Rahvapärased taimenimetused

Köömned

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.

Kui inimene ennast ära on külmetanud, siis saab temale köömneteed tehtud, mis kangeste higistama ajab, ja kui inimene siis mõni aeg riide all soojas seisab, on tervis jälle korras. Selle tee tarvis peab aga kas vihma- ehk jälle lumest sulatatud vett tarvitama. Ka jõe- ehk järvevesi on selleks hea, aga mitte iial kare ja külm allika- või kaevuvesi.

Köömned panni peal pruuniks kõrvetud, viina sees leutatud ja seda viina sisse võtta olla hea rohi kõhuvalu vasta.

Roosile keedeti järgmist rohtu. Kui juba mädä sisse lõi, võeti üts kortin tulekarva lehmä piima (sellel lehmäl pidi tulekarva karve olema, et sääl üttegi muud karva märki ei ole) ja umb. peotäis köömneid, keedeti hästi ummussehen ärä, sis anti tälle sisse ja pääle selle kohe mateti riiete alla kinni. Sedäviisi tetti kolm päeva, sis saavat terves.

Küümne.
Juuri ja varsi taarilõ sillas, et paremb maitsõs. Küümne leevä sisse ja kõrvõtetu piimaga sisemise haigusõ ja purutemise rohos, pääle latsõ olõmise. Silmärohos, katski hõõrutult, viina seen liutadu pr.

Köömned ärakõrvetatult viina sees: kõhuvalu vastu.

Hambavalu vastu veel: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada jne.

Ka köömned panni peal pruuniks kõrvetud, viina sees siis leutud ja seda viina vee hulgas haigele sisse anda - teha köha pehmemaks.

Rohud roosihaiguse vastu.
Pangu seatina ja köömneid kõrvetagu ning siis pangu lambanahaga peale.

Roosi vastu aitab siatina ja kõrvetatud lambanahk ning kõrvetatud rukkiterad köömendega.

[Kui krambid on]:
Vanne võib tarvit. heade tagajärgedega: köömnevee, soolavee, kümmeli tee.

Hambavalu vastu aidata köömnete suits, seda suitsu lasta haige hamba peale.

Roos kaduda ära siis, kui võetakse rukkijahu, köömneid ja terpentini, tehakse tainas ja pannakse haige koha peale nartsuga kinni sidudes.

Köha vastu oli köömne- ja kummelitee.

Kõhuvalu puhul söid köömneid.

Köha vastu antakse köömne, rauavarre ja timmerjanni teed (siniste õitega).

Kõhuusside vasta on hiad reinvarred ja küemned.

Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad, oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua).

Valutavasse kõrva juhtida köömneseemnete auru.

Puuduliku mense korral juua köömneteed.

Silmahaigused.
Kuna silma peetakse väga õrnaks orgaaniks, siis silma juures ei usaldata nii vabalt talitada nagu see oleks võimalik ehk mõne teise vea juures. Kõik isearstimine silma juures piirdub ainult välise veega pesemises. Silmade pesemiseks arstimise otstarbel tarvitatakse köömnevett (vett, milles köömneid keedetud, või lisatud pesemisveele juure köömneteed). (Vastse-Otepää vallas lasknud Kandsi-Peedu (Peedu Uibo, elas Kandsi talus) Hinnumäe-Hoolal (Hinnumäe talu Valgjärve vallas) oma silma arstida, kuid nimetatud külaarst tahtnud Kondsi-Peedul veel viimastki nägemist ära võtta. Mees pidanud hiljem pöörduma vastava, kutselise silmaarsti poole, kes päästnud mehe pimedaks jäämisest.)

Köömned.
Arstirohuna tarvitatakse köömneteed jahtunult silmade pesemiseks, kui silmad haiged. Muidu leiab ta laialdaselt tarvitamist söögi juures teena.

Köömen. Selle taime väikesi mõrudaid seemneid tarvitatakse leivategemisel, viinas leotatud köömed on kõhuvalu puhul mõjuv arstim.

Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

Kui laps noppis nina ja ta huuled olid punased, olid tal ussid sees. Selle vastu anti köömneid ja sipelgaseemneid süüa.

Vehvermentsi tied, kiemne tied juadi.

Roos arvati tulevat ehmatusest ja ärritusest. Roosile pandi peale kuldasja. Roosipujud (siniseõielised taimed, kasvavad praegugi kohapeal prügihunnikus) segati köömnete ja rukkijahu hulka ja segu tehti pannil kuumaks (mitte kõrvetada). Kuumalt pandi roosile peale, nii kui haige kannatas.

