Rahvapärased taimenimetused

Aaloe

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 40 (10) < Viljandi khk. (1897)
Põlenud haavade parandamiseks on puusüsi, mida mõni aeg tuleb haavade pääl hoida. Kohe, põletamise ajal aga on tati ja aaloe vee (potis kasvava taime oksa murdmise läbi välja tilkunud vesi) pääle panek väga hea.

H I 9, 374 (42) < Viljandi khk. (1897)
Kui sa ennast kusagilt oled ära põletanud, siis on selle vastu see väga hea, kui sa põlenud koha pääle kohe inimese tatti paned; see teeb ihu pehmeks, kaotab valu ära ja hakkab haiget kohta aegsaste parandama. Ka puusüsi on põlenud haava pääle hea, selleks tuleb tükikene puusütt mõni aeg haige koha pääl hoida, ja tervis on peagi käes. Pääle seda on veel see vesi põlenud haava pääle hea, mis aaloe oksa katki murdes säält siis pigistamise läbi välja tuleb. Selle vee mõju on aga siis abi andev, kui teda kohe saab pääle määritud, kui põletatud koht ihu külge sai.

H II 22, 190 (45) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Põlenu haava pääle hää panna om a) aaloe sahti, b) kardolekaabet.

H II 27, 274 (10) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Tiisikuse haiguse vastu.
Aaloelehed katki lõikuda, vesi välja pigistada ja seda vett haigele sisse anda.

H IV 8, 235 (3g) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
[Põletamine]
Tilgutes aaloe (poti sehen kasuja solikiste lehteveerdega lihav toalill) sahti pääle.

E 38789 (10) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Aaloe lehed katki lõikuda, vesi välja pigistada ning seda vett tiisikuses haigele anda.

E 56671/2 (95) < Tallinn l. (1926)
On mõne koha ära põletanud, pane aaloelille lehte peale.

EKS c, 33 (4a) < Karula khk., Kaagjärve v. (1891)
Kui huuled on lõhkenud kevadisel ajal ehk muidu katkised, siis on aaloe lilli mahl senna väga parandatav;

EKS c, 33 (4b) < Karula khk., Kaagjärve v. (1891)
Niisama on ka põlenud haavadele aaloe väga hää.

RKM II 312, 342 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kalamaksa õli ja aaloe põletamise puhul.

RKM II 312, 353 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
No kui põletet haab olli, siss lill aaloe, sedä pandi pääle, sedä käidi siss külä pidi otsman. Ta om kangeste mahlane.

ERA II 18, 542 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. (1929)
Riis lõi väiksele lapsele nabasse, laps aina nuttis. Arstiti: aaloed pandi nabale.

RKM II 451, 577 (15) < Laiuse khk., Laiuse al. < Laiuse khk., Karinu mõis (s. Sein), s. 1908 (1992)
Aaloelill on, kui jalad on haiged, sellega nühkida, see on põletusele hea.

ERA II 123, 138 (147) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. (1936)
Aaloe, sii on kõege parem põlend haava piäle. Võetse lõegatse leheke katti, pantse seda vedelt piäle, sii tiib haava terves.

ERA II 134, 418 (12) < Saarde khk. (1936)
Põletatud või keeva veega haavadele võieti aaloelille lehtedelt pigistatud mahla või vedelikku, milles arvati peituvat parandusvõim.

ERA II 164, 13 (11) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. (1937)
Põlend haaval panti aaloe-ila, sii on kõege suurem rohi. Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.

ERA II 193, 490 (28.3) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Aaloetee umbes 1-2 tl. päevas [kõhukinnisuse korral].

ERA II 196, 44 (620) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Põlenud haava arstimine.
Põlenud haava arstitakse aaloe veega: aaloe leht lõigatakse katki ja sealt higistab "vett" välja. Sellega niisutatakse põlenud haava.

ERA II 258, 152 (475) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Põlendhaav. Aaloed pannakse piale.

RKM II 312, 391 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Põletamine.
Aaloelilli või seepi.

ERA II 285, 58/61 (3r) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Tuleroos (aaloe) ja mesi on tiisikuse rohuks. Tõrv ja mesi seita keeta, hea tiisikuse rohi.

ERA II 290, 123 (59) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Põlend haavadelle panti aaloe ja puumõli.

ERA II 292, 435 (79) < Tallinn l. (1941)
Maarohud, mis taviteti haiguste parantamisest:
Aaloe kasvas potis ja selle veega pesti haavu, ja oli ka haigeid silmi hea pessa seest ja väljast, ka sissevõtmisest tarviteti seda vett.

