Rahvapärased taimenimetused

Pärn

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 254, 353/4 (14) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. (1939)
Ülendi külas Kõpu kabeli ligidal on vana pärn. Rahvas üiab teda "Ülendi äbajumalaks". Selle pärna okste külges oli enne alati kõiksugu paelu ja lipsusi. Minu ema, kes oli sündinud 1860. a., mäletas veel, et suvistepühadel ja jaanipäeval viidud pärnale ohvriande. Siis ta ilustatud veel tupsude ja lipsudega ära. Kellel paised olnd, see pigistand sene paelaga, mis seal külges oli, siis kadusid paised kohe ära. Ta koor on kangesti pahkline; need olla inimeste ädad, mis jumal oma külge on võtnd.
Ükskord Ülendi Toomal olnd tagumiku peal suur paise ja see põle kudagi paranend. See olnd üks nelipühi esimese püha omigu, kui Toomas viind ohvri pärnale. Sellesama pääva paise läind lõhki ja akand paranema. See lugu juhtus umbes 60-70 a. eest.

E XI 55 (146a) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Maa-aluseid arstida. Võetakse pärnakoori, keedetakse pikemat aega, nii et viimaks nagu sült järele jääb. Seda sülti võietakse maa-aluste peale.

ALS 1, 208/9 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Roos.
Roosile pannakse pääle ka lõhmuspuu* ihukoort ja valgepoolega** lehti pääle. * pärn ** lehed, mis valge alumise poolega. Roosil hoitakse musta lamba villu pääl.

ALS 6, 110 < Sangaste khk., Sangaste v., Hiirepiksi t. (1934)
Umbsele paistetusele panna külma vee sees leotatud pärna rohelise koore kompressi.

ERA II 27, 586 (24) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Külmetamise vasta palderjan, kadakas, pärnaõied, vaarikad.

ERA II 135, 403 (22) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Pärnaõieteed joodi leetri- ja sarlakihaiguste puhul.

ERA II 150, 428/9 (7) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Siis tarvitatakse veel rikkiläinud haava puhastuseks pärna ehk pähna sülti. Seda tehakse järgmiselt: võetakse ükskõik mis ajal, kas või kesktalvel, üks pärnaoks, kooritakse koor pealt ära ja kaabitakse koorealust mäiha külma vee sisse, see mäih läheb seistes ja ümber liigutades paksuks süldiks ja seda sülti pannakse haava peale, kisub kuumust ja palavikku välja.

ERA II 150, 432 (30) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Köha vastu. Köha vastu keedetas põdra- ehk islandi sambla teed, ja ka pärnaõieteed.

ERA II 167, 281 (12) < Kose khk., Triigi v. (1937)
Kurguhaigused, mis enamuses niiskeil ja külmal aastaaegul, olnud hea tarvitada pärnaõieteed.

ERA II 168, 649 (33) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Pärnaõisi kuivatatakse ja tehakse teed, mis külmahaiguse puhul higistama ajab.

ERA II 193, 627/8 (63.11) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
Põletishaavade puhul võtta pärna koor, pruun kiht maha kaapida ja keeta koort ca 2 l. vees. Nii saab venivat kollast vedelikku, mis kurnatakse läbi riide ning pannakse kompressidena haavale. Isegi rasked haavad paranevad umbes 2e nädala kestel.

ERA II 199, 485 (20) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Pärn või niinepuu. Sellest õitest tehti teed, oli hästi hia mekiga. Koorest tehti robuskit ja sellega siuti.

ERA II 203, 281 (63) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Pärn (lõhmus, niin) - kohapealse nimetusena esineb "lõhmus". Pärnaõite teed tarvitavad rinnahaiged.

ERA II 203, 390 (19) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Rinnahaiged tarvitavad mahedaid teesid, milledest oleks nimetada pärnaõieteed.

ERA II 203, 399 (56b) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Samal otstarbel [tiisikuse ravimiseks] tarvitatakse pärnaõite teed.

ERA II 203, 419 (18) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Pärnaõied.
Pärnaõisi tarvitatakse teena keedetuna joomiseks köha ja ka kõhuhaiguste korral. Teed juuakse kuumalt arstimise otstarbel higistama ajamiseks.

ERA II 205, 405 (13) < Tallinn l. (1939)
Pärnaõietee.
Pärnaõietee ehk keedis ei ole üksi hea arstirohi tiisikuse ega köha vastu, vaid ta on ka abinõu mädanevate haavade vastu ja kaitseb ning puhastab haava.

ERA II 256, 344 (32) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k., Jüri t. (1939)
Põlenu haava esimene rohe olli elioks. Tend kasvatadi tuas akende pääl, uhaka moodi okalene lill olli, sääl õõndsa oksa sees seda pehmet eli panti põlenu haava pääl. Ku elioksa ei olnu, kaabiti pärnalima pärnaniine päält.
Aput koort keedeti ja kooreeli määriti sulega pääl, puhtad valged puuvillad panti põlenu aava pääl ja kooreeliga ikki päeves mitu korda kasta, et ära ei kuiva.

ERA II 260, 207 (216) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Pärn. Tee selle taime õitest on laia kuulsusega ja kõikjal levinenud.

ERA II 279, 184 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Pärnaõieteed juuakse köha vasta.

ERA II 283, 492 (32) < Pühalepa khk. (1940)
Ustav ja kindel vere vaigistamine.
Võetagu pärnapungade väiksid mustad terad, antagu nendest 3, 4 kuni 5 verdjooksjale sisse, siis aitab see sellesamast tunnist peale, vaigistab ka naisterahva liiga suurt verejooksu.

ERA II 308, 427 (35) < Paistu khk., Sultsi alev < Tarvastu khk. (1942)
Pärnaõietii ja veriheinätii om hää köhä vastu.

RKM II 1, 250 (13)b < Muhu khk., Liiva k ., Nuka t. (1949) Sisestanud USN
Pärnaõietie on kua hia.

RKM II 17, 192 (34) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Põlend haavale on hia pärna koor, mis musta koore all on. Seda vees kloppida, nii et venima hakkab, siis tuleroosi lehed on ka väga hiad põlenule.

RKM II 24, 493 (117) < Viljandi khk., Viljandi l. < Kõpu khk., Kõpu v. (1947)
Kui kurk haige on, sis tuleb piima palavas aada, mett sisse panna ja seda nii palavalt juua ku väha saab. Sii võtab kurgu varssi pehmes. Mõnikord kästse pärnaõie tiid anda, sii aitava kah.

RKM II 14, 58/9 (148) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947) , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärnaõied on kopsu- ja köharohod. Pärnaõietie ja raudrohi ka, kopsu- ja köhahaigus ja tiisikuse haiguse rohod. Väha kõhätama hakkab ja lisab suuremaks, sis hakkab röga ajama. Kui hakkab niisukesed segased ilmad, siis on rindas valu.
Tiisikus hakkab külmetamisest. Eks tuulest tulegi sie, mis on külmetus, tuul läbi tõmbab.

RKM II 52, 431 (164) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Pärnaõieteed külmetuse vastu.

RKM II 53, 299 (12) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. (1956)
Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koorekihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.

RKM II 72, 372 (3) < Urvaste khk., Vabaduse kolh. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui inimesel tekkis palavik, siis kardeti tema surma. Kui palavik väike oli, siis pandi kompresse. Kõige sagedamini kasutati viina ja pärnaõie teed.

RKM II 75, 367 (1) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Pärnaõite (niinepuuõite) tee oli külmetuse vastu.

RKM II 72, 432 (7) < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Kuidas raviti palavikku?
Mustika või jõhvikajoogiga, külmade kompressidega, pärnaõieteega, kuremarjade pigistamisega otsmikule. Asetati keha ümber külmi kompresse ning asetati jalga märjad sokid.

RKM II 81, 301 (63) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Salv põlenud kohtadele. - Põlenu koha pääl pantaks kanamunavalge ja pärna koore alt lima - must koor räästitaks päält ära, siis kaabitaks säält alt seda pehmet, ja mage või, tehtaks salv valmis, need kolm hõerutaks ühte, teeb pehmeks ja ilusaks valgeks, mis on keeva vee all ära põlenu. Silma pääle seda ei ole kuulnu; mis ma ei ole, seda ei ole kuulnu ega kuulnu.

RKM II 111, 131 (437) < Muhu khk., Linnuse k. (1961)
Külmetuse vastu on hea pärnaõie tee, samuti raudrohu tee.

RKM II 111, 114 (379) < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Põletusele keedeti pärnakoore ehk lõhmuse siirupit.

RKM II 111, 109 (359) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Pärnõietee on palavikurohi.

RKM II 111, 94 (298) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Südamehaiged joovad pärnaõieteed, köömneteed aga neile ei soovitata.

RKM II 111, 68 (182) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Põletuste puhul pandi peale igasuguseid asju: kalasoolvesi, toore tuhli kaabe, pärnakoore eli. Viimast tehti järgmiselt: vesi ja pärnakoored pandi mingisse nõusse ja tulele. Keedu ajal pekseti koortega vee sees ja varsti tekkis ilus pruunikas veniv õli.

RKM II 111, 44 (120) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Sisemiste valude puhul on pärnaõietee hea, kuigi arstid seda ei soovita. Pärnaõied sisaldavad palju parkainet, see nagu pargib mao ja soole seinad ja need ei tunne enam valu.

RKM II 111, 44 (119) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Gripi ja köhimise vastu on hea juua pärnaõieteed.

RKM II 111, 169 (556) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Külmetushaigustega joodi pärnaõie teed.

RKM II 135, 192 (1) < Hargla khk. (1962)
Hääle kähisemine tuleb teinekord ka külmetamisest ja mõnikord inimene karjub hääle ära, siis joodi kuuma pärnaõie teed. Kuuma piima ja mis kõige parem, hästi kõva viina kas või samokonni, ma nägin noort tüdrukut, kes oli kaotanud hääle, rääkis ainult sosinal, viina joomisega sai mõne nädalaga hääle kätte.

RKM II 138, 127 (89) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Pärnaõie teed joodi palaviku puhul, aga ka muidu.

RKM II 147, 304 (3a) < Tori khk. (1962)
Põletuse puhul pandi pärnakoorest valmistatud rohtu peale. Pärnakoort keedeti vees. Seda vett pandi põlenud kohale.

