Rahvapärased taimenimetused

Sookael

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 83, 248 (17) < Tallinn l. (1934)
Jooksvarohi. Võta kolm hobusesitahunnikud, igaüks ise kohast, üks kamalutäis sookaelu, üks tsetverik heinapebresi, kaks kamalutäit keedusoola. Kõik panna ühte tõrde ja kallata keeva vett peale, pealt riidega kinni katta. Hoida nii kaua, kui vesi on paras soe, et võib sisse minna ja seal istuda 20 min., sealt väljudes pesta leige veega ennast puhtaks, kuivatada kuivaks ja voodi heita kolmeks tunniks sooja teki alla. Kaks-kolm vanni kautada jooksva täielikult.

ERA II 135, 405 (33) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Sookaelateed joodi jooksvahaiguse pärast.

ERA II 150, 435 (54) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
[Tiisikus]
Sootsähkna ehk sookaela (Ledum palustre L.) õite teed.

ERA II 158, 258/9 (19) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Sookaelud - nendega arstitakse jooksvahaigust; pannakse ööse magades ala; neid keedetakse ka.

ERA II 167, 176 (4) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Sookael on jooksva vastu, õllest tehakse teed, mitte väga kanget.

ERA II 167, 180 (41) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
Sookaelad (Ledum palustre) - kopsuhaiguste vastu. Keedetakse õisi ja oksi vees; võib oksi koguda talvelgi.

RKM II 171, 191 < Viru-Jaagupi khk., Järve as. (1963)
Reuma arstimiseks apteegi rohtudest jooksvaeli, poomeli, puupiiritust ja selle leotist. Viina sees leietatud sireliõite, kanavarba, sassaparilla, sookaelte, ülaste ja sõnajala lautisi.

RKM II 176, 528 (2) < Audru khk., Uruste (1964)
Kaelunupsusi pandi vannivette (reuma puhul).

RKM II 254, 336 (29) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Sookaela ja näsiniine leotises vannitatakse jooksvahaiget.

RKM II 397, 588 (4a) < Kambja khk., Maidla k., Tooma t. (1985)
Sookael on hea köharohi.

RKM II 446, 216 (39) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Tõnura t. (1991)
Sookaeltega ja sassaparilladega raviti jooksvat. Vanasti oli jooksva, nüüd on radikuliit. Need teevad uimaseks. Ikka tehti leotist mingisugust.

RKM II 446, 320 (20) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1991)
Sookaeltest sai ka abi radikuliidi või reumavalu puhul. Ka joodi sisse. Arst pole rohkem lubanud, kui pool klaasi päevas.

Vilbaste, TN 3, 199 < Võnnu khk., Mäksa v., Sootaguste k. (1932)
Arstimiseks [tarvitatakse]:
Ubinaheina, sookaelmeid, veriheina.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI i) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Sookaela juuri (vanniks ja teeks).

Vilbaste, TN 3, 635 (b9) < Tartu-Maarja khk. (1932)
[Arstirohuks:]
Sookaelad.

Vilbaste, TN 1, 220a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Suukikka (sookaelud) õisi pandakse tee sekka „rinnarohus“. Kasvavad samblasoodes.

Vilbaste, TN 1, 319/20 (58) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Sookael, sooporss, soopraht [Ledum palustre]. (Mõned jälle kahte viimast nime selle taime kohta ei tea, ainult eelmise kohta).
See on ka arstirohi jooksvahaiguse vastu nagu eelminegi (soopaju [eelmisel see nimi aga maha tõmmatud]). Selleks tehakse vannisid. Tehakse ka vannisid segu soopajuga. Kui jalad üksinda haiged (jooksvast), siis leotatakse jalgu selle vee sees (kas sookaela ehk sookaela ja soopaju seguvee sees). Mõned võtavad ka sisse sookaela vett (jooksva vastu), aga et ta väga kange (kihvtine) on, siis ei soovitata seda mitte teha, olgu siis, kui väga lahja vesi on ja pisut. - Mõnikord pandakse ka seda vett õlle hulka, kui tahetakse, et see kange saab ja pähe hakkab. See aga ei ole kiiduvääriline - ta paneb joojatel pea valutama ja ajab oksele. - Seda teeb ka palja vee (keedise) joomine. Olevat ka rinnahaiguse vastuline, keedist juues. Keedis on väga hea lammastehaiguse (lutikate) vastu. Soistel karjamaadel käijad lambad ei sure ka.