ERA II 123, 196 (250) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. (1936)
Siis lõhmussa kaabe lopiti ära vahule ja panti pääle põlenud aavale; sis ka külmenud obusesitta, aaloed ka. Aga kas sa tääd, mis põlend aava rohi on - tatt; paned pääle, kohe tõmmab vee välla.

RKM II 75, 368 (10) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Kui köha on, siis pigista natuke aaloemahla. Ka tiisikuse vastu on hää rohi. Põletushaavadele pannakse ka. Siin kutsutakse aknaohakas.

RKM II 111, 79 (234) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Aaloed pannakse põletuse peale. Nimetatakse põleuhakaks.

RKM II 111, 51 (142) < Pöide khk. (1961)
Köha, külmetuse, rinnahaiguste puhul süüa toorelt aaloelehti. Eriti hästi mõjub see just köha puhul.

RKM II 111, 51 (141) < Pöide khk. (1961)
Põletuste puhul lõigata aaloeleht pooleks ja lõikepool põletatud nahapinna vastu panna. Kinni siduda.

RKM II 111, 51 (140) < Pöide khk. (1961)
Tuberkuloosi puhul valmistada järgmine segu: hautada mesi, piiritus ja aaloe.

RKM II 111, 162 (522) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Põlendhaigele pannakse peale aaloed või sea sappi.

RKM II 111, 536/7 < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Külmumise tõttu mädanema läinud haavade parimaks ravimiks peetud värsket varese peaaju ja mähist, mis on niisutatud aaloetaime mahlaga.

RKM II 147, 304 (3b) < Tori khk. (1962)
[põletus] Aaloe mahl aidanud ka, kui teda põlenud kohale pandud.

RKM II 160, 23/4 (12a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Tiisikus. Aaloed 1 nael, magedat võid 1 nael, linnumagusat 1 nael. Praadida keskmises potis. Iga päev võtta 1 spl täis. Mina ise tegin oma peremehele. Mitte tilkagi vett. Oli kole mõru. Peremees sai terveks. ½ aastat ravis ennast. 1 suure aaloe sõi ära.

RKM II 160, 108 (22) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Põlend haavale pandi peale haput piima, aaloet, söögisoodat ja toore kartuli kaabet.

RKM II 160, 167 (35) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Reumatism. Peenendati ½ kg aaloed ja ½ kg mett, pandi ½ liitri veini sisse käärima. 4 päeva lasti käärida. Siis võeti seda sisse 3 päeval 1 tl täis iga päev, pärast 1 spl täis iga päev, kuni sai otsa.

RKM II 160, 169 (52) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Põlenud haavale pandi aaloed peale ja valu vaigistamiseks hoiti lubjavee vannis.

RKM II 160, 210 (34) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Põletatud koht määriti enne seebiga ära ja siis pandi soola peale. Aaloed ja munavalget pandi ka peale.

RKM II 174, 95 (7a) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Oli põletusehaav, siis pandi aaloemahla peale.

RKM II 229, 22 (7) < Rakvere l. (1966/7)
Gangreen. Aaloemahla koos viinaga sisse võtta. Tundsin meest, kes sai terveks. Üks jalg oli tal juba ära lõigatud, aga teise naine ravis terveks.

RKM II 240, 267 (b) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Ka valmistatakse aaloemahlast, meest ja piiritusest vedelikku sissevõtmiseks.

RKM II 240, 299/300 (a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Põletuste puhul pandi tuleroosi (aaloe) mahla peale.

RKM II 240, 302 (a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Vähi vastu ei teata peale viina ja aaloe, mida viimasel ajal veel mitmel pool tarvitatakse. Seesmisi vähivorme ei tuntud, suus, kurgus, ninas olid nähtavad, siis desinfitseeriti viinaga.

RKM II 269, 234/5 (198a) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Palutatud paikade arstimine.
Kui palutad koskelt ärä kas sõrme vai ükskõik kost kottalt, kas kuuma rasva vai viiga, siss määri seda kotust õkva pääle palutamise kas värnitsa vai aaloemahla vai kui muud käepärast ei ole, siss võta päris keedusool ja pane pääle.

RKM II 301, 289 < Helme khk., Riidaja k. (s. Päiel), 80 a. (1968)
Põletatud haavad.
Kui ärä põleted, siss paned aaloed pääle.

RKM II 307, 50 (23) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. (1973)
Tiisikust arstiti tõrvatossuga ja aaloeviiga. Aloe, mesi ja sibul - paned kõik topsi, lased haududa ja siis võtad.

