Rahvapärased taimenimetused

Ubaleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Ubaleht.
Ubalehe juurist tettäs tiid ja juvvas külma kihvti välläajamises. Sestsamast tettäs havvõt, kon seen paistõtusõ ja sisemise valu perast havvutedas ka hallitõbõ vasta.

Ubalehti juurist keedetas ummussih paah üts rohi, midä kopsu kõrvetuse vasta pruugitas.

Teelehe lehed - paise peal. Ka juured on rohi. Siis tarvitatakse veel: meelespea, ubalehti.

[Gentianeae]
Menyanthes trifoliata
Ubaleht. Taime tarvitakse tiisikuse vastu. Lehed kuivatakse päikesepaistel, hõõrutakse peenikeseks, võetakse üks kord 3 sõrmega ja pannakse poole toobi kange viina sisse. Pudel pannakse kinnikorgitud ahju, kust leivad välja võetud ja lastakse seista seni, kui ahi külmaks läheb. Sellest võetakse õhtul ja hommikul 1 supilusikatäis.

[Gentianeae]
Ubalehti tarvitatakse kõhutõbe vastu, külmapalaviku, veetõbe, rinnahaiguse ja kuivatõbe vastu. Lehtidest teed keeta ja iga 2 tunni järele üks lusikatäis sisse võtta.

[Gentianeae]
Ubalehe varred kuivatada ja pulbriks hõõruda, sellest üks noaotsatäis sisse võtta, teeb kõhust lahti.

Kui hambad on suus lahti: kukerpuu, ubaleht, kalmused.

Ubalehetee õli kõha vasta. Suure suitsuhädaga suitsetasivad mehed ubalehti tubaka asemel.

Ubaleheteed joodi jooksva ja venimise vastu.

Ubaleht on tiisikuse vastu hea, tuleb keeta.

Ubaleht kautab tiisikust; keedetakse teed.

Ubalehe ehk tanuroosi lehtedest tee olla rinnahaiguste (rögastamise) vastu hää.

Kui tiisik olli, sis juudi inimese kust. Pidi terve inime olema. Ubalehe tiid juudi kah. Tökandid anti kah sisse.

Ubaleht.
Seda väga mõrudat sootaime tarvitatakse maohaiguste korral teena keedetult juues.

Kui laps vällä on sõnatust, siis on tarvis ninda ohutada. Korja (otsi) 12 sugu rohtusi: punaeinu, lehmäsõrarohtusi, kaituserohtusi, jaanilillesi, reinvarresi, sookaisläid, kõrvekollast, raudrohtusi, koirohtusi, valgeid metsarnikaid, kollaseid metsarnikaid ja ubalehti. Igaüht võta kolme näpuga ja keida ummuses vällä, ninda kaua, kui kaks jägu vällä saab keinust ja üks järele jääb, ja pane pudelisse. Saab ta jahtunust, pane viinaklaasi vie ehk piima hulka 6-9-12 tilka, kui suur laps on, ja anna sisse. Muist rohtusi, midä keitmata jäi, kuivata vällä, pühi tuapühkeid hulka ja pane ukse all põlema. Siis võta laps alasti, kisu luud laiäli ja lase lapsele läbi luua suitsu, kuni laps läkästab. Millal ninda teed, igä kord avitab. (Lüganuse kihelkonnast saadud.)

Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.

Kopsuhaiguste puhul joodi männiurbade, põdrasambla ja ubalehtede teed.
Samuti kobralehed kuivatati ära, hõõruti pulbriks ja siis koos meega söödi.

[Ravimtaimi]
Soouba on soo ubalehed, neid kuivatas vilus kohas, mitte päikese käes, ja pakkida kinnisesse riista. Neid kasvab meil siin Pundijärves.

Ubaleht - kopsuhaiguse vastu, mitu inimest arstisid oma kopsud terveks.

Ka ubalehe juurtest keedeti teed seestvalu vasta. Ubaleht kasvab soos, tal on valged jämedad juured, neid korjati, leigati umbes sõrmepikkused tükid ja need veel pikiti pooleks, keedeti, kuni juurikad pehmed. Teel oli kibe maik, teda joodi suhkrutükiga. See oli vanemal aal, nüid neist lugu ei peeta.

Ja kui jalad on haiged, siis käskis ta võtta kalmuse, ubalehe ja leesika. Need tuli ummuksis keeta ja siis vanni panna. Paar korda tuli niimoodi teha. Olle-ema oli ta nimi.

Ubaleht.
Ubalehe tee olli kopsuhaiguse [= tuberkuloos] ja pika[ajalise] köha rohi. Mõrru olli, mis hirmus.

Tiisik.
Tiisikuhaigel anti tärbeltiini veega ja ubalehe teed. /---/

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Ubaleht - maksahaiguste raviks (ka lammastele) ja profülaktikaks.

Ubaleht. Ubaleht kasvab soises pinnases peamiselt varjatud kohas. Seda korjati ja kuivatati. Ubalehe tee oli küll väga mõru, kuid teda joodi väikeste annuste viisi köha vastu. Ka mina sain seda köha vastu ja pean ütlema, et temast oli alati abi.

