Rahvapärased taimenimetused

Õunapuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Soolatüikaid arstitakse seega, et neid katki lõigatakse, siis soolaga hõerutakse, mida selle peale alt pahema käe, selga ahju poole hoides, ahju visatakse ja siis ruttu ära joostakse, et soola raginat ei kuuleks. Pestakse ka räästa (riasta) tilkadega ja hõerutakse hapu õunaga; viimast visatakse selle peale sõnniku, et rutem ära mädaneks, mispeale soolatüigas iseenesest ära kaduda.

Põletikud (kui kurgus kibedad röhitised käivad) kaovad, kui kibedaid õunu süüakse. Luksumist kaotatakse ehmatusega ehk imelikkude küsimistega, millede vastu küsitav sugu valmistud pole.

Kes paisetest tahab lahti saada hõerugu punase õunaga kolm korda paisid ja viigu see õun neljapäeva õhtul - kellegist nägemata - risttee peale ja visaku siis see õun üle õla selja taha maha. Tagasi minnes ei tohi kordagi tagasi vaadata. Kes selle õuna siis sealt risttee pealt leiab, saab paised oma selga.

Hoavasalvi teha.
Kui sa oled kervega ehk mõne muu terariistaga hoava oma ihu sisse löönd, kas jalaseare sisse ehk kus tahes. Kui see hoav ei taha paraneda ja hukka lähäb, siis kui juba jõhvid sisse kipuvad kasvama, siis ei aita muu abi kui võta ja keeda üheksa puu salvi ja pane seda hoava piale. See kisub hoava kokku ja puhtaks ja parandab ära kohe.
Üheksa puu salvi tee nanda! Võta:
1tiseks - õunapuu kasusid,
2iseks - tikerperi kasusid,
3ndaks - musta sõstra kasusid,
4ndaks - punase sõstra kasusid,
5ndaks - pihlaka kasusid,
6ndaks - tominga kasusid,
7ndaks - kreegi-, ehk kui seda ei ole, siis pähklepuu kasusid,
8ndaks - pirnipuu kasusid, ehk kui ei ole, siis kadakapuu kasusid,
9-maks võta kirsipuu kasusid, ehk kui seda ei ole, siis võta mageda-marja puu küllest kasusid.
Igast puust võta üks võrs kasusid. Muude puude kasud ei kõlba kui viljakandja puude kasud üksipäine. Ja olgu üheksad sugu viljakandjad puud. (Nagu nimetud on.) Siis pane need kasud ühe paa sisse veega keema, aga ummukses. Siis keeda sõnkaua, kui park juba paksuks lähäb. Siis lase ära jahtuda ja võia seda parki puhta linase riidelapi piale ja pane hoava piale. See kisub hoava puhtaks ja parandab ära. Ja see kisub kõik viha ja paha vana hukkaläind hoava seest välla. Ja hoav paraneb kohe ruttu ära.

Kui soolatüikad ihu peale ajavad, siis võta üks õun ja lõika pikuti neljaks tükiks katki; jäe ühe augu ette seisma, nii et see selja taha jääb, siis võta ja hõõru õunatükkidega soolatüikaid ja viska tükid üle õla sinna auku. Siis kaovad soolatüikad.

Hambavalu rohos kitetäs ka tuud: võta mõrost uibust mõni oss, kuiva ar, nii et tuu höste palas, sis paloda noidõga seenikavva kirvõsilmä pääl, kooni sinna must ravvahigi vällä tegünes - tuud haigõ hamba pääle pandõh lõpõs valu kui tuli vette.

Kes paisetest tahab lahti saada, hõerugu punase õunaga kolm korda ja viigu õuna neljapäva õhtul ristteede peale. See, kes teda sealt leiab ja ära sööb, pärib paised omale.

Tiisikuse vastu on ka rohi: söögu toorest sibulat nii palju, kui süda võtab, ja korjaku hapu õunapuu lehti, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda sibulatele peale.

Lapsepesuvesi visati õunapuu latva, kellel kõige punasemad õunad, saavat hästi punapõseline tüdruk (poiss).

Õunapuulehti tarvitetakse teena ka tiisikuse vastu. (Peedu)

Aidanud ka liiva- ja õunapuutee külmetuse korral.

Hõõruda vastavat kohta toore kartuli või õunaga või paljalt käega öösi kuupaistel. Käsnad kaovad, kui inimene ise seda kindlasti usub.

Mähis silmahaiguse vastu.
Võta küpsetatud õunu, kibuvitsamarja seemnelima, sega roosiveega, ühe muna valge sega maarjajääga, pisut sahvranit. Tee sellest kõigest mähis, pane silma peale, see kisub kõik palavuse välja ja vaigistab valu.