RKM II 308, 235 (1) < Valga l. (1973)
Aaloe on meil kodus. Siis kel kõht haige, siis närime lehetükki ja korras jälle.

RKM II 316, 315 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Põletusele aaloe, seda paned pääle.

RKM II 316, 318 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Põletushaav.
Vanast mamma pand aaloet pääle. Aaloe siist pitsit vällä ja pandi pääle ja sai tervess.

RKM II 312, 431 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
/---/ Tõin siis poest viina, ostsin mett ja rääkisin, et mille jaoks mett hädasti vaja, et käsi on haige ja paistes. Siis anti sealt aaloelilli ka mulle. Panin siis peale aaloelilli tükikese, hästi palju mett riidelapi peale, riidelapi niisutasin enne hästi viinaga läbi ja siis kõige selle peale hästi paks tugev side ja siis villane sall, paksu villase salli mähkisin käe ümber. Kui lõpuks mäda lahti lõi, oli nagu kolm suurt paisesüdant sees ja kui need välja tulid, siis jäi järele nii suur auk, et pane kohe väikse sõrme ots sisse. /---/

RKM II 320, 447 (4) < Ridala khk., Kolila k., Tale t. (1976)
Tuleroosile peab aaloe peale panema.

RKM II 321, 418/9 (7a) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
Elioks (aaloe) silmarohuks.
Elioks on väga hää silmi arstida: hõeru selle mahlaga silmade ümmert, aga mitte silma sisse ei tohe lasta. Elioksa mahla võib klaasi sisse ka pigistada, oks kuivab ära, kui kaua seisab, aga klaasi seest saad need tilgad igal ajal kätte.

RKM II 321, 418/9 (7c) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
[Märkus kogujalt. Aaloemahla tarvitatakse rahva seas ka köha vastu: pigistatakse mõni tilk leiva pääle või vee sisse, näritakse ka varretükikest suus, kuiv osa sülitatakse välja.

RKM II 321, 418/9 (7d) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
[Aaloe] Mahla kasutatakse veel vistrikkude vastu ja tõmmatakse sõrmeotsa peale väikelapsele, kes sõrme imeb.

RKM II 321, 418/9 (7e) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
Ka sääsehammustusest tekkinud kihelus kaob, kui sääsemuhku [aaloe] mahlaga niisutatakse.]

RKM II 326, 64 (16) < Viljandi l. < Kolga-Jaani khk. (1968)
Vaiku, vaha, mett ja aaloed ja magedat võid, ühepalju kõiki. Ja siis keedetakse. Ja kui juba keend on, siis lõpuks veel hapukoort sekka ja löö selle segamini vahule. Ja nii ta seisab ja on hea lõikehaavadele või kui on mädanema läind.

RKM II 329, 230/1 (24) < Rõuge khk., Nursi as., Pruuli t. (1977)
Mul olli kilpnääre haige, ma es tea ka, mis viga om. Ma olli nii närviline ja äkiline, et midagi es saa tetä. Läksin arsti juure ja säält saadeti Tartu. Leiti, et kilpnääre om haige. Silma olliva ka kuiva, et es näe ka enam midagi. Arst andis mul tablette, aga mul kasvas kilpnääre sissepoole ja ma es saa juua neid tablette. Meil kasvas suur aaloe toas. Ma tulli kodu ja murdsi sellest lehe ja nakasi oma kaela määrima. Siis nakas silmist vesi juuskma, nii kui sibulat oleks koorinud. Nakasi siis vähehaaval seda aaloet närima ka ja suust alla laskma. Kolme kuu aja jooksul juba silmanägemine taastus ja mul läks kõik hääks. Siis ma jätsin kõik järele, et kui ei ole haigust, siis ei tohi ravi ka olla. See mõjub jälle tervise pääle. Läksime tütrega arsti juure kontrollile. See ütles, et need viimased tabletid on teile hästi mõjunud. Aga ma ei olnud neid üldse võtnud, ma sain aaloest terveks.

RKM II 329, 231 (25a) < Rõuge khk., Nursi as., Pruuli t. (1977)
Aaloe on väga hea ka siis, kui ära on külmanud käsi või jalg.

RKM II 329, 231 (25b) < Rõuge khk., Nursi as., Pruuli t. (1977)
[Aaloe] Ja põlenud haavale on see ka kõige parem.

RKM II 355, 39 (11) < Põltsamaa khk. (1981)
Kui hambajuures põletik, panna veidi purustatud aaloeleht, mis on pestud, suhu ja hoida. Vähendab valu ja põletikku.