RKM II 160, 168 (39) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Köha puhul joodi raudrohu, pärnaõie või pihlakaõie teed.

RKM II 452, 304 (12a) < Laiuse khk., Kõola k., Matseri t. < Laiuse khk., Rohe k., Pikapere t. (s. Kirss), 79 a. (1992)
Eks maarohtusid ju tarvitati kõigi haiguste vastu. Köharohuks oli pärnaõie tee ja pohlasi korjati ja pohlateed tehti. Lehtedega murti, lehed ja õied.

RKM II 174, 95 (7b) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Ja teine rohi põlenule oli pärnakoore vesi. Rahva suus lõhmuskakoore vesi.

RKM II 174, 99 (21) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli külmetuse järel palavik ja haigus, siis keedeti pärnaõie teed ja joodi niikaua, kui higi hakas tulema.

RKM II 174, 302 (10) < Kodavere khk. (1963)
Köha vastu keedeti pärna- ehk lõhmusekoore teed. Koori pandi katlasse kaunis palju. Kui tee valmis sai, oli vedelik paks, punane ja veniv.

RKM II 174, 302 (11) < Kodavere khk. (1963)
Samuti keedeti teed pärnaõitest köha ja palaviku vastu.

RKM II 175, 513 (13) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Audru khk., Audru v., Lindi k. (1964)
Härjamürakad, pärnaõied, vahtraõied, köömned - neid tarvitatakse teeks.

RKM II 186, 25 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Käesoleval ajal kasutatakse külmetuse puhul pärnaõie teed. Kurguhaiguse vastu mett kuuma piimaga juua ja kurku kuristada nõrga soolaveega.
Rahvapärasest ravimisest loobuti, kui oli rohkem haiglaid ja arstid hakkasid inimesi ravima, umbes 50-60 a tagasi.

RKM II 186, 41/2 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Kopsupõlendik.
Kopsupõlendiku annab tunda kõrge palavik, külmavärinad, pisted rinnus ja kiire hingamine. Ravi viinakompressid ja pärnaõie tee.

RKM II 195, 106/7 (16a) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Seliküla k., Künka t. < Tallinn l. (1965)
Pärnaõitest saab teed, maitse pärast tehakse. Pihlakaõied - jälle tehakse teed.

RKM II 195, 277 (18) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Pärnaõie tee on köhatee.

RKM II 207, 367 (16) < Torma khk., Mustvee l. < Avinurme (1959)
Sammaspool. Valmistati 9 puuliigi koorest keedis (hautis), mida asetati kompressina haigele kohale. Vajalikeks puuliikideks olid tamm, saar, vaher, jalakas, kukerpuu, pärn, lepp, kuusk, mänd.

RKM II 210, 515/6 (8c) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Pärnaõie tee külmetuse vastu.

RKM II 211, 308 (10b) < Kodavere khk., Ranna k. (1966)
Siis on pärnaõie tee, see on külmetuse ja palaviku vastu.

RKM II 219, 40 (7) < Tori khk., Sindi l. (1966)
Põletushaavade puhul tehti haavalima. See lima tehti pärnapuu mähast, mida segati veega ja klopiti. Lima määriti põletushaavadele.

RKM II 222, 39 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1966)
Külmetuserohi.
Käesoleval ajal kasutatakse külmetuse puhul pärnaõie teed, mett piimaga. See on kurguhaiguse vastu. Ja kurguloputus soolaveega.
Rahvaravist loobuti, kui rohkem arste ja haiglates hakati inimesi ravima. Apteekidest hakkas rohtusi saama. See oli umbes 1910-1920 aastal.

RKM II 229, 652 (7) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Köha vastu joodi oraseteed ja pärnaõie teed.

RKM II 240, 299/300 (c) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Väga heaks ravimiks oli niinepuu (pärn) koore alt kaabitud mähk rõõsa piima sees leotatult põlenud kohale peale panna, see oli nagu kollane saiataigen. Seda kasutati laialdaselt.

RKM II 249, 562/3 (930a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Kõri arstimine.
Kui keski kõri ehk rinnad ära külmetas, siis anti juua tulist piima või ja meega, mässiti sooja teki sisse, ka järgmisi teesi anti juua: vehvermentsi, pärna ehk saalomoni teed, need aitasid ka köha vastu, selga ja rinnale pandi pistmete vastu kuppusi, ka lastele anti sama arstimist.

RKM II 251, 260 (51) < Haljala khk., Pikasaare k., Maasikmäe t. (1969)
Pärnaõie tee külmetuse vastu, palaviku ajab ära.

RKM II 254, 333 (17) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Pärnaõied.

RKM II 254, 395 (8) < Haljala khk., Ama k., Keskküla t. (1969)
Pärnaõie tee on köharohi.

RKM II 260, 517/8 (2224) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Pärnapuu, niisep, lõhmus: v. k. Липа. L. K. Tilia.
Need puud kasvavad siin hiiglasuured, alt läbimõõt ligi kaks meetrit ja kõrgus üle 20 meetri. Ja neid okse ja harusi, mis tal on. Niineõitest tehakse teed külmetuse vastu, joodakse ka segatud rõõsa piimaga. Linnumesi, mis mesilased korjavad pärnaõitelt, on ilus valge, hea maitsega ja kosutab nõrgatervislisi ja on südamehaigetele väga tervendav süüa. Pärnaokstest ja krabiokstest tehtud vihad on head vihtlemisel. /---/

RKM II 262, 139 (24) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Pärnaõied (tee) - külmetus.

RKM II 272, 386 < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Pärnaõie tee on hea juua, kuid ei või ka palju juua, kuivatab verd. Soovitatakse juua piimaga.

RKM II 301, 266 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Palaviku puhul: ma mäleta, kui kallati piiritust ja viina tii sisse, pärnaõie tii, vabarevartest.

RKM II 309, 268 (d) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Kui naba pahaks läks, pandi kolmekopikane vaskraha nartsu sisse, pandi naba peale, pandi ka pärna- ja männikoore alt kaabitud mähket, mesilasekärge, salatõrva, hele tilk, mis lõhutud puu või saelaua seest lagedale tuli.

RKM II 312, 415 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Palaviku puhul.
Pärnaõie tee, piparmündi tee ehk mõlemad korraga kasutada. Ja sinna sisse mustsõstraid ehk mustsõstra mahla või mustsõstra toormoosi, juurde võib lisada ka punasesõstra mahla.
Pärnaõie tee keedetakse valmis, see siis klaasi või purgi sisse ja sinna lisada need mahlad või moosid, kui on mett käepärast, siis ka mett, ja nii kuumalt juua, kui suu kannatab. Lapsena palaviku korral muud rohtu ei olnudki. /---/

RKM II 326, 64/5 (17) < Viljandi l. < Kolga-Jaani khk. (1968)
Ja vaata, mis on põlend haavadele. Minu ema oli Kolga-Jaanis kooli juures. Ja siis üks tüdruk tuli, oli õla pealt ära põletand, mädanes. Pandi kooli poolt rohtu peale, midagi ei aidand. Aga ema võttis pärnaihu küljest rohelise koore alt valge koore ja pani külma vett tilga peale sinna. Hakkas tampima lusikaga. See läks valgeks ja paksuks nii kui sült. Ja pani paar korda selle haavale peale - ja terve. Punetus kadus ja mäda tuli välja.

RKM II 338, 359 (29) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
[Hambavalu]
Pärnaõie või teelehe teed hoidi ka suus ehk joodi, siis aitas ka.

RKM II 347, 233/4 (16) < Räpina khk., Võiardi k. (1980)
Pärnaõisi korjan tees. Tu ollev iks rohos ka. Küümnit ma ka korsi.

RKM II 349, 104 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Palaviku vastu. Kui pea käis ringi ja paha oli olla, siis pandi haige voodisse (asemele), katsuti käeseljaga otsaesist, pandi külmavee või äädika lapp otsmikule ja vahetati seda. Tavalisem rohi oli pärnaõie tee, seda oli vaja juua hästi palju ja kuumalt, parem linnumagusaga. See ajas higistama ja lihtpalaviku vastu oli sellest abi.

RKM II 355, 331 (102) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Ka pärnaõie tee on vanaaegne rohi. Soovitati juua palaviku korral. Pani higistama haige.

RKM II 355, 439 (82) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Pärnaõisi sai kogutud ja kuivatatud aidalakas varjulises kohas. Sai keeta teed. Paar minutit lasti vesi sissepandud teematerjaliga keeda, siis võeti tulelt. Joodi külmetuse puhul, kui oli nohu ja palavik. Joodi meega. Mesi pandi siis teevee sisse, kui võis juba juua. Joodi 2-3 korda päevas. Ühe teeklaasi tee kohta pandi 1 supilusikatäis mett sisse. Klaasitäis joodi korraga.

RKM II 355, 557/8 (33) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Palavikuhaiguste ja köha puhul keedeti pärnaõie teed. Pärnaõied korjati õitsemise ajal suvel, kuivatati varjulises kohas kuuri all. Teed tuli keeta 1-2 min, siis tõmbus tee kangemaks. Soovitati juua kuumalt koos meega. Päeva jooksul tuli juua 3-4 klaasitäit.

RKM II 356, 284 (226) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Pärnaõie teed joodi palavikuliste haiguste korral. Pani higistama, palavik alanes ja meeleolu paranes.

RKM II 356, 375 (150) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Pärnaõie teed tarvitati palaviku korral. See pani haige higistama. Temperatuur alanes.

RKM II 357, 109 (133) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Arstiti peaasjalikult maarohtudega. Igal suvel korjati arstirohutaimi. Pärnaõied, kuivatatud vaarikad ja vaarikakeedis olid külmetamise puhul higistamapanevad vahendid.

RKM II 358, 59 (9) < Põltsamaa khk., Väljataguse k., Männi t. (1981)
Kui külmetanud olid, siis keedeti pärnaõie teed. Maarohtudest ikka tehti teed palaviku vastu.

RKM II 358, 302 (3) < Põltsamaa khk., Kõpu k. < Saaremaa (1981)
Kummeliteed juua palaviku vastu. Alles olin gripis. Tegin kange kummelitee patta, jahutasin vee ära ja pistsin pea sinna sisse paar-kolm korda. See võttis kohe palaviku ära. Pärnaõie tee on ka hea.

