Rahvapärased taimenimetused

Toomingas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Toomepuu koorest keedeti roosidele rohtu.

Päävalu vasta võetas, miä tuu toomõl alõmõnõ kuur um peenikene, ohkõnõ, tuu hõõrutas är, pandas räti pääle, köüdetäs otsaette kinni, tuu küll kisk kubla üles, a päävalu ka jääs maaha.

Toominga marjad pasandamise vastu.

Kopsupõletiku vastu on hea toomingaõie-teed juua ja siis teki all higistada.

Tomilgaõiedest kiedetase rohtu pia- ja kõhuvalu vasta.

Toomingakoore must kaabe olevat veidi rõskeks tehtud ja ülesaetule, roosile etc. peale pantud; hea rohi.

Kui kellegil kivi kõhtu ehk kubemesse kasvab sie sis tehku nõnda: Sii võtku toomingumarju ja kuivatagu nii ärä ja kõrvetagu ja jahvatagu peenikesest, pangu keevä vii sissi ja joogu, kuni kivi ärä kaop.

Kui kellegil sooled kubemes käivad, siis süiakse selle vastu abi lootes toomingamarju kõige tuumedega.

Kui tuulerõuged on, siis saab selle vastu toomingakoore vett joodud. Peab abi saatma.

Lahtise kõhu puhul on toomingatinktuur väga hea, mida valmistatakse järgmiselt. Valminu toomingamarjad pannakse pudelisse, kuhu valatakse harilikku viina peale ja lastakse seista ca 10 päeva. Hea tinktuur on tumedakarvaline ja mõru maitsega. Täiskasvanud inimesed võtavad ühe supilusikatäie korraga, lastele antakse tinktuuri veega niipalju tilku, kui mitu aastat on vanad.

Toomõmarja.
Päävaluga ja sisemidse valu vasta pruugitav.

Toomõpuu kuur om hüä egäle inemisele, kellel kõtt vallalõ om; saadap pia kihäle kinnitüst.

Kui keegi kivihaigusen on, see võtku toomingamarju, kuivatagu neid ära, jahvatagu ja joogu nagu teed.

Roosihaigust (Elything) arstiti toomingamähaga, mida haige koha peale pandi, kriidituhaga, musta jäära villadega, kuldrahaga, Ekateriina II aegse rublase rahaga (ristirubla), sõnadega ja sinise paberiga.

Paistetuse puhul pääle määrida toomingakoore kaape ja mee segu.

Sööja nabas, iseäranes lastel, naba koht olla sinine, millest laps nutab, et naba valutab. Siis asendud valu kaotuseks naba peale toomingakoore alt kaabitud kaabet. Küüslauku pandud peale. Samuti ka viina sisse kastetud tubakaleht asendud naba peale.

Hambavalu: heinputkejuurt ja toomingakoori pandud pääle.

Tiisikusehaigust arstitakse nii: võetakse toomingakoort, kuivatatakse ja keedetakse veega ja seda vett juuakse. Peab aitama.

Toomingaõie tee oli naistehaiguste vastu.

Köha vasta toomingamarjad.

Jalatõve ja jõuetuse vasta on toomingakoore vesi.

Tomingakoori keedetakse villihaiguse rohuks ja juuakse siis, et terveks saada.

Kõht kinni. Keedetas pool peotäit tomingakoort toobi vee sees ja juuas, see teeb kõhu lahti.

Paistetuskohtadele pandud pääle toomingakoori.

Toomingas (Prunus padus) - kõhutõve vastu, ja kui ükski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua.

Toomingas (Prunus padus) - koort tarvitetakse kopsupõletiku vastu. Peedu külas Aidal on tarvitatud. Isa on sõjaväljal ka tarvitanud ja saanud terveks. (Peedu; Vahtri)

Hambavalu vastu.
Hambavalu vasta tarvitada: toomingakoort, heinputkejuurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.

Laps karjub, kui ta on end liialt venitanud. Ravi: panna nabale tubakalehti, toomingakaabet.

Kui arvati, et laps karjub nabasööja pärast, pandi nabale viinaga niisutatud tubakalehti, toomingakoore kaabet või kahekopikaline vaskraha.

Karjuvale lapsele panna kõhule viina ja koirohu leotist, samuti toomingakaabet.

