Rahvapärased taimenimetused

Arnika

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Inimesele hää haava pääle määri, kui on raiotu vai leikatu. Arnica Tinctur.

Arnikatee, kui külmetanud on, ka arnika tinkstuur.

Arnikatee, kui inimene ära katkestanud, siis keedetud vanast õllega ja antud juua.

Kui seest veninud, arstitakse arnikaga ehk võetakse viina sisse pipraga.

Liikmete põrutuse ja paistetuse korral pääle panna arnikatee kompresse.

Tõstmisest ja tööst haigele kehale on väga hää arnikatee. Arnikad korjatakse juuli algul kõiki õite, varte ja juurtega. Tee joomise juures peab aga haige tingimata sirgelt lamama.

Sisemiste haiguste vastu olid muidugi tavalised rohtud: lõngaeli, püssirohi, reinjaanivesi, arnikatee ja mädarõikajuur.

Arnikatee venitamise vastu. Paljut ei tohi võtta.

Arstirohtude nimekiri.
1. Nõiapiim.
2. Arnikujuured.
3. Seitsmet sugu õiesegu.
4. Luuvaluroht.
5. Jooksjavalurohi.
6. Südamerõigas.
7. Venitsejuured.
8. Lagritsejuured.
9. Maaliseheina mahl.

Arnikateed on tarvitatud kõiksuguste sisemiste verejooksude puhul, samuti ka verejooksu puhul pärast sünnitust.

Kõhuvalu.
Arnikatee.

Arnikatee, kui ära katkestanud, siis vanast õllega keedetud.

Kõhu venitamise korral joodi arnikateed õlle sees keedetud.

Arnikatii on siis jälle hea, kui sa oled ennast ära venitanud rinde alt.

Arnikateed tarvitati venituse vastu.

Venituse korral anti arnika teed juua.

Arnika tie pidi kaa õlema siesthaigusele.

Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

Halvatus - arnikatinktuur ja kadakaõli.

Venitus. Kui seest veninud, siis juua arnikateed. Viina sisse ka pannakse ja juuakse.

Kui kõht lahti, tehti arnikateed. Arnikat kasvab siin küll, kollased õied.

Arnikat kah juudi, ku iho haige ol´l. Tä om kollaste õitega. Ku lumi lätt, siis tule väikese lillikese.

Kui kõht haigetas, siis joodi koiroho teed, ehk arnikateed vihalt ehk haketi vatsuli; pandi lõngä kera arava alla, siis lasti seljäs talluda, kas endast kergemb vanemb inimine ehk poisike ehk lapsuke. Vajutati ja moogiti kõhtu, vääneti naba, pandi sõrm naba auku siis keereti; pandi ka külma vee lappid kõhu pääle, kuuma vee pudelid ka.

Arnikat sai keeta, kui kõht valutas, venimise vastu oli arnikas, siin rannas teda aga ei ole.
Arnikat oli kaht moodi. Üks on ühe õiega, võilille värvi suur õis; teisel on mitu väiksemat õit, pikad kitsad lehed, pool meetrit kõrge. Kasvasid kiviaedade ääres.

Venitus. Arnikatee aitab.

Arnika. V. K. Арника. L. K. Arnica montana.
Ägeda kõhuvalu puhul keedeti arnikateed, ka juured viina sees leotatult. Võeti seda viina venimise vastu.

Arnikatee on kõhuvalu vastu.

Naba keerutamine.
Eriline häda oli kõhuvoolmed. Siin pidi juba teadma, kuidas ravid. Ennekõike katsuti ja küsitleti haige läbi ja siis alles algas arstimine. Kui rindealune oli kõva ja paistes, siis masseeriti kergelt. Aga kui valu oli naba ümbruses ja naba tuksus, siis keerati ka naba. Naba keeramiseks tehti pudel soojaks ja asetati suudpidi nabale. Kui naba oli natuke ka pundunud ja pudeli suu sisse tunginud, siis hakati pudelit kergelt peale vajutades keerama. Seda tehti mitmel korral ja neil kordadel anti kas arnika või siis maranajuurte leotist.

Kõhuvalu korral joodi arnikateed, isegi palderjani, kasekäsna teed.

Arnika, raudriiarohuga arstiti mao- ja kõhuvalu.