Jooksjahaigust arstitakse: hõerutakse ihu pääle, kus kohal haigus arvatakse, siarasva ja piiritust villase lapiga, kuni ihu sisse ära kaub, ega süia selle ajal miskist vägevat. Ka juuakse kaameliteed, ubinateed.

Esimene lapsepesemise vesi tuli viia õunapuu alla, et laps saaks nii ilus kui õun. Seda vett ei tohtinud kunagi kusagile tee peale visata.

Langetõbi saab sedaviisi ära arstida: võtta üheksat sorti viljakandja puu otsast igaühest 3 oksa, keeta ummuses 3 tundi ja seda vett joota 9 päeva, iga päev 3 korda, siis kaub see haigus ära. [Jutustas haigla ooteruumis noorem naisterahvas, mittekohalik. Hakati loendama viljakandvaid puid: õuna-, pirni-, ploomi-, kreegi-, kirsipuu, pihlakas, toomingas, paakspuu... sinna katkes.]

Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. Sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama, rahustab närvihaiget. Pohlalehe ja õunapuulehe teed seltsis juua.

Haavad. Ämblikuvõrku pandi haava peale. Kaalikaleht, õunapuuleht (hõõruti pehmeks) või teeleht pandi haava peale, kui palavik sees oli.

Käsnad - soolatüügaste kaotamine.
Käsnad kaovad, kui pealmine kõva nahk purustakse (õigemini lõigatakse) ja ettevaatlikult väike tilgake kanget äädikahapet pääle valatakse. Ka kaovad nad, kui neid värske õunatükiga hõõrutakse 6-7 päeva jooksul, 3-4 korda päevas, igakord võtta uus õunatükk.

Köha ja hääle äraoleku puhul on väga hea ka õunatee: koorimata õunad lõigatakse viiludeks, pannakse teekannu, valatakse keev vesi peale ning lastakse umbes ½ - ¾ tundi ahjus seista, mille järel on tee valmis.

Õunapuu koore tee on ka selle haiguse [voolmete] rohi.

Õunakoore tee on hea ja kosutav. Ja raviks strumale. Kui on maomahla puudus, siis on teda eriti hea juua. Tarvitasin mitmeid aastaid õunakoore teed, jõin joogijanu kustutamiseks, nii et vett ei joonudki. Sinna hulka lisasin mett. Ikka üks supilusikatäis mett ühe klaasi tee sisse.
Heaks raviks on ka vahtra- ja kasemahl. Kasemahla võib koguda, lasta hapuks minna, võib juulikuul veel juua.

Mul ema alati ütles, kui kõht kinni on, õunasuppi ja marjasuppi - see teeb kõhu pehmeks, annab järele.

Veel on kasulik süüa õunu, see rahustab. Ka mett soovitatakse võtta.

Üldiseks kosutuseks kasutati meil porgandi-, õunakoore, köömne- ja muud teed. Hiinateed joodi meil kodus harva.

Üks vana medõde õpetas, et kui maks või sapp haige on, siis õunapuu koore teed juua, üks näputäis noori kuivatud koori poole liitri keeva vee kohta, 15 minutit tõmmata lasta, 20 minutit enne sööki pool klaasi juua ja teeb söögiisu. Tegi aaloesüste minu mehele, aga ikka tuli sapp välja lõigata, ei mõjunud midagi need tema rohud. Aga ehk mõnele mõjuvad.

Õunapuu õie teed joodi.

Teed tehti: kummelitee, vaarakatee - vaarakavarsi toodi, palukaõied, õunakoored.

Õunapuu lehtedest tehti ka teed

Kui õunapuu õitseb, paneme tekid puule alla. Õied, mis kukuvad, korjame tee jaoks. Tee saab väga hea õunaõitest.

Õunapuu [Pirus malus õunapuu].
„Tsäi teha õunapuu lehedest, ku seest kinni.“

Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Õunapuu. Õunakoored teeks.

Õunapuu õied korjatakse ning kuivatatakse ja pannakse tee sisse.

Joogiks valmistati kanavarva õitest, köömnetest, heinputkest, õunapuu õitest ja piparmündi lehtedest teed.

Õunapuu õie, kanavarba, niineõie, raudrohu teed juuakse.

Õunapuu lehti on tarvitatud ka tiisikuse vastu (Peedu küla).

Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Varvaste hauduma minemise vastu õlgi, õunapuu lehti, sanglepa lehti, pune ja muidki.

