovita seda arstid juua, sest et mõjub pahasti nägemise peale. Üleüldse soovitavad arstid kõiki teesi juua vahelduses, joo ühte teed kolm päeva ja jälle teist kolm päeva ja nii edasi, kuni esimesega hakkad jälle otsast peale. Münditeed joodakse ka siin kandis mõnes peres, kuid minule küll see ei meeldi, on liiga vänge maitsega.

Vehverment - külma vasta. Kuivatatud lehed teeks.

Sajandivahetuse koduapteek. Peale eelmainitud rohtude leidus kodus veel kampripiiritust südamehäirete puhuks ja kampriõli valutavate kohtade määrimiseks ahjupaistel. Vehverments kõhuvalu vastu ja liikva kange külmetuse puhul tulise veega.

Vehvermentsi tee ajab higistama. Aias kasvavad.

Kui külmetushaigus om, siis om uppinhaina tee hää ja lõhmuseäitsme ja vehvermenti.

Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

/---/ Samuti oli populaarsem ravim vehverments (piparmünt) hõõrumiseks kui ka sissevõtmiseks kõhuvalu ja gaaside puhul. /---/

/---/ Hea vahend kõhuvalu vastu oli ka vehverments. Kuna neid mõlemaid lastele suhkrutüki peal anti, ei olnud rohu võtmine kuigi suur probleem.

Vehverments.
Münt on halli lehtega, suured laiad karvatsed lihavad lehed, pikad õietorud, vehverments [= piparmünt] on vähema lehtega, väheldased rohelased lehed, seda ostetse apteegis, münte ei osta keegi.
Kange vehvermentsi tee on päävalu vastu. Vehvermentsi tee teeb südame hääs [= võtab iivelduse ära], kui süda alam on. Ja rinnad teeb lahti [= kui kinnine köha on, röga ei tule].

/---/ Lastele toodi linnast rohi, sii olli nõrk pissohvi viin, sedä sorti ku kiriku viin. Sekkä panti pantskriiv, salmijaak, vehverments, ja nõiapiim olli üte rohu nimi. Sedä määriti paistuse pääle, ja rohus ka panti sedä nõiapiimä, segäti na, kik segi. Underselts olli üits rohi ja palderjaan. Pantskriiv ja salmijaak nii tulliv kaabitse peenikses.

Meil oli see vana sepp Kreitzwald, tõmmas ära mu hamma suust. Ja kes vehvermentsiga hõerus hambavalu puhul.

Kasvatan kodu vehvermentsi. See on ka maitsev. Köha on ehk niimoodi, juo seda, on hea kohe.

Kõigist võit tiid tetä: maasikaõiedest, küümnetii, vehvermentsi - tuu kasus ka kodu aidveeren.

Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks ja kuidas tarvitati:
/---/ Veriheinu /---/.
Palderjaniteed, kummõliteed loomadele joogiks, kadakamarju ka loomadele joogiks, ärnikateed, pedäjekasu teed, kalmusejuuri süüakse pulbrina, verejooksu sulgemiseks, põdrasambla teed, vehvermentsiteed.

Vehvermentsilill (kartmise vastu).

Vehmerventsitee - külmetamise vastu.

[Kuidas kasutati taimi arstirohuks? Missuguseid taimi? Kes kasutasid, kuidas neid kutsuti?]
Vehvermentsiheinad teena.

Vehvermentsi (piparmündi) tee rahustab inimest.

Vehvermentsi ehk piparmünti kasvatatakse kui arstirohtu. Ta kasvab vesisel pinnal ja on rohttaim, väga tugeva magusa lõhnaga. Teda tarvitatakse teeks, hää on köha vastu.

Mentha arvensis - vehverments. Kasutatakse teena.

Piparmünt - vehmerments.
Vehmermentsi tee annab söögiisu.

Vehverments, piparmünt [Mentha viridis L., vars lühikene]
Tarvitatakse teeks, ka viina hulgas parema maitse tarvis. Kas ka mõne haiguse vastu, ei tea.

Vehverments [Mentha (? piperita)] (nii nimetab vanem rahvas peaaegu eranditult, kord öeldes: „ehk piparmünt“). Teena - palavikule, külmetusele, vereselitamiseks.

Vehvermentsisid piirituse sees leotatult suhkruga võtta - südamehaigusele (kas tilgutada suhkrule?).

Vehverments [olen näinud ainult toaroosina]. Sellest tehakse teed. Pruugitakse ka miski ravimiseks. Milleks, ei mäleta enam. Kui meelde tuleb ehk mujalt kuulen, siis täiendan.

Vehvermensist valmistati teed.

Vehvermantsi tarvitatakse tee valmistamiseks.

Vehvermantsi kuivanutest lehtedest ja peenematest vartest valmistatakse teed, mida soovitatakse külmanutele inimestele, tal on terveks tegev mõju.

Köha arstimiseks tarvitati ja tarvitatakse ka nüüdki vehvermäntsi teed.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Rõsna külas Mäe vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Vehverments - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens - seesama [keedetakse ja juuakse köha vastu].

Vehmermens - seesama [keedetakse ja seda leent juuakse kõhu vastu].

Vehvermens - keedetakse teed, tarvitatakse külmetamiseks.

