Rahvapärased taimenimetused

Vaik

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Koera, hobuse ja hundi hammustustele pandi puuvaiku.

Et seep paremini vahutaks ja käte jaoks „terviseseepi“ saaks, korjati seebikeetmise ajaks vaiku. Siis kui taheti eraldi kätepesemiseks raviva toimega seepi saada, pandi pärast seebikeetmist seebipära sisse hästi palju vaiku. Sellest tuli keetmisel hästi must seep, mida tarvitati käte pesemiseks. Vaiguga seep muutis käed pehmeks.

Vaiku võeti suvel kuumaga. Vast ehk võeti ka talveks tagavaraks, ei mäleta. Vaiku tarvitati salvide tegemiseks. Sai siis haput koort ja vaiku segamine keedetud, võid ka lisaks. Hangunult määriti rikkiläinud haavadele.

Vaiku korjati suure soojaga, sai seepi keeta. Vaiguseep vahutas hästi ja öeldi, et sellega pestes parandab käsi. Oli pruuni värvi seep, kui sai vaiku hästi palju seebi sisse pandud.

Vaiku koguti seebi keetmiseks. Vahutas hästi ja see seep oli raviva toimega. Vaiguseepi hoiti kätepesuks. Tavaliselt pesti siis, kui käenahk oli lõhkenud. Vaiguseep oli pruun, eriti rohke vaigu puhul isegi tumepruun.

Keedeti salvi. Võeti searasva, meevaha ja vedelat puu seest tilkunud vaiku. Noh, igaühte natuke. Jao pärast. Tahtsid rohkem salvi, tuli rohkem võtta. Pandi kokku ja keedeti. Mitte kaua. Just nii palju, et kui segada ja ühtemoodi laiali läks.
Seda salvi tuli panna haava või paise või koeranaela peale ja oi jutas, see aitas, jah, küll!

Haavale pandi ka umbse puu vaiku.

Haavade parandamiseks tarvitati plaastrit, millesse segati mitmed asjad, nagu meevaha, mage või, tõrv (vaik), ja see parandas hästi kõik haavad.

Haavarohuks tarvitati vaiku. Vaik keedeti vaha ja masinaõliga ühte ja pandi haavale.

Haavade parandameses tehasse nõrevaigust (ka muidu puhas vaik) soola ja veega segamini sõkkudes tainasarnane plaaster ning pannasse seda haava piale. (See plaaster tõeste hia.) Niisama parandase haavu ka siarasva, tõrva ja “kolstenpants” - eliga, viimane on värske haavade jaus.

Kui jala vai käe lahki ajad vai pind sisse lätt, nii et inämb kätte ei saa, sõs köüdä pääle vaiku, makõ tsiärasvaga är tambit, sõs jääs valu maha ja tuu kisk pinnu vällä.

Raiut haava sisse pantaks uue haava rohu vett vei umbse puu vaiku.

Pakatand koha peale pannakse umbse puu vaiku. Kui nisukse koha pealt pakatand on, kus saab midagi ümmere panna, siis seotakse villane lõng sinna ümmere.

Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.

Vaigusalv keedeti: vaik, mesi, muna, rüäorast Himmastes. Muna klopiti peräst sisse. Tuu es lasõ haaval halvas minnä. Pigi ka pandi.

Mesi ja vaik ja rukkioras ja vaha ja või - viis asja, too oll haavarohi. Too puhast ja haav sai nii ruttu tervest. Mina keedi toda, mitme käisive otsman. Tütar lõpet keskkooli ära, jala ära hõõrutu, es saa ülikooli minna eksami tegema. Mina keedi rohu ära, tütar es lase pääle panna - tuu on omatettu rohi! Paar kord sai ära pantu, silmanäten parani.

Vaik, mesi, või, rukkioras segi segada ja keeta. Selle salviga haavasid määrida, siis paranevad hästi.

Koeranaelale pandi peale päevaks vaigust, vahast, rukkiorasest ja võist keedetud rohtu. /---/

Haavade raviks keedeti vaigust, vahast, meest, loomarasvast ja rohelisest rukkiorasest salv, mis väga hästi haavu parandas. Ka võid lisati keetmise ajal salvile.

Paistetanud haava või umbespaise puhul keedeti pudrutaoline mass vaigust, vahast, võist ja rukkiorasest. See võttis kohe mäda lahti ja kasvatas haava kinni. On oma elus äraproovitud rohi.