RKM II 359, 77 (25) < Põltsamaa khk., Kõpu k. (1981)
Pärnaõisi korjan külmetuse vastu.

RKM II 359, 195 (57) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Pärnaõied on palavikurohud.

RKM II 360, 369/72 (3) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

RKM II 361, 334 < Kanepi khk. (1982)
Kui kurk on valus, juuakse kuuma piima soodaga, meega. Juuakse veel leedri või lodjapuu õie teed, ka pärna- ja vaarikateed. Joodi islandi sambla, rahva seas „põdrasammal“ või „krobiseja“, teed. Suured inimesed söönud ka männikasve.

RKM II 362, 137 (5) < Otepää khk., Koorvere k. < Rõngu khk., Uderna (1982)
Pärnaõis köha jaoks ja kui kurk valus on.

RKM II 363, 10 (6b) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Kui köhid ja kurk vallus om, teed hästi kange pärnaõie tee ja tuu võtab kurgu pehmes.

RKM II 363, 216 (8) < Otepää khk., Pühajärve k., Tammiku t. (1982)
Pärnaõie tee ja vaarikamoos olevat hea külmetuse vastu.

RKM II 363, 326 (18) < Otepää khk., Laguja k. (1982)
Pärnaõie teed juuakse külmetamise vastu.

RKM II 368, 324 (26c) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
pärnaõie tee - kurgule;

RKM II 369, 184 (12) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Otsa t. (1983)
Külmetuse vastu tuleb juua pärnaõie teed ja kummelit.

RKM II 369, 301 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Lombi t. (1983)
Pärnaõie ja vaarikatee oli külmetuse vastu.

RKM II 369, 321 (36) < Maarja-Magdaleena khk., Nigula k., Mesilase t. (1983)
Külmetuse korral tuleb juua raudrohu ja pärnaõie teed.

RKM II 369, 482 (75) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Pärnaõie tee palaviku vastu, köha vastu. Mustasõstra keedist hulka.

RKM II 369, 483 (79) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Kui värskelt olid külmetand, kuum pärnaõie tee ja viina sisse, siis seda juua.

RKM II 371, 189 (11) < Viru-Jaagupi khk., Tammiku k. < Lüganuse khk., Kiviõli (1984)
Pärnaõie tee on hea köha vastu.

RKM II 371, 394 (4)b < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Pärnaõis on ka rinnarohi. (Jaani ema räägitud.)

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Pärnaõie teega raviti aga rinnahaigust, köha.

RKM II 373, 11/2 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kui kurk oli haige, keedeti kummeliteed joomiseks. Ka pärnaõie tee oli hea. Tee keetmine käis nii, et kui vesi keema hakkas, lasti kummelite või pärnaõitega minuti osa vast keeda ja siis lasti tõmmata. Joodi kuumalt, pehmendas kurku ja põletik vähenes. Kui kaasnes palavik, kadus ka see teega. Teele lisati ka mett sisse. Paljud andsid kurguhaigele kuuma piima meega.

RKM II 373, 13/4 (14) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Külmetushaiguste puhul tegid täiskasvanud, eriti mehed, endale punts kuumast teest ja viinast. Pani hästi vere ringi käima. Eriti hästi mõjus punts, kui sai seda sisse võtta kohe pärast külmetamist, et siis ajab see isegi külmahaiguse tagasi. Joogi sisse pandi soovi korral ka mett veel. Kui olid külmavärinad ja inimene tundis, et on palavik ka, tuli kindlasti teki alla minna ja soe kasukas veel peale. Vahel oli inimene nii haige, et oli kõrge palavik ja rinnus oli valu. Eks see oli siis kopsupõletik, kuid sellist sõna tsaarivalitsuse ajal lihtrahvas ei tarvitanud. Kindlasti pidi selline haige voodis olema ja kuumasid teejooke jooma (kummelitee, pärnaõie tee, mett soovitati sisse panna, anti kuuma piima). Tärpentiiniga hõõruti rinna pealt ja võeti koguni paar tilka sissegi.

RKM II 373, 252 (147) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Külmetushaiguste korral keedeti pärnaõie teed, joodi kuumalt. Teed keetes pandi pärnaõisi sisse. Mõni laskis keevas vees ainult tõmmata, mõni keetis kohe minut aega.

RKM II 373, 488 (238) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Külmetushaiguste puhul tehti pärnaõie teed. Selleks pandi keevasse vette pärnaõisi ja lasti tõmmata. Tee ajas higistama ja haige enesetunne paranes. Joodi 1-2 klaasi korraga, mitu päeva kohe. Kui majas oli üks haige, siis keedeti tervetele joogiks ka pärnaõie teed.

RKM II 373, 606/7 (90) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Pärnaõie teed tehti külmetushaiguste puhul. Tavaliselt keedeti siis kogu perele pärnaõie teed ja joodi seda magusalt. Lasti vast 1 minut keeda, et tugevama toimega oleks. Aga haigele anti voodisse pärnaõie teed mitu korda päevas. Pani higistama ja haigus taganes kiiremini. Higistamise puhul tuli hoolega teki all olla. Vajaduse korral tuli ka kuiv särk märja vastu välja vahetada ja jälle uuesti teki alla, et mitte külmetada. Külmetushaiguste puhul keedeti mitme päeva jooksul teed, anti mitu korda päevas, vähemalt klaas tulist teed tuli ikka ära juua.

RKM II 374, 118 (62) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Pärnaõie teed ja kummeliteed keedeti palavikuhaiguste puhul. Joodi 2-3 korda päeva jooksul 1 klaasitäis tulist teed kindlasti.

RKM II 374, 233 (67) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Külmetushaiguste puhul joodi pärnaõie teed. Kuivatatud pärnaõied pandi keevasse vette ja siis lasti tõmmata. Kuum tee ajas higistama. Ka terved jõid talvel meeleldi pärnaõie teed.

RKM II 374, 406 (37) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Palavikuhaiguste puhul keedeti pärnaõie teed. Selleks aeti vesi keema, pandi kuivatatud pärnaõied sisse ja lasti siis tulelt võetult tõmmata. Vahel keedeti ka minutijagu.

RKM II 375, 87/8 (19) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui mehed said külma sõidust tulles, armastasid teha punši. Selleks pandi kuuma teevee hulka viina ja joodi ära. Sees muutus soojaks, veri hakkas liikuma ja haigust kallale ei tulnudki. Kui aga punšitegemine hilines, tuli haigus ikkagi kallale. Siis tuli voodisse heita. Siis oli igasuguses vanuses haigele viinaandmine kahjulik. Siis tuli anda haigele kuumasid jooke - teevett, eriti pärnaõie tee oli väga hea, see ajas higistama. Harilikult lasti teed ainult tõmmata. Selleks kallati pärnaõitele keev vesi peale ja lasti seista. Ka kuum piim meega oli hea. Kuumad joogid ajasid higistama, palavik alanes, kurk sai tervemaks, „võttis rinnad lahti“. Kui särk muutus märjaks tuli see kuiva vastu välja vahetada. /---/

RKM II 375, 139/40 (15) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Külmetuse puhul jäi kurk haigeks, muutus punaseks ja paistetus tuli. Villane sall tuli soojuseks kaela panna. On kuulda, et mõnes peres pandi koguni kuum kaerakott ümber kaela. See seisis kaua aega soe ja alandas põletikku kurgus. On veel kuulda olnud, et kaerte asemel pandi mõnes peres kuuma tuhka. Aga miks? Ei tea. Võibolla sellepärast, et tuhk oli odavam. Kurguhaigusele tuli anda kuuma piima koos meega. Üks õpetus oli veel selline, et võis ka soodat (söögisoodat) kuuma piima sisse panna ja see soodustas kurgu paranemist. Mitmesugused kuumad teed ravisid hästi. Raskesti haige pidi voodis teki all lamama. Kuuma piima või tee joomine ajas higistama ja siis ei tohtinud ju külmetuda. Oli veel üks ravimise moodus. Nimelt pandi sooja vee sisse keedusoola ja kuristati selle veega. Pärast kuristamist lasti see soolvesi suust välja. Ju see soolvesi hävitas haiguse pisikuid. Pärnaõie tee tegemisel aeti vesi keema ja kallati keev vesi pärnaõitele peale ja siis lasti see 10-15 minutit tõmmata. Siis sobis kurguhaigele juua. Ajas higistama ja alati higistamine tõi ka tervenemise. Tuli aga märg särk kuiva vastu vahetada vajaduse korral.

RKM II 375, 210/1 (12c) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kurguhaiguse korral oli haigel ka palavik ja selle alandamiseks keedeti pärnaõie teed, mis ajas haige higistama ja sel juhul pidi haige kindlasti olema teki all voodis. Vajaduse korral, kui higistamise puhul särk märjaks läks, tuli see kuiva vastu vahetada. Pärnaõie teed tehes on Johannes Sepa perekonnas lastud vast 1 minut teed keeda, siis alles tulelt ära võetud.

RKM II 375, 288/90 (17) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
/---/ Kurguhaiguse puhul olid head igasugused kuumad joogid. Näiteks keedeti pärnaõie teed. See ajas haige higistama ja sel juhul pidi haige voodis teki all olema. Vajaduse korral tuli ka särki vahetada, kui see higistamisel märjaks läks. Kurguhaiguse puhul võis ka palavik olla ja siis pärnaõie tee aitas ka palavikku vähendada. Ka kuum piim oli väga hea, pandi veel mett sisse. Et kurk rohkem kuuma saaks, soovitati kuuma jooki juues nii teha, et sellega tuli kuristada ja alles siis alla neelata. Kuum jook kurgus ravis jõudsasti. Kurguhaiguse puhul tuli soe villane sall kaela panna. Hoolsamas peres pandi kaela ümber ka kuum kaerakott. Kuumas vees hoitud kaerad pandi villase suka säärest tehtud kotti ja kotisuu kõvasti kinni. /---/

RKM II 375, 293/5 (19) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kui inimene külmetas, siis tuli palavik, rinnus olid valud, luud-kondid hakkasid valutama, tuli haigel voodisse heita. Sellega võis kaasneda ka nohu ja köha. Tsaarivalitsuse ajal ei tuntud sõna „gripp“. See sõna tuli tarvitamisele kodanliku korra aja alguses. Haige pidi jooma higistamapanevaid jookisid nagu pärnaõie teed, veel kuuma piima meega, vaarika- või mustasõstra jooki tee hulka panema joomisel. Samuti olid head ka vaarikavarre ja mustsõstra oksa tee. Selliseid jooke võis anda ka pere teistele liikmetele, kes just voodihaiged polnud. /---/

RKM II 375, 376/8 (18) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
/---/ Kurguhaige pidi jooma kuuma piima meega. Ka kummelitee ja pärnaõie tee olid väga head. Üldse kuumad joogid tegid kurgu pehmeks ja valu vähenes. Mee kohta öeldi, et sel on palju häid omadusi, mis arstivad haiget. Teekeetmisel lasti vesi teematerjaliga koos minut või kaks keeda. Pärnaõie tee ajas haige higistama, nii et särk läks seljas märjaks. Üldse haige pidi voodis olema, sest tavaliselt oli ka palavik. Higistamise puhul tuli märg särk kuiva vastu vahetada. On ka kuulda olnud, et oli kasulik haiget kurku sooja soolaveega kuristada. Pärast kuristamist tuli suutäis välja sülitada. Sool pidi haiguspisikuid hävitama.

