Rahvapärased taimenimetused

Vaher

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vaher, tikatas. Mahla juvvas rohos, tiiskuse vasta. Pandas kitsepiimaga kokko, vahtrõmahl om magehemb ku kõivomahl. (Lauliku Ödo poig om esi terves saanu).

Kevadel, kui mahla saab, siis pead enne, kui jood, temaga nägu pesema, siis ei päevita nägu ära.

Silmahaiguste puhul pesti silmi kase või vahtra mahlaga.

Härjamürakad, pärnaõied, vahtraõied, köömned - neid tarvitatakse teeks.

Sammaspool. Valmistati 9 puuliigi koorest keedis (hautis), mida asetati kompressina haigele kohale. Vajalikeks puuliikideks olid tamm, saar, vaher, jalakas, kukerpuu, pärn, lepp, kuusk, mänd.

Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, pandi palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas, nõnda kui praksus, siss pandi sukasääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooksis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja pandi kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlakuõie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha. /---/

Vahtralehte pandi haavade ja põletike peale. Suvel pole mingit muret, et midagi mädanema hakkab. See teadmine on Venemaalt. Mehed käisid Venemaal metsa üles töötamas. Pöidla sidus vahtralehtede sisse kinni, kasvas tagasi.

Vaher. Sellest saab magusamat mahla kui kasest, selle mahlast tehtud enne vanemal ajal õlut. Selle mahla antakse ka haigele kosutuseks juua. (sarnaselt nagu pudeli kvassi)

Vaher /---/ Acer platanoides (Familie Acerinäe). Nende õitest tehtakse head teed.

Niinepuu ja vahtraõisi tarvitati niisamuti köharohuks.

Niinepuu ja vahtraõite tee oli hea köharohi.

Vaher. Vaata kurguvalu, köha.
Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, panta palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas nõndakui praksus, siss panti suka sääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooskis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja panti kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlaku õie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha.
Ätt [E. Okase isa] tegi soolvee, võttis peotäie soola ja tassitäie leiget vett, siss kuristas sellega. Tema kunagi es tee muud, kui kurk haige olli. Mamma käskis kaaru kaala ümmer panna, aga ätt ütel: „Pane kaarad omale persse pääle.“

Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur panti pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köha hoog tulli. Külmetuse köha on ju kõva, põriseb kohe.
[Ravimtaimed] Verihein [raudrohi] on köharohi, pihlaku õied on köha rohi ja vahtra kaunad on köha rohi, teed tehas.

Vaher. Õitest tee, mahl on magus, annab söögiisu.

Nurmenuku, maasika-, pärna-, õunapuu, vahtraõisi tarvitakse joogiks teena.

Vahtra-, kaali- ja teelehed (värskelt).
Paise pääle panemiseks.

Pähklapuu pähklid söömiseks.
Tamm: tõrud kohviks, seale toiduks, igasuguseks mööbliks.
Lepp: koor vileks, pasunaks; singi, vorsti, silgu suitsetamiseks.
Toominga marjad söögiks, viina sisse. Vaher magus mahl joomiseks. Kask: tarbepuuks, magus mahl, oksad luuaks, koor pasunaks.

Vahtramahla ka joodi.

Vahert kasutati tarbepuuks. Vahtrapuust valmistati lusikaid, kirve-, peitli-, vasaravarsi, höövlipakke. Saapatihvte tehti vahtrapuust.
Vahtralehti pandi vahel leibade alla leivaküpsetamisel, kapsalehtede asemel.
Vahtrast lasti kevadel mahla, mitte nagu kaselt vaid oksast, ei tahetud s.t. ei raatsitud puu tüve vigastada.
Istutati kodukaunistamiseks majade lähedale.

Vaher (vahtra). Tarvitatakse kevadel oksadest mahla, istutatakse, tehakse talus puu lusikat on nilbed libedat ja seisavad kaua. Höövli pakkut. Metsaviisi ei kasva, üksikult oru kallastel.

Taari sisse pandavad taimed.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Neid korjatakse suvel ja kuivatatakse vilus, hoitakse pööningul katusesarikal ka talve tarvituseks.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kevadise mahla aseaineks keedetakse pähnapuu (pärn - lõhmus) urvaraagusid ja oksakooresid, vahtra urvasid sekka lisades; saab parem kui paljasvesi.

Vahtra puust ja kasest lastakse mahla.

