Rahvapärased taimenimetused
Maarjahein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik lõhnhein Hierochloe odorata
- kahelehine käokeel Platanthera bifolia
- lõhnav maarjahein Anthoxanthum odoratum
- nõmm-liivatee Thymus serpyllum
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 32, 654/5 (82) < Räpina khk. (1889)
Kellel silmaviga olnud, nendele antud rohuks kadedusheinu, nõiakõldu ja maarjaheinu kokku keedetult.
ERA II 141, 105 (60) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köhijat suitsetasse maarjaheinaga. Ka palderjaniteed juua.
Vilbaste, TN 3, 635 (b3) < Tartu-Maarja khk. (1932)
[Arstirohuks:]
Maarjaheinad.
Vilbaste, TN 1, 301/2 (1) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Taimede nimestik.
/---/
Muarjahein, muarjarohi, muarjarukis (Maarjahein, -rohi, -rukis) [Anthoxanthum odoratum]. “Muarjarukis” on vanemal ajal mõnes kohas laste poolt nimetatud. - Mõned vanemad inimesed põletanud ennem piibus tubakana - vististi rinnarohuna.
Vilbaste, TN 2, 229 (3) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Maarjaheinad teena keedetult kuumalt juua.
Vilbaste, TN 2, 230 (III) < Setumaa, Värska v., Kremesova k. (1937)
Maarjaheinad keedetakse teena ja kuumalt juues on hää köha vastu.
Vilbaste, TN 2, 669 (18) < Räpina khk. (1930)
Maarjaheinu tarvitatakse tee tegemiseks ja antakse ka keedetult lehmadele, kes saavad piima andma, ja tarvitatakse ka lastele, kui lapsed öösel ei maga ja kui kõht lahti on.
Vilbaste, TN 7, 811 (II, 11) < Tartu-Maarja khk. (1932)
Maarjaheinad (arstimiseks).
Vilbaste, TN 7, 1164 (74) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Maarjahein. Thymus Serpyllum L.? Богородская травка. Tarvitatakse köharohuks (kergendab röga tekkimist). Hoiti vanasti hää lõhna jaoks riiete vahel.
ERA II 139, 285 (17.3) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Maarjaheina tarvitatakse kõigi haiguste vastu. Aga seda ei saa mujalt kui siilipesa ümbert (kus väikesed pojad sees on). Katkutakse siilipesa ümbrus puhtaks ja tehakse peenikestest pilbastest aed ümber, et siil ei saa oma poegade juurde. Siis siil toob metsast maarjaheina ja lööb sellega aa purks ja saab poegade juurde. Aga selle heina jätab ta aja taha ja sealt võib kätte saada.
EFA I 20, 48 (11) < Omski obl., Kalatšinski raj., Orlova k. (Perman), s. 1926 (1997)
Mina armastan porganditsaiut. Tead, siin vähe joome kohvi ja tsaiu. Porgandid lõikame peeneks, kuivatame ära ja siis teeme tsaiu. Nagu gaasiahjus laseme kuivaks ja nii nagu pruuniks. Meie rohkem nagu joome rohutsaiut. Vot ma kuivatan need vabarnalehed, kole tervislik peab olema. Siis metsamarja lehti ja maarjahein, me kutsume seda tsaiut. Lehe ma kuivatan panni peal. Ja siis üht joome, segamini ei pane neid. Vot seda tsaiut ma joon: ta hästi lõhnab, on väiksed lillad õied, selline ligi maad kasvab /liivatee/.
Vilbaste, TN 7, 395 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Maarjahein - hoitakse kuivatatult juures, lõhna tarvis.
Luste - tehakse õlut.
Nelk - tarvitatakse toidu juure maitseainena.
Mürk - süüakse.
Päevalill - seemneid tarvitatakse toiduks.
Kadaka marjad - antakse lehmale udara põletiku ajal ja tehakse teed.
Jänesekapsas - lapsed söövad.
Kask - kasemahl on kevadel väga hea joogi aine ja tema tohust aetakse tõrva ja tehakse marja korve.
Kadakas - kadakast tarvitatakse õlle tegemise juures ja tema rasva tarvitatakse hobuste köha rohuks.