Rahvapärased taimenimetused

Ubaleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 52, 47 (21) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Ubaleht.
Ubalehe juurist tettäs tiid ja juvvas külma kihvti välläajamises. Sestsamast tettäs havvõt, kon seen paistõtusõ ja sisemise valu perast havvutedas ka hallitõbõ vasta.

H II 70, 708 (108) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Ubalehti juurist keedetas ummussih paah üts rohi, midä kopsu kõrvetuse vasta pruugitas.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Teelehe lehed - paise peal. Ka juured on rohi. Siis tarvitatakse veel: meelespea, ubalehti.

EKS c, 76 (a) < Tarvastu khk. (1891)
[Gentianeae]
Menyanthes trifoliata
Ubaleht. Taime tarvitakse tiisikuse vastu. Lehed kuivatakse päikesepaistel, hõõrutakse peenikeseks, võetakse üks kord 3 sõrmega ja pannakse poole toobi kange viina sisse. Pudel pannakse kinnikorgitud ahju, kust leivad välja võetud ja lastakse seista seni, kui ahi külmaks läheb. Sellest võetakse õhtul ja hommikul 1 supilusikatäis.

EKS c, 76 (b1) < Jõhvi khk. (1891)
[Gentianeae]
Ubalehti tarvitatakse kõhutõbe vastu, külmapalaviku, veetõbe, rinnahaiguse ja kuivatõbe vastu. Lehtidest teed keeta ja iga 2 tunni järele üks lusikatäis sisse võtta.

EKS c, 76 (b2) < Jõhvi khk. (1891)
[Gentianeae]
Ubalehe varred kuivatada ja pulbriks hõõruda, sellest üks noaotsatäis sisse võtta, teeb kõhust lahti.

ERA II 27, 586 (25) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui hambad on suus lahti: kukerpuu, ubaleht, kalmused.

ERA II 125, 427 (17) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Ubalehetee õli kõha vasta. Suure suitsuhädaga suitsetasivad mehed ubalehti tubaka asemel.

ERA II 135, 406 (36) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Ubaleheteed joodi jooksva ja venimise vastu.

ERA II 148, 250 (9) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Ubaleht on tiisikuse vastu hea, tuleb keeta.

ERA II 158, 258 (16) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Ubaleht kautab tiisikust; keedetakse teed.

ERA II 168, 653 (62) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Ubalehe ehk tanuroosi lehtedest tee olla rinnahaiguste (rögastamise) vastu hää.

ERA II 192, 595 (79) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v. (1938)
Kui tiisik olli, sis juudi inimese kust. Pidi terve inime olema. Ubalehe tiid juudi kah. Tökandid anti kah sisse.

ERA II 203, 420 (24) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Ubaleht.
Seda väga mõrudat sootaime tarvitatakse maohaiguste korral teena keedetult juues.

H II 33, 838 (7) < Jüri khk., Rae v., Kautjala k. (elukoht Suhhum) (1889)
Kui laps vällä on sõnatust, siis on tarvis ninda ohutada. Korja (otsi) 12 sugu rohtusi: punaeinu, lehmäsõrarohtusi, kaituserohtusi, jaanilillesi, reinvarresi, sookaisläid, kõrvekollast, raudrohtusi, koirohtusi, valgeid metsarnikaid, kollaseid metsarnikaid ja ubalehti. Igaüht võta kolme näpuga ja keida ummuses vällä, ninda kaua, kui kaks jägu vällä saab keinust ja üks järele jääb, ja pane pudelisse. Saab ta jahtunust, pane viinaklaasi vie ehk piima hulka 6-9-12 tilka, kui suur laps on, ja anna sisse. Muist rohtusi, midä keitmata jäi, kuivata vällä, pühi tuapühkeid hulka ja pane ukse all põlema. Siis võta laps alasti, kisu luud laiäli ja lase lapsele läbi luua suitsu, kuni laps läkästab. Millal ninda teed, igä kord avitab. (Lüganuse kihelkonnast saadud.)

RKM II 53, 502 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.

RKM II 72, 122 (4, 5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Kopsuhaiguste puhul joodi männiurbade, põdrasambla ja ubalehtede teed.
Samuti kobralehed kuivatati ära, hõõruti pulbriks ja siis koos meega söödi.

