Rahvapärased taimenimetused

Vaarikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Külmetamise vastu hautati hoonete põhja päält võetud heinapuru, pihlakaõelmeid, maahumalaid, vaarukvarsi ja monda muud.

Kalit Jaan Vanausses jutustas, tema võis umbes sündinud olla 1875-1880. Ta oli Vanausses sepaks.
Tema oli talvekülmaga sõitnud ja peas justkui käinud üks plõksakas. Aru ei ole kedagi saanud, mis see oli. Läinud koju, ütelnd naisele: „Sul om kammer suitsu täus puha!“ Naine küsind: „Kas sa ulluks oled läinud või? Kamren ei ole suitsuhaisugi!“ Kalit istund siis uuesti hobusele ja sõitnud Hallikukivile Kaurovi juurde.
Rääkind oma loo ära, Kaurov pakkind peotäie valgeid (valmimata) vaarikamarju talle rohuks.
Kalit vaadand. „Eluaig oled sa mul head rohtu annud, aga siikõrd küll tüssad. Mis aitavad niid valged vaarakumarjad!“ Kalit pand hobuse tuttava juurde ja läinud Voltveti jaama, sealt sõitnud edasi Pärnu arsti juurde. Kalit ütles: „Siis ma sai peris targas. Pärnu tohtre käest sai teise peotäüe viil - valgid vaarakumarju. Külma ajaga sõida pikk tii maha ja sama targalt tagasi. Küll ma sülitasin. Tegin niid kaks portsu tiid ära ja terves ma sai. Enam üitski kõrd mujale tohtre manu es lää, seni kui tema elli.”

Vaarikaõieteed juua, siis kui külmetanud oldaks. Korjama peab siis, kui veikesed nupukesed õitsmisel.

Külmetamise vasta palderjan, kadakas, pärnaõied, vaarikad.

Tiisikuse puhul pidi võetama küünrapikkune ja sõrmejämedune vaarikavars, lõigata neljaks, keeta ning juua seda teed. Nii olevat unes õpetatud.

Ja ka kivisambla keedist, vaarikavarte teed verejooksu puhul, iseäranis naistehaigustel, ämbliguvõrku haavale veresulgemise materjalina, ussikesed liivikust aeti pudelisse ja sulatati õliks, see pidi olema väga hea rohi.

Vaarikavartest tehti teed, on maitse pärast ja köha vastu.

Köha. Vaarikavarre vett kuumalt juua.

[Palavik.] Vaarikad ja mustsõstrad on palaviku vastu.

Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

Vaarikavarre teed joodi, kui menstruatsioon oli valulik.

Vaarikavarre teed on ka joodud. Aga mis haiguse vastu seda on kästud juua, ei tea. Maitselt on see tee hea ja värvus on meeldiv - ilus roosakas.

Vaarikavartest võeti nooremaid võrseid. Neid tavaliselt tagavaraks ei kogutud. Kui oli talvel köha, siis mindi aeda ja murti eelmisel suvel kasvanud võsu küljest ja keedeti teed, oli hea maitse ja ilus roosakas värvus.

Vaarikavarre teed joodi külmetuse puhul, pani higistama.

Arstiti peaasjalikult maarohtudega. Igal suvel korjati arstirohutaimi. Pärnaõied, kuivatatud vaarikad ja vaarikakeedis olid külmetamise puhul higistamapanevad vahendid.

Kopsuastma rohi.
Üks teeklaasitäis mett, üks teeklaasitäis punaseid vaarikaid (mis on heaste küpsed) ja üks teeklaasitäis piiritust heaste ära segada ja marjad puruks tampida. Õhtul enne magama heitmist üks supilusikatäis vähehaaval ära imeda, rind soojalt kinni katta ja magama heita.
Ka selle rohuga ravis end terveks Albert Mällo.

Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

Kui kurk on valus, juuakse kuuma piima soodaga, meega. Juuakse veel leedri või lodjapuu õie teed, ka pärna- ja vaarikateed. Joodi islandi sambla, rahva seas „põdrasammal“ või „krobiseja“, teed. Suured inimesed söönud ka männikasve.

Vaarikavarre tiid tehakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.

Pärnaõie tee ja vaarikamoos olevat hea külmetuse vastu.

Külmetamise vastu on mustasõstra oksa, vaarikavarre ja lõhmuseoksa tee. Lõhmus annab ju asperiini ja nii lähäb köha välla.

