Rahvapärased taimenimetused

Sirel

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Varased kasepungad, viina sees hoida kaks nädalat ja sireliõied - röuma vastu sisse võtta.

Kondivalu.
Sireliõied ära kuivatada ja viina sisse panna. Seista lasta umbes 48 tundi. Tarvitada tuleb 3 korda päevas 1 teelusikatäis korraga.
Haigeid kohti võib ka määrida.

Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. Sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama, rahustab närvihaiget. Pohlalehe ja õunapuulehe teed seltsis juua.

Reuma arstimiseks apteegi rohtudest jooksvaeli, poomeli, puupiiritust ja selle leotist. Viina sees leietatud sireliõite, kanavarba, sassaparilla, sookaelte, ülaste ja sõnajala lautisi.

Oli üks naine, kes keetis sireliõisi abordi jaoks

Mädanev haav palavikuga.
Haavale asetati peale teeleht või valge sireli leht, mähiti kinni.

[Verejooks ninast.] Sirelileht pandi ninasse.

Liigliha. Sirelilehti pandi peale ja magedat võid.

Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

Köharohi.
Ka sirelililled on köharohi. Ära kuivatatud õied, ükskõik, kas valge või lilla sirel. Mekk on niisama hea, kui suvisel ajal lõhn.

Meil [Saaremaal] ühel mehel lõi jala sääre sisse auk, käis arstide juures, tõi rohtusi, ei paranend. Üks vanaeit õpetand: pane sirelileht peale. Mees arstis sirelilehega jala terveks.

Valge sireli õisi panna viina sisse - hea määrimisrohi, kui ihu sügeleb.

Sireliõied kuivatatult, 2 supilusikatäit 400 g viina peale, lasta pimedas 3 päeva seista, vahetevahel loksutada. Sellega määrida valutavaid kohti, näiteks käsi või jalgu.

Jalavalu vasta panna valge sireli õied viina sisse, lasta seista nädal või paar ja määrida jalgu.

Tilliõied ja sireliõied on vererõhule head, kõrge vererõhuga.

Sirelileht, teeleht või paiseleht - midagi nendest pandi peale, see võttis mäda välja.

Ja sireliõitsmete peale kallatud piiretust olen ka määrinud, kui on kondivalu või selg haige.

Kuivatada sireliõisi. Sellest tied kieta. Võtab köha ära ja tieb kurgu terveks.

[Arstimiseks tarvitatakse:]
Sireliõisi.

Paistetuse vastu - kaalika- ja sirelilehed ning karukollad.

Sireliõie tee on kua hea köharohi.

Sireliõie kompressidega parandati nahahaigusi.

Sirel - sireliõied on tiisikuse vasta.

Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Sirel. Sireliõisi korjati ja pandi viina sisse ja kui kondid valutasid, siis võeti sisse üks supilusikatäis ja määriti pealt ka. Ise olen seda rohtu teind.

Sirel. Sirelilehe teed joodi närvihaiguse vasta, paneb magama ja rahustab närvihaiget.

[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.

Jooksva vastu on hea, kui noori sireliõisi leotada viinas ja määrida, ikkagi värskeid õisi tuleb võtta.

Sireliõied viinaga on radikuliidi vastu.

Sireliõie tee jooksvahaiguse vastu.

"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.

Kevadel, kui sirelid õitsevad, siis otsitakse sireliõisi, millel on 5 ja enam kroonlehte, see siis on õnn ja süüakse ära.

Jalad valutavad. Sireliõied viina sisse panna ja selle viinaga määrida jalgu, kui jalad valutavad. Võib olla samagonn, denaturaat või päris viin. Ise olen seda rohtu teinud.

Kui sirelid õitsevad, siis kes leiab kuue haruga õie, see on õnnelik.

Kui leiad viie või enam kroonlehega sireli õie ja sööd selle ära, siis ootab sind lähemal ajal õnn. Kui aga leiad kolme kroonlehega, sireli õie, siis ootab sind lähemal ajal õnnetus.