Rahvapärased taimenimetused

Lina

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Köha vastu aitab linase riidega või taelaga suitsetamene, mis sisse peab hengama.

Selle inimese silmad jääda haigeks, kes naesterahva särki juhtub nägema, mis tal kuuhaiguse ajal seljas on olnud. Silmad, mis niiviisi on haigeks jäänud, nagu üleval punktis nimetadud, saada terveks, kui neisse linase riidi suitsu lastakse.

Sulg kaduvat ära, kui kolm korda vana linase riide suitsu läbi nina lastakse.

Kui külm on käed ehk mõne muu liikme üsna kangeks külmetanud, siis ei tohi mitte kohe tuppa minna, vaid pead neid väljas lumega kangeste hõeruma. Oled lumega ära hõerunud, siis on hea neid veel tubliste inimese kusega läbi hõeruda, kuni nad viimaks nagu pinda täis oleks ja kangeste kehelevad. Siis alles võib sooja tuppa minna, ilma et suuremat hädakartust enam oleks. Ka kange spiirituse sees leutamine on väga hea, mis seni peab kestma, kuni käed, s.o. külmavõetud liige, üsna veripunaseks on läinud. On aga külm juba nii kaugele läinud, et ta mõne liikme ära näpistanud on, siis on selle rohitsemiseks see rohi kõige parem, mis linaseemneelist ja kustutamata lubjast on kokku segatud. Seda vedelikku tuleb külmavõetud liikme pääle määrida ja haige koht siis pehmelt kinni mähkida. Nõnda tuleb ühtepuhku teha, kuni haige koht paranenud on ja omale juba noore naha pääle kasvatanud. Siis ei tohi enam seda rohtu sinna pääle määrida, vaid haiget kohta tuleb ainult veel külma veega niisutada ja pehme puuvillade sees hoida. Seda külmavõetud liikme rohtu tuleb sooja koha pääl hoida.

Pinnahaav. Pinnahaava sisse lasti linase riide suitsu, siis ei läind haav sandiks.

Paisid ja koeranaklu ärä kaote om hää, ku võta peotäüs linaseemlid, keedä paan õige pehmes pudrus ja pane rätige paisel pääle. Ku paise juba lõhki om lännü, sis pane tal võileväpuru pääle. See tõmbab ta häste puhtas ja ei lase enäm mädäneme minnä. (Võileväpuru tetäs sedäviisi: Võetse üits hää pala leibä, pannas häste võid pääle kah ja molutatse suhun häste peenikses ja pannas sis rätinäruge haava pääle.

Hambavalu harimises. Linasiimne piip - kos linasiimnit seen palotedas.

Kui vekesel lapsel ihu külges punane märk on, siis vaota linase lapiga kolm korda senna koha peale ja pane sie lapp salaja ilma kellegi nägemata surnu alla puusärgi sisse. Siis kaub sie plekk ära.

Kui inimesel silme peal kaed on, siis saab selle vastu järgmisel viisil abi. Võetakse tükk linast riiet ja põletakse kervesilma peal tuhaks, siis saab seda tuhka ja higi, mis kervesilma peale on kogunud, võetud ja silmi pestud (nühitud). Siis saada kaed ära kaduma.

Jooksva haiguse vastu olla hea, kui sipelgate eliga määrida ehk linaseemnetega ja sipelgatega keedetud vannisi pruukida.

Kui kellegi pea valutab, siis võetasse üks puhas linane rätt, pandi kuuma tuhka sisse, seotasse ümber pea, siis kaob valu.

Vällä lüämisi, mis lastel vahel pähä ja silmnägo lüäb, arstida süävie pesemisega. Tuare puu süsi, mis kui pihlaka, kuuse, kase ja lepa, võeta, kui näväd viel siniselt õhkuvad, ja pannasse ühä riista sisse, kus puhas külm vesi sies on. Lasta sääl vähä seisada, siis kurnata läbi linase riide kõik süäd ja prügid vällä. Selle viega siis katkisi kõhti paar kõrda pessa (parem viel kui neljapäival saab pestud). Piab seda viga parandama.

Hambavalu vastu veel: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada jne.

Kui liia töö ehk tõstmise läbi on seest ära venitatud, siis parandakse seda järgmiselt. Pannakse haige inimene (venind) asemele seljeli maha, kõht paljaks. Siis pannakse temale tükk linu ehk takku naba peale ja süüdatakse põlema, taku- ehk linatüki alla pannakse midagi, kas leivakoorukest, puulaaste ehk voki kehr - et tuli kõhunahka ei põletaks. Kui takutükk parajaste põleb, siis pannakse üks terve sauepott, kauss ehk ka mõni klaas ehk plekk nõu naba kohta kõhu peale, tuleõhk tõmmab selle nõu sinna peale kinni, mis siis seal kangeste rebima hakkab. Lastakse tükk aega kiskuda, võetakse pealt ära, ja inimene on jälle terve.

Linasiimne kuivatas ärä, pandas piipu, tõmmatas - tuu olõvat kitetav abi hambahalu vastu.

