Rahvapärased taimenimetused

Lõhmus

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui veike laps suuga ahmib, ennast väänab ja vintsleb, siis arvatasse seda viga sellest tulnud õlema, et naene ussi on nähnud, ehk et uss teda nähnud, ja tehasse järgmist abi: 1) Püitasse madu kinni, kuivatatasse ära ja pannasse vee sisse, millega last pestasse. Kui aga ussi ei piaks suada õlema, siis 2) pannasse niinekera vette ja pestasse selle pialt, ehk 3) mähitasse last paju- või ka lõhmusniinega kinni.

Mädahaavade puhul panda pääle lõhmuse (pärnapuu) koore kollase kaape ja külma vee kompress.

Põlend haavade piale pannasse valged lõhmusekoort.

Lõhmusekoortele surbutult panda külma vett peale, segada, kuni vesi hüübub, see rohi võtab ära paistetuse.

Kui ihu põlend on, siis võta lõhmuse koort. Must jagu kaabi ära ja siis klopi seda hästi, mis vastu puud on. Niikaua, kui hakkab venima. Sellega siis kinni siduda. Paraneb varssi ära. Aga ihu jääb valges selle koha pialt.

Pärn (lõhmus, niin) - kohapealse nimetusena esineb "lõhmus". Pärnaõite teed tarvitavad rinnahaiged.

Nikastand kohale siotasse lõhmusse koort ümmer ja soojas hoida. Kumelitega võib kah kinni mässida. Kumelid on ühed kanged rohud, nemad kisuvad kangesti.

Siis lõhmussa kaabe lopiti ära vahule ja panti pääle põlenud aavale; sis ka külmenud obusesitta, aaloed ka. Aga kas sa tääd, mis põlend aava rohi on - tatt; paned pääle, kohe tõmmab vee välla.

Köha nimetati rahvakeeles „rüüstiks“. Kui oli kõva köha siis öeldi tal on hobusõ rüüss. Kui oli suur köha siis pandi jalad kuuma ahju pääle ja lasti nii kuumast minna kui vähegi kannatada jõudsid, siis pidi köha ära minema. Viina sisse põletati suhkrut joodi seda, siis pidi köha vähenema. Köha puhul keedeti veel lõhmuseõite teed. Kui oli köha rinnus, siis keedeti rõõska piima, lisati rasva juure ja sibulat.

Põletusele keedeti pärnakoore ehk lõhmuse siirupit.

Põletuste puhul võeti lõhmuse ehk pärnapuu koort, kraabiti seda, tehti peeneks ja keedeti. Sai veniva siirupi ja sellega määritigi põletust.

Ja teine rohi põlenule oli pärnakoore vesi. Rahva suus lõhmuskakoore vesi.

Köha vastu keedeti pärna- ehk lõhmusekoore teed. Koori pandi katlasse kaunis palju. Kui tee valmis sai, oli vedelik paks, punane ja veniv.

Pärnapuu, niisep, lõhmus: v. k. Липа. L. K. Tilia.
Need puud kasvavad siin hiiglasuured, alt läbimõõt ligi kaks meetrit ja kõrgus üle 20 meetri. Ja neid okse ja harusi, mis tal on. Niineõitest tehakse teed külmetuse vastu, joodakse ka segatud rõõsa piimaga. Linnumesi, mis mesilased korjavad pärnaõitelt, on ilus valge, hea maitsega ja kosutab nõrgatervislisi ja on südamehaigetele väga tervendav süüa. Pärnaokstest ja krabiokstest tehtud vihad on head vihtlemisel. /---/

Kui lõhmuse äitsva, siss tuleb korjata nende äitsmit ja kuivatada. Siss neid äitsmit hoida, parem om, kui om mõni kindel anum, kus neid hää hoida om. Siss kui külmetanu oled, siss noist äitsmist tuleb tii kiita, parem om, kui seda tiid enne magamaminekut hästi kuumalt juvva; siss ajab higistama ja küha kaob ära.

Kui köha olli, juudi lõhmusseõie teed.

Palavik.
Lõhmusetii om palaviku vastu ja raigheina tii. Topusse võtse, visassi kannu ja kallassi kuuma vii pääle. Raighaina tiid niisama.

Kui külmetushaigus om, siis om uppinhaina tee hää ja lõhmuseäitsme ja vehvermenti.

Külmetamise vastu on mustasõstra oksa, vaarikavarre ja lõhmuseoksa tee. Lõhmus annab ju asperiini ja nii lähäb köha välla.