RKM II 254, 334 (25) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Soouba on soo ubalehed, neid kuivatas vilus kohas, mitte päikese käes, ja pakkida kinnisesse riista. Neid kasvab meil siin Pundijärves.

RKM II 254, 435 (33) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Ubaleht - kopsuhaiguse vastu, mitu inimest arstisid oma kopsud terveks.

RKM II 351, 280 (34) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Ka ubalehe juurtest keedeti teed seestvalu vasta. Ubaleht kasvab soos, tal on valged jämedad juured, neid korjati, leigati umbes sõrmepikkused tükid ja need veel pikiti pooleks, keedeti, kuni juurikad pehmed. Teel oli kibe maik, teda joodi suhkrutükiga. See oli vanemal aal, nüid neist lugu ei peeta.

RKM II 369, 376 (11) < Maarja-Magdaleena khk., Kassema k., Sillaotsa t. (s. Limberg), s. 1895 (1983)
Ja kui jalad on haiged, siis käskis ta võtta kalmuse, ubalehe ja leesika. Need tuli ummuksis keeta ja siis vanni panna. Paar korda tuli niimoodi teha. Olle-ema oli ta nimi.

RKM II 381, 333 (93) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Ubaleht.
Ubalehe tee olli kopsuhaiguse [= tuberkuloos] ja pika[ajalise] köha rohi. Mõrru olli, mis hirmus.

RKM II 381, 331 (90) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Tiisik.
Tiisikuhaigel anti tärbeltiini veega ja ubalehe teed. /---/

RKM II 385, 33 (j) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Ubaleht - maksahaiguste raviks (ka lammastele) ja profülaktikaks.

RKM II 391, 187/8 (2e) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Ubaleht. Ubaleht kasvab soises pinnases peamiselt varjatud kohas. Seda korjati ja kuivatati. Ubalehe tee oli küll väga mõru, kuid teda joodi väikeste annuste viisi köha vastu. Ka mina sain seda köha vastu ja pean ütlema, et temast oli alati abi.

RKM II 430, 116 (1) < Kursi khk., Valmotsa k., Puiestee t. (1989)
Ubalehe juur - tehti teed kõhurohuks.

KKI 49, 162 (25) < Kadrina khk., Koovälja k. (1969)
Suodes kasvasid ubalehed, päris nagu uba leht, paksud. Lehed kuivatati ära, tehti teed. Sie oli tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 4, 295 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi, mida kasutati arstirohtudeks.
Kalmus, raudreie õied, ubaleht, valge ristikhein, põldõsi, vauõrma [vaarikas], maaska, palderjaan.

Vilbaste, TN 4, 341 (1)c < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: ubaleht

Vilbaste, TN 3, 705 (37) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile.

Vilbaste, TN 3, 717 (62) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile ja on külmetuse ja rinnahaiguste vastu tuntud.

Vilbaste, TN 1, 670 (2) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Ubaleht - juurikate tee selleks samaks [menstruatsiooni lahtitegemiseks].

Vilbaste, TN 2, 314 (22) < Kanepi khk. (1929)
Ubalehte tarvitatakse kirpude vastu.

Vilbaste, TN 2, 389 (4) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Ubaleht kasvab vesisel maal. Juurikatest keedeti vett. Maksa- ja kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 450/1 (6a) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Ubaleht.
Arstimiseks tarvitati lehti, mida õitsemisajal korjati. Ubalehe tee on hää ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (12) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Ubaleht keedetakse ära ja selle vee sees pestakse haiget kohta, jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 87 (13) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Ubaleht – kopsuhaiguse vastu; juured hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 398 (31) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Ubaleht - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (15) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Ubaleht - arstimiseks tiisikusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 406 (24) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Ubaleht on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 426 (53) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Ubaleht: jooksvarohi.

Vilbaste, TN 7, 430 (10) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Ubaleht - tiiskuse rohi.

Vilbaste, TN 7, 434 (37) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Ubaleht - arstimiseks tiisikuse vastu.