Roosi arstitakse ka järgmise asjadega. Hall lina- ehk kanepipihu, ämblikuvõrku, sitahaisu peale,tikkude väävlid, musta lamba villu - kõik põletakse ära, siis pannakse ruttu haige koha peale.

Paisid ja koeranaklu ärä kaote om hää, ku võta linasseemlid, keedä paa sehen ärä pudrus ja pane rätige paisel või koeranaglal pääle. Ku paise juba lõhki om lännü, sis pane rätige võileeväpuru jällegi pääle, see tõmbab haava häste puhas.
Võileeväpuru tetäs sedäviisi: Võetse üits hää pala leibä ja pannas võid pääle, molutetse suhun häste ärä ja pannas rätinäruge haava pääle.

Silmahaiguse vastu pruugiti happuleivataigent linase nartsuga silmade peal.

Sibul ära küpsetada, siis läbi linase riide pigistada ja seda vedelikku lapsele sisse anda, kui köha ja rinnad haiged on.

Kui köha on ja rinnad haiged, pantagu linane riie põlema, tõmmatagu seda suitsu sisse, neelatagu alla, siis kaob köha ära.

Roosi arstimise vahendid.
Kui oli roos ihul, sinna peale pandi ükskõik mis asju, musta lamba villu, musta siidi, tomminga ja lepa koort, vase ja hõbeda kaabet ja kuivand puu vahtu.
Esimene kord pandi roosihaiguse peale neid rohte, mis eelpool tähendasin. Kui see ei aidanud, siis pandi linaseemne, või, vaha ja vaigu ehk pigi segu, sellega hautati roos välja. Roos sarnanes koeranaelale.

Kõhust lahti teeb linaseemne keedis.

Tiisikuse vastu männivõsude vett linaseemnekeedisega sisse anda.

Kõhupõletiku vastu aidata see, kui süüa kuivi linaseemneid.

Pasandamise vasta inimesel tedremadalad ja linaseeme.

[Paised]
Ka keedetas linaseemnetest paks pudru ja pandas rätikuga peale.

Linaseemne-hautist ja -vanne tarvitatakse paistetuste ja mitmesuguste valude vastu.

Karjuvat last suitsetati nisujuure või linaseemne suitsuga.

[Köha]
Keeta mett ja sibulaid pooliti niikaua, kuni sibulad on läinud üsna peeneks. Lasta segu läbi linase lapi ja anda haigele 1 tl. seda vedelikku sisse. Kui vedelik saab liiga paks, siis võib vett juure lisada.

[Haudumist arstitakse...]
Linane riie tuleb varvaste vahele panna, et varbad lahus oleksid.

Lastele kaabiti haudund kuha pääle toore tuhli kaabet. Haudund kuhale pandi veel püülijahu, seinavahelt otsiti koijahu, põletati linust riiet ja pandi seda tuhka pääle.

Paiseid pole tihti üldse arstitud. Lastud niisama iseenesest paraneda, kusjuures, et paise läheks ennemini "jooksma" (mäda hakkaks välja voolama), paisele pandud peale paiselehti või toodud siis apteegist paiseplaastrit, mida määritud linasele lapile ja mis siis pandud paisele.

Lehtorn ja konnasilmad kauvad siis, kui pane linase riide peale mädareika kaapet. Ja mässi haige koht sinna sisse, pea seni, kui nad pehmeks lähevad ja kauvad.

Pundund kohale pannakse linase riide ehmeid ja kardulitärklist.

Nüüd ööldakse pimesoolika põletik, vanaste oli kohe rohi teada, kui paremal pool külle sees häda oli. Keedeti linaseemepudru, seda pidi sööma kolm korda päevas, see pani kõhu jälle käima ja haigus kadus kohe. Linaseemne keedis on ea inimesele ja loomale, kui loomal kiilikas kinni aitab linaseemne vedelik.

Koeranaela peale on hea linaseemne ja rasva segu keedetult ja nii tuliselt peale panna kui võib, kisub mäda välja ja parandab kiirelt.

Linase riideräbala suitsu lasti kõrva ja ka silma, kui need haiged olivad. Suitsuga arstiti lapsi linase narmaste ehk ka linase riide suitsuga. Mulle enesele lasti kõrva haiguse korral linase riideräbalate suitsu kõrva. Teine kord lasti kange nohu korral linase narmaste suitsu ninasse ja silma. Ja kohe tundsin paremust.

Kõrva arstiti ka kadakarasvaga. Kevadel ilmub kadakate okstele kollane rasvataoline või sülditaoline ollus. See aeti lusika sees kuumaks, muidugi ikka nii, et ei põletanud, ja kasteti puhas linane tropp sinna sisse ja pandi kõrva, kui kõrvad haiged olid.

Piirituse ja kummelitee kompresse on pantud, siis kui silmad punetasid ja valutasid. Kompressiks on tarvitatud kulunud pehmet linase riide lappi, see pantud mitmekorra kokku, niisutatud piiritusega läbi, asetatud silmadele ja seotud ümbert pää kinni. Kui see lapp palavaks läinud, siis asetatud jälle uus külm niiske lapp asemele. See kordunud, kunni punetus ja valu vähenenud. Silmavõietust siin ei ole kuulda.