Roosi ka ikka räägiti. See pidi ka ehmatamisest tulema. Mul tuli ka suur muna üles. Endatehtud salvi pandi peale: mesi ja või ja rukkioras ja puhas vaik. Keedeti, kuni ta ära sulas.

Kui astus roostes naela jalga, siis tehti ka seda salvi.
[Mesi ja või ja rukkioras ja puhas vaik. Keedeti, kuni ta ära sulas.]

Umbpalanu vai umbega pidi nätäl aiga vallu kannatama. Sis panti sipul pääle, tuu kisk mää vällä. Paremb ol'l pääle panda lehmä vai inemise välläheidet, tuu kiskse kuumuse vällä ja umbpalanu sai kõrraga terves. Perän tuud ol'l hää vaiku umbpalanule pääle panda, tuu puhast.

Kasulik salv vanade haavade parandamiseks.
Võetakse kibuvitsa punaseid marju, ja nimelt mihklipäeva aegu. Pandakse hea, kange valge marjaviina sisse ja lastakse nii kaua keeda, et nad nagu puder pehmeks saavad. Aetakse siis läbi rätiku või sõela, nagu hernestega tehakse. Valatakse siis poomõli, vaiku ja vaha, igaühest nii palju, nagu kibuvitsamarjugi on, sulatakse kokku ja segataks häste läbisegamine. Viimaks tilk tilga järele külma vee sisse tilgutada, et see salviks saab. Nõnda on see hea kõigi haavade ja hädade jaoks, olgu nad vanad või värsked.

Villatsevihale niisama (piiritust ja vaiku). Võib kah tiilehte panna, sii kisub vällä.

Ummes haigelle küpsesibult ja võileivapuru peale panna. Kah mage pekkliha kisub hästi. Vaiku võib kah panna.

Vaiku, vaha, mett ja aaloed ja magedat võid, ühepalju kõiki. Ja siis keedetakse. Ja kui juba keend on, siis lõpuks veel hapukoort sekka ja löö selle segamini vahule. Ja nii ta seisab ja on hea lõikehaavadele või kui on mädanema läind.

Kui suvisel ajal haavad sugugi paraneda ei tahtnud, pandi vaiku peale. Paranes kiiremini. Värske haava kohta öeldi, et kui teeleht peal, ei lähe mustus sisse ja siis alles lapp ümber.

Värskele haavale pandi raviks puhas teeleht peale. Siis ei läinud haav halvaks. Tehti siis nii, et teeleht pandi haavale peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht tõmbas siis palavikku vähemaks ja siis tuli see poolkuivanud leht uuega vahetada. Ka veri jäi teelehe alla seisma, ei jooksnud enam. Parem ravimoodus oli see, kui värskele haavale sai peale niinimetatud nõrevaiku, mis otse okaspuu tüvest välja nõrgus. Sai vaiku veel sealt võtta, kus oli tooreid laudu või palke. Sealt võis veel ilusat vaiku välja nõrguda. Kui aga juhtus nii, et hooletusest läks haav rikki, tuli seda ravida määrdega, mis keedeti vaigust, rasvast ja meest. See tõmbas põletiku välja, paistetuse alla ja valu vähenes.

Haavale tuli peale panna teeleht, see hoidis mustuse sissesattumist ja võttis palaviku vähemaks. Teelehte tuli vahetada, sest põletiku puhul muutus teeleht närbunuks. Tihti määriti värsket haava joodiga, piiritusega, siis sai haav puhtaks. Kui oli käepärast vaiku, oli see väga kasulik haavale. Halvaks läinud haavale keedeti määret, mis koosnes vaigust, võist ja meest. See parandas kiiresti. Ka pissu aitas.

/---/ Kui metsas olles kätt veristati, siis urineeriti peale, otsiti sulavaiku ja määriti haav sellega ära ning kasetohu pealt võeti õhuke kile ja kaeti sellega vaiguga määritud haav, kui muud sidumismaterjali ei olnud ja haav polnud mitte suur. /---/

Vanade haavade raviks segati määret: mesi, vaik ja natuke jahu.
Veresulgemiseks väikesele haavale teeleht. /---/

Haavad.
Värskele haavale märjaks muserdatud (tambitud) raudrohu lehti. Sideme all suleb see keskmise verejooksu, ka ninas või suus.
Määrdunud haavale linase riidelapiga umbse puu vaiku. Kui haav puhtaks saanud, haavasalvi.

