Rahvapärased taimenimetused
Kumeli(d)
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- haigus määratlemata
- hambavalu
- kaelahaigus
- kasvajad
- krambid
- kurguhaigus
- kõhukinnisus
- kõhulahtisus
- kõrvahaigused
- köha
- külmetushaigused
- luusööja
- mitme haiguse vastu
- nikastus
- paise
- palavik
- silmahaigused
- tiisikus
- umbes
- unehäired
- verevaesus
- paistetus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 256, 473 (30) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Nikastand kohale siotasse lõhmusse koort ümmer ja soojas hoida. Kumelitega võib kah kinni mässida. Kumelid on ühed kanged rohud, nemad kisuvad kangesti.
ERA II 42, 187 (15) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Luusööja. Kaeravartemähised ja heinapebremähised - hästi tulised, ja piale selle kumel ja lambanisa.
ERA II 290, 125 (70) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht kinni, siis hapupiim, kärjemesi või kumelitii. Võib kah võtta üks leht aloed, kiita kärjemii siis ära.
ERA II 290, 126 (73) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui unepuudus on, siis kumelitiid juua.
ERA II 256, 473 (29) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Hammavalu vasta aitab kah kumeli vatt ümmer näo panna.
ERA II 256, 472/3 (28) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Kui lapse kõht õige raskesti lahti on, siis sai tehtud kumelivii vanni. Riie hoida vanni kohal. Puumeliga määrida pärast lapse kõht üle ja vatiga kinni panna.
ERA II 168, 649 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.
RKM II 81, 271 (9) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Kõrva päältmäärimine ja kompressid.
Kõrva pääle pantaks, mis ma ütlen, kumelid, kumelilled. Kumelilled kotiga, sooja hautist pantaks pääle ja soendataks kah kõrva tule paistel, söte paistel. (Topistest teadis jutustaja ainult puuvilla, poomvilla.)
RKM II 81, 274/5 (17) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Silmade arstimine kompressidega.
Kumelid, kumelillekott, kompress silma pääle jah, ja kange hiinatee lapp silma pääle, siis paned poomvillad ja sooja sideme pääl, nõnda kaua lased olla, kui kuivaks läheb, kas tund või poolteist, siis võtad ära, aga mitte nõnda, et paned külmalt pääl ja lased olla.
Rinnapiimaga niisutati jah lapse silmi, kui korda põdesid, seuke mädane ja rähmane.
Piiritus, hobusesõnik, see on ju kange ja sõnik must, ei seukest ei pantu silma ligigi. Kusi jaa, kusitse lapiga on pühitud.
RKM II 98, 337 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Köhast tunti harilikku köha ja läkaköha. Köhast lahtisaamiseks peeti vajalikuks kuiva soojendust jalgadele ja kätele ning raudrohtudest ja kumiliõitest valmistatud tee joomist; ka kuumaks keedetud piima joomist.
RKM II 101, 418 (35) ja 402 < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Köha on külmetamisest ja venitamisest, külmetanu ja venitanu on, tuleb tiisikus. Kuiv köha, mis muidu kurgus kipitseb, sülgama ei pane, aga märg köha ajab rögastama, sülgama. Enne ollid küha vasta maarohud: raudrohu (Achillea millefolium L.), kumeli ja köömle tee ja müristamiseheina (Trifolium spadiceum L.) tee ja, ja sooja, sooja; saunas hautada, jalgu sooja vee sees hautada. Ja piima, rõõska piima juua nii palavalt, ku kannatab, mett sisse, ku mett olli. [Raudrohud, vereeinad, ku küha on, joo seda teed, ta on viha küll ku üks sapp, aga aitab (Märkus: see taim on Achillea millefolium L.)]
RKM II 162, 45/46 (10) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Umbkasvaja. Kui teravasti torkas ja läks musta sisse, hakkas valutama ja punetama, hiljem tekkis mäda, seda nimetati umbkasvajaks. Raviti: hautati kumelid (paksult) kinnises nõus. Kuumad, soojad kumelid paksult haige koha peale panna ja lapiga kinni siduda. Kui umbne lahti on, siis kuusetõrva plaaster panna paksult peale, see puhastab mädast puhtaks ja teeb haava tervest.
RKM II 186, 32/4 (11g) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Keedetud kumelid: tehti kompressi hambavalu ja paisetuse vastu.
Silma raviti külma vee kompressiga. Kimaroi, perasoole haigust, raviti külma vee kompressiga. Lihaste ja põlvehaiguseid raviti, soolases vees leotatud väänatud lapp pandi haige peale, seoti villase rätiga kinni õhtul enne magama heitmist. See parandas hästi
RKM II 346, 408 (5a) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Külmetuse vastu on kumelid, niineõied ja nurmenukud, köömned.
RKM II 380, 221/3 (29) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Vähki saab terveks arstida, on haiguse algus, siis saab. Rego Aliidel oli niisuke valge, justku kasvaks miski. Mäda ei tulnd, ära ei kadund. Läks apteekri käest küsima nõu. Apteeker andas kasepunga vett piale panna. Seda panivad piale. Aga siis meie Alma hakkas ise rohtu kietama, kietas kumelid ja põldosjaid, viis minutit kietas. Jahutas selle kiedusse ära, selle sisse torkas haige käe, hoidas sies, ma ei tia, kui kaua. Ninda tegivad kolm päeva. Siis pullistas selle haige kuha käe pial ülesse kõrgele ninda. Kui siis teine (Alma vist) krahmas sest pullistusest korraga välja. Oli niisuke haruline kasvaja, üeksma haaraga oli, nigu ma mäletan. Käsi sai tervest, mõjale ka ei hakkand kasvama.
RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.
KKI 69, 544 (1) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Kumel või kamel. Kompressid pandi, oli palavikule, kui kuskil valutas. Suvel korjati ja kuivatati. Keideti ja pandi peale.
Minul olid silmad haiged. Üks Püssist õpetas, et tehke kumelikompressi ja nõnda kuumalt pange peale, kui vähegi kannatab. Mina panin ja sai ka abi justkui.
Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.
Vilbaste, TN 2, 584 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Karinõmme k. (1934)
Endisel ajal tarvitati taimi arstirohuks, nagu kumelid kurguhaiguse vastu. Juunikuus korjatakse, siis kuivatakse ära ja kui kurk haige, siis pannakse vett pajasse, aetakse keema ja siis pannakse kumelid sisse.
Vilbaste, TN 2, 640 (3) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kumelid - tarvitati haavapalaviku vastu.
Vilbaste, TN 7, 375 (9) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Kumelid.
Kumelid on siis head, kui mõni paise on. Kuivatatakse ja tehakse teed ja pannakse tulised kumelitee lapid peale. See paneb mäda jooksma ja vähendab valu.
Vilbaste, TN 7, 436 (27) < Kullamaa khk. (1930)
Kumelid - kompressideks.
Vilbaste, TN 10, 542 (1) < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Kumel, kumelid.
Kollane kumel - kasutatakse kompressideks.
EFA I 6, 498 (10) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Krampide vasta aitab kumelivesi.
RKM II 338, 365 (46) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.