RKM II 355, 336 (111) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Aaloed tarvitati südamehaiguste puhul. Leht tükeldati ja pandi valge viina ja mee sisse. Hoiti leos kuu aega. Tarvitati 1 teelusikatäis korraga kolm korda päevas paari nädala jooksul.

RKM II 355, 336 /7 (112) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Aaloemahla tilgutati põletushaavadele peale. Noore aaloe lehti ei soovitatud iialgi tarvitada, nüüd on kuulda, et aaloe peab vähemalt 3 aastat vana taim olema, siis lehed mõjuvad ravivalt. Kord andis Helmi Kiis ühele tuttavale südamehaigele 3 kg aaloelehti, kes tegi endale suurema koguse südamerohtu valmis.

RKM II 355, 446 (108) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Aaloelehest pigistati mahla põletushaavade peale. Aaloe pidi ravima siis, kui taim vähemalt kolm aastat vana oli.

RKM II 355, 574 (70) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Aaloelehest pigistati mahla põletushaavadele, aitas valu ja põletikku vähendada.

RKM II 356, 286 (232) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Aaloelehest tilgutati põletushaavade peale. Sai ruttu terveks.

RKM II 356, 376 (156) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Aaloe on ka hea põletushaavade raviks tarvitada. Võetakse leht küljest ära ja pigistatakse mahl põletushaavale peale. Sel juhul peab aaloe 3-aastane taim juba olema. Siis ravib.

RKM II 356, 377 (157) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Aaloe tükeldada ja meega segatult hoida kuu aega pimedas, seda segu sisse võtta näiteks kaksteistsõrmiku haiguse raviks.

RKM II 356, 377 (158) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kui hambajuures on põletik, siis purustatud aaloelehe tükk vastu iget panna, vähendab põletikku ja valu.

RKM II 356, 554 (75) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Aaloe on põletushaavade rohi. Lehest tuli tilgutada pigistamise teel haavale rohtu peale. Parandas kiiresti.

RKM II 356, 554 (76) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui hambajuure all on põletik, tuleb muljutud aaloeleht suhu panna ja hoida pikemat aega. Aitab valu vaigistada ja põletik väheneb. Lehte suus vahetada.

RKM II 356, 554 (77) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Põletikuliste haiguste puhul võtta sisse rohtu, mis on valmistatud tükeldatud aaloelehest ja meest.

RKM II 358, 204/5 (8) < Põltsamaa l. (1981)
Aaloe nuuskpiirituse sees, see on liikmepõletiku vastu. Aaloe lõigata nuuskpiirituse sisse ja sellega määrida ka issiast. Võtab kohe ära. Mul on kontsadele kõhred kasvanud, sellega ma määrin kontsasid, saavad kohe terveks.

RKM II 358, 318 (63) < Põltsamaa khk., Kõpu k. (1981)
Aaloe ja seasapp on hea põletuse vastu.

RKM II 359, 248/9 (17) < Põltsamaa khk., Tapiku k. < Jõeküla k. (1981)
Sääsekuplade peale aaloemahla panna ja kui mesilane nõelab, siis määrida, ei lähe paistegi.

RKM II 362, 117 (24) < Otepää l. < Rõngu khk. (1982)
Kui neer ei tööta, siis näonahk ja kõik muutub kollaseks. Mõned ütlevad, et kodus see paksu lehega lill, toda lille mahla, aaloemahla. Mõni on kõik lehe ära söönu ja terves saanu.

RKM II 366, 426 < Rannu khk. (1983)
Põlenud kohale määriti seepi, munavalget või aaloemahla. Aaloe ja siirupi segu (keedetud) oli köharohi, anti kopsuhaigetele.

RKM II 368, 176 (76) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Põletiku vastu kasutati aaloelehte. Sie ei lasknud minna mädanema.

RKM II 375, 100 (36) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kes põletas kuuma auruga naha punaseks, kuid nahk katki ei läinud, tuli külma vett peale lasta voolata. Valu vähenes. Pärast tuli söögisoodat peale panna. Kui põletamisega läks nahk puruks, tuli aaloelehest mahla peale tilgutada, pärast pehmet määret peale, näiteks magedat rasva või võid. Kuni paranemiseni ei tohtinud pesta veega.

RKM II 375, 159 (29) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Põletatud kohale riputati soola, kui nahk veel terve. See vähendas valu. Kel oli toalill aaloe olemas, see võis selle lille lehest mahla tilgutada põletatud kohale. Vaigistas valu ja ravis terveks. Sai ka munavalgega põletatud kohta määrida, see parandas hästi.