Vaarikavarre tee - hea.

Vaarikavarre tee - külmetuse vastu.

Külmetuste vastu olid vaarika-, kummeli-, kuusekasude ja raudrohu tee.

Pärnaõie ja vaarikatee oli külmetuse vastu.

Siis vaarika-, kummelitee põie vasta ja külmetuse vasta.

Vaarikavarre tee - kui külmetand oled.

Kui inimene külmetas, siis tuli palavik, rinnus olid valud, luud-kondid hakkasid valutama, tuli haigel voodisse heita. Sellega võis kaasneda ka nohu ja köha. Tsaarivalitsuse ajal ei tuntud sõna „gripp“. See sõna tuli tarvitamisele kodanliku korra aja alguses. Haige pidi jooma higistamapanevaid jookisid nagu pärnaõie teed, veel kuuma piima meega, vaarika- või mustasõstra jooki tee hulka panema joomisel. Samuti olid head ka vaarikavarre ja mustsõstra oksa tee. Selliseid jooke võis anda ka pere teistele liikmetele, kes just voodihaiged polnud. /---/

Kui mehed tulid külmaga pikalt teelt 8voorist, veskilt jne.), siis koju jõudes tegid punši. See oli selline jook, et magusale kuumale teele kallati viina hulka ja joodi kiiresti ära, et see mitte ära ei saanud jahtuda. Kojutulek oli ikka õhtul ja siis mindi ka kohe teki alla. Ei tulnudki haigust kallale ja hommikuks olid kõik töövalmis. Ju see kuum jook pani vere käima ja ajas ka higistama ja siis haigus ei tulnud kallale. Kes punši ei teinud, see vähemalt kõva suutäie valget viina ikka võttis ja ka see oli mõjuvalt kasulik.
Kui aga naised või lapsed olid külma saanud, siis esimeseks rohuks oli kohe kuum teevesi, mis pani vere käima ja tegi keha soojaks. Hea oli ka kuum piim meega. Kui siiski haigus tuli, pidi inimene voodisse jääma, siis olid kõik kuumad joogid head - kuum piim meega, kummelitee või pärnaõie tee vaarikamoosiga, mustasõstra moosiga. Hea oli ka mustasõstra oksa ja vaarikavarre tee. /---/

Vaarikavarsi sai teevee keetmiseks tarvitada. Neid tagavaraks ei korjata. Kui oli soovi teed keeta, sai teepott tulele panna ja siis alles õue aeda minna ja noaga üks hea jupp vaarikavart lõigata. Muidugi seda, mis eelmisel suvel kasvas. Selline vaarikatee tõmbus roosakaks ja suhkruga oli hea juua. Palaviku korral sai juua.

Külmetushaiguste vastu joodi kuuma punši. Anti juua kuuma pärnaõie teed. Ka vaarikavarre või vaarikateed. On tehtud teed mustsõstra lehtedest ja kuivatatud mustsõstardest higistama ajamiseks. Lehti koguti õitsemise ajal. Samuti tehti morssi jõhvikatest ja anti juua palavikuhaigele. Kui palavik tõusis kõrgemale, tehti kompresse kehale ja peale. /---/

Külmetushaiguste puhul oli pärnaõie ja vaarikatee. Ka härjasilma tee.

Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

Vaarikavarre ja -lehe teed kasutatakse külmetushaiguste puhul.

Külmetushaiguste korral anti juua raudrohu teed köha vastu. Et köha lahti läheks, joodi kuuma piima, mis keedetud sibula, mee, või ja soodaga. Rinda ja jalataldu määriti hanerasvaga ja seoti villase kootud esemega. Higistama ajamiseks palaviku korral anti juua pärnaõie või vaarikateed.

Külmetushaigusele oli esimine rohi pärnaõie tee, mida tarvitati higistamisvahendina ühes vaarikavartega.

Kurguhaigus.
Vatitopp orgi otsa siduda, kasta viina sisse, määri suukaudu kurku. Õhtul juua vaarikavarre teed, ruida ümber kaela siidisukk ehk siidirätik, selle peale villane sall.