Köömnetee on, kui väljas külma saand, viina sisse panna, võtab higistama, annab kohe tagasi. Ma käisi linnas müümas.

Härjamürakad, pärnaõied, vahtraõied, köömned - neid tarvitatakse teeks.

Gaasid kõhus. Köömneteed juua.

Köömned ja sibulad segi keeta, aidand südamele.

Köömned, need on seedimise rohi.

Teed tehti vehvermentsidest. Pohlaõitest saab nii punane tee, nõnna kui veri. Enamiste ikke poodist sai tuua seda hiina teed. Ja külmetuse vasta köömnetee, kuumalt võtta. Mina korjasin alati ja korjasin kohe suured hulgad.

Tiisikust (kopsuhaiguseid) arstiti et joodi kust. Võis olla oma ehk lasti lapsed kussa. Joodi päivas kaks ehk kolm kõrda. Ja kui sõnniku veeti, veedi kopsuhaige lauta, sõnniku aisu sisse engäma. (Raagiti rahva seas, et Püssi krahv käind sõnniku veo ajal ikke laudas old sääl kauem kui nauul aegul.) Aeti tüliskivi ahjus tulisest tilgutati tärgendiini kivi pööle siis engati sisse. Ka kartuli keidu vee auru engati sisse. Määriti rindu ja selgä anirasvaga ja tärpendiinigä, ahjupaistel. Joodi kõiksugu maarohtosi, keemni, rauarohto, linnumagusaga.

Köha. Köömneteed joodi köha vastu.

Köömneteed juua, kui inimene ei maga, on rahutu.

Köömen. Kui külmetas, teed hia keeta. Kööment pandi peenleivale, kapsastele kui sisse tehti, keedetud peetidele piale. Karduli supile ka. Tilkade viisi antakse väikelapsele, pandakse luti sisse.

Söögiisu puudumine. Koirohu tee ja köömnetee annab isu.

Köömned - kõrvavalule tehti köömnetee auru, ka pandi kõrva.

[Kõht lahti, seestvalud.]
Ägeda kõhu lahtisuse puhul kästi ikka päev otsa mitte süüa, mis lastel raske oli täita, sest isu oli hea.Vanad inimesed võtsid sisse napsu klaasi täie (u. 25 grammi) venituse õli, millest see koosnes, ei ole teada saanud. Ka anti lastele supilusikatäis kõrvetatud köömneid.

Köömes teeb head söögiisu.

Külmetuse vastu on kumelid, niineõied ja nurmenukud, köömned.

Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

Kui kõht lahti oli, siis tehti hästi kanget köömneteed, seda joodi ilma suhkruta ja hästi soojalt, süia tee ette midagi ei tohtind. Tee aitas alati.

Köömneteed (köömneseemne teed) joodi hea maitse pärast, aga pidevalt ei tohtinud tarvitada, olevat silmadele halvasti mõjunud ja ka verd nõrgestanud.

Oli kellegil kõht korrast ära, siis anti musta kohvi ja katkitambitud pipart, kes ei tahtnud võtta, see ei tohtinud enda häda kurta. Kanget köömneteed 3 korda päevas 2 supilusikatäit korraga.

Söögi kõrvale joodi pärnaõie, pohlaõite, ka -varte, maasikaõie, vaarikavarte, õunapuu lehe, õunakoorte ja isegi kirsiokste teed. Köömnetee pidi nägemist parandama.

Kõhuhaiguste puhul raviti vanasti mustasõstra lehtedest valmistatud teega, köömneteega, petersellilehtedest valmistatud joogiga.

Köömneid kasutati külmetuse vastu.

köömnetee - mao jaoks;

Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

Üldiseks kosutuseks kasutati meil porgandi-, õunakoore, köömne- ja muud teed. Hiinateed joodi meil kodus harva.

Soolegaaside vastu oli köömnetee.

Ka köömnetee oli (ja on) hea soolegaaside puhul ja hea enesetunde jaoks.

Üks supilusikatäis peenestatud peterselli ühe liitri keedetud veele, näpuga köömneid, lasta natuke tõmmata, seda teed juua 1 tass või klaas 2 korda päevas - maksahaiguse korral, kuni tõbi mööda.

Köömneteed joodi sooltegaaside, puhevuse korral.

Köömned.
Kange köömletee viinaga on ka kõhurohi. Viina pannas rasike sisse, mõjub rohkem.