RKM II 375, 229 (31) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Põletamise korral oli väga valus. Kui sai põletada näiteks kuuma auruga ja nahk muutus punaseks, siis sai külma vette kasta haige koht või lasta külm vesi peale joosta. See vähendas valu ja nahk muutus tagasi ilusamaks. Aga vahel sai käsi vastu pliidirauda ära põletada ja ka nahk sai rikutud, tuli pruun kõrbenud koorik nahale, siis võis haigele kohale aaloelehest mahla tilgutada. Oli nõutud, et aaloe oleks vähemalt 5 aastat juba vana, siis mõjus paremini. Pärast võis põletushaavale määrida pehmet määret, näiteks võid, hapukoort. Ka auruga põletatud punast nahka võis määrida pehme võidega.

RKM II 375, 561 (68) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui inimene põletas ennast, kui nahk jäi veel terveks, tuli külma vett peale lasta, vähendas valu. Ka söögisoodat peale pannes vähendas valu. Kui aga nahk kõrbes või läks ka auruga põletades katki, siis ei tohtinud seda kohta veega üle ujutada. Tuli aaloelehest mahla tilgutada, pehmet määret peale. Vaigistas valu, ei tekkinud põletikku.

RKM II 380, 20 (20) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Põletushaavade puhuks oli aaloe, selle mahlaga määrimine võttis valu ära. Ka seoti aaloeleht põletuskohale. Aaloed kasvatati igas peres, eriti seal, kus oli lapsi. Seda kasutatakse ka praegu.

RKM II 380, 22/4 (25) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Kopsuhaigusi - tuberkuloosi - oli tsaari- ja kodanlikul ajal meie kandis palju. Enamiku, keda haigus oma haardesse oli saanud, põhiliselt noored, 20-30 aastased, viis haigus hauda.
Mõni, kel haigus alles algusjärgus, suutis ravimisega elu tublisti pikendada. Illuka valla sekretär Uustalu (kodanlikul ajal) sõi aaloed ja männikasve, jalutas hommikuti ja õhtuti vallamaja lähedal ja ümbruses olevas männikus. Ei teinud füüsilist tööd ning oli pidevalt arstide järelvalve all. Temal õnnestus piir panna sellele haigusele.
Kolhoosi algusaastail haigestus minu ema väga raskesti tuberkuloosi. Tal oli kaks korda kopsust verejooks. Põhiline ravi toimus haiglas, sest oli juba leiutatud streptomycin. Kuid haiglajärgseks raviks kasutas ta mõningaid omavalmistatud ravimeid. Üks neist oli - kanamunad koos koorega lahustati sidrunimahlas ja pandi konjakisse. Seda ta võttis 2-3 korda päevas supilusikatäis.
Teine retsept - aaloe koos mee, searasva ja kakaoga keedeti ja seda ta võttis ka paar korda päevas supilusikatäis. Pärast haiglat oli ta kergemalt ja ta paranes täiesti, elas veel 22 aastat pärast haiguse ägedat algust (83 aastani). /---/ Mõnel pool on kasutatud ka murakaid ja murakamoosi tuberkuloosi vastu.

RKM II 382, 303 (50) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Põletushaavadele, kui nad ei olnud sügavad ega tekkinud veerakkusi, neid põletuskohtasi kasteti värske aaloelille mahlaga. Selleks lõigati lillelt tükk ära ja pigistati mahla põletud kohale. /---/

RKM II 383, 429 (45a) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Üks vana medõde õpetas, et kui maks või sapp haige on, siis õunapuu koore teed juua, üks näputäis noori kuivatud koori poole liitri keeva vee kohta, 15 minutit tõmmata lasta, 20 minutit enne sööki pool klaasi juua ja teeb söögiisu. Tegi aaloesüste minu mehele, aga ikka tuli sapp välja lõigata, ei mõjunud midagi need tema rohud. Aga ehk mõnele mõjuvad.

RKM II 383, 431 (55) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Läkaköha.
See on väga nakkav ja söödeti mett ja aaloed. Ma olin pooleaastaselt ja kardetud surevat. See on väga nakkav ja peab minema teise õhu sisse.

RKM II 385, 588 (25b) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Aaloemahlaga määriti põletushaavu (Juuli Krikmann).

RKM II 391, 171 (19) < Tartu < Puhja khk. (1983/5)
Kurguhaigusi raviti aaloe ja meega. Mesi, sibul ja searasv koos, seda anti lapsele.

RKM II 400, 207 (36) < Koeru khk., Abaja k. (1987)
Silmad rähkavad ja punetavad, siis oli linnumagusa, aaloemahla ja sülje seguga õhtul silmad ära määritud. Suvel oli hommikuti kogutud krooklehtede pealt kastetilku ja sellega rähkas silmi kastetud.