RKM II 375, 382/4 (21) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
/---/ Palaviku alandamiseks tuli juua higistamapanevaid teesid, näiteks pärnaõie teed. Kui oli mett, tuli juua kuuma piima meega. /---/

RKM II 375, 536/7 (39) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Haige kurgu puhul tuli kaela soe villane sall panna. Veel parem oli ümber kaela kuum kaerakott. Kaerad tehti kuumaks nii, et pajapõhja kallati natuke vett, et nõu kõrbema ei läheks. Siis kallati kaerad sisse ja kaas peale. Siis ei auranud see vesi nii kiiresti ära. Aeg-ajalt tuleb kaeru segada puukulbiga. Kui kaerad juba kuumad olid, tõsteti need kitsasse linasesse kotti ja seoti otsast kinni. Selliselt aurutatult kuumutatud kaerad ei olnud kuigi niisked. Aga liiaks märgade kuumade kaerte puhul oleks kuum vesi võinud kaela ära põletada. Kurguhaiguse puhul oli kuum piim meega hea. Ka mitmesugused kuumad teed (pärnaõie tee oli päris hea, pani higistama ja siis läks kurk lahtiseks ja palavik vähenes ka). Kurku võis kuristada soolase veega.

RKM II 375, 539/41 (41) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui mehed tulid külmaga pikalt teelt 8voorist, veskilt jne.), siis koju jõudes tegid punši. See oli selline jook, et magusale kuumale teele kallati viina hulka ja joodi kiiresti ära, et see mitte ära ei saanud jahtuda. Kojutulek oli ikka õhtul ja siis mindi ka kohe teki alla. Ei tulnudki haigust kallale ja hommikuks olid kõik töövalmis. Ju see kuum jook pani vere käima ja ajas ka higistama ja siis haigus ei tulnud kallale. Kes punši ei teinud, see vähemalt kõva suutäie valget viina ikka võttis ja ka see oli mõjuvalt kasulik.
Kui aga naised või lapsed olid külma saanud, siis esimeseks rohuks oli kohe kuum teevesi, mis pani vere käima ja tegi keha soojaks. Hea oli ka kuum piim meega. Kui siiski haigus tuli, pidi inimene voodisse jääma, siis olid kõik kuumad joogid head - kuum piim meega, kummelitee või pärnaõie tee vaarikamoosiga, mustasõstra moosiga. Hea oli ka mustasõstra oksa ja vaarikavarre tee. /---/

RKM II 376, 517 (6) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Vanarahvas oskas loodusest palju haiguste vastu saada. Pärnaõisi sai korjata ja talveks kuivatada ja nendest keedeti teed. Selleks sai vesi keema lasta ja kuivad pärnaõied sisse, siis veel vast minut keeda, siis muutus kangemaks. Seda teed oli hea juua palaviku puhul, ajas higistama, kui tulisena juua, ja siis teki alla kohe. Pärnaõie teed sai ka muidu igapäevases elus hea maitse pärast juua, joodi suhkruga.

RKM II 380, 21/2 (24) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Külmetushaiguste vastu joodi kuuma punši. Anti juua kuuma pärnaõie teed. Ka vaarikavarre või vaarikateed. On tehtud teed mustsõstra lehtedest ja kuivatatud mustsõstardest higistama ajamiseks. Lehti koguti õitsemise ajal. Samuti tehti morssi jõhvikatest ja anti juua palavikuhaigele. Kui palavik tõusis kõrgemale, tehti kompresse kehale ja peale. /---/

RKM II 380, 32 (51) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Külmetushaiguste puhul oli pärnaõie ja vaarikatee. Ka härjasilma tee.

RKM II 380, 152 (15) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Külmetushaiguste korral anti juua raudrohu teed köha vastu. Et köha lahti läheks, joodi kuuma piima, mis keedetud sibula, mee, või ja soodaga. Rinda ja jalataldu määriti hanerasvaga ja seoti villase kootud esemega. Higistama ajamiseks palaviku korral anti juua pärnaõie või vaarikateed.

RKM II 380, 516 (17)a < Viru-Nigula khk. (1985)
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

RKM II 381, 87 (15) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
/---/ Pärnaõie teed kasutati kurgu kuristamiseks ja suuõõne loputamiseks angiini korral. Ka lisati söögisoodat samale teele.

RKM II 381, 88/92 (17)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Külmetushaigusele oli esimine rohi pärnaõie tee, mida tarvitati higistamisvahendina ühes vaarikavartega.

RKM II 381, 88/92 (17)c < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Pärnaõie teed tunti üldiselt vere puhastajana.

RKM II 381, 430 (16) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Külmetushaigused. Köha.
Külmetuse korral joodi pärnaõie teed (ka meega). Köha korral joodi islandi käokõrva teed (Cetraria islandica), raudrohu teed, kuuma piima võiga või soodaga ehk meega. /---/

RKM II 381, 500 (11)c < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
/---/ Kui olid kaelas rahud üläväl, soendati kaela kuuma liiva, kaerte või tuhaga. Liiv, kaerad ja tuhk pandi villase suka sisse. /---/ Järva-Jaanis kasutati pärnaõie teed.

RKM II 382, 270/2 (25) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Külmetushaigused. /---/ Kui aga tekkis palavik ja rinnust valus kuiv köha süvenes, ninakaudu hingamine raskendatud ja haige väsinud, siis öeldi, et hingekeha on külmetusest umbne ehk kopsuhaigus - kopsupõletik.
Sinepipulbrist tehti plaastrit, pandi jahedaid kompresse, juua anti pärnaõie ja vaarikateed. Kui köha läks pehmemaks ja hakkas röga erituma, siis pandi voodi ette järi peale kauss liivaga. Et röga hästi lahtine oleks, selleks keedeti paiselehe teed. /---/

RKM II 382, 438/9 (19) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Külmetushaiguste puhul pärnaõie tee, vaarikavarre tee, vaarikakeedis. Vahel istuti kuuma pliidi peal et sooja saada, kuuma ahjukapis.

RKM II 381, 308 (67) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Pärn.
Pärnaõie tee on rinnarohi, kui rinnust koriseb või köha on.

RKM II 383, 38/40 (1) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/

RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

RKM II 383, 91 (5) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

RKM II 384, 92 (5) < Emmaste khk. (1985)
Kui inimene külmetas, siis aitas selle vastu sennem kui polnud veel temperatuur tõusnud tuline puns ehk ka tubli kärakas viina, mis vere kiiremini käima pani. Kui aga palavik oli juba tõusnud, siis tegi viinavõtmine asja hullemaks. Külmetushaiguse puhul joodi temperatuuri alandamiseks vaarikateed, pärnaõie teed. Kopsuhaigus oli enne kuri haigus, mis lõppes harilikult surmaga ja nakatas ka teisi perekonnaliikmeid. Ei tohtinud tarvitada kadunu riideid ja jalanõusid.

RKM II 384, 180 (46) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Külmetushaigus.
Esimene rohi külmetushaiguse vastu oli saunaleil. Joodi pärnaõie ja mustasõstra teed. Palaviku vastu söödi jõhvikaid.

RKM II 384, 406/7 (29) < Keila khk. (1985)
Külmetushaigused. Külmetuse puhul oli kõige parem rohi vaarikapunga tee; samuti olid head naistepuna ja pärnaõie teed. Veel hoiti jalgu kuumas ning aeti hädaline seejärel higistama.

RKM II 384, 407 (35) < Keila khk. (1985)
Närvilisele joodeti kibuvitsa marjadest või pärnaõitest keedetud teed. Ka palderjanileotist.

RKM II 384, 408 (41) < Keila khk. (1985)
Sügeliste vastu oli kaks rohtu:
1) maavitsa vann
2) niinekoorest (pärnamähast) keedetu siirup. Selleks tuli pool katelt täita niinekoorega, valada vett peale ja keeta seni, kuni katla põhja jääb veidi pruuni löga. Selle „siirupiga“ määritigi ennast üleni kokku.

RKM II 385, 32 (d) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Pärnaõied - külmetushaiguste raviks, asendamatu haigusliku kehasügelemise puhul (ületab praegused apteegiravimid. Juua).

RKM II 385, 115 (30) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Pärnaõie tee on väga heaks rohuks köha vastu ja palaviku puhul.

RKM II 385, 124 (56) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Köha ja kurguvalu puhul kasutati pärnaõie teed.

RKM II 385, 246/7 (18) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Peavalu.
Väikese valu puhul seoti märg rätik ümber pea ja kuiv, soe rätt veel sinna peale ning töötati edasi. Aga kui inimene „juba sängi jäi ja palavikkus õõgus“, siis vahetati neid märgi rätikuid niipea, kuni need kuumaks läksid. Haigele keedeti palderjaniteed ehk ka raudrohu teed. Kui peavalu oli koos külmavärinatega, siis keedeti pärnaõie teed. Kõiki neid teesid joodi meega ning hästi kuumalt.