Külmetushaigused. /---/ Kui aga tekkis palavik ja rinnust valus kuiv köha süvenes, ninakaudu hingamine raskendatud ja haige väsinud, siis öeldi, et hingekeha on külmetusest umbne ehk kopsuhaigus - kopsupõletik.
Sinepipulbrist tehti plaastrit, pandi jahedaid kompresse, juua anti pärnaõie ja vaarikateed. Kui köha läks pehmemaks ja hakkas röga erituma, siis pandi voodi ette järi peale kauss liivaga. Et röga hästi lahtine oleks, selleks keedeti paiselehe teed. /---/

Külmetushaiguste puhul pärnaõie tee, vaarikavarre tee, vaarikakeedis. Vahel istuti kuuma pliidi peal et sooja saada, kuuma ahjukapis.

Külmetus.
Kui külmetanud on, siss andas palavat piima ja kuuma teed ja jalad pannas sooja veesse. Vaarakuvarre teed tehas. /---/

Kui inimene külmetas, siis aitas selle vastu sennem kui polnud veel temperatuur tõusnud tuline puns ehk ka tubli kärakas viina, mis vere kiiremini käima pani. Kui aga palavik oli juba tõusnud, siis tegi viinavõtmine asja hullemaks. Külmetushaiguse puhul joodi temperatuuri alandamiseks vaarikateed, pärnaõie teed. Kopsuhaigus oli enne kuri haigus, mis lõppes harilikult surmaga ja nakatas ka teisi perekonnaliikmeid. Ei tohtinud tarvitada kadunu riideid ja jalanõusid.

Külmetushaigused. Külmetuse puhul oli kõige parem rohi vaarikapunga tee; samuti olid head naistepuna ja pärnaõie teed. Veel hoiti jalgu kuumas ning aeti hädaline seejärel higistama.

Külmetus. Esmaabiks eakatele kuum punš; lastele kuum jalavann (ega see vanurile halba poleks teinud). Juua kuuma piima meega, siis kasukate alla! Järgneb kurgu ja köha ravi nagu kurguhaigusel. Tarvitada raviteesid. Umbes nädala pärast juua õhtul kuuma vaarikateed, mis ajab higistama, kasukas abiks ja haigus kaob.
Gripi kohta öeldakse: kui seda ei ravi, kestab 10 päeva, kui ravid - 1½ nädalat. Ravivõtted igatahes kergendavad haigust ja sageli saab tõsise ettevõtmise juures täielikku abi ka siis, kui esimesed aevastushood paha külalise tulekut näitavad.

Vaarikavarred.
Teena higistamist väljakutsuv vahend.

Köha ja nohu puhul joodi kuuma teed vaarikamoosiga või ka lihtsalt kuuma vett vaarikamoosiga.

Külmetushaigused.
Rahvas ütleb, kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Vaarikas on ammust ajast rahvale tuntumaid ravimtaimi. Ravimiks on marjad, aga kasutatakse ka lehti ja varsi. Vaarikat kasutatakse higileajava vahendina palaviku ja külmetushaiguste puhul, tavaliselt teena, millele rahvas lisas ka viina, kuid aitab ilma viinata samuti. Praegu samaks otstarbeks sobib mustasõstra tee ja ka kummelitee.

/---/ Bronhiiti raviti kuuma piima, mee ja soodaga, joodi teed vaarikakeedisega. Raviti ka sibula ja küüslauguga ning tärpentini sisaldava veeauru sissehingamisega.

Köha korral pidi aitama pärnaõie ja vaarikatee ning kuum piim meega.

Külmetushaiguste puhul pidi tegema higistamiseni sooja. Joodi mitut sorti raviteed meega, pärnaõied, kummel, vaarikavarred ja isegi kaeraõle ja sibulakoore tee. Ja ka piiritusepuns.

Vaarikatee paneb higistama.

Raudheina, kui nohu oli, ja vaarikatee ja pärnaõie tee.

Külmetushaigustele köeti sauna, viheldi, võeti viina, mitte just joomari moodi. Ikka mõõdukamalt. Aga ega haige ka suurt purju ei jää. Tarvitati higistamiseks pärnaõie ja vaarika teesid.

Kui köha oli, siis anti vaarikavarre teed ja vaarikaõie teed, pärnaõie teed.

Palaviku puhul anti vaarikavarre ja mustasõstra teed. Vaarikavarre tee paneb hästi ruttu higistama ja võtab palaviku ära kohe.

Vaarikavartest ja mustsõstardest oleme teed teinud. Igast asjast annab teha. Liivateed on korjatud ja tehtud... Raudrohu teed ka.

Kui nohus olid, siis toodi metsast vaarikat, tehti teed.