RKM II 381, 336 (97) ja 282/3 (32) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Vaher. Vaata kurguvalu, köha.
Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, panta palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas nõndakui praksus, siss panti suka sääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooskis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja panti kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlaku õie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha.
Ätt [E. Okase isa] tegi soolvee, võttis peotäie soola ja tassitäie leiget vett, siss kuristas sellega. Tema kunagi es tee muud, kui kurk haige olli. Mamma käskis kaaru kaala ümmer panna, aga ätt ütel: „Pane kaarad omale persse pääle.“

Vilbaste, TN 9, 49 (2) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Ubalehe juuri kasutati köha puhul teena.

Vilbaste, TN 7, 705 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teisi tiisikuse rohte: maakõrvade, ubalehtede juurte, noore männi kasude ja rukkiorase tee. Teed tuleb juua nii, kuidas keegi soovib.

Vilbaste, TN 7, 731 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ubalehe juure tee kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (18) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Ubaleht - söögiisu äratav, seedimisvahend.

Vilbaste, TN 10, 253 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Ubaleht. Ubalehe juur on kopsuhaiguse vastu. Teed teha.

RKM I 9, 375 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

RKM I 9, 385 (22) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Ubalehe tee (20 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit mõjub hästi seedimistegevusele, külmetamise ja rinnahaiguste puhul.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

RKM I 12, 256 (87) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Ubaleht, thee annab söögiisu, parandab lahtisi igemeid.

Vilbaste, TN 5, 3 (15) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Ubalehe teed kopsuhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 5, 604 (22) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Ubaleht. Tiisikuse vasta. Noored lehed ja õied. Tee.

Vilbaste, TN 7, 1026 (53) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Ubaleht.

Vilbaste, TN 7, 1164 (86a) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Ubaleht. Menyanthes trifoliate. Kuivatatud taimelehtedest, -õitest keedetakse ekstrakti juuakse arstirohuks verise kõhutõbe (Disanterie) vastu.

ERA II 138, 612 (8) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Ubaleht - keedist pruugitakse jooksvahaiguse vastu ja lammastele maksalutikate vastu.

H II 7, 842 (13a) < Jõhvi khk. (1890)
Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi. Kiita ubalehe rohod, mis madalatel heinamaadel kasvavad, neid kuivatada ja siis neie teed juua.

EFA II 25, 399 (e) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Ubalehe juurte teed joodi kopsutiisikuse vastu.

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

ERA II 260, 96/100 (10) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1939)
Vanaaegne õlletegu, olen kuulnud, et kaseviht on humalate asetäitjaks õlle sisse keedetud. See ei ole harilik kaseviht, õigem, harilikest kaskedest tehtud. Selleks kasutati neid väikseid rava-kaski, nimetakse porsakased, need ei kasva puuks, porsakask on väike madal põõsas rabamätta peal ja õige pisikeste lehtedega, lehed on täpselt suurte kaskelehtega sarnased, aga nii pisikesed kui kevade kaske hiirekõrvalehed. Porsakased on väga viha maitsega ja kõlbasid humalate asemikuks tarvitada, olla ka ubalehe juurikaid samaks otstarbeks kasutatud.
Vanal ajal oli talurahval humalakasvatus alles vähene, neist ei jätkund kõikidele, pidid aseaineid tarvitama. Ka olla veel siis porsakaski õllele keedetud, kui juba humala viha ka oli sisse pandud, siis olla õlut rutem „pähe hakand“. Selle pähehakkamise otstarveks olla mitmeid abinõusid kasutatud: pandud tubakast õllekäitise nõu põhja alla ja toorest rukkijahu õlle sisse, ka vähekeend humalad olid selleks head. Kes tahtis, et õlut joojad tormiks ja haigeks pidid tegema, see keetis veel rabakailude vett õllele juure, niisugune õlut ajand kohe oksendama. Kui õllele pandi palju humalaid ja lasti soojakäima minna, siis sai viha õlut; kui see õlut veel kaua seista sai, siis tegi joojad varsti purju. /---/

RKM II 21, 105 (26) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Ubaleht - tee olla eä mao aiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Paiseleht (vannid, teena); metsauba (vannid, teena); ubalehed (teena); takjas (lehed) – kopsuhaiguste vastu (tiisikuse).