Kõhukinnioleku vastu tarvitati toomingakoore vett. Ja sõideti hobune vahtu; seda vahtu pandud vee hulka ja joodud.

[Hambavalu rohud.]
Toomingakoort kas kaabitult ehk lõigatult panna hammaste vahele. Hambad kokku pigistada ja ta ongi hambavahel.

Toomingamarju söödi, siis tegi suu mustaks ja paksuks. Marjasid sõid enamasti lapsed. Õisi toodi tuppa kohe suured oksad nelipühiks ja muidu ka. Kiikesid ehiti ka okste ja õitega. Mõisa veeti peksuks toomingakeppisi ja siis nendega peksti. Toomingakoor oli rohuks: kui kõht oli haige, siis näriti koort.

Toomingas (kohap. nim. "tuum", om. "toome").
Marju tarvitavad tiisikushaiged söömiseks.

Nimetamata ei saa jätta ka toomingamarju, mida tiisikusehaiged pidavat toorelt sööma (ilma keetmata).

Toomingaoks aitab hambavalu vasta.

Suhkruhaiguse vastu ei olla rohtu olnud, keedetud küll mitme vihakoore puude kooreteed, nagu pihelgas, toomingas ja kõike muid, seda vett olla haige joond, aga tema suus olla igal asjal magus maik olnud.

Kõhuvalu esines liiga sagedasti „kõtt tege haigõt“, seda sõna kuuldi sagedasti. Kõht valutas kui olid seederikked, siis oli ka kõhust lahti. Kõhulahtisuse puhul söödi hästi kõvaks keedetud mune, joodi toomingamarja või toomingakoore teed. Võeti ka pits viina rohuks. Kui kõhu ajas üles, siis tekkisid gaasid. Kui gaasid väljusid, siis haises. Selle arstimiseks tarvitati punast pipart, mida toas pottides kasvatati.

Tuamikakuart näriti, kui kõht õli lahti, ja seenekuare vett juadi.

Langetõbi saab sedaviisi ära arstida: võtta üheksat sorti viljakandja puu otsast igaühest 3 oksa, keeta ummuses 3 tundi ja seda vett joota 9 päeva, iga päev 3 korda, siis kaub see haigus ära. [Jutustas haigla ooteruumis noorem naisterahvas, mittekohalik. Hakati loendama viljakandvaid puid: õuna-, pirni-, ploomi-, kreegi-, kirsipuu, pihlakas, toomingas, paakspuu... sinna katkes.]

Kõht lahti. Toomingakoore teed juua. Pajuurva teed juua. Pikad narmad keeta teeks. Juua, kui kõht jookseb läbi. Teeleheõie teed juua ja lepaurva teed juua. Narmad keeta teeks.

Kui oli kellegil maos rike, noh, kui kõht valutas, siis anti toomingamarja viina. Kui toomingamarjad valmis said (noh, olid mustad), siis korjati ja pandi pudelisse ja kallati pool osa viina peale, lasti mõni päev seista ja jälle arstirohi.

Toomingakaabet pandi peale, kui hauduma läks. Tärklist ja koirohtu ka pandi.

Aleksandra Miil pani rukist kokku. Jalasääred hakkasid kihelema ja läksid nakke täis. Ta arvas esiti, et kõrred torkisid. Hõõrus soolaga, see oli hirmus valus, aga ei aidanud midagi.
Ta läks Tamme Elli juurde. See ütles: „Mine sinna toominga juurde ja too üks oks!“ Aleksandra Miil tõi toomingaoksa ja Tamme Elli kaapis oksa küljest rohelist kaabet, mis koore all on. Siis andis kaape Miili kätte, käskis peale sülitada ja hõõruda kaape, sülje ja soolaga nakke.
Miil tegi nii ja kärnad kadusid pealt ära, enam ei kihelenud ja said päris terveks. Tamme Elli nimetas haigust maa-alusteks.
Aleksandra Miilil oli karjatüdruk. See heitis maa peale magama ja kui üles tõusis, olid käed ja nägu punaseid nakke täis, nagu leetris oleks olnud. Miil käskis toomingaoksa tuua ja laskis samuti rohtu valmistada, nagu Tamme Elli talle oli õpetanud. Nakid kadusid ära.
Sindi vabrikus ühel venelannal tulid samuti nakid naha peale. Miil õpetas jälle toomingakoorega arstima. Paljud inimesed olevat sellest abi saanud.