Kui inimene oli külmetanud, siis oli hea juua pärnaõie teed, mis tegi kuumaks ja alandas ka palavikku, kuid siis pidi inimene higistamise puhul teki alla minema. Kui haige sai kõvasti higistada, ajaski haiguse minema. Pärnaõie teele oli sobiv ka mustasõstra moosi juurde lisada, andis vitamiine. Ka vaarikamoos oli kasulik.

Köha jaoks esimene asi on vaarikaokste tee või vaarikamoos, kui on. Et nad päeva käes ei ole.

Vaarikavarre tee - higistama ajav vahend külmetushaiguste korral.

Vaarikavarsi vees keetes saadakse kena roosa värviga tee.

Vaarikas. Tee on õige hää külmetuse korral.

Vaarikas. Külmetuse korral on tee soovitatav juua.

Vaarikavartest tehasse kua teed, pidada tervisele mitmeti hea olema, aga seda ma ei tea, mispoolest ta hea on.
Oleme kua seda vaarikavarre teed õhtu tehnud, leevale peale rüübata. Ega viga põle, hea maitsega tee on küll. Mual haiglaski anti iga õhtu vaarikavarre teed.

Vaarikas ehk vabarnas, nende vartest tehti teed külmetamise vastu, võtab kohe higistama ja haigus annab järele. Marjadest keedetakse moosi, mis on samuti hea külmetamise korral teega juua. Selleks on metsvaarikad paremad aedvaarikatest. Vabarnamarju kuivatatakse talveks rohuks tarvitada. Tehakse neist teed külmetamise puhul.

Vaarikad [Rubus idaeus]. Varred keeta teena - köhale; õied, lehed, varred teena - köhale, külmavärinatele; noored kasvud teena - kondihaigusele.

Vaarikavartest tuli teed teha ja juua külmetuse puhul.

Vaarikaõite teed joodi külmetuse puhul.

Vaarikaõie teed tarvitati külmetuse vastu.

Vaarika (vaarmarja) vartest tehti teed ja marjad olid asberiini eest.

Rohuks tarvitati: vaarikavarte teed tehti köha vastu.

Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Vaarikavarte teed tarvitati, kui köha oli.

Vaarikaõied - köha ja nohu vastu teena sisse võtta.

Vaarikad - kui rinnad kinni, siis tehti vaarikavarre teed.

Taimed, millega vanasti arstiti.
Maasika-, pihlaka- ja vaarikaõitest tehti teed.

Rubus idaeus: vaarikas (külmetamise vastu).

Vaarikalehtedest ja -vartest tehakse teed.

Vaarikatee külmetamise vasta.

Köömletest, pihlakaõitest, vaarikaõitest tehti maitsvat teed.

Vaarikavarred on palaviku vastu.

Vaarikamarjad köha vastu.

Vaarikatee külmetamisele.

Vaarikatee külmetamise vastu hea rohi.

Vaarikavartest kui ka mustasõstra vartest ja lehtedest tehti vanal ajal teed külmetamise vastu. Vaarika-, pohla-, mustikamoosi tee sisse panna, siis kui inimene on külmetanud.

Vaarikavartest ja -lehtedest kui ka mustikavartest ja -õitest keedeti maitsevat teed.

Nende kolme [mustikas, mustsõstar ja vaarikas] taime teed anti külmetuse vastu sissevõtmiseks.

Pohla-, mustika-, vaarika- ja teiste marjade moos tee sees on kah hea külmetuse vastu.

Otsmik on sul nagu ahi - ema ütelus. Kui köhisid, siis anti kuuma vaarikuteed meega. Ja kuuma piima hanirasvaga ehk muu rasvaga. Kuuma teed korduvalt juua.

Vaarikavarred: kasutati teena külmetuse puhul.

Vaarikad. Närvide ja palaviku vastu toorelt pool liitrit päevas.

Vaarikaoksi suhkrutõbe vastu teena üks liiter päevas. Kui jänu on, järjest, nii kuidas mõju on.

Vaarikamarjad köha vastu.

Vaarikateed tarvitati palaviku vastu.

Teinekord juhtus kellelgi jälle kõhuvalu olema, siis anti talle vaarikavarre teed või ka viina sees leotatud maranajuuri.

Vahrakad. Vartest tehakse teed. Higistamiseks.

Tarvitati ka veel pohlavarsi, vaarikavarsi, mustikavarsi tee keetmiseks.

Vaarikavarre tee külmetamisele.