RKM II 401, 121/2 (26) < Juuru khk., Umbru k., Mäe t. (1987)
Tuberkuloosi vastu oli linnumesi ja aaloe. Mul vennal oli kopsutuberkuloos. Ma tegin kohe suure purgitäie. Ta võttis siis, kuidas juhtus. Ta oli viina- ja suitsumees ka. Ja käis kontrollil. Õde kutsus ta kohe oma tuppa ja küsis, et kuidas ta teil täiesti ära on paranenud, et tuberkuloos nii lõpuni ära ei parane. Tema öeld siis, et joon kitsepiima ja võtan mett ja aaloed.

RKM II 401, 291 (4) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Aaloe on kõige parem rohi igasuguse haiguse vastu, kui nädalas ühe lehe ära sööd.
Kui võtad pärasoole haavandi puhul selle mahlase kooritud lehetüki, vatitampooniga topid sisse. Vähemalt kümnepäevane ravikuur teha. Mu õel on jämesoolepolüübid, siis on ka hea.

RKM II 401, 294/5 (17) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Minu retsept: 200 grammi aaloet, 200 grammi piiritust, 200 grammi mett.
Seisab viis päeva pimedas ja siis hakata võtma. Aga väga peeneks tuleb hakkida. See ravib maohaigust. Kolm kord päevas üks dessertlusikatäis enne sööki.

RKM II 403, 96 (8) < Rapla khk., Seli k. (1987)
Põletushaavale pannakse aaloed, mina määrisin seebiga kah.

RKM II 430, 37 (16) < Kursi khk., Jõune k., Sopi t. (Jõune nõia tütar) (1989)
Jutustajal oli noorena kopsuplekid. Ise oli neid ravinud aaloega. Aaloe on hea kopsuhaiguste vastu. Üks vana naine õpetanud: aaloe, mesi ja kakao segada teatud vahekorras, siis portsudena sisse võtta. Värske õhk ja hea toit aitasid ka.

RKM II 445, 242 (106) < Torma khk., Avinurme v., Mõisaküla k. (1991)
Põletusele söögisooda ja aaloelille mahl. /---/

RKM II 445, 400 (22) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Aaloe oli. Vanasti seda vedelikku pigistati põletuse peale.

RKM II 449, 36 (28) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Aaloe on ka haavarohi.

RKM II 450, 28/9 (3) < Äksi khk., Mullavere k. (1992)
Munavalget ja hapukoort panna, kui põletad, ja mõni ütleb, et seebivett peale. Peaasi, et õhk ligi ei saa. Ja aaloemahla.

RKM II 450, 266 (32) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Aaloemahla pannakse ja söögisoodat, kui põletanud oled. Kohe võtab valutamise ära, kui peale paned.

RKM II 456, 418 (9) < Pilistvere khk., Mäo k., Karjaaru t. (1993)
Aaloed kasutati ja nisukest asja. Mahlaga pandi peale, tükk peale, kui põletishaav.

RKM II 461, 371 (25) < Võnnu khk., Koorvere k., Vassoja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1981)
Sammaspoolele pandi aaloe vedelikku peale ja üks apteegi pulbre oli, seda pääle.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

KKI 45, 358 (4a) < Türi khk., Lokuta k. (1967)
Ravimtaimi.
Üheksaväelised on mitmele rohuks. Raudrohi ja aaloe ja /---/.

KKI 57, 202 (6) < Nõo khk., Meeri k. < Omski obl. (1984)
Köha ja põletuse vastu on aaloe.

KKI 62, 162 (37) < Karula khk., Puusmetsa k. (Maali) Kannukene, s. 1905 (1973)
Aaloemahla kasutati kopsuhaiguse puhul. Mõned kasutavad pidevalt.

Vilbaste, TN 4, 62 < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Arstirohuks tarvitavad taimed.
Aaloed tarvitakse arstirohuna põletamise ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 4, 355 (c) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Aaloelillest pigistati põlenud koha pääle vedelikku ja tiisikuhaigeile tehti aaloest teed.

Vilbaste, TN 3, 621 (40) < Tartu l. (1932)
Aaloe [rahvapärane nimetus puudub]. Ilutaim. Põlenute kohtade peale.

Vilbaste, TN 11, 216 (a) < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Aaloe põlenud haavadele hea rohi.

Vilbaste, TN 11, 216 (b) < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Haigete silmadele võieti aaloelehtede vedelikku, tegi silmad terveks.