Roosirohi.
Kui lööb punasest ja paistetab. Tuleb kraapida toomingakoort, musta koore alumist kaabet. Peale panna. Paisetus kaob ja alaneb palavik.

[Toomingakoor] aitab rinnapõlendike ja ussihammustusele.

Silmarohi.
Soojal ajal võiti toomingaõied, kui alles lahti lõid, pandi klaasriista sisse, niiskuse andmiseks lisati vähe vett, pandi ahjuklaas kõvasti kinni. Teise riista pandi vesi, nii et vesi keema läks. Siis haudus õied pehmeks, siis võiti ahjus välja, pigistati mahl puhtalt välja, kurnati ära, pandi haavale pääle. Sügavale haavale lahustati keedetud veega.

Hambavalu vastu toomingakoort peale panna, võtab valu ära. Või toomingkoore viina suhu võtta.

Jooksva. Toomingamarjad on jooksva vastu. Võib ära kuivatada ja teed teha. Toomingamarju peab sööma.

Koleera vastu süüa toomingamarju. Võib ära kuivatada ja teed teha.

Kellel paeluss oli kõhus, sellele anti kadakamarju, toominga- ja pihlakamarju ja seasapi pulbrit koiroho veega.
Loeti ka ussisõnad, aga kuidas, seda ma ei tea, minust vanemad lugesid küll.

Tuulerõuged. Toomingakoore teed joodi ja pesti.

Toomingas: v. k. Черёмуха. L. K. Prunus padus.
/---/ Toomingaõitest valmistatud tee, kuhu mett ehk suhkrut ja võid ehk searasva natuke sisse pandakse, mida juhtub käepärast olema, on väga hea kuumalt juues külmetuse vastu.

[Toomingaõitest valmistatud tee, kuhu mett ehk suhkrut ja võid ehk searasva natuke sisse pandakse, mida juhtub käepärast olema.] Seda teed joodakse ka kopsupõletiku ja üldse kopsuhaiguste korral, mis kopsudest röga välja puhastab.

Kõhutüüfus. Hästi kange toomingakoore tee teeb terveks.

Toomingaõie tee on hea juua kopsuhaigetel.

Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

Köha vastu keedeti jällegi teed kas põdrasamblast, raudrohu õitest, pihlakakoorest, toomingakoorest, kiviimela juurtest ja liivateest. Kevadeti korjati ka männikasve, siis kui need olid nii paari-kolme sentimeetri pikkused. Pikematel ei olevat enam nii suurt väärtust. Sellistest kuivatatud kasvudest keedetud tee oli väga hea köharohi.

Toomingamarjad korjati valminud peast ja kuivatati tee jaoks. Joodi kõhuhaiguste puhul, kui valud sees olid.

Toomingamarjad on kõhuvalu rohuks. Tuleb kallata neile viina peale ja lasta tõmmata.

Toomingamarjad on head seedehäirete puhul. Marju kuivatatakse ja valmistatakse teed, aga süüakse ka värskeid toomingamarju.

Köha.
Köha vastu keedeti islandi sambla teed ja veel raudrohu, pihlakakoore, toomingakoore, kiviimela juurtest ja liivateed. Ja kevadel peab korjama männikasve, siis kui need on alles mõne sentimeetrit pikkused. Siis on nende tee mõjuv köhale ka. /---/

Sammaspoolik.
Sammaspoolik on nahahaigus. Selle haiguse puhul kõõmendab nahk, olgu näus või kätel, ja sügeleb ka. See haigus arvatakse olevat maast hakanud inimesele. /---/
Sammaspoolikute hävitamiseks keedetakse maarohtude teed ja siis nendega pestakse. Selleks teeks kõlbavad kaselehed, liivatee, toomingakoortest, paakspuu koortest ja takjajuurtest keedetud tee. Nendega peab pesema. Mõni tarvitas tinti kohe sammaspooliku määrimiseks. Ja maavitsa marjade mahlaga määrimine ka olevat selle parandaja. Maavitsa marjad on niisuguse suuruse ja värviga ka kui pohlamarjadki. Aga need kasvavad enamuses alati raiestikudel, metsaäärtel, aga ka kodu heinakoplitest võib neid vahest leida. Maavits on pikkade ja peente vartega, lehed aga on päris ümmargused ja tumerohelise. Marjad valmivad sügisepoole suvel. Mõned kasutavad ka veel sammaspooliku ravimiks üheksavägise teed. Seda teed võib panna peale ka kompressidena. Üheksavägine on poole meetri kõrgune taim, kasvab peamiselt prügihunnikute ja varemete lähedal, ka vanades kruusaaukudes. Õied on taimel helekollased.