Väga hea abinõu olla, kui silmad punetavad ja paestetanud ja kipetavad, tuua kevadel, kui esemesed kesalilled (kohaliku nimega kanaperssed) on õitsema hakanud, korjata nende lillede õise, õhtupoole, kui vihma ega kastet ei ole. Lasta teisel pääval natuke varjulises kohas kuivada, siis sooja, aga mitte kohe lüpstud piimaga keeta, kuni see segu pruunroheliseks läheb. Siis lasta seda läbi riide (linase) imbuda, et roog ja muu kõnts jääb lina peale. Lasta seda jahtuda. Siis kui nii soe veel on nagu lüpstud lehmapiim, võib seda panna ööseks lapiga silmade peale ja paari pääva pärast paranevad silmad.

Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

Hauudund varvaste vahele pandi linase riide ehtid (udemeid) ehk kuiva sammelt seina vahelt.

Mineval aastal oli ühel vanainimesel jalg haige, sinine ja märg. Kui astus, jäi märg jälg järele.
Tegime leivataignast kokori, teiseltpoolt võiga. Jalg hakkas sügelema. Hoidsime öö otsa peale. Hommikul vannitasime kummelis. Siis tegime linasest riidest pintsli, pesime tõrvaseebiga. Panime linase riide jala peale, pigistasime. Siis panime värskeid kaselehti kotiga ümber jala. Õhtul jälle panime taigna peale jne. Nii massasime nädal aega. Jalg sai terveks.
Talvel saab vihta panna keeva vette, neid lehti saab kasutada. Este võib selle vee sees jalga vannitada.

Põlend haavad: kui keevä veegä kuskilt sai põletud, siis pandud tuleroosi vett peäle. Linaseemne lihti keedetud koa peale panna.

Linaseemnepuder lapiga peale panna paistetuse ja paisete peale, parandab haiged kohad kiiresti.

Linaseemneõli lubjaveega pooleks aitavad värskete põlenud haavade vastu.

Lõhenemine, siin öeldakse pakatamine, arstitakse puuvaiguga, lõhe või pragu pannakse kuuse vaiku, mis alles värske ja vedel on, täis, seotakse linane lapp peale, mis vaiguga koos ihu külge kinni hakkab, ja on nii kaua koos, kuni haav terveks saab, siis tuleb isegi pealt ära.

Mina ei tea küll muud rohi midagi, kui ma noorem olin, oli mul seonde häda, et olin tihtipeale kõhust kinni. Küll sai neid apteegirohte kah kasutatud, küll arsti kirja järgi ja ilma, midagi ei aidanud. Siis Halliste kaupmehe Maasiku naine ütles: „Söö iga päev üks supilusikatäis linaseemnet ära.“ Mina keetsin ära. Saingi terveks tänaseni.

[Raudrohi] oli ühtlasi ka haavarohi. Pealt seoti kinni linase riidega.

Mao- ja 12-sõrmiksoole haavandite puhul:
Linaseemnevesi. Keevasse vette panna tõmbama linaseemneid arvestusega, et vedelik saaks paksem veest - niisike linane. Juua pidevalt läbi päeva. Vett mitte tarvitada. Kui vedelik on otsas, võib samale segule kallata peale uut vett senikaua, kuni vedelik on veel paksem. Juua 2-3 kuud ja siis umbes kuu aega vahet pidada. Muidu pidi pianärvidele pahast mõjuma.

Haavad ja nende liigid.
Vanasti sõja ajal, kõnelesid vanad mehed, ja ka hiljem suleti verejooks tõrvaga, mässiti siis linase riidega kinni. Ka paneb verejooksu kinni üheõiega haraklill (karikakar). Selle rohelised lehed pigistatakse puntrasse ja tilgutatakse seda rohelist vedeliku haavi pääle ja valge soo sammal.

Mädand haavad.
Mädand haavade peale pandi kuusevaiku (kuusetõrva). Vaik toodi metsast kuusepuu küljest videlat kollast, seda pandi haavade peale. Kinni seoti vana linase riidega.
Umbkasvajale tehti soola-leiva puru, pandi peale ja seoti vana linase riidega kinni.

Lõigatud haavad.
Värske haav, et verd sulgeda. Võeti laest või laua alt ämblikuvõrku, pandi haavale peale, ja toore kartuli õhukene lõik, veel raudrohu värskeid ja kuivatatud õisi ja lehti, veri jäi nende tarvitamisel kinni, muidugi haav seoti vana linase riiderebaga kinni.

Haavale pandi peale linaseemne vett, et seda külge ei hakka. Munavalgega määriti, kui ihukoi tegi augud.

Põlend haav. Pihlakakoortelt mähk ära kaapida ja koori keeta. Külmalt linase lapiga kompress peale panna. Ka munavalget peale panna. Mitu korda kompress panna. Mähk linase lapiga peale panna. Minu isa põletas praagaga ennast, nahk tuli ära. Selle rohuga sai terveks. Arst ei aidanud.