Kui inimesel läks kõht lahti, siis tuli süüa mustikaid või juua arnikateed. Siis läks kõht korda. Vasikatele ja põrsastele anti kõhulahtisuse puhul tammekooreteed.

Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.

Venitused ja äravenimised, kui nad esinesid selja- või kõhulihastes, raviti erinevalt. Kõhulihaste venitusel öeldi, et naba on paigast ära või rinde alt on õõnes või voolmed ajavad üles, et ei või sirgelt käia. Sel puhul võeti venituseli, mis oli arnika ja viina leotis.

Vanaema pani tedremadara juuri ja arnikaõisi, need on ühed kollased õied, viina sisse likku ja on seest venitamise vastu, tõstmise korral, siis mehed käisid sõnnikutõstmise ajal vanaema käest nurumas, et anna juurikate pealt rohtu, seest valutab. Tedremadara juured teevad viina punaseks. /---/

/---/ Jalgade paistetuse korral anti arnikateed.

Nikastus. Arnikakompress, hoida soojalt.

Arnikaleotist tehti venimise (venitamise) vastu. Venitamist sai nii arstida, et pandi käed ristamisi ja istuti köökus ja teine selja tagant tõmmas.

Arnikat öeldasse, kui siest valutas, oli siest lahti. Hautati seda tsaiut.

Kõhuvalu - arnikat, kividilnikud.

Arnikat lasti mul karjas korjata. Hea lõhn on. See on hea kõhurohi.

Arnikat juuakse, kui siest on haige.

Arnikad on mitme haiguse vasta, kui siest venib, maksa vasta. Terve taim kuivatatakse ära, üks klaas magusat ja pudel piiritust, arnikas sisse. Lusikatäis võetakse korraga.

Naba, kui on ära venind, siis kes ei oska triikida, peab arnikat jooma.

Arnikad jälle viina sisse või teed tehtud. No sai ju rangeldada seal mõisas.

Venitushaigus. Kui rinna alt oli ära, siis tehti ikka arnikateed või arnikaõlut.

Kui rinna alt ära oli, tehti arnikateed või arnikaõlut.

Rinnavenitust arstiti arnikatee või -õllega.

Arnika - jooksva, kopsupõletiku ja halvatuse puhul teha teed.

Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu ja mesilaste nõelamist.

Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu, mesilase nõelamist ja pigistusi kõhus.

[Tarvitatakse arstirohuks.]
Arnika - naestepunad, olanka.

Arnika. Arnikateed tehakse külmetamise vastu.

Kõhuvalu vastu tarvitati arnikavett.

Arnikaõied [? Solidago virgaurea]. Teena, tilgad, terve kuivatatud taim keeta ja selle vee sees olla - venitusele.

Arnikateed joodi venituse puhul.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Rahvas on vanal ajal taimi hoopis teiste nimedega nimetanud, kui nende õige nimi teaduse keeles on. Mõned neist nimetustest on veel tänapäevani järele jäänud.
/---/
Paljusid taimi tarvitati vanasti ja veel praegugi arstirohtudeks. Arnikateed tarvitati venituse vastu.

Venituse vastu: arnikad (tee), kalganijuured (viina sees leotatuna).

Naistehaiguste vastu tarvitatakse arnikaheinu.

Arnikaid tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, keetes nendest teed.

Arnikaõied keedeti piirituse või õlle sees, need on seesthaiguse vastu.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Kassitapu[d] lehed on looma rõugete vastu, koorega keedetakse ja võitakse peale. Arnikarohu taimede lehed on venitamise vastu, pannakse piirituse sisse.

Arnikaõisi tarvitati seesthaiguse vastu, neid leotati õlle ehk piirituse sees.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Endisel ajal, kui poode ja apteeke ei olnud, tarvitasid inimesed taimi arstivahendeiks ja värvimiseks. Venituse vastu tarvitati arnikaõise, neid leotati viina sees ja võeti siis üks supilusikatäis korraga sisse.

Arnika-palderjaani teed joodi seesmise haiguse vastu. Arnikal tarvitati õisi, kuna palderjaanil juurikaid, mis said hästi kuivatud enne tarvitamist.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti elas inimene looduslapsena. Ta kasutas looduses leiduvaid taimi omale rohuks, värvimiseks ja nõidusvahendiks. Nad olid leidlikud ja said sellega valmis, sest häda õpetab.
Rohtudeks tarvitasid inimesed palju taimi, vanarahva arstirohutaimede riik oli lõpmata suur. Nad teadsid, missugune taim aitas ühe või teise haiguse vastu.
Arnikast valmistati palju rohte (arnikas kasvab heinamaadel, mis metsa lähedal on, mägiste ja niiskete kohtade peal, ja õitseb juuni- ja juulikuus). Lehti tarvitatakse teeks maksatõbe vastu. Juurtest valmistatakse arnikatiktuuri.