Vehvermens - keedetakse teed, tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens - sellest keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vasta.

Vehvervens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehverments - seesama [keedetakse ja tarvitatakse külmetamise puhul].

Vehvervents. Seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vehvervents. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehmermes. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab külmetuse puhul].

Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehverments - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Liikva ja vehverments on hambavalu vastu.

Köha vastu palderjan, reierauad, vehverments.

Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatakse taimed. Mesilaste nuppudest, kääkatsestest, kommelitest, vehvermentsidest ja veel muust rohtudest tehakse arstirohtu.

Arstirohud. Palderjanid, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvermendid, mindid, võilille kollane, külmkingapädid, poolalehed.

Milleks tarvitakse taimeid?
Arstirohuks tarvitatakse taimeid: mesilase mubudest, käekaatse õitest, komelidest, kibusbu marjadest, tümmerjaanidest, vehvermintsi õitest.

Vehvermensi tee on ka köha vastu.

Vehvermendsi tee on ka kõhu vastu.

Teerohud. Vehverments on teerohuks head.

Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vehverventsid kuivatakse ja tehakse teed.

Vehvermentist tehakse teed.

Vehverments - teed arstimiseks.

Vehverments - teeks.

Vehverments - rohuks.

Vehverments - teeks.

Vehverments - tee.

Vehvermentidest tehakse teed.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Vehvermentsi tilgad seest haigustele.

Vehvermentsi tee - südamehaiguse vastu

Vehvermentsi ja palderjaani taimi tarvitati teeks ka.

Vehermentsi teed tarvitati ka külmetamise- ja köharohuks.

Vehermentsi teed tarvitati ka külmetamise- ja köharohuks [Gustav Vilbaste märkus “Ei. Mäeotsalt”].

Vehverment - keedetakse teed.

Vehvermentsi õite tee kõhuvalu vastu.

Rabanduseks nimetati kõiki tundmatuid äkilisi haiguseid, mis algasid kerge palavikuga. Raviks võeti sisse püssirohtu, lahjendatud lõngaõli (väävelhapet), liikvat (Hofmanni tilku), vehvermentsi (öeldi: vehverments teeb vedrud kergeks) (piparmünt) või kampriõli tilku.

Piparmünt ehk vehverments (piparmündi tee, piparmündi tinktuur) rahustamiseks.

Arstirohu taimed. Vehverments (piparmünt).

Missuguste haiguste vastu tarvitati taimi arstimiseks ja kuidas?
Vehvermentsi - teena külmetuse vastu.

Vehverments. Münt? Mentha aquatica? Kultuurtaim aedades, tuletab välise kuju poolest meele M. arvens’ist. Külmetuse puhul rohutee (armeenlased lisavad ohtralt toitude juure).

Münt - “vehverments”. Tarvitatakse rohkesti teena. Tee ka rohuks külmetuse vastu.

Vehvermentsi kasvati rohu jaoss.

Kahte seltsi mjaatat on - vehvermentsi. Üks ronib maad pidi, on rohkem kasulikum; teine on kõrge, natuke on ainult lõhn.

Meil vehverments - tuu om tuu jaost, ku und ei ole. Tuud juud, om rahulik.

Vehverments - piparmünt (juuakse ka teena sisemiste haiguste vastu).

Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Kui hingeõhk haises, siis söödi vehvermendi (piparmündi) kompvekki loputati soola veega ja söödi magusaid lõhnavaid sööke.

Teed tehti vehvermentsidest. Pohlaõitest saab nii punane tee, nõnna kui veri. Enamiste ikke poodist sai tuua seda hiina teed.

Vehverments, piparmünt. Pedja jões kasvab, heinamaal ka. Tuua kodu, hea tee oli neist.

Vehvermensi rohi. Vehvermensi rohu tee köha vastu.

Vehvermünt - kõhurohi.

Vehvermünt - külmetamishaiguse vastu, teeks.

Ma elasin Pärnaia ääres, säel oli mäe all kaev, talve aeg mäeveer oli libe ja jäetand. Läksin kelguga vett tooma, üles toomisega liuestasin ja kukkusin õla paigast ära. Nii haige, et riideid ei saa selga panna ilma abita. Siis hobu ette ja läksin Kriisa Ottole. See laskis vehvermündi teed teha, siis soe vesi juure, masseeris ja tõstis seda haiget õlga, see raksatas. Siis pani 3 kupusarve õla taha ja mina mõne päeva perast terve, see masina krõps ei old valus, aga see piiritus, mis pärast haavadele valas, oli valus.

Poeg suri. Kas palju nuttasin või millest see peavalu hakkas, nii tegi valu. Heinakaare peal kui lõin vikatiga, siis peas torkas. Enam ei võind kannatada. Pühapäeval hobu ette ja kuppima, see põrund veri, Mäetaguse arstid olid igaviku puhkusel. Metskülas oli üks noorem mees, kes sellega hakkama sai. Kui läksin ja vanker põrutas, see käis peast ka läbi. Anti naps viina, tulist vehvermündi teed, pani kukla taha kaela peale 3 kuppu. Kui tagasi tulin, enam vankriraputus ei teind midagi, terveks sain, hüvasti.

Vemmermentsitiid, palderjani, teelehte ikka sai kasutatud.

Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: vihvermendid on köha tarviks väga head.