Vilbaste, TN 2, 270c < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Jooksva vastu: humurate teed, sookaelade vannid, sassaparillad ja majakavitsad viinaga sisse võtta ja näsiniinepuu õite teed.

Vilbaste, TN 2, 279 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Jooksjahaiguse arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: jaanipäeva-aegsetest saarelehtedest hummuses keedetud teed, sookaelte ja noorte kaselehtede teed; jooksjalitritest teed (arvatavasti litrihein).

Vilbaste, TN 2, 389 (8) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Sookaelad kasvavad rabas, väiksed madalad varred, kitsad lehed nagu männil ja valged õied. Tehti teed kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 651 (7d) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Siis tarvitatakse sookaela vett mõnede väikeste loomade nagu lutikate hävitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 262 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Sookaelad jookseva vastu, keedetakse sookaelad selle veega ja arstitakse veel mitmet moodi, aga sisse võtta ei tohi.

Vilbaste, TN 9, 538 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Sookael (Aiafetica [?])
Õitsemise ajal kevadel noppida.
Kuivatada vilus puntraseotult õhu käes kuivas kohas.
Väikene peotäis pooles liitris vees keeta kangeks teeks, nii et säilitab aromaatse lõhna.
Poolleigelt köha vastu tarvitada. Harilikult ta mõjub mõne korra joomise järel soodsalt köhimise vastu. Siiski ei pidanud igaüks teda kannatama. Sellepärast peab ettevaatlik olema, arstiga läbi rääkima, enne kui tarvitatakse.
Lahjema teena ei ole tal kardetavat mõju harilikult. Siiski parem arstilt küsida, kuidas ja kui palju peab jooma.
Lisaks sookail - 5. VIII 63 Timohivits astma puhul soovis tarvitada kuni üks liiter päevas. Täpsemaid andmeid.

Vilbaste, TN 9, 547 (4) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Sookael: mõjuv köha vastu, õitsemise ajal noppida. Väike peotäis pooles liitris vees keeta, mitte kohe liiga kangeks teha. Siiski veidi rohkem keeta, et ta värvi saab ja lõhnab. Ettevaatlikult juua. Igaüks ei kannata teda. Tugeva köha vastu mõjub hästi mõne korra joomise järel.

RKM I 3, 482/3 (29) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Jätkusside arstimine. Tehakse 3-4 keresekivi ahjus palavaks, pannakse pangi vette ja kaetakse pealt riidega. Selle alla paneb külaarst haige käe, kus haige kohalt kaetud sookaelte, tubakalehtede ja õhukeselt magerasvaga. Aga kahelt poolt haiget kohta mässitakse käsi paksult riidega. Nii kaua, kui ussid on luu jätku sees, haige koht palavat auru ei karda. Arstimine kestab kaks-kolm tundi, vahel ka rohkem aega.

RKM I 9, 373 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koide ja kirpude vastu: sookael.

RKM I 12, 243 (53) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Sookael on värskelt hea vahend koide ja kirpude vastu.

Vilbaste, TN 2, 333 (4) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Sookael - on jooksva vastu, õitest tehakse teed, mitte väga kanget.

Vilbaste, TN 5, 346 (4) < Tartu l. (1935)
Sookaelud (tee ehk ekstraktina) tiisikushaigetele.

Vilbaste, TN 5, 354 (a42) < Tartu l. (1935)
Sookael (arstirohuks).

Vilbaste, TN 7, 1044 (3.4) < Iisaku khk., Jõhvi v., Uhe k., Posti talu (1935)
Sookaissla - Sookael - (Ledum palustre L.). Tarvitadi jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 1090 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1173 (21) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Sookaela estrakt tiisikuse vastu ja ka abordi jaoks (Dr. Ostrov).

EFA I 38, 41 (35) < Tarvastu khk., Pitsu k. (1999)
Kui kirbud on toas, siis too sookaela, siis kaovad, kus kurat, aga ise lähed ka hulluks. Kalmuse võtava ka kirpe ära.

Vilbaste, TN 11, 282 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Suukael. Kellel jalad valutive, siis tuudi suukaeli, kuum vesi peale. Kui vähe jahedamas läts, siis pandi jalad sisse.

RKM II 254, 444 (25) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Sookaela tarvitasime hiirtele, kuhjad said sellega pandud ja keldrisse ka pandud, et hiired ei lõhuks.