Kevadel, kui maa sulama hakkab ja mahl puutüves liikuma, siis lastakse kase- ja vahtratüvesse auk, pannakse renn sisse ja magusat mahla voolab välja, mida tarvitatakse joogiks.

Köömneid tarvitatakse ka leivale maitse andmiseks. Pähklaist tehakse kooke, mis väga hää maitsega on.
Kevadel juuakse kase ja vahtra mahla. Vahtra mahl on väga maitsekas jook, kuid vahtratest ei taheta mahla lasta sest sellega rikutakse puu ära. Kase mahla aga lastakse küll jooksta mitu pange.

Vaher (Acer compestris et platanoides), Hiius haruldane metsapuu, kodu aedades andis magusat mahla ja väärtusliku tarbepuud.

Vaher, vahtra. Tarvitatakse mahla nagu kasel.

Toompuu, kepid, varem harilikud kubja kepid, karja vitsad, marjad söödavad, söödi üheskoos kividega, nii et sead inimeste väljaheited ragistades sõivad.
Maripuu = kreek neid kasvas Hiiumaal elumaju ümbrustel metsikult, eriti Kuri ja Hellamaa külades oli neid palju, kruusa kinkudel ja kantsivad väga rikkalikult vilja. Tuli aga vali talve, siis külmasivad kõik ära, aga mõne aasta pärast olivad juure võrsetest jällegi vilja kandja puud valmis. Marju söödi ühes kividega ja sead ragistasid inimeste väljaheited seina ääres. Ka ploomid tunti ainult maripuu nime all ja söödi marju ühes kividega.
Pihl, marjad kanti sügisel laudile heinte sisse ja söödi talvel, kui nad tuppa tooduni juba sulad olivad. /---/
Vaher andis magusad mahla, tuuliku hammasratta hambaid, kirve varred ja muud tarbe asju

Mahla nii vahtra kui kasel tarvitatakse joogiks. Mahla lastakse auku, puurides puu lõunapoolsele küljele. Mahla tila tehakse enamikus lepa- kui ka kasepuust. Mahl lastakse puhtasse puuanumasse. Mahla tila juurest pannakse puuoks anumasse, mida pidi mahl anumasse jookseb, ilma et tuul eemale saaks puhuda. Pääle värskelt joomise hapendatakse veel mahla joogiks. Mahl pannakse mingisugusesse nõusse, mida võimalik kõvasti kinni panna umbselt. Maitseks lisatakse juure kas sõstraoksi, vahaleent, jahu, vähemal määral valmistades ka suhkrut, rosinaid. Nimetatakse hapumahl.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Kasemahla tarvitati peamiselt joomiseks ja kalja valmistamiseks. Salaja lasti mahla ka riigimetsast, istutades lastava puu ette võsa ja tehes muid varjendeid. On last kase, vahtra ja pihlaka mahla.

Vaher on rohkem aiapuu, metsadest teda ei leita ja vanal ajal ei olnud kuulda vahtrast ja selle kasutamisest. Mõisate teede ilustuseks oli neid istutatud ja mõni talunik tõi sealt taimi ka omale kasvama. Vahtra mahla juuakse ka niisama kui kasemahla. Vahtrapuust saab head siledad höövlipakud, kõlbab ka mitmesuguseks riistapuuks.

Vaher [Acer platanoides]. Vahtrapuu on metstes kadumas, ainult rohuaedadesse ilupuuks on ta veel alale jäänud. On kõva puu, on õige tarviline tisleritele höövlipuieks. Avinurmes mehed tegid ennem (enam suuresti ei tehta) noortest vahtratest vilja tuulamise harjasele põhju, sest olid sitked ja kõvad.
Vahtrast lastakse kevadetel ka mahla. Jookseb pisut, on läilaka, kuid hästi magusa maitsega.

Vahtra- ja kasemahlast võib teha taari, mis seisab südasuveni. See käib nii. Võib teha suurde nõusse, aga kõige parem on siiski 3-liitristesse purkidesse. Kallatakse mahl purkidesse ja lisatakse igasse anumasse viil pruunistatud leiba. Järgmisel päeval pannakse kaane alla ja hoitakse jahedas ruumis. Rüübe missugune!

Jahu koide eest hoida. Kui jahu enne päävaotsa tuule kääs kuivatatud, pannakse nad kotti ja pistetakse siis üks vahtrapuu oks kelle lehed ära raasitud ja kes 24 tundi tuule kääs olnud jahude sisse. Koid ei vei vahtra haiso kannatada ja hoidvad endid neist jahudest eemale.