Rahvapärased taimenimetused

Kivisammal

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui kivimaalused on (kivilt saadud), siis tuleb korjata kivisamblaid, need ära kuivatada ning suitsetada.

Maast tulivad kõige rohkem tiisikusehaigused, kui heidad maa pääle õhukese särgiga maha suve ajal kuuma ihuga, siis on sul tiisikus käes. Kevadel, kui maa hingab, siis ei tohi iialgi heita ilma suurema riideta maha. Tiisikusehaigust on kuri arsti. Kivisammal ehk põdrasammal, selle tiivett tehti, keedeti männikuuri ja kasvusid tehti. Ummuses keedeti, et pidi õhk sisse kõik jääma. Siis juudi ilma suhkruta teda. Aeti murelased ehk sipelgad pudelisse ja pannakse piiritus pääle, leotatakse, seda siis kah juvvakse, iga päev iga söögi alla võetakse pits. Kompressi pannakse sellestsamast. Linane riie kastetakse märjaks, pannakse kopsu pääle, villane riie pääle, mähitakse riide sisse, nii et ta kuumaks läheb. Ma ise olin haige ja tegin. Olin nii haige, et 42 kraadi oli palavik. Siis tegin kompressi ja nüüd olen terve. Hakkas kangest kiskuma, siis ta kiskus selle palaviku kõik välja.
Kivisammal kasvab kivi pääl; põdrasammal on sii peris tiisikurohi, kasvab mäe pääl. Magus on kah hea. Piirituse lappe pane. Võtad akna lahti, tõmbab tuul läbi ja ongi häda käes. Tuulest ja külmetusest tulevad haigused.

Ja ka kivisambla keedist, vaarikavarte teed verejooksu puhul, iseäranis naistehaigustel, ämbliguvõrku haavale veresulgemise materjalina, ussikesed liivikust aeti pudelisse ja sulatati õliks, see pidi olema väga hea rohi.

Kivisammal - kivi peal kasvab. Külmetuse vastu.

Üks tiisikuserohi on kivisammal - pisukene hall kord kivi pääl, mida säält noaga kraapida ja siis kuivatatult pisut vee hulgas teena juua, nii palju, kui haige kannatab, sest ta on väga viha.

Kivisammal - kes verd sülgab, keedetakse teed ja tarvitatakse selle vastu.

Kolm maaluse kivi ahju panna ja päris tuliseks-punaseks ajada. Siis vette panna, kuhu lisatakse veel kivisamblaid. Selle veega pestes on mõni maalustest lahti saand.

Kivisambliga pead auduma kui paise on.

Küha vasta. Võta kivi päält neid sambleid, mes nii kui kivi on, siis kuivata neid ära ja tee neist paberossi ja tõmba seda, saab terveks.

Ku räime luu ehk räime pääga suhu (näo pääle) visatas, sõs selle kotussa pääle kasvab sammaspoolik.
Sammaspoolikut ärä arsti võib, ku lased selle sammaspooliku pääle sülgi, kes merevett om joonu, ehk võta esi lepälaast, ti viitnurkarist pääle [joonisel viisnurk], vajota sellega ja viska tulle ehk võta tohk, tii viitnurkarist pääle, vajota ja vistka maha, ehk võta kivi päält kolmelt kohalt sambled, vajota ja pane vana kotussa pääle.

/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Külmatõbe rohi. Need hallid samlad, mis väljal ja metsas kivide pääl kasvavad, on külmatõbe vastu väga head rohud, kui nendest teed saab tehtud ja siis seda igas päevas vähemalt kolm korda joodud - hommikul, lõuneajal ja õhtul. Iga kord peab aga pääle teejoomise ennast voodisse hästi tubliste riiete sisse mässima, et keha higistama hakkab.

Halli kivi peal kasvavat sammalt kutsutakse Helmes sammaspooliku rohuks.

Küha vasta. Võta kivi päält need samblad, mes nii kõva om kui kivi, kuivata neid ära tee neist paberossi ja tõmba seda suitsu sisse, sis saad terves.

Kui omale kuhugile haava oled raidunud ehk lõiganud ning veri kudagi kinni ei taha jääda, siis võetakse põhja poolt kivi külje päält sammalt ja pantakse haava pääle, siis jääb verejooks kohe seisma.