Rahvapärased taimenimetused

Emanõges

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Emanõekse õied ühes valge härjapeaga keedetud on head põiehaiguse vasta.

Emanõgesed, nõianõgesed (Lamium alb.). Sigadelle lõuatõbe (kui sial muhud lõuapäras on) vastu sisse anda. Inimesele ehmatuse ja langetõbe vastu.

[Labiatae]
Lamium album
Emanõges. Emanõgestest tehtud vihadega saunas vihtlemine tegevat sigimata naisi siginevaks.

Valgete vasta võetakse valge ristikheina tupsusi, koerputke õisi ja emanõgeseid, nendest kolmest kokku keeta teed ja seda juua, nii palju kui tahab. Piimatoitusi ei tohi siis süia.

Emanõgesega keedetasse kuuriidid, kui nad on valged (?), ja juuasse seda vett.

Ravimiks [valgevooluse vastu] on valge emanõgese õied ja veel üks punaste õitega lill, mis kasvab suurte põõsastena.

[Rohkete kuuriiete puhul]
Mõned keetsid metsarohtusid, nagu nt. emanõgese tee, mõni tarvitas sel puhul sula puuliimi.

Jõin rohkete kuuriiete korral valge emanõgese teed.

Emanõgeste tee on naiste valgetevooluse vastu.

Kui oli naistel valgete voolus, siis keedeti emanõgeste vett ja joodi.

Emanõges - tehti teed neist õitest - jälle midagi peavalule, nohule.

Valgete vooluse vastu on munakoore pulber ja emanõgese tee. Ema teadis seda. Üks vanainimene õpetas.

Mul on kopsuastma. Ma hakkasin jooma emanõgese teed. Tableti võtsin alla ja teed joon peale. See tee võtab röga lahti ja mul on nüüd palju parem.

Pissed, kollase õedega, naestehaiguse vastu. Ka emanõgese õied.

Need on head südamerohud küll. Emanõges, öeldakse neid. Üks nisuke õis panna poole liitri peale. Üheks päevaks - peale söömist pool tundi juua klaasitäis või pool. Nädal aega juua ja siis laupäev-pühapäev pidada vahet.

Haigus.
Vanasti olid haigused väga rasked. No lemm (kollatõbi), see vöttas kollaseks; süülis (sügelised) oli see, kui suured villid löid ihu pääle, no määriti küll, ega need rambad muidu ää läind; soehaiguse (tüüfus) ajal isegi juuksed tulid ää; reima, see oli tulusam, see vöttis jalad isegi ää. Törvavett ja kasekarba vett tarviti, aga kes siis arsti juures käis. Pandi patta ja keedeti. Roosisönu tunti ka, siis ikka kasutati, tindiliiats pandi paberi peale. Rohud olid ikka vörtsik (hapuoblikas), sinine ätses (rukkilill), emanöges (piimanõges), selle valged öied on jo naiste rohud.

Emanõges. Keedetakse teed naisterahva valgete vastu.

Valge piimnõges - emanõges, nõianõges. Õied teeks valgete vastu.

Emanõges on ehmatamise vasta.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Emanõged olid tiisikuse vastu.

Emanõgest (Lamium album) tarvitatakse samuti köha vastu.

Emanõges oli krampide ja närvihaiguse vastu. Rohi keedeti ja joodi ning tehti vanni.

Emanõgesed - ehmatuse vastu ja kurguhaiguse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Emanõges on ehmatuse vastu.

Emanõgese vett ehmatuse vastu.

Emanõgesed - südamehaiguste vastu.

Emanõgesed - südamehaiguse vastu.

Emanõgestest saab teed (emanõgest nimetakse teistmoodi naisnõges).

Emanõges, suskja - tarvitatakse ka rematismuse ja tuimaks jäämise vastu vihtlemisega saunas ja päikesepaistel.

Emanõgese tee neeruhaiguse vastu.

Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

Emanõges /---/ Lamium album (Familie Labiatea) Noorest päest saama head suppi (valged)

Juuste väljalangemine.
Keedeti urvapaju (tibude paju) koort koos takjajuurtega ja selle vedelikuga pesti pead, mis pidi soodustama juustekasvu ja takistama peast väljalangemist. Emanõgestest keedetud leotisega pestes andis juustele ilusa läike.

Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.