Arnikate õite teed juuakse venituste vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Vanemal ajal oli ebausk väga palju maad võtnud, sellepärast usuti, et on olemas nõiad, ja mõnigi targem mees on pidanud oma elu ebausule ohverdama. Mõnes metsanurgas elas eit või taat, kes mõnel kõhu oskas terveks teha ja nüüd suure kuulsuse omas. Kui mõnel mingi õnnetus oli, mindi kohe ja viidi nõiale võid, rasva, kanamune ja liha, et õnnetust enam ei juhtuks.
Kui noortel loomadel kõhud lahti olid, keedeti reinvarsse, anti seda vett loomadele juua.
Keedetud arnikavett võeti, kui kõht valutas, mis praeguse ussirohu aset täitis.

Arnikas venimishaiguste vastu.

Tedremaraan.
Arstirohuks tarvitakse juura. Tedremaraan on hää rohi kõhu lahtioleku puhul, hää on ka arnikatee.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

Arnikateed tarvitakse viinaga venitushaiguse vastu.

Arnikat - kõhurohuks, teena keedetult. /---/

Taimed arstirohtudena.
Vanasti, kui puudusid arstirohud, tarvitati taimi ja nende juuri arstimiseks.
Sisemiste haiguste vastu joodi aarnikateed ja pandi ka oobiumilehti viina sisse ja joodi seda.

Ja kui lihased olid tõstmisega kuidagi rikutud, siis tarvitati selleks mõrudat arnekateed.

Külmetamise vastu tarvitati ka arnekateed.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti tarvitadi taimi arstirohuks, riide värvimiseks ja muuks otstarbeks. Arstirohuna tarvitadi: arnikat köha vastu.

Arnikateed tarvitati sisemiste valude vastu.

Taimede tähtsus vanal ajal.
Vanasti tarvitati taime väga mitmesugusteks otstarveteks ning arstimiseks, sest vanal ajal ei olnud ju apteeke, kust võisid rahvas osta rohtusid arstimiseks, siis otsiti abi taimedelt. Taimi tarvitati ka toiduks. Enamjagu sisemisi haigusi arstiti ikka tee või joogiga.
Arnikast tehti arnikateed, sellel oli mõju soontele, mis olid väljavenitatud rasket asja tõstes ning peagi paranesid sooned.

Kõhuvalu vastu tarvitati ka pänuläid viinaga ja ka aarnikateed.

Arnikaõitest valmistatakse kompresse,

Arnika, palderjaaki juureid viina sees võeti kõhuvalu vastu.

Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Arnikatee - kõhuvalu vastu.

Hieracium pilosella L. (arnika). Kuivatatud õienuppude (=õisikute) leotist viinas tarvitati venituste vastu sisse võtmiseks.

Arnikatega võideldi jooksvahaiguse vastu, see kaotas jooksvahaiguse ära.

Venimisehaiguse vastu tarvitati arstirohuks arnikat. Seda nopiti ühes õite ja vartega ning keedeti ära, siis joodi seda.

Hästi kange arnikatee on sisemiste valude ja kõhu lahtioleku vastu.

Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: arnika on rinnahaiguse vastu.

Arnikatee kõhuhaigele.

Arnikatee kõhu vastu hea.

Arnikad on ka head kõhurohud (venitamise vastu).

Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Arnikatee segatud õllega osutus hääks venituse vastu. Piirituses olevate arnikatega määriti paistetust. Arnikapiiritus osutub samuti hääks ka põrumise ja väänamise vastu. Seda tarvitust täidab ka lõualuu rasv.

Arnikaõite tee köha vastu ja viina sisse.

Arnikajuured hambavalu vastu.

Arnikaõisi arstirohuks.

Arnikaõied venituste [vastu].

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Nikastuste vastu kampus, lavendel, pappelt, arnikat kompressidena.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arnikaõie tee, kui seest on venind.

Arnikatee venitamise vastu.

