Rahvapärased taimenimetused

Koeraõispuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 167, 294 (28b) < Kose khk., Ravila v., Ravila vndk. < Kuivajõe v. (1937)
Kuiva nahkkoi vasta aidata jälle sie, kui võetakse koerõispuu marju ja neid marju pigistakse haige koha peale katki ja hõerutakse selle marjamahlaga haiged kohta.

ERA II 205, 77 (7) < Kose khk., Ravila v. < Kiuivajõe v. (1939)
Kuiva nahkkoi vastu peab aitama see, kui võetakse koerõispuu marju, pigistatakse haige koha peale katki ja hõerutakse haiged kohta.

RKM II 68, 376 (13) < Anna khk., Paide v., Ojaküla k. (1956)
Naismiini marju (koerõispuu) pigistada põlend haava peale. Aitab kohe.

RKM II 257, 420b < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Päevitusest hoidumise abinõud. Koeraõispuu (leetripuu) värske marjamahlaga määriti nägu päevituse vastu. Musti käsi ka pesti mahlaga. Talveks keedeti marju nagu mustikaid pudelitesse, siis oli talvel ka nägu pesta. Ise olen tarvitanud ja praegugi tarvitan.

RKM II 336, 398/9 (26) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Kevade õitsevad koeraõispuud [mõtleb näsiniint]. Temal on heledam hallikas vars, väiksed haruksed ja siis roosad õied puntras täis. Siin üks naine soovitas, et see on sisemise haiguse vastu. Panna juuri piirituse sisse. Siis on kõhuvalu läind ja kõik. Aga tuleb pealmine koor ära võtta ja leotada, siis on kõige parem hambavalurohi.
Aga seda rohtu ma kardan ka. Tegin seda rohtu ja andsin pojale hambarohuks. Niikui pühkis ära hambavalu. Ja tütar mul on arst, see soovitas, et sa tee kohe terve pudelitäis seda. Mul endal oli ka hambavalu, panin tutsu seda rohtu peale ja 10 minutiga võttis ära. Aga ma kuulsin raadios, et võttis ühel silmanägemise ära, kui pani seda hambale. Ja ma olen seda mõtelnud, et mul see haige hammas tuli hiljem ära, et võibolla see ikka sellest on.

Vilbaste, TN 3, 675 < Tartu l. (1932)
[Lodjapuu ehk koeraoispuu (Attich. Sambucus Ebulus) - Gustav Vilbaste maha tõmmanud, märkus juures: “Ei”. Juurde märgitud täpsustuseks Rhamnus cathartica].
Marjad on mustad, kuid nende sahvt on sinine, mis on rohuks haavale ja paistetusile. Marja sahvt sissevõetult teeb kõhu lahti. Ka taime lehti ja koort veega keetes annab rohu paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 291 (4) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Koeraõispuu marju langetõve arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 383 (7) < Hageri khk., Hageri (1933)
Muud.
Koeraõispuu marju tarvitati tiisuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 402 (10) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Koerõispuu marju tarvitati tiisikushaiguse vastu. Ka männikasvu teed keedeti tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 440 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Aloelehti tarvitati põlend haava rohuks, ka koerõispuu marjad olid põlend haava rohuks.

Vilbaste, TN 2, 495/6b < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Koerõispuu marju tarvitakse arstirohuna tiiskusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 87 (1) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Koerõispuu (koera kusepuu) - paha lõhnaga põõsas, ühe meetri kõrgune, lehed karusmarja moodi, punased marjad - rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Koerõispuu marja tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 699 (60) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Koer-õispuu (Viburnum opulus). Õitspuu (Jämaja, Saaremaa). Õitspuu marju korjatakse sügisel hilja, kui marjad on juba valminud ja pehmed. Marju pannakse enne küpsetamist leivataignasse. Teevad leiva hästi hapuks ja maitsevaks.

RKM II 254, 343/4 (65) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Koeraõispuu. Kui külm on [marjad] ära võtnud, süüakse, tehakse pirukaid. Venelased teevad „kalina“ pirukaid [Harilik lodjapuu].