RKM II 385, 247/8 (19) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõrvavalu. lapse kõrvavalu puhul mähiti ümber pea ja kaela soojad mähised ja last enam õue ka ei lubatud. Kõrva tilgutati 1–2 tilka värskest, kondist (kerisel) välja sulatatud „kondi eli“. Ka pandi kõrva taha sinepikompresse. Mõnel pool pandud verekaane kõrva taha ja kukla peale. Jällegi keedeti kas raudrohu, piparmündi ehk pärnaõie teed, mida tuli väga kuumalt juua. Ka loputati mäda jooksvaid kõrvu leige kummeliteega.
Kui ma olin laps, siis oli mul ühel öösel kirp kõrva läinud. Küll ma karjusin, sest see kirp müristas seal nii valjusti, et mu pea päris põrus. Aga siis keeras mamma mu väikese, mõnest karvast koosneva juuksesalga kõveraks ja toppis kõrva. Ise ütles: „Seda redelit mööda ronib ta nüüd varsti kõrvast välja.“ Ja ime küll, seda mööda ta tõesti varsti mu kõrvast välja roniski.

RKM II 385, 253/5 (23) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.

RKM II 385, 257/61 (26) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Külmetushaigused. /---/ Ehki riislased olid karsked, peale sissetulnuka „Vana Tulla Juhani“ ja lähim kõrts asus Toris, ca 15 versta taga, oli siiski arstirohuks viina kodus. „kui ei ole surmatõbi, siis saab viinast ikki abi.“ Sõjajal, kui kehtis päris „kuiv seadus“ ajas Lemmjõe metsavaht „Kuke Tõnis“ puskarit. Mäletan, et kui keegi oli külmetand, siis keedeti pärnaõie teed ja tehti „puntsi“ s.t. kallati kuuma tee sisse sorts viina ehk samagonni ja sunniti seda, nii kuumalt kui vähegi võis ära jooma. Siis kohe kuuma reheahju peale kasuka alla. /---/

RKM II 385, 308 (47) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Nohu ja köha.
Nende hädade puhul sunniti nohutajat higistama, juues pärnaõie teed. Ninasse pandi toorest lömastatud sibulat. Ka tõmmati külma vett ninasse. Köha puhul soovitati keelele määrida järgmist segu: 2 supilusikatäit suhkrut ajada pruuniks, lisada 2 supilusikatäit võid ja sama palju mett. Lasta keema ja lisada 1 supilusikatäis lagritsapulbrit (mida sai apteegist). Rinda soovitati määrida anerasvaga. Mõned määrisid ka prantsuse tärpentiiniõliga.
Tarvitati ka järgmist ravimit: paar supilusikatäit peenestatud põdrasamblaid ühe toobi vee sees keeta, kuni vett veel umbes üks klaasitäis järele jääb. Seda kanget teed võtta siis 7-8 korda päevas üks supilusikatäis korraga.

RKM II 385, 497 (19b) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Pärnaõied on samuti ammu tuntud rahvaravim kuuma teena higile ajava vahendina külmetuste ja köha puhul; kasutati ka neerude tegevuse ergutamiseks. Teeauru hingati sisse hingamisteede haiguste puhul, teed kasutati kuristamiseks angiini korral ja nii edasi.

RKM II 385, 588 (25a) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Põletused - pandi pärnakoorest valmistatud rohtu põletatud kohale. Pärnakoort keedeti vees. See vesi oligi põletusteravim (Juuli Tilk).

RKM II 390, 9 (14) < Tarvastu khk. (1985)
Köha korral pidi aitama pärnaõie ja vaarikatee ning kuum piim meega.

RKM II 390, 126 (11) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Peavalu puhul joodi kõvasti kuuma pärnaõie teed meega. Tehti viina- ehk kummelikompressi. Mõni kord joodi ka piirituse punssi. Teeveele kallati kohe keevalt piiritust ja lisati kõvasti suhkrut joodi hästi palavalt. Pandi haige soojasse lamama.

RKM II 390, 128 (16) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Külmetushaiguste puhul pidi tegema higistamiseni sooja. Joodi mitut sorti raviteed meega, pärnaõied, kummel, vaarikavarred ja isegi kaeraõle ja sibulakoore tee. Ja ka piiritusepuns.

RKM II 390, 454 (8) < Topograafia teadmata (1985)
Külmetushaiguste korral pidi jooma kuuma pärnaõie või vabarnateed ja mett. Lastele aeti piim kuumaks, pandi mett ja võid sisse. Ka keedeti piimaga sibulaid. /---/

RKM II 391, 380/1 (18a) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Pärnaõie tee väga hea, ühtlasi korraldab ka pissimiseelundid.

RKM II 391, 381 (20) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Pihlamarjad korraldavad neerude tegevust ja ka pissimist. Pihlamarjad läbi õunapressi või, nigu mina ajan, läbi rasvamasina, võtan mahla välja, panen pudelitesse või purki ja joon pihlamarja mahla ja pärnaõie teed kogu talv.

RKM II 391, 424/5 (3) < Hargla khk., Mõniste v., Pihkura t. (1985)
Põletiku korral haavas või ka palavike puhul tarvitatakse leotist, mis tehtud pärnakoore alt kaabitud valgest pehmest mähist.

RKM II 395, 405 (27) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Jaaniöösel koräti hainu rohus. Kondivalu võtvat ära, päältmäärimises on hea. Ja kõik rohujuure taheti koräta enne jaani. Palderjan, piparmünt, pärnaõied - palavikurohi, siis kui õitses.

RKM II 396, 26 (31b) < Võnnu khk., Kastre k. (1986)
Pärnaõie teed külmetuse vastu.

RKM II 396, 127 (20d) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Pärnaõie tee on külmetuse, kopsuhaiguste ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 396, 214/5 (25b) < Võnnu khk., Rõka k. < Maarja-Magdaleena khk. (1986)
Pärnaõie teed joon, kui külmetus on.

RKM II 396, 555 (70) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Pärnaõie tee on mõjuv abinõu köha ja külmetuse vastu.

RKM II 396, 618 (8) < Võnnu khk., Võõpste k. (1986)
Pärnaõisi korjan ka - palaviku ja gripi vastu.

RKM II 397, 176 (24) < Võnnu khk., Kadaja k. < Pihkva obl., Vartsi k. (1986)
Raudheina, kui nohu oli, ja vaarikatee ja pärnaõie tee.

RKM II 400, 391/2 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kui kõrv oli lukus, puhus pilli ja nii edasi, seda peeti meil veresoonte lubjastumise tunnuseks, siis ei tohtinud süüa palju liha, suitsetada ega ka viina võtta.
Vanema võttis siis veega jooditinktuuri, ema aga sõi sibulat ja küüslauku. Joodi ka palderjani- ja pärnaõie teed (soojalt).

RKM II 401, 293 (12) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
/---/ Kopsurohi on maateedest ka: kopsurohi, kask on väga hea ja muidugi pärnaõied.

RKM II 453, 16/7 (4a) < Laiuse khk., Päde k. < Torma khk. (1992)
Pohlavarre tee ja pärnaõie tee on head kopsuhaigele.

RKM II 405, 45 < Iisaku khk., Tudulinna v., Roostoja (1985)
Köha ravimine.
Köha puhul jõin kuivatatud pärnaõie teed ja sain köhast lahti.

RKM II 405, 744 (15) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Külmetushaigustele köeti sauna, viheldi, võeti viina, mitte just joomari moodi. Ikka mõõdukamalt. Aga ega haige ka suurt purju ei jää. Tarvitati higistamiseks pärnaõie ja vaarika teesid.

RKM II 413, 522 (3) < Puhja khk., Tännassilma k., Tinni t. (1988)
Kunagi memm põletas oma jala tugevasti ära. Võttis siis pärnakoort, keev vesi peale. Pärnakoore säsiga tehti, see läks nigu õliseks, sellest tehti mähist.

RKM II 414, 611 (27) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Pärnaõie tee on külmetuse vastu.

RKM II 425, 285 (1) < Halliste khk., Ülejõe k., Nahksepa t. (1989)
Pärnaõied on lastele head kopsupõletiku, külmetuse ja köha vastu.

RKM II 429, 387 (21) < Palamuse khk., Soosaare k. (1989)
Kui köha oli, siis anti vaarikavarre teed ja vaarikaõie teed, pärnaõie teed.

RKM II 429, 404 (62) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Pärnaõis oli ka köhale ja kui kurk oli haige.

RKM II 429, 477 (4)b < Laiuse khk., Kaatvere k., Sillaotsa t. (1989)
Külmetamise vastu on pärnaõied väga head.

RKM II 429, 523/4 (14) < Kursi khk., Tõrve k. (1989)
Külmetushaiguste puhul keedeti pärnaõisi ja anti ka mustsõstra moosi.

RKM II 429, 604 (18) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Pärnaõied on ka külmetuse vastu ja köha vastu.

RKM II 430, 99 (8) < Kursi khk., Valmotsa k. (1989)
Pärnaõie teed joodi, kui kurk oli haige või hääl ära.

RKM II 434, 258 (93) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Pärnaõie tee rinnahaiguse vastu.

RKM II 438, 160 (78) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui inimene oli külmetanud, siis oli hea juua pärnaõie teed, mis tegi kuumaks ja alandas ka palavikku, kuid siis pidi inimene higistamise puhul teki alla minema. Kui haige sai kõvasti higistada, ajaski haiguse minema. Pärnaõie teele oli sobiv ka mustasõstra moosi juurde lisada, andis vitamiine. Ka vaarikamoos oli kasulik.

RKM II 445, 58/9 (1) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. < Torma khk., Tammesaare k. (1991)
Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

RKM II 446, 125/6 (34b) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Ka pärnaõisi pidi igas majas olema, eriti lastele, kui on külmetanud.

RKM II 458, 302 (34) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Pärnaõied on rohkem raviks. Higistama ajab see tee, palaviku korral on hea. Hea mahl, teda võid muidu ka juua.

RKM II 461, 251 (27) < Võnnu khk., Sootaguse k. < Setumaa, Soolane k. (1981)
Külmetusega võeti pärnaõie tiid ja määriti viinaga.

RKM II 463, 112 (8) < Viru-Nigula khk., Simunamäe k. (1994)
Pärnad kasvavad metskonna juures. Pärnaõis on külmetuse vastu, selle õisi korjata.

RKM II 463, 292 (13) < Viru-Nigula khk., Koila k. vana kõrtsimaja (1994)
Pärnaõie teed saab praegugi tarvitada. Ta on närvide jaoks hea ja kehale jõudu andmas.