Vilbaste, TN 11, 225 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Aaloe on hea silmarohi. Kui silmad on vesitse ja udutse, siis võta aaloeleht, koori pealt koor ära ja siis selle kooritud lehega võia silmi. Ja silmad saavad terveks.

Vilbaste, TN 11, 252a < Nõo khk., Elva l. (1963)
Aaloe - pannakse põletatud kohale.

Vilbaste, TN 11, 266 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Aaloe - tarvitatakse põletamise vastu. Lastakse seda mahla põlenud kohale.

Vilbaste, TN 2, 229 (5) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Aalolille leht pigistatakse põletatud haavale.

Vilbaste, TN 2, 230 (V) < Setumaa, Värska v., Kremesova k. (1937)
Aalolille tarvitatakse põletatud haava pääle pigistades, mis hästi mõjub.

Vilbaste, TN 7, 187 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Aaloemahla keedetakse meega ning tarvitatakse samaks otstarbeks [arstitakse tiisikushaigeid].

Vilbaste, TN 7, 269 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Alloevesi põlend haavale.

Vilbaste, TN 7, 659 (12) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Aaloe - kõigi haiguste rohi.

Vilbaste, TN 7, 868 (5) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Aaloelehest väljapigistatud mahl põletushaavade vastu.

Vilbaste, TN 10, 311 (8) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Aaloe - värskena põlenud haavadele, keedisena tuberkuloosi puhul.

Vilbaste, TN 10, 582 (2) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Aaloe - palanu-, köhä-, tiiskusõrohi.

RKM I 12, 279 (144) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Tiisikuse raviks keedeti üks must segu. Tehti kasekoortest või kasetohust mitmekordne rull, seest hästi õõnes. See panti laia taldriku peale püsti ja panti otsast põlema, siis põles ka pealt. Selle kuumuse ja suitsuga kogus ja nõrgus taldrikule must tahm. Kui see põlemine hakkas lõpule jõudma, siis võeti tuletangidega pealt see tohlujääk, visati pliidi alla ja nüid see nõrgunud suitsu märg tahm panti ühte potti segusse keema. Põdrasammal hautatas väheses vees kaane all nõrutedas ja pandas potti, selle tahma juurde mesi, või, aaloe, koor, ussiõli, suhkur, porknamahl, ja keedeti kõik ilusti segades läbi, mitte kõrbema lasta minna.
Nii et seda rohtu pidi tegema üks Läti piiri ligidal (vist Koikküla vald) Suri-nimeline „imearst“. Aga minule õpas ja ütles tema sugulane, kes 1948. aastal asumisele saadeti. Siis nemad tahtsid, et mina oles nende viieaastase tütre omale kasvatada võtnud. Ma oles võtnud, aga ega meie elu niisugusel järjel ei olnud, et meie oles suutnud võerast last kasvatada ja koolitada ilma mingisuguse abita ja toetuseta.
Nemad olid ise ka arstirohu tegijad. Ega meie ligistikku es ela ja saime ka väga vähe aega nii tuttavate tuttav olla. Aga kus nad praegu elavad, ma ei tea. Nemad elasid kas Aakres või Pikasilla ligidal, nende nimi oli Luukas. Talu oli kas Alajärve või Alasoo.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

RKM II 392, 323 (40) < Kambja khk., Pangodi k. < Kammeri k. (1985)
Aaloemahl pidi hästi ravima näiteks köha puhul. Öeldakse nii.

RKM I 19, 257 (304) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Põletushaavade raviks pandi peale lõhestatud aaloe lehe tükke.

Vilbaste, TN 5, 3 (12) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Aaloevett põlenud kohale panemiseks ja kopsuhaiguste puhul.

RKM II 111, 49/51 (139) < Pöide khk. (1961)
Jutustaja vedas kord metsas puid ja rüüstis sääretera ära. Jalas olid tal villased sukad ja ärahõõrutud kohale läks villase viha sisse. Hõõrutud koht läks punaseks, hakkas mädanema. Kohalik arst kirjutas välja mingit musta salvi, see aga tegi veel hullemaks. Peale tekkis kärn, ääred olid kuivad, üks kest kukkus maha, teine tuli peale. Sellised kärnad ja kestendus levisid igale poole. Süstiti - ei tea, mida - see ei aidanud. Keegi soovitas pärmi süüa. See aitas, ajutiselt peaaegu kadus, aga ärrituste, närvilise olekuga tekkisid uuesti, just küünarnukkidele ja põlvedele. Keegi tuttav saatis Võrust retsepti (pole teada, kust see täpselt pärit on): mage või - 100 g, mesi - 100 g, kakao - 100 g, aaloe mahl - 15 g (1 spl). Sisse võtta 1 spl 2 korda päevas. Kas tagajärgi on, ei ole veel proovinud.