Teeks tarvitatakse vabarnavarsi, pärnaõisi, kuivatatud maasika- ja vabarnamarju, küümneid, ubinaheina, õunapuu õisi.

Õunapuu lehed - teena.

Tee tegemiseks tarvitati järgmisi taimi: maasikaid, pärnaõisi, lõhnavat kummelit, õunapuu lehti, mis leutati kuumas ahjus ja pärast kuivatati, vabarnaid.

Teistest teedest on veel, mida tarvitatakse: vabarna-, maasika-, õunakoore ja ploomitee, ka pärnatee.

Teeks tarvitatakse maasikavarsi, pärnaõisi, vabarnavarsi, köömneid, ubinheinu, õunapuu õisi ja nii edasi.

Igasugustest õitest, nagu pärna, maasika, pohlade, õunapuu ja nii edasi, õisi tarvitati teeks.

Õunapuu - lehed kuivatati tee jaoks, hoidis ka rinnad pehmed.

Õunapuu lehtedest tehti teed.

[Vanaaegsed rohud.] Õunapuu õitest.

Teed tehti õunalehtedest - köha vastu.

Õunapuu õied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmamise puhul].

Õunapuu õied. Seesama [nendest tehakse ka head teed].

Õunapuu lehed: [?] ära hautatud ja peale selle ära kuivatatud ja vee sisse panda ja ära keeta, seda teed tarvitatakse külmetamise korral.

Õunapuu õied. Seesama [kõrvetatakse pannil ja tarvitatakse teeks].

Õunapuu õied. Õunapuu õitest keedetakse teed ja valmistatakse köharohtu.

Õunapuu õied. Seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse köha vastu].

Õunapuu õied - teed.

Toompuu, õunapuu ja türnpuu õisi: keedetakse nende õied ära ning pestakse seda kohta, kus haigus sees on. Võtame näiteks hingetu koha, siis pestakse selle veega, kus haige on. See aitab veel mõne muu haiguse vastu.

Õunapuu lehed tarvitati köha vastu.

Õunapuu õie tee rinnahaiguse vastu.

Hapud õunad peavalu vastu.

Õunapuu lehe tee köha vastu.

Tamme- ja õunapuu koorega arstiti paiseid.

Õunapuu: lehed, õunad teeks.

Puud.
Õunapuu - 1) õitest teed ja 2) lehtedega pannakse tomateid soola.

Õunapuu. Õunapuu lehe ja pohlalehe teed seltsis joodi närvihaiguse vasta.

Nurmenuku, maasika-, pärna-, õunapuu, vahtraõisi tarvitakse joogiks teena.

Õunapuu. Õunapuu lehti tarvitatakse teeks.

Õunapuu lehtedest tee külmetumise vastu.

Kel olid viletsad ja nõrgad silmad, soovitati ploome ja õunu süüa.

Mähis silmahaiguste vastu.
Võta küpsetatud õunu, kibuvitsamarja seemne lima, sega roosiveega; ühe munavalge, sega maarjajääga, pisut sahvranit ja tee sellest kõigest mähis, pane silma peale. See kisub kõik palavuse välja ja vaigistab valu.

Lihtsa ja maitsva tee pärast korjati kevadeti õunapuu õisi ja noori lehti. Haiguse ravi -jaua ei tea.

Kollane akaatsia e. läätspuu kaunadest valmistasid lapsed isesuguseid pille. Lapsed sõid nende seemneid.
Kirsipuu vaiku tarvitati ja mõned tarvitavad praegugi kleepaineks - liimiks. Marjad müüdi maha kui saadi, sest olid kallid omale süüa. Jõukamad keetsid moosiks ja veini valmistasid kirsimarjadest.
Kreeke kasvatati nend vilja - kreekide pärast. Maitsevad väga lastele.
Ploome samuti ploomide pärast, veel maitsvamad kui kreegid.
Kasvatati ka mureleid nende marjade pärast.
Õunapuust tehti kotspoole e. surnukaid kangakudujaile naistele. Need said väga „libedad“, libedasti käisid kanga lõimevahest läbi. Kirvevarsi tegid mehed õunapuudest, need olid vastupidavad ja samuti libedad. Õuntest valmistati Eesti iseseisvuse ajal kodusel teel veini. Õunu kuivatati talveks supi jaoks.
Punastest, valgetest ja mustasõstardest valmistati samuti veini. Siis veel ploomidest, kirssidest ja pihlakamarjadest. Mõned tegid isegi nisuteradest „veini“. Niisama mustikaveini valmistati.

Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.