RKM II 464, 306 (80) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Pärnaõie tie on väga hea rohi palaviku vasta, kopsupõletiku vasta.

KKI 13, 680 < Põltsamaa khk., Lahavere k., Viragu saun (1950)
Palaviku korral juua pärnaõie teed. Minna teki alla, nii et tublisti higistama hakkab. Aitab ka, kui jalgu kuumas vees hoida. Võib tubli lonks viinagi võtta.

KKI 62, 375 (17b) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Pärnäõie tii om ka hää külmähaigusõ vasta, ko köhä om vai nii. Tuu om nii kõva, õt tuud ei tohi palju panda.

KKI 62, 384/5 (12b) < Karula khk., Lüllemäe k., Kalmistu t. (1973)
Köömne, pärnaõie, piparmünti mõni kasvat aian. Tuud mi lahksi terve talvõ läbi juua.

KKI 65, 389 (8) < Kadrina khk., Võhma k. < Kadrina khk., Muike k., Liivaku t. (s. Tamm), s. 1904 (1974)
Pärnaõied - külmetuse puhul.

KKI 65, 242/3 (7b) < Kadrina khk., Vihasoo k., Kõrgemäe t. (1975)
No kummeliteed tarvitan ja köömneid ja pärnaõisi harva ja liivatied ja kibuvitsa marja tied.

KKI 69, 294 (28) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Pärnaõie tie on jälle köha vastu. Juuakse palavat tied. Ajab higistama.

KKI 69, 304 (6) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Abaja k. < Viru-Nigula khk., Mahu rand (Valtmann), s. Paulus, s. 1894 (1975)
Pärnaõie teed ja mustsõstra moosi [kasutati rohuks].

KKI 69, 139/40 (5D) < Kuusalu khk., Vihasoo k., Kroombergi t. (Anni) Liivrand, s. 1893 (1977)
[Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.]
Pärnaõie teed tehakse külmetamise vasta. See aa higistama.

Vilbaste, TN 4, 341 (1)g < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: pärn

Vilbaste, TN 3, 75 (4) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Pärnaõisi.

Vilbaste, TN 3, 88 (2).< Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Kummeli- ja pärnaõie teed köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Pärnaõie tee - higistama ajav vahend külmetushaiguse korral, ka köha, kopsu limastuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 479 (a) < Laiuse khk. (1932)
Vanasti tarvitati taimi:
Arstimiseks: palderjaani, kummelit, paiselehte, kadakamarju, pärnaõie teed.

Vilbaste, TN 3, 544 (2) < Tartu l. (1932)
Pärnaõitest saab teed.

Vilbaste, TN 3, 578 (1a) < Tartu l. < Otepää khk., (1932)
Taimed, mida tunnen.
Arstirohuks.
Lõhmus ehk pärn kasvab kõrgematel kohtadel. Teda istutatakse ilupuudeks ja mesinikud armastavad teda oma aedadesse istutada, sest ta annab nende mesilastele rohkesti mett.
Rahvas tarvitab tema koort ka sügeliste arstimiseks. Koor pannakse vette, kusjuures vesi muutub libedaks, selle veega kastetakse sügelisi ja hävitatakse neid.

Vilbaste, TN 3, 584 (55) < Tartu l. (1932)
Harilik pärn. Lõhmus (õied teeks).

Vilbaste, TN 3, 598 (3) < Tartu l. < Kambja khk. (1932)
Pärn. Lõhmus. Õitest teed.

Vilbaste, TN 3, 616 (2) < Tartu l. (1932)
Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Vilbaste, TN 3, 616 (2) < Tartu l. (1932)
Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Vilbaste, TN 3, 626 < Tartu l. (1932)
Pärn. Lõhmus. Õitest tehakse teed.

Vilbaste, TN 3, 658 (5) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Köha vastu - kalmujuured, kummelid, pihlaka- ja pärnaõied ja maasikad.

Vilbaste, TN 3, 704 (27) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pärn. Tema on köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (48) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pärn. Ajab higistama ja on köha ja kopsulimasuse kõrvaldaja.

Vilbaste, TN 11, 212 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Pärnakoort leotati ja sellest valmistati saunanuustikuid. Niinest punuti viiske. Pärna õõnsatest tüvedest tehti mesipakud mesilasse.
Õisi korjati teeks, oli ühtlasi rohuks.
Pärna istutati kodukaunistamiseks elumaja lähedusse ja teede äärde.

Vilbaste, TN 11, 329 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Ja pärnaõitest saab head teed. Pärnaõisi ei või palju panna, saab väga punane tee.

Vilbaste, TN 1, 222 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Kodumaa puud Haanis.
/---/
Pähn (pärn): häirmeid korjatakse teeks, koorest tehakse saanipõhjad, ragoskid, viisud, kablad. Puust kahvlid, visklid, kerged mollid.

Vilbaste, TN 1, 230b < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Pääle nende veel võetakse pähna- (pärna), ristikhaania, vavvarnahäiermid teeks.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata] ja raudrohi [Achillea millefolium]. Teena, soojalt - rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 604 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Palavat pärnaõieteed ja kummeliteed juuasse haigestumise korral.

Vilbaste, TN 1, 794 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Pärn (Tilia cordata L.). Niinepuu. Tee õitest higistamapaneku vahendina külmetamise ja köha puhul.

Vilbaste, TN 1, 965 (7) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Pärn - niinepuu. Koorest sõelad, sarjad, viisud. Õitest tee külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1007 (2.5) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Pärnäõied on tiisikuse vasta.

Vilbaste, TN 2, 222 (3) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Pärnaõie teed juuakse köha ja külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 2, 257 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Milleks tarvitati vanal ajal taimi.
Pärn on meil sagedam pargi ilupuu. Tema õisi kogutakse juunis-juulis, siis on nad täiel õiel. Seda rohtu tarvitatakse tee näol. Enne, kui hakatakse teed tegema, kuivatatakse pärnaõied ära. Õitel on kaunis hää lõhn, mis tingitud õitest erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Rahvas tarvitas pärnateed tähtsa arstirohuna külmetamisel ja verepuhastajana neeruhaiguste korral. Arstid tarvitavad teda higistama panemiseks.

Vilbaste, TN 2, 272 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Külmetuse puhul tarvitati ka pärna-, niinepuu, kanavarva ja raudrohu õite, kaituse-, põdrasambliku ja leedriteed.

Vilbaste, TN 2, 276 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Pärnaõite teed - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 280 (5c) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Pärnaõie tee ajab sarlakid ihu seest välja.

Vilbaste, TN 2, 284 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Vanad inimesed tarvitasid taimi mitmesuguseks otstarbeks. Neid tarvitati toiduks, arstirohuks ja värvimiseks.
Toiduks tarvitati oblikaid. Pärnaõitest tehti teed.

Vilbaste, TN 2, 296 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Külmetuse vastu - pärnaõie tee.

Vilbaste, TN 2, 300 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kurgu kuivamise puhul juuakse pärnaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 305 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Higistama panevad rohud: pärnaõied, vaarmarja varred.

Vilbaste, TN 2, 313 (7) < Kanepi khk. (1929)
Pärna- ehk lõhmuseõisi tarvitatakse külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 315 (41) < Urvaste khk. (1929)
Vabarnavartest ja pärna- ehk lõhmuseõitest tehakse teed külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 389 (5) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Pärnaõied: korjati, tehti teed ja tarvitati külmetuse ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 394 (5) < Hageri khk., Hageri (1933)
Mitme haiguse vastu on pärnaõied. Neid korjatakse parajal õitsemise ajal ja õied kuivatatakse ära ning keedetakse teeks. Seda teed tarvitatakse higistamise tarvis.

Vilbaste, TN 2, 415 (2) < Jõhvi khk., Künnapõhja k. (1930)
Pärnaõite teed juuakse köha puhul.

Vilbaste, TN 2, 456 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimeid arstimiseks.
Köharohuks tarvitati männiõisi, pärnaõisi, kummeleid, pihlakaõisi, islandi sammalt, veriheina õisi.

Vilbaste, TN 2, 476 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Rohuks tarvitati: pärnaõitest tehti teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 476 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti pihlakaõitest, pohlaõitest, pärnaõitest, valgeristiku õitest, maasikaõitest, raudrohu õitest.

Vilbaste, TN 2, 478 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Ka rohtusi ei olnud vanal ajal, nad tarvitasid igasuguseid taimi. Näiteks pärnaõie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 493/4 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.

Vilbaste, TN 2, 646 (7) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Pärnakoort tarvitati tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 660 (15) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitatakse vabarnavarsi, pärnaõisi, kuivatatud maasika- ja vabarnamarju, küümneid, ubinaheina, õunapuu õisi.

Vilbaste, TN 2, 664 (2) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie tee - köharohuna.

Vilbaste, TN 2, 668 (5) < Räpina khk. (1930)
Tee tegemiseks tarvitati järgmisi taimi: maasikaid, pärnaõisi, lõhnavat kummelit, õunapuu lehti, mis leutati kuumas ahjus ja pärast kuivatati, vabarnaid.

Vilbaste, TN 2, 675 (2a) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitati pärnaõisi, maasikavarsi, pohlavarsi, köömeid /---/

Vilbaste, TN 2, 688 (4) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõisi tarvitati teena külmetuse vastu, millega haige higistama aeti.

Vilbaste, TN 2, 691 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Looduses lasub kõigil asjadel suur tähtsus. Nii ka ei puudu tähtsus taimeriigil. Ja just suurim tähtsus looduses seisabki taimeriigil. Neid tarvitati vanal ajal toiduks ja valmistati ka mitmesuguseid arstirohte.
Tähtsamateks arstirohtudest, mida iseäranis vanal ajal tarvitati, võime nimetata pärnateed. Teda tarvitatakse külmetumise ja vere puhastaja rohuna. Arstid pruugivad teda ka higistama ajamise vahendiks.

Vilbaste, TN 2, 695 (2) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie teed tarvitati külmetuse korral ja ka köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 698 (8) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie teed köha- ja kopsuhaiguste korral.

Vilbaste, TN 2, 701 (7) < Räpina khk. (1930)
Teistest teedest on veel, mida tarvitatakse: vabarna-, maasika-, õunakoore ja ploomitee, ka pärnatee.