Kõhulahtisus.
/---/ Lapsepõlvest aga mäletan, et kõhulahtisuse puhul anti mustikamoosi. Vanemad inimesed jõid sel puhul toomingamarja teed, ka tammekoore teed. /---/

Köha puhul aitas liivanõmmetee; veel parem oli toomingakoore tee (kõlbasid ka noored võrsed). Hüvad asjad olid veel kummeli, nurmenuku juure ja männikasvu teed.

A. Miil pani rukist kokku. Jalasääred hakkasid kihelema ja läksid nakkisid täis. Ta arvas esiti, et kõrred torkisid. Hõõrus soolaga, see oli hirmus valus, aga ei aidanud midagi. Ta läks jälle Tamme Elli juurde. See ütles: „Mine sinna toominga juurde ja too üks oks!“ A. Miil tõi toomingaoksa ja Elli kaapis oksalt rohelist kaabet, mis koore all on. Siis andis kaape A. Miili kätte ja käskis peale sülitada ja hõõruda nakke kaape, sülje ja soolaga. A. Miil tegi nii. Kärnad ja nakid kadusid säärtelt, enam ei kihelenud ja jalad said päris terveks. Elli nimetas haigust maa-alusteks.

A. Miilil oli karjatüdruk. See heitis magama, kui üles tõusis, oli nägu ja käed punaseid nakkisid täis, nagu leetris oleks olnud. A. Miil käskis toomingakoort tuua ja laskis samuti rohtu valmistada, nagu Tamme Elli oli õpetanud. Nakid kadusid karjatüdrukult.
Vabrikus ühel venelannal tulid samuti nakid. A. Miil õpetas jälle toomingakoorega ravima. Paljud inimesed olevat sellest abi saanud.

Toomingakoore teed võtta, kui kõht lahti, ja siis on kohe kinni.

Kui kõrv valutab, siis toomekoore (toomingas) kaabet peale panna - see must pealt ära võtta ja kaapida rohelist.

Kui on nahalööved, siis vanaema ütles: toomingakoor, võtad selle märja koha ja hõõrud.

Tamme- ja toomingakoore tee - kõhulahtisuse vastu, lastele, ka loomadele, näiteks põrsastele.

Toomingas ja tamm on [kõhu] kinnistajad. Neid lasti kuuma veega tõmmata ja joodi, nagu vaja oli.

Nabasööja, seda ka arstivad. Toomingakaabet kraabid, paned kõhule peale, viie-kopkane raha ka naba peale.

Toomingakoor - kuivata ära ja keeda seda tšaid. See on kõhu vasta.

Toomingat aava läbi rasvamasina. Enne olid veskid, sai toomingamarjad kuivatada ära, jahvatati ära. Tetti ruletti - jahudest pätsid, viiga immutati toomingajahu ära.
Kui kõtust lahti oled, siis süü toomingut, kõtt saab terves.

Toomingamarju korjatud Siberis. Need olnud heaks kõhurohuks. Kui lastel kõhud olnud haiged, siis pidanud sööma neid.

Toomingahautis.
Toomeossest küll - päält tuu pruun kuur võetas ärä ja tuust rohelisest tettäs hauvotist ja keetas rohto. Hauvotis võtt valu är ja paistetust ravis, roht kasvatas haava kinni.

Toomingamarja tee.
Toomemarja tii om hää kõhulahtisuse vasta.

Arstimine: kõhulahtisuse vastu on head tammekoore vesi või toomingavesi. /---/

Toomingas, rohupuu:
Toomingast leidub ka tervistavat jõudu. Kevadel, mähja ajal korjatud noor toomingakoor on teena kasulik kõhuvalu vastu.