Maohaavad. Linaseemneid keeta ja seda vett juua. Üks inimene sai terveks. Tundsin seda.

Kõhukinnisuse vastu võeti sisse linaseemne leotist ja kastoorõli.

Haudunud kohale pandi kartulijahu, linase riide heideid, teelehti ja varba alla villast lõnga.

Kõhukinnisus. Joodi keedetud linaseemnevett.

Kui haav läks mädanema, tehti kodust salvi.
Resept:
Kuusevaiku 25 g
Mageda võid 25 g
Suhkurt ½ tl
Meevaha 20 g
Soovitav apteegist tuua vana haavaplaastrit, need kõik kokku keeta. Selle salviga paraneb mädand haav. Olen teinud endale ja ka teisi õpetanud. Igaühele on head tagajärjed. Haav seoti linase ehk takuse räbalaga, see pidi olema vana riie. Paar kord seoti ja haav oligi terve.

Viha. Kui kusagilt oli katki, kui paranema hakkas, siis hakkas sügelema, siis kriipisid, ümber lõi vistrikud, neid vistrikuid kutsuti küünevihad. Neid raviti, pandi küpsetatud sibulatükk peale ehk soolaleiva puru, näriti soolleib ja sool segamini, pandi vistrikule peale, seoti linase räbalaga kinni.

Konnasilmade rohi.
Värsked sibulad lõigatakse keskelt pooleks ja pannakse äädika piiritusse kuueks tunniks likku. Õhtul enne magamaminekut pannakse üks sibulapool konnasilmale ja köidetakse linase lapiga kinni. Teisel hommikul on konnasilm nõnda pehme, et võib ära kaapida. Sibulate asemel võib tarvitada ka leiba.

Saunas raviti jooksvahaigust. Haige oli saunalaval, võeti üks väike rümkatäis (klaasitäis) saarepuu tõrva sisse, viheldi hästi kuumas leilis.
Tõrva kuumutati saarepuust kodusel teel.
Palavikku võeti alla mustasõstra keedisega, pandi kuuma vette ja anti haigele juua. Söögiäädekas segati külma veega, linane riie kasteti selle segusse, väänate kuivaks ja pandi haigele ümber. Seoti vellase rätiga kinni, hoiti niikaua, kui riie läks kuumaks (soojaks), siis korrati mitu korda.

Kõhukinnisuse vastu võeti keedetud linaseemne vett 3 supilusikatäit päevas.

Haavad.
Haavad, mis värsked olid, pandi kohe viina peale, siis võeti kuskilt nurgast ämblikuvõrku ja pandi haavale peale, kui veri jäi kinni, siis pühiti võrk maha ja haav seoti linase lapiga kinni.
Mädand haavale pandi teeleht peale, seoti kinni linase sidemega, seda korrati mitu korda päevas.

Mädand haavale pandi kuuse- ja männipuu tõrva peale. Sidemed olid vanast linasest riidest. Puuvillariidest sidet ei tehtud, see andis viha.

Palavikku, mis tekkis külmetusest, raviti külma vette kastetud linase riidelapiga, asetatud see pähe. Anti juua haput jõhvikavett.

Kui kollatõbi on, siis pandi linapeo patta ja joodi seda keeduvett.

Linaseemne vedelikku tuleb juua maohaiguse korral.

Aga kui kõht kinni oli, suvel keetis rabarberivett, andis seda juua, ise ütles: porrparri, see teeb kõhu terveks. Talvel andis linaseemne vett.

Kõht kinni.
Kõhukinnisuse puhul kige parem linaseemen. Paar supilusikutäit võtse ärä.
Kuivast peräst võtse suhu ja et sa hammastega neid puruss ei süügi, vett pääle ja tegi korda.

Arstimisi:
Haavale pandi linane lapp ümber ja siis valati kaseurva viina peale. Kaseurva viina saadi, kui kaseurbadele valati viin peale ja siis soojendati.

Kuuekümnendal aastal jäin haigeks. Mul oli mauvähk. Siis ei võinud kõndida ka, nii kuum valu oli sies. Arst ütles, et peab lõikama, aga mina ei lasknud. Hakkasin juoma kasekäsna leotist ja salpetrit ja sai terveks. Kõige viimaks jõin linasiemne kiedist. Nüüd olen kaheksakümne aastane.

Teine tee oli nassudel samuti, hõõruda linase lapiga ja visata tulle, öeldes ise "puhas mulle, nassud sulle."

Ma olin rõuges, aga mul ei ole ühtegi märki kuskil peal. Minu onu võttis lina, kastis piirituse sisse, keeras kuivaks ja mähkis mind sisse. Kui see kuivaks läks, võttis uue, kastis märjaks ja keeras mind jälle sisse. Nii tegi seni, kui ma terveks sain. Mul ei jäänud ühtegi märki.

Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

Mul oll tütar viie-kuvve aastane. Olli üts koirakene tullu, lats heitü tuud ja tull kainla alla paistus. Piusa takah oll üts vanainemine, tuu opõt. Linaseemne kiitse är, koorega pidi kiitma, pandse paar korda pääle, alanes är.