Vilbaste, TN 2, 705/6 (16) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitatakse maasikavarsi, pärnaõisi, vabarnavarsi, köömneid, ubinheinu, õunapuu õisi ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 710 (5) < Räpina khk. (1930)
Igasugustest õitest, nagu pärna, maasika, pohlade, õunapuu ja nii edasi, õisi tarvitati teeks.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ib) < Räpina khk. (1930)
Pärna varjulises kohas kuivatatud õisi tehti teeks külmetamisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 164b < Räpina khk. (1930)
Pärnakoorest, pärnaõitest ja pajukoortest tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 166 j < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie teed tarvitatakse rohuna külmetuse ja kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 171 (10) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Pärnaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 175 (8) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Pärnaõied - rahvas tarvitab pärnateed tähtsa arstirohuna külmetamisel.

Vilbaste, TN 7, 179 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Pärnaõied - seesama [keedetakse teed, tarvitatakse külmetamiseks].

Vilbaste, TN 7, 180 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Pärnaõied. Keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu aegu.

Vilbaste, TN 7, 182 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Pärnaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Pärnaõied - sellest ka keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 185 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Pärnaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vilbaste, TN 7, 189 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Pärnaõied. Seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 191 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Pärnaõied. Seesama [? pannakse viina sisse ja tarvitatakse külmamise vastu].

Vilbaste, TN 7, 194 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Pärnaõied - tehakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 195 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Pärnaõied: samuti [tarvitatakse köharohuna].

Vilbaste, TN 7, 200 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Pärnaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vilbaste, TN 7, 201 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Pärnaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vilbaste, TN 7, 202 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Pärnaõied. Külarahvas keedab teed ja tarvitavad külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 205 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Pärnaõied. Seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vilbaste, TN 7, 206 (4) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Pärnaõied: keedetakse pärnateed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 208 (9) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Pärnaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vilbaste, TN 7, 224 (20) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Pärnahäärmed. Tarvitatakse külmetatud jala või käe arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 251 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Timuti-, rukki-, kasteheina ja pärnaõied - langeva tõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
[Taimede tarvitamine vanemal ajal värvimiseks, arstimiseks ja nõidumiseks.]
Pärnaõied - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Pärnaõied teeks keetes on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Pärnaõied on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Pärnaõied tiisikuse vasta.

Vilbaste, TN 7, 351 (3) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Pärnapuu õied on jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 415 (46) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Pärnaõied, tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 448 (27) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pärnaõitest valmistatakse teed, mida rahvas külmetamisel ja neeruhaiguste puhul tarvitab.

Vilbaste, TN 7, 472 (14) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Pärnakoore vett tarvitatakse mürgiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 477f < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Samuti ka pärnaõitest tehti teed rinnahaigetele, kuna koorest valmistati robuskeid.

Vilbaste, TN 7, 477g < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Pärnakoore vett kasutati mingisuguste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (3) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Ahtalehise pärna (Thilia parvifolia) õie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 312 (13) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Ahtalehise pärna (Thilia parvifolia) õie tee meega ajab higistama.

Vilbaste, TN 9, 348 (8) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Pärn - õitest tee paneb higistama, kaotab palaviku, annab söögiisu.

Vilbaste, TN 9, 489 (16) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Pärnaõied ravimtaimena. Palaviku puhul higistama ajava vahendina kasutati väga sageli pärnaõie teed. Mäletan, et Tormas kogusid pärnaõisi paljud perenaised. Ei teagi nimetada teist ravimtaime, mida niivõrd eelistati. Üks “traditsiooniline” kogumispaik oli Vaiatu külas Aia talu lähedal (endine mõisasüda ja mõisaaed), kus kasvas palju pärnasid.

Vilbaste, TN 9, 541 (11) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Pärnaõie tee: üks peotäis teed ühes liitris keeta, õhtal juua külmetuse juures. Kange tee mõjub higiajavalt. Päeval soovitav lahjemat teed juua, parem enne voodi minekut.

RKM II 364, 106 (13) < Nõo khk., Keeri k. < Tartu-Maarja khk., Ilmatsalu al. (1982)
Misna pojal Kallel olnud mingi nahahaigus. Nõost polnud ta abi saanud, läinud Tartu. Tartu jaama juures tulnud neile üks naisterahvas vastu ja ütelnud, et kui pärnakoort kaapi, saab laits terves.

Vilbaste, TN 7, 488a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tundsid eestlased väga palju taimi ja mõistsid neid ka väga palju tarvitada. Näiteks kui kellelgi köha oli, siis anti talle pärnaõie teed, reinvarre õie teed, nõmmekõrva teed, raudrohu teed või ka maasikaõie teed.

Vilbaste, TN 7, 489 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Tee tegemiseks.
Pärnaõisi.

Vilbaste, TN 7, 500 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
(Arstirohuks)
Pärnaõitest tehti teed (külmetuse ja köha vastu.)

Vilbaste, TN 7, 515 (14) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Pärnaõie teed tarvitati külmetumise ja neeruhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 569 (2b) < Kihelkonna khk., Loona k., Lehtmetsa t.; Vedruka k., Jaagu t. (1930)
Pärnaõitest tehakse teed köhimise vastu [lõhmuspuu - pärn].

Vilbaste, TN 7, 574c < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Saare t. (1929)
/---/ ja pärnateed kurguhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 584 (9) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Pärnaõite tee ajab higistama.

Vilbaste, TN 7, 598 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pärn: õied teena külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (20) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Pärnaõiede tee ajab higistama.

Vilbaste, TN 7, 616 (1o) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Pärnaõied (teena); nõgesevarred (teena); pihlakaõied (teena); vaarikavarred (teena) – külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Vilbaste, TN 7, 632 (1g) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Pärnaõied (köha vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4f) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Pärnaõied (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 648e < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Pärnaõisi tarvitati ka teeks.

Vilbaste, TN 7, 724 (5a) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pärnaõie tee juuakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 728 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Külmetamise korral tarvitati mitmesuguseid teesid, näiteks pärnaõie tee, raudrohu tee, kummelitee ja koerõitspuu õie tee. Neid joodi võimalikult kuumalt.

Vilbaste, TN 7, 834 (3) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Pärnapuu - õitest teed.

Vilbaste, TN 7, 842 (125) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Puud ja põõsad.
Pärn. Rahvapäraselt lõhmus ja niin. Õisi tarvitatakse teeks.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 7) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Pärnaõie tee külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (4) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Pärnaõie tee - külmetuse puhul juua.

Vilbaste, TN 10, 42 (9) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Pärnaõie tee (palaviku vastu).

Vilbaste, TN 10, 42/3 (10) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Pärn. [(Niinepuu) Koore keeduvett (limane vedelik) kasutati põletishaavadele määrdena].

Vilbaste, TN 10, 311 (4) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Pärnaõie tee - palaviku puhul.

RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

RKM I 9, 676 (c) < Hargla khk., Mõniste k., Pihkura t. (1968)
Pärna koorealust valget mähka kaabitakse, leotatakse ja leotisega puhastatakse põletikulisi haavu.

RKM I 12, 241 (41) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Pärna-, lõhmuseõie theed juua külmetuse puhul, ajab higistama.

RKM I 18, 96 (3) < Iisaku khk., Vaikla k. (1984)
Seda tuli tihti ette. Külmavärinad on ja tuline oled, siis ongi palavik. No siis pandi külmavee lapid otsa ette. Keetsivad tulist teed. Vahest põletasivad suhkurt viina sisse. Suhkrutükk pandi kahvli peale, peeru panivad põlema ja selle peale siis langes. Hakkas tilkuma nigu mahl, viin oli peekris selle all. Piparmündi teed ja kummeliteed ja pärnaõie teed ja ikka neid, mis palavaks ajasivad. Siis heitsivad teki alla, pidigi hästi palav olema, nii et soojus läks nahast läbi ja saigi terveks. Pandi kasukad ka veel peale, kui vaja.

RKM II 392, 324 (41) < Kambja khk., Pangodi k. < Kammeri k. (1985)
Pärnaõietee on köha ja külmetuse vastu parim arstim.

RKM I 18, 180b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Köha, nohu ja hingamisteede katarri puhuks on varutud niinepuu (pärna) õieteed.

RKM I 23, 202 (1) < Helme khk., Patküla (Leeduks), s. 1924 (1990)
Palaviku vastu on vaarikavarre ja pärnaõie tee.

RKM I 23, 202 (13) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Palaviku vastu on pärnaõie tee ja ubinhein (lõhnav kummel - Matricaria discoidea).

RKM I 25, 243 (6) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1991)
Kodu ravivahendid on rohkem rahvasuu pärimused. Kodu rahustusvahendid palderjan, kummelitee, pärnaõie tee, külmad mähised (südame kohal ja pea peal). Alkolist, tubakast ja kangest teest hoiduda.

Vilbaste, TN 5, 21 (a6) < Tartu l. (1934)
Nurmenuku, maasika-, pärna-, õunapuu, vahtraõisi tarvitakse joogiks teena.

Vilbaste, TN 5, 23 (a4) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Pärnakoore mähk - põletushaavadele.

Vilbaste, TN 5, 31 (5) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Pärnaõied (teena). Külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 5, 80 (1) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
Kodumaa sagedamad arstirohutaimed.
Teed.
Pärn: on meie sagedam pargi ilutaim. Tema õis on lennutiivaga varustatud. Neid õisi kogutakse juunis-juulis, kui nad täiel õiel, tee valmistamiseks; õitel on õige hea lõhn, mis tingitud õites erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Varjulises kohas kuivatatud pärnaõisi võib apteekidesse müüa. Rahvas tarvitab pärnateed tähtsa arstirohuna külmetumisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul. Arstid pruugivad teda aga higistama ajamise vahendiks.

Vilbaste, TN 5, 102 (4) < Tartu l. (1933)
Pärna- ehk lõhmuseõie teed on siis hää juua, kui oled külmetanud, nii tuleb juua, et higistama hakkad.

Vilbaste, TN 5, 228 (7) < Tartu l. (1934)
Kui kellelgi on kopsus röga, siis võetakse ja tehakse kuivatatud ja kokkupressitud pärnaõitest teed. Aitab mõne päeva järel.

Vilbaste, TN 5, 278 (6) < Tartu l. (1934)
Pärn (õitest tehakse teed).