Paisele pandi teelehte pääle. Salvi keedeti: pandi mett, vaiku ja viina. Segati ja lasti ära hanguda, pandi pääle. Mul olli kaindla alla paise. Ma tei salvi ja panni pääle, siis läits juuksma. Lätsi sanna ja sai ära puhastada.

Küpse sibulat näpuhaava peale, hoidis haava puhta. Puuvaiku ka. Taruvaik on uuema aja mood, seda ei teatud.

Vaik haavamisen - mää puhastamisen. Tõrv - varba haudumisen. Lävealonõ müda - palava koogi viisi ülesajanu pääle. Savi - kuuma vällä kiskmises. Külmänü hobõsõsitt - päävalulõ. /---/

Roosi arstimise vahendid.
Kui oli roos ihul, sinna peale pandi ükskõik mis asju, musta lamba villu, musta siidi, tomminga ja lepa koort, vase ja hõbeda kaabet ja kuivand puu vahtu.
Esimene kord pandi roosihaiguse peale neid rohte, mis eelpool tähendasin. Kui see ei aidanud, siis pandi linaseemne, või, vaha ja vaigu ehk pigi segu, sellega hautati roos välja. Roos sarnanes koeranaelale.

Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.

Õhu puudus - lämbumistunne.
Sellel puhul on pandud pigi- ehk vaiguplaaster rinnale ja joodud kadakamarja teed. /---/

Vana meditsiin puhkpuu vaiguga.
Keegi vanem mees põdend haigust, jalg paistes, mädanenud haavandid - roos. Näidanud seda arstile, arsti otsus: jalg ära amputeerida, sellega ei ole enam muud midagi peale hakata. Mees kohkunud ära selle otsuse peale: ei, seda ma küll ei taha teha.
Kodukandis keegi vanaema annab oma õpetust: mis sa nende arstidega jahid, nende lora ei tasu alati uskuda. Pane puhkpuu vaiku peale, küll sa näed, teeb korda. Puhkpuu vaik määrida haavale või riidele peale ja see haige jalg kinni mähkida, teine päev lahti võtta, soolase veega pesta puhtaks ja uuesti korrata, seni kui paranemist märgata.
Mees teinudki vanaema õpetuse järele, mis tema haige jala täielikult ära parandanud.

Kui umbe oli, siis toodi metsast puuvaiku, lasti soojas pliidi ääre peal pehmes ja isegi küllalt kuumas minna. Siis panti umbele ilusti peale ja köideti kinni. Umbe tuleb rohkem nii, kas mõni pind või ka mõni ohakanõel või vaarikavarre nõel sisse läheb, kas käe või jalale. Ka kalaluu teeb umbe. Sinna on alati hea vaiku peale siduda, see võtab teda varsti jooksma. Siis enam valu ei ole.

[Paised või mädamuhud] Siis kui jooksma nakas, siis oli suur valu mööda, aga siis kasutati ka veel vaiku, sest vaik puhastas, võttis palaviku ja parandas terves.

Väiksematele noahaavadele pandi purustatud puusüsi, pihkaplaastri, magedat rasva teelehega, vankrimääret, raudrohu õisi, mett, vaiku. Pihkaplaaster tehti nii, et puuvaik sulatati rasvaga kokku.

Haava ravimiks pani lahtisele käehaavale vedelat okaspuu vaiku.

Vaik: kui saapad hõõrunud jalga ja peab edasi käima, panna puhast vaiku haavale veevillile ja kinni siduda. Kaitseb, parandab, nii et kergem käia.

Vaik.
Kui käe ar lõikad, siss pandas vaiku pääle.

Naha lõhenemisel pandi peale umbse puu vaiku.

Põletishaavule panna lambarasva ja vaiku kokku sulatatult.

Igasuguse paistetuse vastu on hää segusalv: rasvast, hapupiimast, koorest, vaigust, millele kaabitud lisaks hõberublalt hõbedat.

Sügeliste, kärnade ja paisete rohuks on vaik ja mesilaste vaha ning mesilaste kärjed ja vaik, mida pannakse haigele kohale.

Pakatanud pagudele pandi umbse puu vaiku.

Kui nahk lõhenenud ehk pakatand, siis pannakse pääle umbse puu vaiku (see on vaik, mis asub puu sihes, mitte külje väljapool). Vaiku pidand vaud koos, siis kaund need kinni.

Haavarohi on veel umbse puu vaik.