Palavikus haavadele tuleb kukehari katki teha ja linase lapi vahele panna ning sellega haava peale panna.

Kui sul sõrm oli põlenud, keedeti linaseemneid ja searasva pandi haavale ja sai terveks. /---/

Roosiravil on see linaseemne õli esimene.

Konnasilmad.
Konnasilmi raviti äädika ja sibulaga. Sibulas leigati pooleks ning pandi äädika sisse likku 24 tunniks. Siis pandi äädika sees leos olnud sibul haigele konnasilmale peale ning linuse riide lapp ümber. Nii kaua peeti äädika sees leos olnud sibul haigel konnasilmal peal, kuni see ära kuivis ja kadus.

Kõhuhäirete vastu linaseemne keedis (lastele suhkruga nagu kissell).

Kõrvapõletik: süüta põlema linasesse riidesse mähitud tükk mesilasvaha, lasta selle suitsu kõrva, korrates seda mitu päeva järjest (mind arstitud).

Muud nahahaigused olid lubikärnad, mida raviti linaseemne pudru ja väävlisalviga.

Mädase haava puhul nägin, kui ema keetis ühte salvi või plaastrit, mis koosnes hapukoorest, meevahast ja kuusevaigust. Vaik, valge pehme, mida suvel kuusk välja ajab katkisest kohast. See salvikeetmine toimus järgmiselt. Algul keetis hapukoort panni peal nii kaua, kui sellest rasv järgi jäi, korjas selle piima lisandi, mis mustaks kõrbes, ära ja siis lisas meevaha ja kuusevaigu hulka. Keetis niikaua, kui need kõik olid sulanud üheks massiks, valas karpi ja lasi ära hanguda, siis määris linase lapi peale, asetas haavale, sidus kinni ja nii parandas ta alati haige jala haava ära. Haava kuivendamiseks tarvitati joodavormi pulbrit. Ka pandi haavale uriini kompresse.

Liigliha kasvatamisega, nagu seda inimesed kutsusivad, tarvitati suhkurt ja mett, mis määriti linase lapi peale. Rahvasuu ütles, et linane on isegi rohuks.

[Haudumine] Et varemalt naised ei kandnud rinnahoidjaid ja kellel olid hästi lihavad rinnad, siis käsivikatiga niites rinnad õõtsusid kahele poole, hõõrudes higiseid nahapinde vastu mööda, mis lõpuks hakkasid veritsema ja inimene ei saanud enam seda tööd teha. Ööseks pandi ka siin kaali- ja teelehti, mis eelnevalt puhtaks pestud ja ära kuivatatud, rindade alla. Kui punetus ja palavik kadusid vähemaks, siis pandi rindade alla puhas linase riide lapp, mis kartulijahuga puistatud.

Liigeste ja soonte haigused.
/---/ Ristluude- ja põlvevalude korral tehti kaerakõlka, kuuse- ja männioksa vanne. Oli suur puust vann, kuhu täiskasvand inimene võis poolseljakile sisse end lasta, nii kuumalt, kui ta leotist kannatas, kõlkad või oksad olid seljale toeks ja siis tõmmati mõni paks linane riie üle vanni kuni vannivõtja lõuani. Kui niiviisi kaks-kolm korda nädalas end hautati, tunti end palju paremini.

Silmad jooksevad vett.
Kui silmad vett joosevad ja kibedad on, siss pandi kardulekaabet kahe puhta linase rõõvatüki vahele ja siss pandi silmi pääle. Kardul on üks kiskja asi, kisub palaviku välla.

Mädapaise.
Mädanevale paisele pandi küpsetatud sibul peale seda tihti vahetades. Võis panna ka mageda või ja rukkileiva puru vaheldumisi. Oli ka pandud toorest hakitud sibulat. Peale puhkemist võis panna ka linaseemne keedist peale või rohelist kapsalehte.

Kõrva- ja kurguvalu puhul aeti kaerad panni peal tuliseks, keerati õhukese linase riide sisse ja seoti kas ümber kurgu või nii, et haige kõrv oli soojas. Kõige peale mähiti veel villane sall või rätik. Kurku kuristati soolveega.
Purdis pandi villase soki sisse kuuma tuhka, mis seoti ümber kaela.
Viru-Nigulas, Pärnal, kuulsin Tiivas Luule käest, et aitavat ka kurgu alla seotud soolaheeringas. Ei tea...
Kõige parem kurgutõve rohi oli ikkagi tuline piim võiga või meega.

Neeru- ja põievalu puhul ja kui kusi hägune on, joodud kaeraleotist. Ka linaseemne keedist ja leesikateed. Ka pohlavarte teed on tarvitatud.

Kõrvavalu puhul hautatud kaerad linasesse kotti ja kompressiks kõrvale ja ka ümber kaela. Üldse pea sooja.

Soolehaavad.
Soolehaavade ravi.
Tuleb juua linaseemnete keeduvett.

