Rahvapärased taimenimetused

Sookael

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Jooksvarohi. Võta kolm hobusesitahunnikud, igaüks ise kohast, üks kamalutäis sookaelu, üks tsetverik heinapebresi, kaks kamalutäit keedusoola. Kõik panna ühte tõrde ja kallata keeva vett peale, pealt riidega kinni katta. Hoida nii kaua, kui vesi on paras soe, et võib sisse minna ja seal istuda 20 min., sealt väljudes pesta leige veega ennast puhtaks, kuivatada kuivaks ja voodi heita kolmeks tunniks sooja teki alla. Kaks-kolm vanni kautada jooksva täielikult.

Sookaelateed joodi jooksvahaiguse pärast.

[Tiisikus]
Sootsähkna ehk sookaela (Ledum palustre L.) õite teed.

Sookaelud - nendega arstitakse jooksvahaigust; pannakse ööse magades ala; neid keedetakse ka.

Sookael on jooksva vastu, õllest tehakse teed, mitte väga kanget.

Sookaelad (Ledum palustre) - kopsuhaiguste vastu. Keedetakse õisi ja oksi vees; võib oksi koguda talvelgi.

Reuma arstimiseks apteegi rohtudest jooksvaeli, poomeli, puupiiritust ja selle leotist. Viina sees leietatud sireliõite, kanavarba, sassaparilla, sookaelte, ülaste ja sõnajala lautisi.

Kaelunupsusi pandi vannivette (reuma puhul).

Sookaela ja näsiniine leotises vannitatakse jooksvahaiget.

Sookael on hea köharohi.

Sookaeltega ja sassaparilladega raviti jooksvat. Vanasti oli jooksva, nüüd on radikuliit. Need teevad uimaseks. Ikka tehti leotist mingisugust.

Sookaeltest sai ka abi radikuliidi või reumavalu puhul. Ka joodi sisse. Arst pole rohkem lubanud, kui pool klaasi päevas.

Arstimiseks [tarvitatakse]:
Ubinaheina, sookaelmeid, veriheina.

[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Sookaela juuri (vanniks ja teeks).

[Arstirohuks:]
Sookaelad.

Suukikka (sookaelud) õisi pandakse tee sekka „rinnarohus“. Kasvavad samblasoodes.

Sookael, sooporss, soopraht [Ledum palustre]. (Mõned jälle kahte viimast nime selle taime kohta ei tea, ainult eelmise kohta).
See on ka arstirohi jooksvahaiguse vastu nagu eelminegi (soopaju [eelmisel see nimi aga maha tõmmatud]). Selleks tehakse vannisid. Tehakse ka vannisid segu soopajuga. Kui jalad üksinda haiged (jooksvast), siis leotatakse jalgu selle vee sees (kas sookaela ehk sookaela ja soopaju seguvee sees). Mõned võtavad ka sisse sookaela vett (jooksva vastu), aga et ta väga kange (kihvtine) on, siis ei soovitata seda mitte teha, olgu siis, kui väga lahja vesi on ja pisut. - Mõnikord pandakse ka seda vett õlle hulka, kui tahetakse, et see kange saab ja pähe hakkab. See aga ei ole kiiduvääriline - ta paneb joojatel pea valutama ja ajab oksele. - Seda teeb ka palja vee (keedise) joomine. Olevat ka rinnahaiguse vastuline, keedist juues. Keedis on väga hea lammastehaiguse (lutikate) vastu. Soistel karjamaadel käijad lambad ei sure ka.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Jooksva vastu: humurate teed, sookaelade vannid, sassaparillad ja majakavitsad viinaga sisse võtta ja näsiniinepuu õite teed.

Jooksjahaiguse arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: jaanipäeva-aegsetest saarelehtedest hummuses keedetud teed, sookaelte ja noorte kaselehtede teed; jooksjalitritest teed (arvatavasti litrihein).

Sookaelad kasvavad rabas, väiksed madalad varred, kitsad lehed nagu männil ja valged õied. Tehti teed kopsuhaiguse vastu.

Siis tarvitatakse sookaela vett mõnede väikeste loomade nagu lutikate hävitamiseks.

Sookaelad jookseva vastu, keedetakse sookaelad selle veega ja arstitakse veel mitmet moodi, aga sisse võtta ei tohi.

Sookael (Aiafetica [?])
Õitsemise ajal kevadel noppida.
Kuivatada vilus puntraseotult õhu käes kuivas kohas.
Väikene peotäis pooles liitris vees keeta kangeks teeks, nii et säilitab aromaatse lõhna.
Poolleigelt köha vastu tarvitada. Harilikult ta mõjub mõne korra joomise järel soodsalt köhimise vastu. Siiski ei pidanud igaüks teda kannatama. Sellepärast peab ettevaatlik olema, arstiga läbi rääkima, enne kui tarvitatakse.
Lahjema teena ei ole tal kardetavat mõju harilikult. Siiski parem arstilt küsida, kuidas ja kui palju peab jooma.
Lisaks sookail - 5. VIII 63 Timohivits astma puhul soovis tarvitada kuni üks liiter päevas. Täpsemaid andmeid.

Sookael: mõjuv köha vastu, õitsemise ajal noppida. Väike peotäis pooles liitris vees keeta, mitte kohe liiga kangeks teha. Siiski veidi rohkem keeta, et ta värvi saab ja lõhnab. Ettevaatlikult juua. Igaüks ei kannata teda. Tugeva köha vastu mõjub hästi mõne korra joomise järel.

Jätkusside arstimine. Tehakse 3-4 keresekivi ahjus palavaks, pannakse pangi vette ja kaetakse pealt riidega. Selle alla paneb külaarst haige käe, kus haige kohalt kaetud sookaelte, tubakalehtede ja õhukeselt magerasvaga. Aga kahelt poolt haiget kohta mässitakse käsi paksult riidega. Nii kaua, kui ussid on luu jätku sees, haige koht palavat auru ei karda. Arstimine kestab kaks-kolm tundi, vahel ka rohkem aega.

Koide ja kirpude vastu: sookael.

Sookael on värskelt hea vahend koide ja kirpude vastu.

Sookael - on jooksva vastu, õitest tehakse teed, mitte väga kanget.

Sookaelud (tee ehk ekstraktina) tiisikushaigetele.

Sookael (arstirohuks).

Sookaissla - Sookael - (Ledum palustre L.). Tarvitadi jooksva vastu.

Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Sookaela estrakt tiisikuse vastu ja ka abordi jaoks (Dr. Ostrov).

Kui kirbud on toas, siis too sookaela, siis kaovad, kus kurat, aga ise lähed ka hulluks. Kalmuse võtava ka kirpe ära.

Suukael. Kellel jalad valutive, siis tuudi suukaeli, kuum vesi peale. Kui vähe jahedamas läts, siis pandi jalad sisse.

Sookaela tarvitasime hiirtele, kuhjad said sellega pandud ja keldrisse ka pandud, et hiired ei lõhuks.