Kui naba pahaks läks, pandi kolmekopikane vaskraha nartsu sisse, pandi naba peale, pandi ka pärna- ja männikoore alt kaabitud mähket, mesilasekärge, salatõrva, hele tilk, mis lõhutud puu või saelaua seest lagedale tuli.

Mul oli kord jalg haige, jäi soos vagunite vahele ja pitsitati ära. Kord isa ja ema läksid heinamaale ja meie vanaemaga olime kodus. Mu jalg oli läinud jooksma ja tegi augu sisse. Vanaema kutsus mind kaevu juurde, et tule tõmba vesi kaevust välja, siis mina viin koju. Ma läksin ja aitasin vanaemal koju tuua ka. Siis läks mu jalg siniseks. Siis õpetati, et tee plaaster; mesi, piiritus ja vaik kokku keeta. Määrisime selle plaastriga jala kokku ja panime kobrulehe (takjalehe) pääle. Aga ühe veerand tunni pärast oli see takjas päris kuiv, et pudenes ära. Nii suur palavik oli sees. Panime uued lehed jälle. Ja terveks sai jalg.

Salatõrv - haava peale.

Salatõrv - haava peale.

Vinnide ja koeranaelte korral.
Selleks tarvitati värsket selget vaiku, sellega need kaeti ja edasi punnid ei arenenud.

Noa (nua õige) aava rohi. I. Vaeota aab ässde kinni ja pane sula vaiku pääle, papre tükk vaigu pääle, et mähuss külgi nakka. Saab terrvekse ja ei ole irmu, et mädänämä lääb. II. Õõru peenikest sütt pääle. III. Pane ämmbliku võrku paksult pääle. IV. Peaoga mussta mulda. V. Kuse pääle.

Haava arstimine. Lõigataval pane ila (sula) vaiku pääle.
Kui aab mädäneme akkab, sis mõse külmä veega puhtas ja pane piirituse viinä pääle.
Ku aab pasteteme hakkab, sis pane kardolekaabet ehk võileväpuru pääle; nee tõmbave kohe pastetsi maha.

Lõigatud ehk raiutud haava pääle pandakse pigi ehk vaiku, ka värske võileiva puru arvatakse heaks abiks.

Vaik, mesi ja pigi kokkusegatult olevat ka hää abi paisete kautamiseks kui ka muude haavade parandamiseks.

Kui katkine asi on pahaks läinud, et ta ära ei parane, siis keedetakse üheksast asjast ühte plaastert. Need asjad järgmised: 1. Viin, 2. õlut, 3. leib, 4. searasv, 5. vaik, 6. meevaha, 7. või, 8. mesi, 9. terpentiini õli. Seda plaastert pannakse katkise koha peale, siis paraneb varsti ära.

Haavaraviks tarvitati värsket vaiku, mis toodi kohe metsast. Kodust puuhalgude küljest ei võetud. Kui juhtus metsas õnnetus ja käsi või jalg sai viga, kuid riiet kinnisidumiseks polnud, siis esimene abi oli see, et otsiti tükike vaiku ja pandi värskele haavale peale.
Haavadele pealepanemiseks keedeti vaigu ja rasvaga segamine määre, see oli pehmem, pehmendas haava.

Haavaraviks tarvitati ka puhast vaiku. Tihti pandi vaik üksinda peale. Vahel keedeti vaigust segu, mis pehmendas haava, eriti rikkiläinud haava puhul. Vaigule lisati keetmisel kas rasva või võid juurde. Tegi seega vaigu pehmemaks.

Hästi tervislikuks peeti seda seepi, mille keetmisel oli lisatud vaiku. Vahel läks terve pere enne seebikeetmist metsa vaiku koguma. Vaigusisaldusega seep oli hoopis pruunim. Vaiguseep pidi käed hästi terved hoidma, kui sellega sai pesta.

Kõige esimene rohi tekkinud haavale metsas: vaiku peale panna.

Halvaksläinud haavadele pandi vaiku peale. Mõned perenaised panid vaigule kas mett või rasva juurde.

Kui oldi metsas heinamaal ja siis tuli haav, pandi ruttu vaiku peale, see hoidis haava puhta, veri jäi kinni ja parandas haava ära.

Okaspuu kasvud, vaik.
Kasvud teena ja toorelt närides hingamisteede haiguste, sealhulgas ka tuberkuloosiraviks. Okaste keetmisaur - hingamise parandamiseks; okkavann reumaatiliste haiguste raviks. Okaspuuvaik otseselt haavale ja salvide valmistamiseks.

