Rahvapärased taimenimetused

Haab

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Hambit sorgites siiluharjastega, ja lääb sii, kel hamba valuteve, üüse kolme haava manu ja võtab tagatsellä ega haava küllest tiksukse kuurt ja paneb sedä pääle.

Kui hammas valutab, siis peab haavapuu küllest ühe tiku võtma ja sellega haiged hammast nennakaua turkima, kunni tikk veriseks saab. Siis peab selle tiku ukselääve alla sügavasse matma, et ära mädaneb. Siis ei jää see hammas ilmaski enam haigeks.

Hambavalu jäävat tagasi, kui hambaid välgust purustatud haavapuu tükikesega sorgitavat.

Sammaspooliku rohi oleved põleve haavapuu vatt (vaht).

Kui nari käes ehk jalgas on, siis valget haavapuu laastu peale panna, siis kaub ära.

Kui nari käes ehk jalgas on, siis kolmenurgeline valge haavapuulaast peale panna, siis kaob ära.

Soolatüükad. Määritakse haavapuu vahuga, mis põlemise ajal puust välja imbub.

Haavapuu vaht on vesivillide vasta.

Kuivatatud haavakoor, kuivatatud ubalehe vääned (need kasvavad vee sees) ja põdrasammal veega keedetud aitab köha vastu ja kasvatab uut kopsu. Seda keedist peab loomale sisse andma, kui ta köhib. Ka inimeste juures võib tarvitada seda rohtu.

Pasanduse vastu aitab haavapuukoore vesi.

Kärnade vastu tarvitada haavakoore tuhast valmistatud lehelist.

Roosi võis arstida haavakoore pehme villaga ja lehma sarvega.

Soolatüügaste arstimine. Toore haavapuu vahuga määrida (vahtu ajab puu välja ahjus).

Soolatüükaid kaotab: a) haavapuu vahtu (kui haavapuu ahjus põleb ja vahtu välja ajab), b) kuuvalgusega pesta, c) hobuse higiga määrida.

Vill. Järsku kange päävalu ja palavik. Haige kas märatseb või lamab piaaegu hingamatult, oksendab. Piäle surma lüüb kusagille nahale mitmevärviline, punase- ja sinise-viiruline ümärik laik. Arstimiseks pannasse väljapuule sibulat piäle, sisse antasse haavakoore keedist ja apteegist toodud "villirohtu". Viina ei tohi anda.

Haavakoore vesi on hia villi vasta.

Kui söögiisu puudub, keedetakse haavakoori joogivee sisse.

Haavakoored on tiisikuse rohuks. Koortel võetakse hall kord pealt maha, roheline koor keedetakse ära, see vedelik on heaks rohuks.

Tiiskusõ vasta kõgõ paremb om haavakoorõ lipõ. Tuu saa nii kõva, et palotas su õkva ar, ko pallö ja vägevät tiit. Tegemine om nii, et haavakuur palotadas tuhalõ, sis pandas kuuma vii sisse, leotadas ja siätäs. Peräst lastas läbi rõiva, et sago rõiva pääle jääsi'. Tuu liim, mis saa, tuud juvvas, ko parajedi ar jaahus - kuuma saa-ai' jo juvva'.

Soolatüükaid saab kaotada haavapuu vahuga. Toores haavapuu tulesse panna, ja kui see otsast vahtu välla ajab, siis selle vahuga soolatüükaid üle nühkida. Ka kuuvalgel soolatüükaid käega hõeruda on heaks ohuks.

Jüri Torpan, 80 a (1939)
Hiiemetsa talu sünd.
Repnikus on üks talu koht nimega Hiiemetsa. Selle talu juures kasvasid kolm
suurt haava puud. Vanad eestlased käisid seal palvetamas, sest need puud oli
eestlaste jumalad. Seal oli ka üks preester, kes jutlustas seal. Ta ütles
jutluse sees: "Kuulge kuidas haavad meiega räägivad." Haabade juurde tõid
inimesed toitu, raha ja vilja. Rahvas uskus, et haavad võtavad nende annid
vastu. Aga kui rahvas oli haabade juurest ära läinud korjas preester kõik
annid ära ja võttis endale. Sellest tuligi see Hiiemetsa talu nimi. See talu
asub nüüd Salamäe all. Praegugi on need haavad veel alles selle talu juures.

Käsnu tuleb hõeruda mähi ajal oleva haavapuu koorealuse vedelikuga. (Leena Sõggel, on kuulnud noorena vanemade inimeste käest, V. Kariste.)

Kui kevadel haaval pikad pehmed urvad, on head kaerasaaki loota.
Haavapuudega ei tohi saunaahju kütta, siis hakkab nahk sügelema.

Haavakuare tied juadi, jõivad, kui õli juaksiva vai tiiskus.

[Langetõbi]
Mina olen nõnda kuulnu: ühessa haavapuu võsu, aga kõik ühe puu juurte päält, need ära põletada, see tuhk vee sisse panna ja tal sisse joota, siis kaub ära.

Haavakoore tee parandab katarri.

Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

Haavapuu koor kopsuhaiguse vastu.
Kopsuhaiguse vastu on parem abi haavakoor. Minu poeg oli nii haige, augud juba kopsus, aga üks tark inimene õpetas, et haavakoor aitab. Mina mõtlesin, kust ma seda haavakoort saan, aga läksin linna puuaida, säält sain mõne tüki, arstisin sellega ja näe, minu poeg praeguseni terve, tal omal lapsed ja. Mina olen seda teistele ka õpetanud, mina tasu ei taha, mina aitan kõiki, annan küll abi, aga tasu ei võta.
[Kuidas Te haavakoort tarvitasite?]
Panin kooretükid supi sisse keema, supp sai valmis, võtsin välja. Ja kohvi sisse ka, kuivatasin kangesti ära, tampisin pulbreks ja segasin kohvijahu sisse.

