Rahvapärased taimenimetused

Emalepp

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Sammaspooliku arstimiseks toimendatakse järgmiselt: Kui leiba ahju pannakse, siis võetakse esimese leiva silumise aal seda piima, mis siludes leivale pääle kogub, ja pannakse sammaspooliku pääle. Tõine arstimise viis: Emalepa laastu pääle tehakse viitnurka rist I ja vajutatakse selle laastuga sammaspoolikut ja visatakse siis tulesse.

Kõhuvalu vastu on hea rohi emalepa koori tee.

Köha ja siistvalu vasta pannasse emaleppa (lai lepp) patta keema ja juuasse seda vett.

Juua emalepa (Alnus glutinosa Caertn.) teed[ kui rinnas piima liialt palju].

Emälepä lehe kisuva palavikku vällä, nemä om pigitse.

Emalepa viimane ladvaleht on hea haavarohi, parandab lahtised haavad.

Sanglepp, emalepp, lodulepp, mustlepp [Alnus glutinosa] (viimast nime väga harva kuulda); siis veel olen kuulnud - ainult ühest perest - pasklepp.
/---/ Arstimisevahendiks tarvitatakse sanglepa lehti, mis tõrvased. Kui kellelgi varvaste vahed ära hauduvad (suvel soojaga, eriti vees käies, sadustel aegul), siis mässitagu hautud kohad sanglepa tooreste lehtedega õhtutel enne magamaminekut kinni (pangu need lehed haigete varvaste vahele ööseks), siis on hommikul varbad terved. Kui aga liialt haudunud, siis küll enam ei aita.

Emalepa noortest lehtedest theed joob see, kes tahab imetamist lõpetada, piima ära tõmbamiseks.

Emalepp: lehed panna jalgadele, kui haudunud ja paistetanud.

Emaleppa (lai, latergune lepp) paariaastane kasu (kasv) panti viha sisse ja viheldi tüdrekid, siis nad ei läha sohki.

Emälepp. Sanglepp. Mustlepp. Selle noori lehti pandi varvaste vahele, kui varbad hauduma hakkasid.

Emalepad, alli koorega, pehme lehtedega, nende noored vaigused lehed on joosva vasta.