Umbse puu vaik - määrdunud haavale.

Metsavaiku pandi haava peale.

Vaiku peeti väärtuslikuks ravimiks. Pandi nii värskele haavale kui ka vanale rikkiläinud haavale.

Kui jalg ära lõhkeb, siis mesi ja vaik segatult peale panna. Vaik peab sulavaik olema. Ennem mesi ja vaik panna topsi sisse ja tops pliidi peale. Hoida nii kaua, kui mesi ja vaik ära sulavad, segada segamini. Siis jahtunult seda peale panna. Mul oli jalg lõhkend. Käisin arsti juures. Ükski arstirohi ei aitand, aga siis, kui vaiku ja mett peale panin, paranes ära. See on kõige parem rohi. Kui ükski asi ei aita, siis see aitab.

Kui metsas juhtus õnnetus ja polnud isegi riidetükki kaasas haava kinnisidumiseks, siis otsiti tükike pehmet vaiku ja pandi see haavale peale. Oli kui hea arstirohi kohe ja hoidis haava riknemise ära.

Vanu rikkiläinud haavu parandati vaigust ja rasvast keedetud seguga. Tuli pehme salv välja, mis pandi haavale peale. Kiirendas paranemist.

Vaiguplaastrit pandi vanadele halvaks läinud haavadele. Parandas hästi.

Vaiku tarvitati vanade ja raiskuläinud haavade parandamiseks. Värskele vaigule lisati hanerasva ja segu määriti haavale peale.

Mädanevaid haavu arstiti vaigust, meest ja jahust tehtud salviga.

Haavale peale panemiseks tarvitatakse pea kõikjal tõrva õigemini vaiku (selge, läbipaistev), mida pannakse haavale harilikult linase lapiga. Kui on olemas lakki, siis tarvitatakse tõrva asemel seda. Ka tarvitatakse haava peale panemiseks värnitsat ja „täüdäst“ (täüdäs = tökat).

Vaiku korjati tagavaraks suvel kuma ilmaga. Siis, kui vaik ilusti „jooksis“. Väga paljuvaiku tarvitati seebikeetmisel. Siis vahutas hästi ja oli hea sellise seebiga pesta. Vaik oli nagu kampfoli asemel seebis. Kui seebis oli palju vaiku, oli see tume.

Vaik ja või segati määrdeks ja sellega määriti lehmadel katkiläinud nisasid. Katkiläinud, lõhkenud nisadega lehmi oli halb lüpsta. Tihti tuli veri haavadest välja. Lehm lõi jalaga ja ei lasknud lüpsta. Sama rohtu kasutasid ka inimesed, kel olid lõhkenud jalakannad.

Kui oli mõni vana ja rikkiläinud haav, keedeti vaigust ja rasvast või võist määre ja asetati seda haavale. Pehmendas haava ja soodustas paranemist.

Koerahammustus ja kassihammustus ei tahtnud sugugi paraneda. Öeldi, et koerahambad ja kassiküüned on mürgised. Koera keele kohta öeldi küll, et see on arstirohi ja mõnes peres lasti koeral haavakohta lakkuda. Aga koerahammustuse puhul tikkus haav halvaks minema ja siis tuli seda ravida kodus keedetud määrdega, mis koosnes võist ja vaigust ja see parandas kõige paremini. Kõige enne tuli hammustuse järel kohe viina või piiritusega määrida, see hävitas pisikud ja väiksema vea puhul paranes ka haav selle järel.

Paljud inimesed eelistasid värskele haavale vaiku peale panna. Kui oli aga haava lohakalt hooldatud ja tikkus halvaks minema, keedeti raviks okaspuu vaigust, meest ja võist määre ja määriti seda haavale. See määre võttis kohe ära paistetuse, valu vähenes ja varsti hakkas haav paranema ja kinni kasvama. /---/

Kui sai käia suvel pidevalt vesisel heinamaal, siis tikkusid varbavahed hauduma. Kõige parem ravi oli see, kui sai varvaste vahele panna vaiku, mis parandas hästi. Aga kord tuttav naabripoiss käskis haudunud varvastevahele panna soolvett. Leida Kull uskus ja tegigi nii - pärast röökis valu pärast. Aga ju see kange soolvesi pisikuid ehk parandas, sest natuke aitas küll, kuid sai pärast ikka vaiku panna.