Lõike ja mõne muu haavandi raviks, eriti, kui ta kippus mädanema, kasutati tavalist kuusevaiku. Määriti linasele lapile ja seoti veritsevale haavale või mädanema hakkavale haavandile. Aitas.

Paisemuhk või muu verekihvtitus.
Saab võetud imalad (mage) searasva ja haput rukkileiba ja saab suus puruks tehtud ja paistetand valus koht sellega kaetud. Kui suur pais on, tuleb mitu suutäit puru teha, nii et paksult pääl on. Siis tuleb puhas linane riidetükk pääle ja selle pääle kasukanaha tükk, muud riidid ka veel, nii et soe on, ja paari päeva pärast hakkab mäda joosma. Siis on suur valu üle ja siis saab leivapuru päält ära pühitud ja pääle saab pandud kas kobraleht ehk teeleht nii kaua, kut terveks saab. Pesemiseks on kas lahja marjää- (aloun) -vesi ehk sinikivi vesi või oma kusi.

Isa oli ka seljast nii ära, aga temale sai panna kuumi kaeru selja alla, siis sai küll liikuma. Linase koti sisse pani kaerad, nii soojalt, et ikka peale panna sai. Pidid natuke märjad ka olema, et andis auru. Kuuma ei kannata, aur siis andis sooja.

Kui mees ära suri, siis tulid säärte peale nisukesed punased lupsud, sõrmeotsa suurused, valutasid, ei saand käia. Enne õpetasid, et sa olid surnuaias põlvili maas, see oli pöörmata maa, sealt tuli külge, et soolaga hõõruda ja surnuaeda viia. Ei aidand. Siis saadeti Kirblasse, et seal pidi suur tark olema. Siis see vanaeit sosises ja posises, andis vett pudelis, et seda sisse võtta ja jala peale posises. Ei see aidand ka. Siis üks õpetas, et võta üheksa sugu vilja, keeda ära, pese selle veega ja vii see vesi neljapäeva õhtul ristteele. Aga võta hõberaha ka, kas viska ta ka sinna veega või kaabi hõbevalget vee sisse. See võttis ometi ära, sain käia. Mõni ütleb, et üheksa sugu õitsvad puud ka, oksad, kui lehti pole talvel, või suvel lehti. Need maarohud kasvavad enamasti kõik liivamaal. Need viljad olid rukis, nisu, oder, kaer, hernes, uba, lääts, kanep, lina.

Lina (Linum usitatissimum L). Lapiga peale pandud linaseemne puder kaotab paistetuse.

[Lina (Linum usitatissimum L).] Õli teeb kõhu lahti, lubjaveega segatult parandab ta põlenud haavu.

Linaluu tee [Linum usitatissimum] - ussirohuks.

Linaseemned on roosi vasta.

Linaseemned: pehmendavad kuiva köha.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal ei tuntud tohtreid, siis olid kõiksugused taimekorjajad, kes taimedest rohte keetsid ja inimesi arstisid. Inimesed tarvitasid neid haiguse puhul. Nagu näiteks linaseemne pudru pandi paistetuste ja paisete pääle.

Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Noored kaselehed seotult linase riidega paistetuse pääle kaotavad selle.

Linaseemned - keedetakse ära ja tarvitatakse kurgurohuna.

Linasiimne. Kui om umbõ palanu, siss pandas linasiimneid pääle.

Linaseemned - roosi vastu.

Üheksa õlepead linase riide sees suitsu tehes nõiduse vastu.

Ussi hammustatud kohta vaja põletada linase nartsuga.

Nõiavahendiks.
Linapihu: paise vastu. Paisete korral minnakse ristteele. Vajutatakse paiset linapihuga, visatakse üle pahema õla ja lahkutakse tagasi vaatamata.

Linaseemned kõhu kinnioleku vastu ja kompressideks.

Lina. Linaseemne vett pandi haavale peale, et side külge ei hakkaks. Seda vett joodi, kui maohaavad olid. Tundsin seda inimest, kes terveks sai.

Ravi otstarbel on Koeru ümbruses kastatud:
Linaseemne keedis - kõhukinnisuse puhul.

Linaseemne hautus, paisõ- ja kasujarohi.

Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

Haavale on pandud ka lömastatud raudrohutee lehti. Seoti valgesse linasesse rätikusse. Peale pandud rohi pidi haavast palaviku välja kiskuma. Nõndamoodi on tehtud ka igasugu paistetuse puhul.

Lina - seemned keedetult tiisikuse vastu.

Arstirohu taimed. Lina.

Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Kui lastel mõni koht ära oli haudunud, kaabiti linase riide küljest helbeid või võeti palkidest koijahu tuhka. Raputati neid haudunud kohtadele.

Lastel “võeti harjaseid”. Kui lapsed olid kuised, määriti nad õllepärmiga kokku, keerati lina sisse ja nuheldi siis kasevihaga. Vahest võeti lina ära ja silitati lapse selga, siis pidi kohe tunda olema, kuidas kõik harjased välja olid tulnud. Kui aga harjased viletsalt võeti, siis puberteediajal (16-17 aastaselt) lapsele tekkisid vinnid näkku.

Nohu puhul tõmmati ninasse linase riide suitsu.

