Rahvapärased taimenimetused

Vaarmarjad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vaarmarja sahvt (vaarmarjad saab panna laasipurgi sisse, mitte keedetud, toorelt, suhkrut pääle; siis tuleb sahvt ise välja, marli sees saab välja pigistatud), see vedel juuakse. On väga hea kinnisele rinnale. Kel nögu rind on, see saab tiisikust ennemine. See on nörk rind.

Vaarmarja oksa tee on hea juua külmetuse korral.

Põlluosja ja muid rohte korjati. Juodi liivatied ja vaarmarja tied.

Vaarmari - vahargas. Varred teeks, lehed kurgi hapendamiseks.

Vaarmarja õite teed - köha ja külmetuste vastu.

Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Higistama panevad rohud: pärnaõied, vaarmarja varred.

Vaarika (vaarmarja) vartest tehti teed ja marjad olid asberiini eest.

Vaarmarja oksi korjatakse siis, kui marjad on peal alles väikesed. Nende okstest teed tarvitatakse köha vastu.

Vaarmarja teed tarvitakse rinnahaige jäuks.

Vaarmarja teed tarvitakse rinnahaige jäuks.

Vaarmarja tee on köha vastu.

Kommelitee on köha vastu, vaarmarja tee on köha vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Külmetuse vastu tarvitati vaarmarju, kadakamarju, niinepuu õisi (teena).

Vaarmarja oksad köha vastu. Keedetakse vaarmarja okstest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Taimedest arstirohud.
Vanasti tarvitati taimeid arstirohuks ja mitmesugusteks nõidumisteks.
Arstirohud oleks järgmised.
Vaarmarja varre teed. Külmetamise vastu. Murtakse vaarmarja oksad tükkideks ja tehakse teeks ning kolm korda päevas enne sööki peab tassitäie teed jooma. Ta on ka köha vastu.

Vaarmari. Vaarmarja koortest tehti teed ja joodi selleks, et inimest kosutada. Ei ole tähtis, kuidas seda pruukida.

Vaarmarja teed juuakse külmetamise vastu.

Vaarmarja oksad ja takjanupud: pistirohi. Teeks keeta.

Muid rahvuslikke teena tarvitatavaid taimeosi:
Piparmündi tee, liivatee, vaarmarja lehe tee, pohlalehe tee, kääkaatsa õie tee, kaselehe tee ja teised.

Külmetuse puhul on tarvitatud higistama paneva vahendina vaarmarja (vaarika) teed.

Vaarmarja tee - külma vastu.

Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

Punane sõstar. Tema oksad on punakad, kasvatavad punaseid marju, nad on kõvasti hapud. Neid võib niimoodu suhkruga süüa. Ka moosi võib neist keeta. Ainult nad nõuavad kahevõrdselt suhkurt või magust.
Vaarpuud. Need on põõsaspeenikesed oksad. Kasvatavad punased pehmed marjad. Nad on lääla magusad. Peaaegu aiamaasikate moodu.