Toomingaoided: kui kõht on lahti.

Toomingamarjad (sisemise valu ja köha vastu).

Toomingas. Tema koore tee on kõhutõve vastu.

Toomingas. Mähja ajal korjatud koore tee on kõhuvalu ja kõhutõve vastu.

Toomingas - kooretee kõhulahtisusele.

Toomingamarjad: kõhulahtisuse vastu.

Toompuu (Avinus padus L.). Toomingas. Kuivatatud marju viinas leotades saadi ravim kõhutõve ja venitamise vastu.

Arstirohuks tarvitatakse Kostkova küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt:
Toomingamarjad pannakse viina sisse ja seda juuakse, kui kõht valutab.

Toomingakaabed - kui kurk on väljastpoolt paistetatud, pannakse seda peale.

Toomingaõisi kõrbetakse tule pääl ja nuusutatakse peavalu vastu.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Külmetuse vastu: toomingaõite ja toomingamarjade teed.

Köha vastu: toomingakoore, sibulakoore, kaituse-, kummali- ja piparmündi tee.

Toomingakoort tarvitetakse kopsupõletiku vastu (Peedu küla õpilane: isa on tarvitanud ka sõjaväljal olles, saanud terveks).

Toomingakoore teed tarvitatakse kõhu mitte korrasoleku puhul.

Toomingamarjad on kõhu mitte korrasoleku puhul.

Toomingamähke teena keeta kinnises anumas tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu.

Tommikas /---/ Prunus padus (Familie Amykdaleä). Selle luujahu olevat kirpudelle ja täidelle suretav.

Vanasti põlnud mingisugused rohtusid kättesaadavad töölisrahvale. Mis olid, olid hirmus kallid; ja veel rohud katku vastu, mis levis kiiresti ja mis niitis inimesi nagu hull. Katk olla tulnud vahel jõge mööda paadiga, milles istunud hall mees. See oligi katk. Vahel tuli katk halli joana. Ja kui inimesed näinud niisugust juga, olnud lähedal asuvad külad tühjad. Inimesed aga pagesid soodesse, kus kasvas metsik tooming. Inimesed närisid oksad ja lehed, tüve ja isegi mullased juured, sest see toomingalõhn peletas katku minema. Katk kartnud toominga lõhnagi läinud kaugelt, eemalt. Rahvas aga palunud kirikus, et rohkem toomingaid kasvaks ja et katk neid külastama ei kipuks.

Toomingas. Marjad viina sees kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingaõied - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse, tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna].

Toomingamarjad viina sees tarvitatakse külmetamise korral.

Toomingamarjd. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad pannakse viina sisse ja tarvitatakse külmamise vastu.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Toomingamarju pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Toomingaõied. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab külmetamise vastu.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Toomingakoored - segatakse sibulatega segi, taotakse peeneks ja tarvitatakse kurgurohuna.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad. Kuivatatakse ära, pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad. Pannakse viina sisse ja juuakse siis, kui on kange kõhuvalu.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Toomingamarjad - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Toomikamarjad olid kõhutõve vastu. Marjad keedeti ära ja joodi vett haiguse puhul.

Toomingamarjad - kõhuhaiguse vastu.

Toomingamarjad on kõhutõve vasta.

Toomingakoored olid ehmatuse vastu.

„Toomingakoor“
Toominga küllest kisuti koor (küllest ära toomingal). Ja koortest tehti teed kõhuvalu vastu.

[tomilgas] Lehed on paesete vasta hiad ja neid korjatase sellepärast talvese tagavarase.

Toomingaõie tee köha vastu.

Toomingamarjad on seesmise valu vastu.

Kuivatatud toomingamarjad on kõhuvalu rohi.

Toomingamarjadest teed teha, kui on kõhutõbi.

Toomingamarju tarvitati seestvalu vastu.

Mustikad ja toomingamähk kõhutõve vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohud:
Toominga-, saare-, kasepungad (teena ja vannidena).

Toomingakoore keetmine - kõhu kinnioleku vastu.

Toomingakoor - kõhuvaluks

Toomingas.
Kevadel mähja ajal korjatud noore toominga koor on abinõu kõhuvalu ja kõhutõbe vastu.