Koerahammustuse kohta öeldi, et see on mürgine ja ei taha sugugi paraneda. Samuti öeldi seda ka kassikriimustuste ja hammustuste kohta. Kui haav ei paranenud, siis keedeti vaigust, meest ja võist määret, mis hästi ravis.

Roosi vasta on veel kaseviht, saunaviht, sai ära keedetud ummuses, tuhka juure, tasaselt lased kiia; pool pange vett, pool sellest ära keeb, kurnad ära marle läbi, see kosutab roosi ka.
Ka salv: mesi, mage või ja vaik kolma asja koos, vaik enne ära sulatada, et puhas on, sis salv teha, siis tehti marle nägu ma rääkisi (nr 61), selle marlelapi pääle seda salvi roosi ajal, enne kase- ja tuhaleelsega roosi pesta, siis salvilapp pääle ja rätikuga ehk villatse lõngaga kinni mässida, villane lõng on pehme, ei sööri (=sooni).

Pakatand kuhale pandi küünlarasva, kõrvasaasta, sulad valged vaiku, umbse puu vaiku.

Kui haaval küineviha siis, siis panti piiritust ja vaiku piale.

Sügelesed. b) Anti keedetud kadakavett juua, peale määriti vene tökatid, d) määriti verise liha soolveega, e) vaegu seebi-soobaga, g) saare-eliga.

Kuresaapaid - laste kevadist nuhtlust, pesti vaiguseebiga ja määriti siis hapukoorega ehk jälle hanirasvaga.

Vanahaavasalvi valmistamine.
Üks osa rasva, hanerasva, võid, lanoliini või õli. Üks osa vaiku, taruvaiku või tõrva. Pisut parafiini. Ajada kergel tulel ettevaatlikult kuumaks, riisuda setted. Jahutada u. 40⁰ C-ni, s.t. peab olema veel vedel ja lisada üks osa mett. Segada hoolikalt jahtumiseni. Kui salv pooltahke, lisada pisut eetert, tärpentiini või nuuskpiiritust - imbub paremini nahasse. Salv hoida kinnises klaaspurgis. Sobib hästi ka külmetushaigustele (määrimiseks).

Tõrvaseep. Seebi keetmisel lisada sulamisse vajalikul määral okaspuutõrva. Vahutab hästi, lõhn meeldiv. Tarvitati käte, juuste ja ravipesemise korral. Võib valmistada ka seebijäätmete ülessulamisel.

Päevituse vastu oli mädarõika lehed ja tõrvaseep. Mädarõika lehtedele panime tõrvaseepi peale ja sellega hõerusime silmi ja kaela.

Köha vastu on ka veel tõrvavesi, rauarohu vesi, männikasvud ja kadakamarja tee.

Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.

Paiseid raviti vanal ajal küpsetatud sibulaga. Siis veel aeti sulaks okaspuu tõrv ja pandi peale linase lapiga.

See tõrv, mis puu sees oli, mitte väga välja ei ajanud, seda pandi haava peale ja sellega keedeti igasuguseid rohtusid, pandi võid hulka ja mis rohtusid. Keedeti salvisid. See tõrv oli vedelam, ei olnud päikese käes nii kõvaks kuivanud.

Haavadele pealepanemiseks keedeti vaigu ja rasvaga segamine määre, see oli pehmem, pehmendas haava.

Kui nahale tekkis sammaspoolik, oli see sügelev ja tikkus suuremaks minema, siis raviti seda ka vaiguga, pandi ka aknahigi peale.

Haavade tekkimisel oli kõige levinum ravi puhta teelehe pealepanemine. See hoidis haava puhta ja ei lasknud põletikku sisse tulla. Kord poiskesena läks Albert Toming läbi metsa tädi poole ja astus kanna sisse pudelipõhjast suure haava (oma 5 cm pikk). Talle tuli meelde, et tuleb teelehte otsida ja tegigi seda. Pani 2 teelehte peale ja see hoidis haava. Ei läinud rikki, vaid paranes päris hästi ära. Kord üks naabripoiss parandas oma raiskuläinud haava nii, et keetis vaigust, vahast ja võist pudrutaolise määrde ja pani haavale, väga hästi parandas. Vist oli ka mett keetmisel lisatud. Selline salv pehmendas haava ja hävitas pisikuid, alandas palavikku.

Ja siis vaigust keedeti siukest aavadele. Ämm mul võttis kohe seda nõret, seda läbipaistvat vaiku mädanema läind aavale.