Vaarika, raudrohu, punaheina ja kaetisrohu teed külmetamise vastu.

Vaarikamarja tee on külmetuse vastu hää abinõu.

Vaarikavarre tee külmetuse vastu.

Ka köha ja külmetuse vastu maasika- või vaarikamoosiga teed juua ja pääle selle magama minna, sest muidu võib kergesti külmetada ja raskemat haigust saada.

Kööme, raudrohi, niinepuu õied, niinepuu mesi, vaarikad - köha vastu.

Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.

Vabarn ehk vaarikas. Vartest valmistatakse teed.

Vaarikavarre tee - köha puhul.

Vaarikavarred - metsikud, tee hästi kange, ajab tugevasti higistama.

Vaarikavarre tee - külmetushaigustele.

[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.

Külmetuse puhul on tarvitatud higistama paneva vahendina vaarmarja (vaarika) teed.

Palaviku vastu on vaarikavarre ja pärnaõie tee.

[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Vaarikad - vabarnad - karusmarjad.

[Arstirohu taimed.]
Vabarna (vaarikas).

Samaks [higistama ajava vahendina] tarvitatakse ka vaarikavarre ja palukavarre teed ning mustasõstra keedist palava teega.

[Taimed muistsete jookidena ja muuks oluks.]
Veel tunti vaarikulehti ja ka niinimetatud münte jookidena, mida kutsuti “münditee”.

Põldmarja lehed ja varikalehed ja see, ma ei tea, mis ta nimi on, väike kollane õis, pihlaka moodi leht on peal. Neist teed teed, on tsukrehaiguse vasta.

Ja vaarikaid kuivatati külmetuse vasta.

Külmetushaiguste korral.
Külmetushaiguste korral on tass pärnaõieteed, millesse lisada mett või vaarikamoosi, parem kui aspiriin. Kaob köha, palavik, hingamine kergeneb, tervis taastub.

Mustasõstra lehed ja vaarikute lehed ja talvel noored võsud võtame tee jaost, ja punahein augustikuu sees hakkab õitsema.

Sügisel või suvel kuivatasin ikka valget ristikheina teerohuks (see umbes vaksa pikkune valge ristikhein) seda esineb looduses harva; krooklehti, veel piparmünti. Nii kaua, kui ma piparmündi teed jõin, mul köha ei olnud, aga kui piparmünt otsa sai, oli varsti köha kallal.
Olen veel vaarikavarre ja mustasõstraoksa teed teinud.
Aga need teerohud tuleb kohe tee seest välja võtta, muidu on selline „leotise“ maitse, ei ole enam tee.

Vaarikavarred on ka jälle köha vastu. Samuti tee vaarikakeedisest (moosist).

Köhale - sellest oli eespool juba kirjutatud: sibulapiim kuumalt, jalad kuuma vette, piparmündi, vaarika, pärnaõie tee.
Televiisoris oli 22. mai 2004 Komissar Rex´i saates, kus see politsei-noorpaar nohus ja köhas olid, istusid ka sallid kaelas ja jalad laua all kuuma vee kausis.
Mis rohtu nad tarvitasid - ei tea. Mina tahan just nimelt seda jalgade leotamist kuuma veega siin esile tuua.

Palavik - pärnaõie ja vaarika tee. Viina sisse kastetud puuvillased sokid jalga. Kile ka ümber keerata mõlemale jalale korraga, siis ei kuiva nii kiiresti ära ja siis tuleb tingimata lamada, aga mitte enam ringi joosta.
Saaremaal, Sõrves, Rahuste külas naabrinaise tütar pani oma lastele (suurtele lastele, 14-15 a) alati viinasokid ja see aitas.

Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.

Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

Metsvaarikaid korjati müüdi mõisades 20. kop. toop.

[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Pärnaõied (teena); nõgesevarred (teena); pihlakaõied (teena); vaarikavarred (teena) – külmetuse vastu.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Muuks otstarbeks: 1) mustikast tehakse suppi ja moosi; 2) pohladest moosi; 3) karusmarjadest suppi; 4) vaarikatest ja maasikatest moosi; 5) ristikhein loomadele toiduks.

Vanasti ei olnud kraadiklaasi, palavikku sai kindlaks teha käe abil ja kui pea oli väga raske. Palavikust ei saanud inimene enne lahti kui jõi kuuma vaarika teed. Ja vahel tehti külma vee kompressi ja joodi leiget vett tsukrõga.

Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.