Rahvapärased taimenimetused

Lagrits

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kõhu korrashoiuks joodi lagritsaleotise vett, söödi sibulat võileivaga - mis pidi ka söögiisu andma. Tarvitati ka apteegist ostetud „kõhuvalutilkasid“.

Ku köhä olli, siis oodeti arjukest, see tõi lagritsed.

Köha.
Köha puhul tambiti lagritsast ja joodi õllega.

Kui tema veel noor olnud, kasutatud palaviku arstimiseks jõhvikateed ja taanikuninga tilkasi (nüüd ta teadvat, et taanikuninga tilgad on lagritsatee).

V.a. hra Dr. G. Vilbaste. Käesolevaga saadan Teile mõned rahvapärased taimenimed, mis on mul meeldejäänud lapsepõlvest ja mida ma ka hiljem olen kuulnud rahva hulgas liikudes. Olen kirjutanud iga taime kohta kõige enne Teie määrajas „Eesti taimestikus“ esineva nimetuse, selle järele teadsuliku nimetuse ja kõige lõpuks rahvapärase taime nimetuse, mis on ka punasega allakriipsutatud. Rahvapärase nimetuse lõpus sulgudes asub kihelkonna nimetus, kus olen kuulnud esitatud nime. Taime nime järele esineb lühike kirjeldus tarvitamise, nime tekkimise jne. kohta. Taime kohta, mille nime järele kirjeldust ei ole, puuduvad mul lähemad teated. Austavalt, V. Tiitma. Mõntus, 31. augustil 1937.a.
Kivi-imar (Polypodium vulgare). Lagrits (Jaani k. Saaremaal).
Nime andmise põhjust ei tea. Lagritsijuurte leotis arvatakse viigi (paelussi) välja ajavat. Nimi esineb Jaani, Pahila ja Võhma külades.

Lagritsajuurikaid tarvitatakse köharohuks. Juurikad korjatakse enne jaanipäeva, keedetakse ja võetakse sisse.

Lakritsajuurtest ja tiimjast tehakse köharohtu, viimast tarvitatakse ka vorsti maitseaineks.

Arstimine.
Kogemata lõigatud, löödud või kriimustatud haavale kohe kusta pääle ja pärast, et haavast verd ei tilguks, pandi pääle õige paksult ämblikuvõrku ja seoti närtsuga kinni.
Köha vastu oli lagrits - lagritsapulk, mida talvel "harjuskid" tõid, mis oli magus ja eriti meile, lastele, väga meeldis.
Lastesünnitamine naistel sündis ikka soojas - saunas nagu "Vargamäe" Andrese naisel Krõõdalgi ja sünnitamisel abiks oli tuntud küla "vanamoor".

Parim vahend köha vastu on lagritsapulk.

Säälsamas kasvab ka vähesel arvul kivi-imarat (Polypodium vulgare L.) ja mõned eksemplarid mets-seahernest (Lathyrus silvester L.). Meil rahvas kutsub seda leiukohta Soeveks ehk Soeve kivistikuks. Ta asub Purtsa külast umbes 1 kilomeeter põhja poole. Pean vabandama, et rahvapäraseid taimenimesid on küll vähe, aga loodan, ehk leiavad nad siiski Teie kogus tarvitust.
Kivi-imarat kutsutakse Purtsas lagritsiks - magusjuureks. Lagritsiteed tarvitakse tiisikuse ravimiseks ja selle tagajärjed olla ka kaunis head.

Ja siis mees korjas valerjaani juuri ja lagritsa juuri. Mul oli liiga hea mees, ta mulle ei ütlend ühtegi halba sõna ja kõike tegi.

Lagritsad. Lagritsa juured. [rohud]. Arstirohi. Sõnajala sarnane kasvab enamiste raudkivide juures; kus veel mulda või muud kamarat kivi peal juhtub olema siis ka selle peal.

Kaubaga ümberrändajad venelased (harjukesed) ja juudid müüsid koduapteekide jaoks "lendavat kulda", mida lendva äralaskmise puhul sisse anti, see oli harilik lehekuld. Rabandusekivi (väävelhapu antimoon) võeti sisse rabanduse sarnaste haiguste puhul. Peale nende müüdi veel sikaverd, lagratsit, juudasitta ja ussirohtu.

Nohu ja köha.
Nende hädade puhul sunniti nohutajat higistama, juues pärnaõie teed. Ninasse pandi toorest lömastatud sibulat. Ka tõmmati külma vett ninasse. Köha puhul soovitati keelele määrida järgmist segu: 2 supilusikatäit suhkrut ajada pruuniks, lisada 2 supilusikatäit võid ja sama palju mett. Lasta keema ja lisada 1 supilusikatäis lagritsapulbrit (mida sai apteegist). Rinda soovitati määrida anerasvaga. Mõned määrisid ka prantsuse tärpentiiniõliga.
Tarvitati ka järgmist ravimit: paar supilusikatäit peenestatud põdrasamblaid ühe toobi vee sees keeta, kuni vett veel umbes üks klaasitäis järele jääb. Seda kanget teed võtta siis 7-8 korda päevas üks supilusikatäis korraga.