[Arstirohu taimed.]
Toomingas.

Toomingakoore ja -marja tinktuur - kõhutõbe ja kõhulahtisuse vastu üks supilusikatäis korraga.

Pihlikaõied ja toomingakoore tinktuur kõhuvalu vastu (anda supilusikaga).

Toomingakoorte tee neeruhaiguse vastu.

Rakvere lossi varemete vahel kõndinud üks mees. Nurga tagast tulnud teine mees, ise kui poisikene, aga hallid juuksed peas ja hall habe näos, vastu, teretanud ja küsinud: ”Noh, Tõnu, kas sina mind enam ei tunne?” Mees kostnud: ”Ei mina tunne sind mitte, sind vana narrikest pole ma kunagi näinud; alles täna esimest korda.” Poisikeseohtu vanamees kergitanud püksa ja lausunud: ”Kanäe imet, või ei tunne enam ära. Mäletad, nelja aasta eest elasime ühe särgi sees ja ühe mütsi all kui vennad. Külakarjase naine lasi sind lõhki rebitud noorest haavapuust läbi pugeda ja toominga koortest keedetud vett siis juua. Mina pidin ka kohe sinust lahkuma, eks ole tõsi, Tõnu?” Poisikeseohtu vanamees kadunud ära. Siis tulnud mehel meelde, et nelja aasta eest külmatõbe põdenud oli. Karjase naine ajanud kasvaja noore haavapuu jala peal kiiniga pikuti keskelt lõhki, venitanud laiali, siis käskinud teda läbi pugeda. Haavapuust läbi pugedes annud naine toomingapuu koortest keedetud vett juua talle ja külmtõbi olnud kui peoga ära võetud tema küljest. See see külmtõbi ise poisikeseohtu vana halli juuste ja habemega mehena olnudki.

Põõsaspuud: toomingad, mustad sõstrad, punased sõstrad, vaarpuud, koerapuud, paiarkad, kibuvitsad, kukepuud, kuke türnapuud, aanetkid. Kõik need põõsaspuud kasvatavad marju. Kõigi marjad kõlbavad süüa, ainult kuke türnapuu marju süüa ei või - tapavad ära.
Toomingas on suur puu, kuid tema kasvab põõsa moodu. Musta koorega puu, külles kasvavad süsimustad marjad kovatuimega. Neid marju meie pool süüakse nii. Ka korjatakse, kuivatakse - jahvatakse ära. Tema jahu süüakse, tehakse temast pirukaid ja nii edasi.
Kui on kõht lahti, siis süüakse teda kuivalt. Kui vasikatel on kõhud lahti, inimesed keedavad toomingakoori või ka toomingaoksi lehtedega, jahutavad ära, panevad suhkurt sisse, joodavad vasikaid. Ainult piima selle joogile peale panna ei tohi, siis ei aita. Ülepea, kui vasikad on kõhutõbes, ei tohi neile mingisugust piima anda.

Toomingas. Koleera vastu joodi kanget toomingakoore teed. Kui kõht lahti oli, siis joodi toomingakoore teed. Toomingakoortega värviti, ei mäleta, mis värvi.

Toomingamarjad - kivid katkinäritult kõhuvalu ja pasanduse vastu.

Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

Toomingaõied teeks kuivatada - on hea maksahaiguse vastu.

/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Toomingakoore keedist kõhuvalu vastu.

Toomingakoored (teena). Kinnise kõhu puhul (kindlasti!).
Kuigi veider, vastavad need andmed täiel määral tõele, on omal läbi proovitud.

Toomingamarjad (toorelt söömiseks). Lahtise kõhu puhul.
Kuigi veider, vastavad need andmed täiel määral tõele, on omal läbi proovitud.

Kui siits sõrme sehen om, või kus tähe (see on, kui kuskilt umbsi üles aab.), siis piab kura nimetsisõrmega sinna pääle kolm risti tegeme ja isi ahvaltama nende sõnadega: Siits, siits, kau ära, kau ära, võtan toki toomingista, pika malka pihlakasta. Kau ära? kau ära, siits-siitsikene. Siis siits saaved kohe terves. Siits kartved õige pihlakamalka ja toomekeppi. Täh. Niimoodi arstitse praegu veel siitsi, aga ei või öelda, kas niisugusel arstimisel ka midagi terves tegemise võimu on või ei ole.