Vilbaste, TN 5, 542 (a15) < Otepää khk., Pühajärve as. (1934)
Pärn. Pärnaõitest tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 1026 (40) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Pärn.

Vilbaste, TN 7, 1112 (1) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Arstirohuna tarvitatakse mustasõstra (Ribes nigrum) lehti, pärna (Tilia parvifolia) õisi, palukat (Vaccinium vitis idea L.). Kuivatatakse ja tarvitatakse teelehtina.

Vilbaste, TN 7, 1118 (8) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Pärn (Tilia cordata Mill) meega ajab higistama.

Vilbaste, TN 7, 1163 (56) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Pähn. Pärn. Tilia cordata Mill. Tilia parvifolia Ebrh. Õitest tehakse teed - higistamise vahend.

Vilbaste, TN 7, 1210 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pärnaõie tee kõhuvalu, köha ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1267 (Ia) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Taimed muistsete jookidena ja muuks oluks.
Esikohale tulevad siin pärnaõied, mida üleval arstimisvahendena käsitasin. Ta oli ka tuntud joogina muistsete eestlaste keskel.

Vilbaste, TN 7, 1112a < Halliste khk., Abja as. (1930)
Arstirohtudena tarvitatakse mustasõstra (Ribes nigrum) lehti, pärna (Tilia parvifolia) õisi, palukaid (Vaccinium vitis idaea L.). Kuivatatakse ja tarvitatakse teelehtina.

ERA II 170, 691 (11) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Pärn. Tähtsust arstimisel omavad ta õied. Nendest keedetakse teed, mis ajab hästi higistama ja on sellepärast hääks arstimiks külmetushaiguste puhul. Kollakas pärnaõiemesi on nii hääks toiduks kui ka arstimiks.

ERA II 274, 359 (29) < Rakvere khk., Rakvere l. (1940)
Üks tema rohu “retseptidest”: Uus leitus võtta pool naela haavakoort, veerand naela pärnakoort, veerand naela kadakakoort, veerand naela saarekoort, veerand naela toomingakoort, veerand naela pihlakakoort. Keeda neid kooresi viie toobi vee sees pool tundi poole naela suhkruga tekli all ja võtta seda koorevett 3 korda päevas enne sööma 25 tilka puhtalt. On inimesele väga hea rohi nõõrvi neeru jooksva ja kange nõõrvi süd.

EFA II 17, 98 (37) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Pärnaõied on külmetamise vastu - pärnaõietee. Astmahaiged tarvitavad ka. Astmaga pidi kergem olema hingata.

EFA II 20, 195/6 (11b) < Urvaste khk., Keema k., Kikkamäe t. (1996)
Naistepuna, pune, saialill, pärnaõis on hea igasuguste haiguste vastu.

EFA II 26, 108 (18) < Helme khk., Jõksi k., Nägutsi t. (1998)
Pärnaõied, kutsuti lõhmused. Teed joodi, kui ma veel laps olin, siis. Ja nurmenukuteed, kui köha oli.

EFA II 36, 199 (33) < Paistu khk., Ramsi al. < Vändra khk., Valma k. (2000)
Palaviku vastu oli pärnaõietee.

EFA II 36, 272 (37) < Paistu khk., Raasilla k. (2000)
Ma olin väikses peas läkaköhan. Papa tõi pärnakoort. Tehti teed, me saime terves.

EFA I 16, 3 (21) < Martna khk., Rõude k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Turvalepa k. (Hein), s. 1926 (1996)
Teeks olid naistepuna, raudrohi, pärnaõied, kibuvitsamarjad. Need lasti korraks keema.

EFA I 16, 98 (43) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Pärnaõied on palaviku vastu.

EFA I 21, 56 (3) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Ma juu nõgõse ja võilille ja naistepuna ja piparmündi ja pärnaõie tiid. /---/ Kiiva vii pandse pääle ja saise.

EFA I 21, 83 (25) < Kanepi khk. (Manda) Otsus (Sikk), s. 1918 (1997)
Pärnaõie tii om väega hää, ja naistepuna ja leesikas.

EFA I 21, 122 (8) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
Pärnakoore tee on kõhuhädade vasta.

EFA I 35, 92 (26) < Helme khk., Leebiku k. (1998)
Kaselehe tee - südamele kõige rohkem.
Võilille juur - ka südamele.
Pärnapuu õisi - kõige parem päevas kaks-kolm korda sisse juua pool liitrit korraga.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 37, 85 (4) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Külmetushaiguste korral.
Külmetushaiguste korral on tass pärnaõieteed, millesse lisada mett või vaarikamoosi, parem kui aspiriin. Kaob köha, palavik, hingamine kergeneb, tervis taastub.

EFA I 37, 85 (5) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Suu- ja kurguhädade korral.
Võtta võrdsetes kogustes pärnaõisi, kummeleid ja nõmmeliivateed, lasta kergelt keema ja siis 3-4 min tõmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui välispidiselt suuhädade ja kurguvalude korral. Võtta 1 kl pärast sööki ja kuristada või hoida suus. Pole halb, kui lisatakse ka kummeleid, tarvitada soojalt. Hea on ka sisse hingata seda auru hingamisteede haiguste puhul.

EFA I 38, 34 (15) < Tarvastu khk., Olriku k. (1999)
Pärnaõie tee ja raudrohi oli ka köha vastu, mesi juurde.

EFA I 41, 58 (5) < Karksi khk., Tuhalaane k., metsavahi maja (2000)
Vanasti nad uskusid igasugust…(naerab), oli kõrge palavik, 40-41 kraadi, öeldi, et hall haigus seljas. Aga ainult palavik oli ja see palaviku mahavõtmise värk on pärnatee ja muud midagi.

EFA I 85, 266 < Võru l. (2004)
Köhale - sellest oli eespool juba kirjutatud: sibulapiim kuumalt, jalad kuuma vette, piparmündi, vaarika, pärnaõie tee.
Televiisoris oli 22. mai 2004 Komissar Rex´i saates, kus see politsei-noorpaar nohus ja köhas olid, istusid ka sallid kaelas ja jalad laua all kuuma vee kausis.
Mis rohtu nad tarvitasid - ei tea. Mina tahan just nimelt seda jalgade leotamist kuuma veega siin esile tuua.

EFA I 85, 267 < Võru l. (2004)
Palavik - pärnaõie ja vaarika tee. Viina sisse kastetud puuvillased sokid jalga. Kile ka ümber keerata mõlemale jalale korraga, siis ei kuiva nii kiiresti ära ja siis tuleb tingimata lamada, aga mitte enam ringi joosta.
Saaremaal, Sõrves, Rahuste külas naabrinaise tütar pani oma lastele (suurtele lastele, 14-15 a) alati viinasokid ja see aitas.

EFA I 86, 52 < Kolga-Jaani khk. (2004)
Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Vilbaste, TN 1, 247 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Taari sisse pandavad taimed.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Neid korjatakse suvel ja kuivatatakse vilus, hoitakse pööningul katusesarikal ka talve tarvituseks.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kevadise mahla aseaineks keedetakse pähnapuu (pärn - lõhmus) urvaraagusid ja oksakooresid, vahtra urvasid sekka lisades; saab parem kui paljasvesi.

RKM II 355, 449 (118) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Pärnaõitega pestult muutusid tumedad juuksed punakas pruuniks.

RKM II 374, 155 (25/6) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui kurk oli haige, anti kuuma teed kas moosiga. Teeks oli näiteks põrnaõietee, mida lasti „tõmmata“. Kurguhaiguse puhul kästi lapsel kuuma piima juua. Võimaluse korral anti ka mett lisaks.

RKM II 21, 103 (19) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.

RKM II 101, 402/3 (1) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Kase noored vaigused pungad leutadaks viina sees, see on rohuks pääle määrida, ku põlenu on, kanasulega pääle tõmmad, nii jõude kohe kosutab ära. Tuleroos, elioks, tema lehe sees eli on ka tuleaava vasta (Märkus: see on toalill aaloe.). Ja pärnakoore lima, ku oled tulega põletanu, kaabi seda lima. Kuivanu pänakoor ku keres kerituliuta ära, kaabi seda lima, kanamunavalget sekka ja magedat võid võib ka panna, määri tuleaava selle salviga, väga, väga kallid (=head) rohud. /---/ Maarohtusi on pailu, pailu-pailu-pailu. Enne põlnu apteeki, inimesed käisid üksteise juures küsimas-kuulamas, üks ütles: mul aitas see, teine proovis kah ja rääkis jälle edasi, nüid joosevad kohe apteeki.

RKM II 91, 388 < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
Pärnaõie tee köha puhul.

RKM II 347, 330 (4a) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. (1980) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Pärnaõie teed joome niisama.

RKM II 385, 3/4 < Tori khk., Levi k. (1985)
Seoses olukorraga pidi iga pere tundma koduseid ravivahendeid ja lihtsamaid ravivõtteid. Keerulisemas olukorras vajati rahvaarsti või siis Tartu Ülikoolis õppinud kutselist arsti.
Ravivahendite (-taimede j.m.) kasvatamine, korjamine, kuivatamine ja s kogu pere tööülesannetesse. Köömneplatsid vajasid teatavat hooldamist, valgeõielist kummelit kasvatati peenral ja parimaid pärnaõisi leidus kõrgel, kuhu pääses ligi pika redeliga. Nii et polnud ainult laste ala. Ka langes suurem õitsemisaja algus, mil droogimaterjali korjati, kevadtööde lõpu ja heinaaja vahel olevale paarinädalisele pooleldi puhkeajale.

Vilbaste, TN 7, 537 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.

Vilbaste, TN 7, 543/4 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k.;Virita k., Kaasiku t. (1930)
Vanemal ajal ei olnud poodisi ega apteeke, kust oleks saanud tarvilisi aineid, näituseks värvi ja rohtu. Neid taimeid nimetati vanemal ajal hoopis teistsuguste nimedega kui praegus. /---/ Arstirohuks on tarvitatud vanemal ajal raierauarohtu, liigenterohtu, jooksjarohtu, pärnaõisi, lõhmuspuu õisi (lõhmuspuu – pärn), kadakamarju, balderjaane (valderjanid), leesikaid.

RKM II 210, 273/4 (1a) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. (1966)
Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

RKM II 338, 349 (12) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

RKM II 338, 365 (46) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.

RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/