Ubalehe juur - tehti teed kõhurohuks.

Suodes kasvasid ubalehed, päris nagu uba leht, paksud. Lehed kuivatati ära, tehti teed. Sie oli tiisikuse vastu.

Taimi, mida kasutati arstirohtudeks.
Kalmus, raudreie õied, ubaleht, valge ristikhein, põldõsi, vauõrma [vaarikas], maaska, palderjaan.

Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: ubaleht

Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile.

Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile ja on külmetuse ja rinnahaiguste vastu tuntud.

Ubaleht - juurikate tee selleks samaks [menstruatsiooni lahtitegemiseks].

Ubalehte tarvitatakse kirpude vastu.

Ubaleht kasvab vesisel maal. Juurikatest keedeti vett. Maksa- ja kollatõbe vastu.

Ubaleht.
Arstimiseks tarvitati lehti, mida õitsemisajal korjati. Ubalehe tee on hää ja tiisikuse vastu.

Ubaleht keedetakse ära ja selle vee sees pestakse haiget kohta, jooksvahaiguse vastu.

Ubaleht – kopsuhaiguse vastu; juured hambavalu vastu.

Ubaleht - tiisikuse vastu.

Ubaleht - arstimiseks tiisikusehaiguse vastu.

Ubaleht on tiisikuse vastu.

Ubaleht: jooksvarohi.

Ubaleht - tiiskuse rohi.

Ubaleht - arstimiseks tiisikuse vastu.

Vaher. Vaata kurguvalu, köha.
Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, panta palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas nõndakui praksus, siss panti suka sääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooskis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja panti kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlaku õie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha.
Ätt [E. Okase isa] tegi soolvee, võttis peotäie soola ja tassitäie leiget vett, siss kuristas sellega. Tema kunagi es tee muud, kui kurk haige olli. Mamma käskis kaaru kaala ümmer panna, aga ätt ütel: „Pane kaarad omale persse pääle.“

Ubalehe juuri kasutati köha puhul teena.

Teisi tiisikuse rohte: maakõrvade, ubalehtede juurte, noore männi kasude ja rukkiorase tee. Teed tuleb juua nii, kuidas keegi soovib.

Ubalehe juure tee kopsuhaiguse vastu.

Ubaleht - söögiisu äratav, seedimisvahend.

Ubaleht. Ubalehe juur on kopsuhaiguse vastu. Teed teha.

Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

Ubalehe tee (20 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit mõjub hästi seedimistegevusele, külmetamise ja rinnahaiguste puhul.

Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

Ubaleht, thee annab söögiisu, parandab lahtisi igemeid.

Ubalehe teed kopsuhaiguste puhul.

Ubaleht. Tiisikuse vasta. Noored lehed ja õied. Tee.

[Arstirohu taimed.]
Ubaleht.

Ubaleht. Menyanthes trifoliate. Kuivatatud taimelehtedest, -õitest keedetakse ekstrakti juuakse arstirohuks verise kõhutõbe (Disanterie) vastu.

Ubaleht - keedist pruugitakse jooksvahaiguse vastu ja lammastele maksalutikate vastu.

Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi. Kiita ubalehe rohod, mis madalatel heinamaadel kasvavad, neid kuivatada ja siis neie teed juua.

Ubalehe juurte teed joodi kopsutiisikuse vastu.

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Vanaaegne õlletegu, olen kuulnud, et kaseviht on humalate asetäitjaks õlle sisse keedetud. See ei ole harilik kaseviht, õigem, harilikest kaskedest tehtud. Selleks kasutati neid väikseid rava-kaski, nimetakse porsakased, need ei kasva puuks, porsakask on väike madal põõsas rabamätta peal ja õige pisikeste lehtedega, lehed on täpselt suurte kaskelehtega sarnased, aga nii pisikesed kui kevade kaske hiirekõrvalehed. Porsakased on väga viha maitsega ja kõlbasid humalate asemikuks tarvitada, olla ka ubalehe juurikaid samaks otstarbeks kasutatud.
Vanal ajal oli talurahval humalakasvatus alles vähene, neist ei jätkund kõikidele, pidid aseaineid tarvitama. Ka olla veel siis porsakaski õllele keedetud, kui juba humala viha ka oli sisse pandud, siis olla õlut rutem „pähe hakand“. Selle pähehakkamise otstarveks olla mitmeid abinõusid kasutatud: pandud tubakast õllekäitise nõu põhja alla ja toorest rukkijahu õlle sisse, ka vähekeend humalad olid selleks head. Kes tahtis, et õlut joojad tormiks ja haigeks pidid tegema, see keetis veel rabakailude vett õllele juure, niisugune õlut ajand kohe oksendama. Kui õllele pandi palju humalaid ja lasti soojakäima minna, siis sai viha õlut; kui see õlut veel kaua seista sai, siis tegi joojad varsti purju. /---/

Ubaleht - tee olla eä mao aiguse rohi.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Paiseleht (vannid, teena); metsauba (vannid, teena); ubalehed (teena); takjas (lehed) – kopsuhaiguste vastu (tiisikuse).