ERA II 193, 638 (63.43) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Põletushaavule tilgutatakse aaloe mahla, linaseemne keedist ja nõgesemahla.

EFA II 1, 224 (16a) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
Aaloe, see on rohi. See on, kui rindades haige, köha või, siis jood teda. No närisin ja jõin vett peale.

EFA II 1, 224 (16b) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
[Aaloe, see on rohi.]
Ja kui katki on, panen aaloelille peale ja seon kinni. Vanad inimesed ütlesid niiviisi. Või pigistan vee sisse.

EFA II 1, 224 (16c) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
[Aaloe, see on rohi.]
Ja hammas mul vahel valutas, võtsin ja hõõrusin ja jäi ära.

EFA II 1, 224 (16d) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
[Aaloe, see on rohi.]
Peavalu võtab ära.

EFA II 17, 84 (20) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Põlend haavale aaloemahla pigistad peale ja siis kanamunavalge, see ka parandab haava ära.

EFA II 17, 98 (39) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Põlend haavale pandi aaloet ja kohe seepi. Seda pidi kohe panema.

EFA II 18, 195 (30) < Rõuge khk., Lompka k., Tsukimäe t. (1995)
Aaloe pandas põletuse pääle, vist astmarohus kah.

EFA II 30, 258 (14) < Tarvastu khk., Maltsa k. (1999)
Aaloi mahl on väga hea. IV klassis ma põletasi oma käe, siis ma oli paar kuud haige. Ema pani aaloi mahla pääle.

EFA I 19, 135 (9) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Traan), s. 1913 (1997)
Aaloe - põletamise haavad ja inimesed joovad, kui on kopsud haiged. Mett ja aaloed ja veel midagi ja siis joovad.

EFA I 20, 69 (2) < Omski obl., Kalatšinski raj., Kovaljovo k. (passis German) Laas, s. 1922 (1997)
Viin ja alulill /aaloe/ ja mesi. Sisse lusikaga võtan. Mul siest ajab täis või miski. A ma ei tunne miski.

EFA I 102, 275b < Nissi khk., Turba k. (2006)
Veel on hea abiline aaloe. Miks seda kusagilt osta ei saa? Olen ise saanud abi ja paljusid teisi aidanud, tehes köharohtu: aaloe + mesi + punane vein. Liitrilisse pudelisse lõikan kõigepealt aaloel okkad küljest ning teen seibid (5-7 lehte 20-25 cm pikad), 250-300 g vedelat mett peale ja ülejäänud osa kallan peale punast naturaalset veini. Lasen seista 4-5 päeva, loksutan igal päeval korra. Võtta üks lonks 2-3 korda päevas. Lehetükid lähevad söödavaks. Aaloe peab olema vähemalt 3 aastat vana. Minul on ta üle meetri kõrge ja isegi õitses kahel korral. Teine selline hiiglane on mul töö juures.

EFA I 35, 16 (11) < Novosibisrksi obl., Togutšini l. < Novosibirski obl., Estono-Semjonovka k. (Kergand), s. 1933 (1998)
Koerahammustuse vasta om soolavesi, nii kuum, et jõuab kannatada. Ja aalolille leht pane peale.

EFA I 57, 23 (1) < Omski obl., Zolotaja Niva k. < Omski obl., Semjonovka k. (s. Kangru), s. 1931 (2002)
Aaloe, mesi ja viin ja kõike üte paljutsi ja väega hää, köha võtt virka är.

EFA I 92, 28 (1) < Tomski obl., Kaseküla k. (s. Kurss), s. 1934 (2005)
Aaloe, ta pane haava peale, praavitab kergesti.

EFA I 101, 178 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

EFA I 102, 101 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Aaloe.
Alla 3-aastaseid taimi ei maksa seespidiselt ravimina kasutada! Lehtedest pressitakse mahl välja. Seda hoitakse jahedas ja pimedas ning kasutatakse vesilahusena 1:5. l tl kuni 1 sl 3 korda päevas igasuguste haiguste korral. Maitse ja toime parandamiseks lisatakse mett ning säilitamiseks pisut alkoholi. Mahla kasutatakse seespidiselt mao- ja soolepõletike raviks (sapi- ja maksahaigeile pole soovitav). Värsket aaloemahla pigistatakse otse põletushaavale. Teha kuni 10-päevaseid ravikuure väikeste vaheaegadega, kus organism puhkab.