Rahvapärased taimenimetused

Emanõges

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 12, 169 (34) < Väike-Maarja khk. (1890)
Emanõekse õied ühes valge härjapeaga keedetud on head põiehaiguse vasta.

H II 34, 771 (12) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Emanõgesed, nõianõgesed (Lamium alb.). Sigadelle lõuatõbe (kui sial muhud lõuapäras on) vastu sisse anda. Inimesele ehmatuse ja langetõbe vastu.

EKS c, 64 (2b) < Põlva khk. (1891)
[Labiatae]
Lamium album
Emanõges. Emanõgestest tehtud vihadega saunas vihtlemine tegevat sigimata naisi siginevaks.

ERA II 24, 533 (1) < Türi khk., Särevere v., Põikva k. (1930)
Valgete vasta võetakse valge ristikheina tupsusi, koerputke õisi ja emanõgeseid, nendest kolmest kokku keeta teed ja seda juua, nii palju kui tahab. Piimatoitusi ei tohi siis süia.

ERA II 141, 105 (61) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Emanõgesega keedetasse kuuriidid, kui nad on valged (?), ja juuasse seda vett.

ERA II 193, 563 (48.1) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Ravimiks [valgevooluse vastu] on valge emanõgese õied ja veel üks punaste õitega lill, mis kasvab suurte põõsastena.

ERA II 193, 568 (49.6) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Loopre k. (1938)
[Rohkete kuuriiete puhul]
Mõned keetsid metsarohtusid, nagu nt. emanõgese tee, mõni tarvitas sel puhul sula puuliimi.

ERA II 193, 570 (49.14) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Jõin rohkete kuuriiete korral valge emanõgese teed.

RKM II 111, 109 (360) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Emanõgeste tee on naiste valgetevooluse vastu.

RKM II 174, 94 (4) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli naistel valgete voolus, siis keedeti emanõgeste vett ja joodi.

RKM II 254, 444/5 (27) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Emanõges - tehti teed neist õitest - jälle midagi peavalule, nohule.

RKM II 257, 414a < Palamuse khk. (1968)
Valgete vooluse vastu on munakoore pulber ja emanõgese tee. Ema teadis seda. Üks vanainimene õpetas.

RKM II 293, 510 (11) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. (1972)
Mul on kopsuastma. Ma hakkasin jooma emanõgese teed. Tableti võtsin alla ja teed joon peale. See tee võtab röga lahti ja mul on nüüd palju parem.

RKM II 346, 408 (5b) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Pissed, kollase õedega, naestehaiguse vastu. Ka emanõgese õied.

RKM II 449, 496 (16) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Need on head südamerohud küll. Emanõges, öeldakse neid. Üks nisuke õis panna poole liitri peale. Üheks päevaks - peale söömist pool tundi juua klaasitäis või pool. Nädal aega juua ja siis laupäev-pühapäev pidada vahet.

KKI 68, 549/51 (1) < Mustjala khk., Võhma k. (1978)
Haigus.
Vanasti olid haigused väga rasked. No lemm (kollatõbi), see vöttas kollaseks; süülis (sügelised) oli see, kui suured villid löid ihu pääle, no määriti küll, ega need rambad muidu ää läind; soehaiguse (tüüfus) ajal isegi juuksed tulid ää; reima, see oli tulusam, see vöttis jalad isegi ää. Törvavett ja kasekarba vett tarviti, aga kes siis arsti juures käis. Pandi patta ja keedeti. Roosisönu tunti ka, siis ikka kasutati, tindiliiats pandi paberi peale. Rohud olid ikka vörtsik (hapuoblikas), sinine ätses (rukkilill), emanöges (piimanõges), selle valged öied on jo naiste rohud.

Vilbaste, TN 1, 669 (9) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Emanõges. Keedetakse teed naisterahva valgete vastu.

Vilbaste, TN 1, 963 (6) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Valge piimnõges - emanõges, nõianõges. Õied teeks valgete vastu.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.19) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Emanõges on ehmatamise vasta.

Vilbaste, TN 2, 267 (b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Emanõged olid tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (25) < Kanepi khk. (1929)
Emanõgest (Lamium album) tarvitatakse samuti köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 254 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Emanõges oli krampide ja närvihaiguse vastu. Rohi keedeti ja joodi ning tehti vanni.

Vilbaste, TN 7, 262 (30) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Emanõgesed - ehmatuse vastu ja kurguhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Emanõges on ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Emanõgese vett ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (26) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Emanõgesed - südamehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (49) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Emanõgesed - südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 473 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Emanõgestest saab teed (emanõgest nimetakse teistmoodi naisnõges).

Vilbaste, TN 7, 834 (6) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Emanõges, suskja - tarvitatakse ka rematismuse ja tuimaks jäämise vastu vihtlemisega saunas ja päikesepaistel.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 16) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Emanõgese tee neeruhaiguse vastu.

RKM I 9, 383 (21) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

H II 43, 364 (57) < Suure-Jaani khk. (1892)
Emanõges /---/ Lamium album (Familie Labiatea) Noorest päest saama head suppi (valged)

RKM II 384, 184 (55) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Juuste väljalangemine.
Keedeti urvapaju (tibude paju) koort koos takjajuurtega ja selle vedelikuga pesti pead, mis pidi soodustama juustekasvu ja takistama peast väljalangemist. Emanõgestest keedetud leotisega pestes andis juustele ilusa läike.

Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.