Nohu puhul tuleb linase riide suitsu ninna tõmmata. Peab puhas valge riie olema.

Kollatõbi. Pesta linaleotusveega. Kui soolast sööma hakkas, sai terveks.

Nohu puhul lasta ninasse linase riide suitsu.

Nohu vasta õli ja linase riide suits.

Lapse haudunud nahale pandi linasest riidest hõõrutud karbeid.

Nohu ajal lastakse linase riide suitsu ninasse, ka tõmmatakse külma vett ninasse.

Haudunud koht. Pandi peale koijahu ja linase riide helveid (kraabiti linase riide küljest).

Kui nohu oli, siis tõmmati linase riide suitsu ninasse.

Kui varvad hauduma läksid, põimiti õlekõrred varvaste vahele ja kaabitseti linase riide küljest seokesi helbeid, neid pandi vahele.

Külmast tuulest saadud kõrvavalu kaob, kui tuua puu otsast tuulepesa või lasta kõrva mõne toru kaudu linase riide suitsu.

Põletushaavule tilgutatakse aaloe mahla, linaseemne keedist ja nõgesemahla.

Mädahaavule pannakse kartulikaabet kahe linase riide vahel. Vanaeit näris võileiva peenikeseks puruks, mis pandi mädahaavale närtsu sees, et mäda rutem välja tuleks.

Rinnahaiguse puhul pandi linane riie põlema ja kisti seda suitsu suhu, samuti tarvitati piibus raudrohu õisi ning raudrohtu ka teena.

2-3 korda päevas pesta ja puuderdada kartulijahuga ning linane lapp vahel hoida, siis kaob iseenesest [valgevoolus].

Kui lapsel olid kahepoolsed, siis pandi katusesammelt veega patta ja lasti seda auru lapsele (laps oli vastavalt lina sees).

Kui nina ummune ehk nohu, tuleb linuse lõnga küdi haisu nuusutada.

Põlend haavale pandi pääle linaseemne ja õlle laastrid. Ka kala soolvett pandi pääle.

Soolatüükad. Iga tüüka jaoks linasest lõngast üks sõlm teha. Sõlmed viiakse kuuma sõniku sisse. Kui sõlmed on ära mädanenud, siis saab ka käsi terveks.

Lina. Linaseemned sisaldavad rasvast õli, mitmesuguseid ekstraktaineid ja ka vaha ning liimi. Nende linaõliste ainete tõttu mõjub lina pehmesti kõigi inimese kui ka looma organismi ilanahkade peale. Linaseemne tee mõjub limavabastavalt, erutust vähendavalt - tarvitatakse kopsuhaiguste ja ummuksuse puhul, viimasel juhul sellepärast, et ta teeb kõhu lahti. Ka neelatakse kõhukinnisuse puhul alla terved linaseemneid, mis kergendavad väljaheidet.

Laits viias sanna ja võetas harjassit. Võetas nisupüüdli jahu, õllesepp, sulatedu maarjaeä ja seebi vett, neist tehas taignas, määritas laits taignaga kokku, pandas linane mähi latsele ümbre, edimalt vihutas, perast mõstas ärä, ja laits om puhas.

Veel rohkem tarvitatakse lina aga väliselt. Üldiselt on tuntud linaseemne mähised. Selleks keedetakse linaseemned kas hõõrutuina või terveina pudruks ja pannakse siis puhtasse rätikusse peidetuna haigele kohale, nagu paistetuse, paise või põletishaava pääle. See pehmendab ja aitab kaotada valu.

Haavu, kuhu palav sisse on läinud, parandatakse nõnda: neile pandakse gipsituhka peale ja köidetakse siis linase riidega kinni.

Laste külgi pantud rõugeid (varjurõugeid), mis väga paistetama on läinud, parandatakse järgmiselt: võetakse toorest savi ja pandakse kahe linariide vahele ja pandakse rõugede peale, siis peavad nad ühe ööga terved olema.

Paiseid arstitakse järgmisel viisil: pärast vihtlemist võetakse saunaahjust märga tuhka ja pandakse linase riide abiga paise peale; see peab nad terveks tegema.

Verejooksmise kinni panemiseks tarvitatakse ämblikuvõrku, mis haava pääle pannakse ja verejooksmise kinni võtab. Seda sama teeb ka peenike linase riide kaabe ehk ka põletatud linase riide tuhk ja ka jahu.

Haavade vere kinni panek
I Ämblikuvõrk haavale
II Lasti oma vett peale
III Linase riide tuhka peale
IV Piibu tuhka
V Raudrohtu

Mul jalad olid väga haiged, alt ära. Ema linased linad võttis, tõmbas lõhki, tegi märjaks, tõmbas ümbre jalgade. Sain jälle käima.

Pöletusele pandi kõigepealt munavalget ja hapukoort ja värnitsat. Värnits on tehtud sellest linaseemnest ju, selle sees on linaseemneõli. Maohaavade vastu näib ka linaseemneõli. Üks mees oli 14 aastat vangis, ei saan seal rasvast süüa ja sai terves.