Palaviku ja külmetuse vastu keedeti vaabarna-, maasika-, toomingalehtedest teed.

Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

Üks tema rohu “retseptidest”: Uus leitus võtta pool naela haavakoort, veerand naela pärnakoort, veerand naela kadakakoort, veerand naela saarekoort, veerand naela toomingakoort, veerand naela pihlakakoort. Keeda neid kooresi viie toobi vee sees pool tundi poole naela suhkruga tekli all ja võtta seda koorevett 3 korda päevas enne sööma 25 tilka puhtalt. On inimesele väga hea rohi nõõrvi neeru jooksva ja kange nõõrvi süd.

Kõtust valla, siss om toomingamarja tii.

Toomingajahu piirakad, toomingajahu on kõhulahtisuse vastu ka.

"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.

Kuivatavad toomingamarju ka lastele kõhurohuks.

Tooming om kõhurohi, kinni paneb.

Pähklapuu pähklid söömiseks.
Tamm: tõrud kohviks, seale toiduks, igasuguseks mööbliks.
Lepp: koor vileks, pasunaks; singi, vorsti, silgu suitsetamiseks.
Toominga marjad söögiks, viina sisse. Vaher magus mahl joomiseks. Kask: tarbepuuks, magus mahl, oksad luuaks, koor pasunaks.

Toomingamarjad teevad suu paksuks. Tormas sõid koguja lapsepõlves külalapsed sageli toomingamarju ja arvasid, et need teevad “suu paksuks”.

Toomingast tehti puunõudele vitsad peale. Marju meie pool lapsed sõime. Olen kuulnud, et nende marjade “südamed” e. “kivikesi” jahvatati. Pole aga meeles milleks seda tehti, või jahu tarvitati. Kas mitte miskisuguste kookide valmistamiseks. Nagu oleks sedamoodi.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

Koleera. Haigel on kõht kangesti lahti. Keedeti kanget toomingakoore teed. Lepaurva teed ka joodi. Piima ei antud ega kartuleid. Puder keedeti veega. Haput ka ei antud. Sütt pandi vee sisse, taoti katki ja anti sisse. Kui haige hakkas paranema, siis anti klaubersoolvett. See puhastas kõhu ära, soolikad ära. Hulgal ajal ei tohtinud piima süüa. Seda haigust oli hoopis vähe, kui ma noor olin. Koolerahaigus tuleb sellest, kui süüa tooreid marju. Pooltoores liha ka ei ole hea süüa. Punasekauna pipraviina juua, kui kõht on lahti. Viinapoes müüdi pipraviina. Kartulijahu on ka hea võtta, kui kõht on lahti. Kerosiini võtta, kui sees on kuiva valu. Olen ise võtnud sisse. Suhkrut võtsin peale 2 aastat tagasi võtsin kerosiini (lambiõli) sisse.

Ühel okupatsioonisuvel käis meilt läbi täilaine. Minul olid ka seljatäid, ronisid särgiõmbluste vahele. Sai küll kõvasti puhtust peetud, saunas aurutatud, aga miski vägi ei aidanud. Siis õpetati rahvatarkust: võtta toorest toomingast sõrmepikkune pulk, lõigata pikuti pooleks, teha ühe poole sisse väike süvend. Süvendisse panna mõned täid, pulga teine pool peale, kinni mässida punase villase lõngaga. Laps nagu ma olin, ei käinud vist veel kooliski, aga tegingi õpetuse järgi. Meil jooksis õue alt väike oja, kuupaistel õhtul läksin oja äärde ja ütlesin: „Maaisa, maaema, võtke mu vaev ja valu vastu!“ ja viskasin pulga ojja. Ja täid kadusidki, just nagu uskumatu lugu, aga ometi tõsi.

Paiarkas. See on jämepõõsaline puu. Tal on palju teravaid nõelu küljes. Tema marju ennemalt inimesed korjasivad, kuivatasivad neid ära, jahvatasivad ühes toomingamarjadega ja tarvitasivad neid söögiks. Võib ka neid niimoodu süüa. Ta on punane mari - ümberringi on ta pehme taina moodu, aga tuim on, mitme kõva peeneteraline.