Soolatüüka peale pandi haavapuu vahtu.

Tavlenie vastu on pustõrnik, olen joond seda. Haavakoort ka vaja juua, hirmus kibe on. Paiergad, paierga tsaiu juua. Selleks korraks aitab, aga tuleb tagasi.

Peahaigus.
Haavakoori vesi oli peahaiguse vastu.

[Arstirohiks tarvitati]
Haavakoort.

Haavakoore vanne tehakse südamelaienemise puhul.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
/---/
Arstirohtudeks tarvitati kõiksugu marju, taimi. Tiisikushaigetele kaabiti haavakoort, mida enne päikse käes kuivatati ja siis keedeti sellest tee ja kuuse ja männi noortest võrsetest valmistatud teed anti.

Haavakoor - villi vastu.

Haavakoor - villirohi.

Rakvere lossi varemete vahel kõndinud üks mees. Nurga tagast tulnud teine mees, ise kui poisikene, aga hallid juuksed peas ja hall habe näos, vastu, teretanud ja küsinud: ”Noh, Tõnu, kas sina mind enam ei tunne?” Mees kostnud: ”Ei mina tunne sind mitte, sind vana narrikest pole ma kunagi näinud; alles täna esimest korda.” Poisikeseohtu vanamees kergitanud püksa ja lausunud: ”Kanäe imet, või ei tunne enam ära. Mäletad, nelja aasta eest elasime ühe särgi sees ja ühe mütsi all kui vennad. Külakarjase naine lasi sind lõhki rebitud noorest haavapuust läbi pugeda ja toominga koortest keedetud vett siis juua. Mina pidin ka kohe sinust lahkuma, eks ole tõsi, Tõnu?” Poisikeseohtu vanamees kadunud ära. Siis tulnud mehel meelde, et nelja aasta eest külmatõbe põdenud oli. Karjase naine ajanud kasvaja noore haavapuu jala peal kiiniga pikuti keskelt lõhki, venitanud laiali, siis käskinud teda läbi pugeda. Haavapuust läbi pugedes annud naine toomingapuu koortest keedetud vett juua talle ja külmtõbi olnud kui peoga ära võetud tema küljest. See see külmtõbi ise poisikeseohtu vana halli juuste ja habemega mehena olnudki.

Oli keegi hallistõbes (hallisõit), siis loodeti seeläbi abi, et üheksat seltsi marjapuude lehti keedeti ja seda vett, milles lehed keesid, tõbisele juua anti. Ka pidi üheksa talu leiva söömine abi andma. Veel pidi halltõbi ära kaduma, kui tõbine kasvajal pihlapuul või haaval augu oherdiga sisse laskis ja tõbe pealetulekul kolm korda ümber puu käis, iga ringi ajal augusse puhus ning viimsel korral ruttu punni ette pistis; seega oli tõbi puu küljes.

Haab (haav): koortest veetõbe ja maksalutikate vastu teed.

Taimed, mida vanasti tarvitati arstirohuks.
Reinvarred, ubalehed, maakõrvad ja haavakoored. Tiiskusehaiguse vastu teeks tehes ja sisse juues.

Haavakoor. Haavakoor keedetakse teeks ja juuakse. Tiisikuse vastu.

Haavakoore teed juuakse tiisikuse vastu.

Haavakoore tee. Neeruhaiguse vastu.

Haavakoored keedetakse hummuses ja leent juuakse tiisikuse vastu.

Tiisikuse vastu aitab ubalehe, porsa ehk sootubaka, paiselehe, haavakoore, paplipungade ja sookailude tee.

Haavakoore mähk - maalistele.

Haavakoore mähk - palaviku vastu jalgades.

Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Haavakoorte tee kopsutiisikuse vastu.
Koorida noored haavad võimalikult õhukeselt, kuivatada päikesepaistel, panna keema pool potti koort ja viis klaasi vett. Kaaneveer määritakse taignaga kinni, pannakse kaheksaks kuni kümneks tunniks ahju. Järgi jäägu vaid kaks klaasi ekstrakti. Tarvitatakse kolm korda päevas supilusikatäis korraga.

Haavakoor.
Ka haavakoor on leidnud tarvitamist arstirohuna rahvaajaloos, kuid seda ainult ümarguste lehtedega haab. Tema koorega raviti nõrgakõhulisi loomi kui ka inimesi. Oli haigestunud kõht, minnes lahti, siis tunti seda eriti Velisel ainukese abinõuna. Selleks korjati koor mäha ajal puult ning hoiti talvel heinte all, selle täheks, et sääl seisvad ta enam ravimisvõimeline. Sellisena võeti teda säält tarbe korral ning asetati pääle tarvitamist sammasse tagasi. Leotiskeedisena joodeti seda loomadele soola ja rukkijahudega, kuna inimene seda tühja kõhuga ja ilma mingisuguse kõrvalaineta pidi tarvitama.

Haudunud kohtadele pannakse haavapuudelt aetud koituhka.

Eliting. Haavapuu mähka, tomingakoort, männakoort, ka musta lamba villa.
Sõnad millised kirjutatud pliiatsiga sukru paberile.
Sukrupead nied mähitud paksu vihu kaane suguse paberi sisse seda nimetati sukru paber.

Haavakaapest ja kalmuse juurtest teed - äkilise haiguse vastu.

Haavakaabet tarvitatakse ka villide ravimiseks.

Kui haavapuudega sanna köetakse, siis hakata peale vihtlemist ihu sügelema.