Kui laps oli külmetanud ja köhis, kurk kibe oli, keedeti piparmündi ja kummelilehti segi, keedeti kange, kuum tee, laps rinnuli keedupoti peale, pidid seda kuuma auru kohe sisse hingama, pikalt ja sügavalt, et mõjuks. Palav hakkas sest aurust. Ka aeti siis voodisse, tekk üle pea, et hästi higistaks. Talvel tehti ka köömeteradest auru, kui muud värsket võtta polnud, see mõjus ka. /---/

[Nohu] /---/ Ja suvel korjati kummeleid, nende kuiva kummelitele kuuma vett peale ja siis pidid seda auru kohe lahtise suuga sisse hingama. Mõned tegid köömnetest, mõned nurmenuku õitest, aga pidi nii tuline olema, kui sa vähegi võisid võtta.

Kõhugaasid.
Kõhugaasid on ka üks piinav haigus ja nende vastu on köömnetee.

Seedimist soodustasid kasekäsna (must torik, must pässik) tee; samuti piparmündi ja köömnetee.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Köömned - seedimishaiguste ja -häirete vastu (ka väikelastele). Tekitab isu, vähendab sooltegaase.

Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.

Kopsuhaigused. Paiseleht, raudrohi, köömned, teeleht.

Kõhuvalurohuks peeti vanasti ja ka hiljem ikka viina. Ja köömnede söömine.

Köömnetee on ka kõhuvalu vastu, samuti külmetuse puhul.

Kõrvapõletiku puhul pandi väljapoole peale küpsetatud sibulat, kummelikompressi ehk viinas või piirituses lahustatud taruvaigust. Pärast seda seoti salliga soojalt kinni ehk pandi sukasse tuliseid kaeru ja kasutati neid siis kõrva soojendamiseks. Meil pandi kõrvale peale veel pargitud lambanaha tükk (villaga vastu kõrva). Joodi sooja kummeli- ja köömeteed.

Mao happesuse puhul aitab köömnetee.

Köömned olli maohaiguste vastu ja and söögiisu.

Vahest sai köömneteed võetud ja piparmünti. Ikka kõhuravi jaoks rohkem.

Vanemad inimesed närisid köömneteri, kui kõht lahti oli. Laps vast neelas tervelt alla.

Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

Vanaema korjas raudrohtu, kummelit, köömneid, palderjanijuurikaid. Palderjanile pandi viina peale, anti palderjaniviina, kui paha oli.

Küömneid lasti süia, kui oli ehmatust või.

Küömneid oli väga hea neerude vasta.

Köömnetšai on köha vasta ja kui sa oled ära külmetand või kripp. Siis hästi kõva tšaid, nii et ta on kollane või vahane.

Köha vasta joova köömnetsaid.

Köha vasta joova köömnetsaid.

Köömned - kui palju jood, hakkab südame peale. Köha vasta on.

Köömne, pärnaõie, piparmünti mõni kasvat aian. Tuud mi lahksi terve talvõ läbi juua.

No kummeliteed tarvitan ja köömneid ja pärnaõisi harva ja liivatied ja kibuvitsa marja tied.

Köömneid korjati ja neist tehti muidu harilikku tied.

[Arstirohtudeks tarvitatavaid taimi.]
Köömned.

[Arstimiseks tarvitatakse:]
Köömneid.

Köömned viina sisse, tehakse teed ja pannakse leiva sisse.

Tarvitati ka veel nõidumiseks ja igasugu nõidumisesemete valmistamiseks. Tarvitati ka toiduks.
Praegu tarvitatakse ka väga mitmeid taimi arstirohtudeks, nagu köömneid, kummeleid ja muud.

Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Arstirohuks:
Köömned.

Köömned (Carum Carvi L). Tee on söögiisu andja, korraldab mao seedimistegevust.

[Arstirohuks.]
Köömned.

Carum carvi - köömned. Kasutatakse leiva sisse panekuks, teeks.

Köömned kõlbavad jälle mitmeti kasutada, nagu teed teha ja leivale annavad hea maitse ja kui kõht lahti on, siis prae pihutäis köömneid panni peal pruuniks võiga ehk rasvaga ja pane siis üks toores muna ka veel peale. Kui köömned on pruuniks praetud, siis selle munaga veel hästi läbi praadi ja hästi ära segada. Kui need siis ära sööd, siis on kõht kõrrapealt kui lukus.