Köhaga linase riide suitsu sisse tõmmata, see kaotab ära.

Vanad inimesed ütlesid mõnikord: laps ei maga, peab võtma arjaseid. Pärm löödi ülesse, määridi ühe linase lapi peale ja pandi lapsele selga, siis viheldi. Mustad tüid tulid lapse seljast välja. Kui neid ei võta, siis inimese selg jääb kihlama.

Linaseemnetest tehti õlisid: linaõli, värnitsat

Vana rahva usk ja kuntstid; - ja arstimised.
Kui pisike laps kahe ku vanaks sai; siis segatud püüdli jahu ja pärmet vee ulka, se sodi märitud ühe suure lina pääle, visetud se riide lapse ümber ja üle täma pä aga ninda et laps mitte umusse ei jäänd; nüüd viheldi ägedas leilis seda last hästi heaste, kui riide välla võetud, siis õld veiked mustad tüngad selle riide külles nähä. - Seda ööldi arjakse võtmine, seda arstimist prugiti se pärast, et siis pidid sel lapsel hästi terved rinnad õlema.

Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

Kurguaiguste vastu tehakse linase riide suitsu.

Harjasid kaotakse pärmiga. Pärm pannakse linase riide pääle ja see ihu pääle. Nüid viheldakse nii palavas leilis, kui iganes võimalik.

Seetesest. Kui pind sisse läheb, sis akkab seetima, kus karjalastel seetisid jalad sui läbi, risu ja roisu sees joosid loomadega, ikki läksid tirlimbaki, tirlimbaki! Seetesel soolast pekiliha pääl ja küpse sibul ästi soojalt; kui katti läheb, kuse topsi sisse, pese sellega. Egas käega põle tarvis: linane lupakas orgi otsa, sellega suditad (=pitseldad). Märkus: sudi on pintsel.

Kui silmavalged punaseks läksid, pandi õhtul magama heites kummeliteega niisutatud linane lapp silmadele, see oli väga tõhus, mõnikord ka lihtsalt külma vee või hiinatee lapp.

Kurgu seestpuult haigusõ peräst om juud linasiimne õlli ja lambiõlli ka.

Kui varvaste vahed olid audunud, linase riide küllest kaabiti elbeid varba vahele.

Kuidas arstida käsnu
Omakootud linase lõngaga köidetakse käsn kinni ja pannakse nii palju sõlmi ette, kui palju käsni on. Seejärel mätsitakse sõlmed kokku, hõõrutakse sellega käsni ja pannakse mulla sisse. Kui lõng ära mädaneb, kaovad käsnad.

Nohu. Suitsetati linuse särgi sõldusega.

Audunud kuhale kaabiti linase riide päält ehteid (kaapeid, kiude).

Nohu. Kui pia valutab ja nina ummes siis tuleb võtta linase riide narmas, tuli otsa pista, suitsu ninasse tõmmata, see tieb lahkemaks.

Nohu vastu aitas linase riide kärtsa aisu nuusutada.

Koijahu haudunud asjale; kardofli jahu; linuse riide ehet sai kaabitud.

Haava rohitsemine. Kui haav ajab õisvett välja (lammumise puhul) siis kaabitakse noaga linase riide päält, saadud linane kaabe (lina vatt) pannakse haavale pääle.

Roos. Roosi arstiti ka sellega, et määriti linaõliga.

Käsnad. Sulutüüsid arstiti vanasti sedaviisi, et linase lõnga sisse seoti nii mitu sõlme mitu sulutüüd oli ja see lõng viidi reaste tilkade alla, kus päike peale ei paista ja ise seda kogemata ei vaata. Kui sõlmed olid katki mädanenud, siis olid sulutüüd ka kadunud.

Nohu vasta tehti linase riide suitsu.

Kui sõrmed vastavad, siis lasta linuse riide suitsu peale. Linuse riide tuhka võib ka peale panna.

Nohu. Nohu korral olla tehtud linase riide suitsu ja seda ninast läbi tõmmatud suhu mitu korda. Ja nohu olevat ära kadunud. Ka soolvee (soolase vee) ninast läbi tõmbamine olla aidanud.

Ma olin Kütil heinaseemet külvamas. Kas ta rebestas või, jalga lõi valu. Perenaine tõi paiselehed. Ma pesin need puhtaks, panin akna peale laiali. Hommikul panin kompressiks. Ma pole jalale toetada saanud. Linase riide mässisin ümber. Üks päev oli, võtsin lahti, üsna palju oli alanenud.
Mis löhna teeb öue peal, see on ka üks kummel, koerakuserohi, aga tal ei ole neid valgeid öisi.

Nohu vastu aitas linase riide tuhka nuusutada.

Sõrmed vastasid kui tõmbad puu oksa vaksoksa (s.o. vastuoksa) puu küljest ära. Või koti vastu käsi pühid. Püust es lasta rugisi läbi tõmmata kui sa põllal keisid. Tuli teha linuse riide ehk koti narmaste suitsu.

Nohu vastu aitas linuse särgi sõlduse suits ja toruks keerdud papri suits.