Arnikatee venitamise vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Oksendamise vastu tarvitati mustikaid, münti ja arnikat (kuuma vee sees).

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mädanevate haavade vastu tarvitati arnikast, takjast, lambanisa (loomulikul kujul).

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Nikastuse ravitsemisel tarvitati: pappel, arnika (kompresside näol).

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Arnikad (kuivatatult, teena); tedremadalad (teena) – venituse vastu.

Arnikat (venituse vastu).

Arnikaõied tarvitati kõhupõletiku vastu.

Arnika tinktuur venimisehaiguse vastu.

Arnikaõied tarvitati kõhupõletike vastu.

Arnikaid tarvitati, kui inimene venind on.

Arnikat keedetakse kõhutõve vastu.

Arnikaõie tinktuur venitamise vastu.

Arnikad köha vastu. Keedetakse arnikatest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Taimed, mida vanasti arstirohuks tarvitati.
Vanal ennemuistsel ajal tarvitati väga mitmesuguseid taimi arstirohtudeks.
Arnika. Üheks niisuguseks taimeks oli arnika. Arnikateed jõid inimesed venimise vastu.

Arnikaõied tarvitati venimise vastu. Teda keedetakse ummukses või leotakse piirituses sissevõtmiseks.

Mitmesuguseid rohte tarvitati ka venimise vastu, näiteks ungruteed, arnikateed ja kalkarijuuri.

Venituserohud on: arnikatee, palderjani juured. Keeta teeks ehk leotada viina sees. Ingverijuured viina sees leotada, mädarõika juured süüa.

Arnikavett võtta sisse iga kahe tunni pärast kopsutõbes ehk kui inimene kukkumise läbi viga saanud. Värsketele haavadele, muljumises, põletamises ei või paremat abirohtu leida kui selle rohu sahvti, - parem veel, kui seda joodava viinaga võimalik segada, peale panna. Villu värvitakse temaga kollaseks. Viina sisse pandud, teeb ta seda pruun-punaseks.

Arnikaid venituse puhul.

Arnika. Rahvapärane nimi naistepuna. Tarvitatakse arstirohuks (tinktuur).

Arstirohuks
Arnikatee kõhuvenituse vastu.

Arnikatee kõhu lahtioleku puhul ja ka venituste vastu.

Kui pea paljaks läheb, siis võtke nõgeseid, arnikaid, takjajuuri ja kaselehti, need kõik keeta ja saadud vedelikuga pää hõõruda.

Arnikaõie tee - valude vaigistaja.

Arnikaõied ja -juured - viina sees leotatult venimiserohi.

Arnika - köhä- ja päävalu rohi.

Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

Igas peres hoiti varuks viina sees leotatud arnikajuure tinktuuri, mida kõhuvalu ja ka kõhuvenituse puhul tarvitati.

Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Arnika (teena). Venituste ja kõhuvalude arstimiseks.

Ärnikatee - venitusrohi õllega keedetud. Rahvapärane nimi arnikas Simunas.

Arnikad külmetamise-, venitamise- ja kõhurohi.

Arstimiks tarvitatakse:
Arnikat väljavenituse jaoks.

Arstirohu taimed.
Arnika.

Arnikat pannakse kosjaviina sisse Mõnistes.

Arnikaõie tee seedimise korratuste vastu.

“Venindhaige” vastase ravimina kasutatud veel arnikaõitest keedetud teed sissevõtmiseks /---/

Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

Arnika nimi oli, kõhurohi oli, kui lahti on, tehti tsaid. Kogu täiega keeta, pruuniks läheb, mis teda nii kaua keeta, natukene ja aitab.

Ravimtaimed - arnika - tehti teed, kui kõhuvalu või vanainimene seest venind; ingverijuured - viina sisse pandi, kole kange.

Langetõbi. Palderjaniteed juua. Arnika tilkasid toodi apteegist ja anti haigele. Kui langetõbi peale tuleb, siis suu vahutab ja käed tõmbavad kokku. Hobuse sõnnikut pandi pihu sisse, kui käed kokku tõmbab, siis on kergem.

Armika. Teda keedetakse ja juuakse kõhuvalu korral.

Arnika tied ike räägiti. Sel olid kollased õied, õisi palju otsas.

Inimese seest lahtioleku puhul keedeti tammekoore teed. Keedeti ka veel arnikateed.