Köömned [kirjakeelset nime pole kirjas] [Carum carvi köömen].
„Köömned kasvavad teeservas. Neid piab korjama, sai kuhugi menna, siis teeservast toin nisikese patsahkama, et ulatas köömneid tervest talvest. No sai tsäi teha ja magushapu leibadele sõtkuda.“

Küemned (köömned) [Carum carvi] pandakse leiva hulka, et siis leib maitsvam saab; ka tehakse teed.
Pidada ka seedimist edendama ja kõhtu kõvendama nende tarvitamine sarnasel viisil.

Köömned [Carum carvi]. Teena - külmetusele, rinnahaigusele.

Köömneteed juuakse ka mõnede juures Hiina tee asemel. Pidada ka jooksjahaiguse vastu hea olema. Üldse levineb metsateede tarvitamine Hiina tee asemel. Hiina tee pidada tervisele kahjulik olema, oma metsateed enamikus tervisele kasulikud.
Väga palju pruugitakse seda roogade juures, aga rohkem maitseaineks kui tervislises mõttes.

Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad. Kuivatatud seemned, kuivalt söödud, hästi kuivatult, ajavad kõhuussid (ka paelussi) välja.

Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad.
Tee seemnetest rahustamisvahend ärrituste ja hüsteeriate puhul.

Köömned: krampide, halva seedimise ja loomale piima lisamise tarvis.

Köömneteed tarvitatakse külmetamise vastu.

Joogiks valmistati kanavarva õitest, köömnetest, heinputkest, õunapuu õitest ja piparmündi lehtedest teed.

Tee köömnejuurtest on neeruhaiguse vastu.

Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Vanal ajal, kui värve saadaval ei olnud, tarvitati mitmesuguseid taimi näiteks arstirohuks ja värvimiseks.
/---/
Arstirohuks.
Arstirohuks tarvitati ka loodusest võetud taimi. Köömneid ja kammeleid tarvitati köha vastu.

Köömneid tarvitati kaelahaiguse ja külmetamise vastu.

Köömnetest valmistatakse teed.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Köömned. On meile sarikaliste perekonnast tuntud umbrohi. Kasvab kraavide ja teede ääres. Laialt tarvitatakse maitseainena köömnete seemneid. Arstimiseks valmistatakse apteekides köömnetest köömnevett, mis hästi maos seedimisetegevust korraldab ja seega tähtsaks osutub. Koduselt keedetud köömnetee on kui hea söögiisu ärataja ja tervislik jook. Peale selle rohuks seest täisajamise korral. Köömneõli pealt määrides on algava inglishaiguse vastaseks.

Köömned - teena.

Köömneid tarvitatakse tee tegemiseks ja muude toitude kõrvale.

Külmetamise vastu joodi kuuma köömneteed.

Teeks tarvitati pärnaõisi, maasikavarsi, pohlavarsi, köömeid /---/

Taimede kasutamine vanal ajal.
See oli siis, kui alles oli veel vana hea aeg. Inimesed tarvitasid toiduks igasuguseid taimi. Mitte ainult toiduks ei tarvitatud taimi, ka arstirohuks, ja nüüdki tarvitatakse toiduks väga palju taimeliike. Nii tarvitatakse teeks köömneid, maasikaid, vabarnaid, kummeleid ja nii edasi.

Taimede tarvitamine vanal ja praegusel ajal [kodused arstirohud].
Vanasti ja veel nüüdki tarvitatakse koduseid arstirohte, mis valmistatakse igasugustest taimedest. Oldi arvamusel, et ei pruugi sugugi osta apteegi arstirohta, sest need ei ole kõige paremad; iseäranis teadsid neid rohta vanemad inimesed ja oskasid neid ka valmistada.
Teed valmistasid ja valmistavad nüüdki inimesed: pähnaõitest, köömnitest, vabernavartest ja õunakoortest. Muidugi kuivatati need enne ära. Iseäranis hää tee saab pähnaõitest ja õunakoortest.

Köömnetee söögiisu äratamiseks ja korraldab seedimist.

Köömneist valmistatakse samuti teed, see olevat külma ja köha vastu.

Teeks tarvitatakse maasikavarsi, pärnaõisi, vabarnavarsi, köömneid, ubinheinu, õunapuu õisi ja nii edasi.

Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Köömned. Seemneid tarvitati: 1) teeks, 2) kapsasupi hulka, 3) sepikute pääle, 4) vorsti sisse.

Köömnetee külmetuse vastu.

Köömnid - pandi leiva sisse ja keedeti teed.