Lõhmusetee on köha vastu.

Kurguhaigused. Määriti rinda tärpentiiniga ja soojendati ahju ees. Tilgutati ka tulisele telliskivile tärpentiini, pandi rätik üle pea ja hingati seda palavat auru sisse. Joodi toore sibula lõikudega kuuma piima. Lehmanisast tulnud soojale piimale pandi noaotsaga võid sisse ja joodi. Kuristati söögisooda ja lillatera veega kurku. Joodi lõhmuseõie ja mustasõstra teed. Palavikuga söödi jõhvikaid.

Kui keeva veega põletud on, siis lõhmuspuu koore vett (sie on seuke venijas) piale panna. Siis ka, kui põletusest nahk pialt ära on, piale panna. Kanamunavalge aitab ka.

Lõhmuseõie tee on köharohi.

Lõhmus (koorega arstitakse paistetamist).

Arstirohuna tarvitatavad taimed.
Lõhmuseõied (tee jaoks).

Taimed, mida tunnen.
Arstirohuks.
Lõhmus ehk pärn kasvab kõrgematel kohtadel. Teda istutatakse ilupuudeks ja mesinikud armastavad teda oma aedadesse istutada, sest ta annab nende mesilastele rohkesti mett.
Rahvas tarvitab tema koort ka sügeliste arstimiseks. Koor pannakse vette, kusjuures vesi muutub libedaks, selle veega kastetakse sügelisi ja hävitatakse neid.

Harilik pärn. Lõhmus (õied teeks).

Pärn. Lõhmus. Õitest teed.

Pärn. Lõhmus. Õitest tehakse teed.

Lõhmuseõilmetest tehti teed köha vastu.

Lõhmusekoore mahl, keedis. Põlemiserohi.

Lõhmuseõisi keedetakse meega ning juuakse seda, kui köha on.

Pärna- ehk lõhmuseõisi tarvitatakse külmetuse vastu.

Vabarnavartest ja pärna- ehk lõhmuseõitest tehakse teed külmetuse vastu.

Lõhmuseõitest valmistatud teed tarvitatakse higistamiseks,

Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Lõhmuseõied - keedetakse head teed köha vastu.

Lõhmus. Tema kuivatatud õitest tehakse teed ja juuakse suure kuumuse korral.

Lõhmusõhäärmed. Tarvitataks teed, kui kopsud on haiged.

[Taimede tarvitamine vanemal ajal]
Lõhmuseõisi korjatakse just siis, kui lõhmus õitseb. Õied kuivatatakse ja tehakse teed.

Puud ja põõsad.
Pärn. Rahvapäraselt lõhmus ja niin. Õisi tarvitatakse teeks.

Lõhmuseõite tee külmetuse vastu.

Pärna-, lõhmuseõie theed juua külmetuse puhul, ajab higistama.

Lõhmuseõite ja -lehtede tee nohu vastu.

Lõhmusemähk koore alt - põlenud haavadele.

Pärna- ehk lõhmuseõie teed on siis hää juua, kui oled külmetanud, nii tuleb juua, et higistama hakkad.

Vanasti tarvitati taimi arstirohtudeks. Lõhmuseõisi (joogitee).

Lõhmuseõitsõ - teega juua verevaestele.

Põlend haavale lõhmusekoore ila ja tuleuhakad (toalill).

Lõhmuseõied on ka arstirohi. Need pidid ka palaviku vastu head olema.

Mul ol'l silma sarvkesta põletik. Kohalik arst ol'l siin mõisan ja andse salvi või mis ta mulle andse. Siss ma lätsi Põlvahe silmäarsti mano. Too andse kolme sorti rohte, kodo tullen lasi silmä panna ja too ai silmä nii hukka mul, et palavik tul'l ja jäi sängi. Ema ütles, et ma lää otsi lõhmussekaabet. Musta kaap ärä ja siss sääl om sääne kobe. Pan'dse külmä vii sisse. Tuu läts's nii kui sül't. Valgõ riide vahele tuud süldi ja tuud hoidse silmä pääl. Lät's põletik ärä. Kui ma uvveste lätsi silmäarstile, too ütel: „Jummal tänätü, suur oht om möödäs.“ Väegä põletikuvastane om too pärnäkaabe.

Lõhmusõhäelme - pärna õied (ka teena kõha vastu)

Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Kui olid valud rinnus, siis öeldi: rinnad on haiged. Keedeti mett piimaga ja küpsetati sibulat. Veel keedeti lõhmuseõie teed.