Köömnetee - köha vastu.

Ka köömneid tarvitatakse mitme haiguse puhul.

Köömneid kasvab savisel maal teede ääres. Temast valmistatud tee on hea söögiisu tekitaja ja korraldab ka seedimist.

Köömned. Nendest tehakse ka head teed.

Köömned - külmetamise vastu.

Köömnetest tehakse teed.

Köömnetee külmetamise vastu.

Köömned - toiduks, rohuks.

Inimesele pidi rabaduse korral antama meresütt, soola ja köömneid.

Köömned on palaviku vastu.

- köömneid teeks ja vorstirohuks,

Köömneid pannakse peetidele, leiva sisse, teed tehakse.

Köömned - tee reguleerib vereringet, kaotab peavalu, kõhuvalude korral esimene abivahend.

Köömnete kasutamisest Tormas.
Köömnetest (nende seemnetest) keedeti teed, joodi hea, meeldiva maitse pärast.
Köömned lisati mõnikord leivataigna (enamasti magushapu leiva) hulka.
Tormas esines taimenimi ainult mitmuses - köömned. Ainsuslikku vormi pole koguja Tormas rahvasuust kuulnud.
Kui köömnete seemned olid juba enam-vähem valminud, siis korjati terve taim ja seoti taimed vihataoliselt kimpu. Selline “viht” riputati lakka või mõnda teise varjulisse kohta (näit. räästa alla) kuivama. Hiljem puistati kuivanud seemned kotikesse või karpi.

Kõhuvalu. Köömned katkitõugatult võeti kuivalt suhu, rüübati vett peale, mehed tegid viinaleotist.

Köömned: tee tugevalt keeta, kuid lõhna säilida lasta. Peotäis köömneid tarvitada ühes liitris vees. Ekstrakt juua päeva jooksul. Üsna värskendav tee, soodne gaaside vastu.

Köömneid tuleb süüa nii palju, kui aga isu on ja saab, kui gaasisi on, eriti hea. Üldtunne paraneb kiirelt. Peotäis köömneid heasti keeta ühes liitris vees. See tee päeva jooksul ära tarvitada.

Köömneid tarvitati palaviku vastu.

Tee tegemiseks.
Köömneid.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Köömnetee südamehaigustele.

Köömnetee - südamehaigus.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Köemned - köha vastu teena.

Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Kööme, raudrohi, niinepuu õied, niinepuu mesi, vaarikad - köha vastu.

Köömned. Ka köömneid tunti arstrohuna. Köömneist valmistati teed ja joodi seda külmetuse vastu.

Köömneteed juuakse põiehaiguse vastu.

Kööme. Arstirohuna tarvitatakse köömneteed. Valmistatakse köömneõli.

Köömned teeks, külmetuse vastu.

Köömned - (Carum carvi L.). Tema seemneid tarvitatakse teeks ja leivasse panemiseks.

Köömnetee - puhetise vastu.

Köömned - puhutuse vastu inimesele ja loomale.

Altkeha valud: koirohi, köömned, kummel, piparmünt, maasapp.

Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

Köömneid ka peeti vanast ajast saadik arstimiseks. Köömnetheed tehti ka mitmesuguste haiguste puhul. Südame kloppimise vastu on ta hea rohi ja üteldi, et puhastab verd.

Talvel iga haiguse ajal tehti köömnetheed ja just sellepärast, et talvel ei olnud muud lilletheed ju nii saada.
Teati küll haiguse ajal, missugust lilletheed väga vaja oles olnud. Ei olnud ju suvel aega neid korjata ja korraldada. Ei mõistnud ette aimata ka, missugust rohtu tarvis tuleb. Aga neid ikka korjati ka, mitmesuguseid rohte. Mindi ka häda ajal naabri käest rohtu otsma. Kui oli suvel korjatud mõnesuguseid rohte, siis oli jälle naabritele ka hää anda. Mõnikord toodi laudapealise luugilt heinapepreid ja ka heinaseemneid, mis heinte vedamisel ja üles ajades luugi ette maha pudenesid. Neist tehti theed ja küllap nad aitasid ka.

Köömned - külmetuse tee.

Korratu mao- ja sooletegevuse puhul peeti heaks abistajaks köömneteed. Oli peresid, kus köömneteed tarvitati pidevalt ja ilma suhkruta.

Kui juua köömneteed, siis ei tule elus ühtegi vistrikku.

/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Köömne (Carum carvi) teed tarvitatakse higistama ajava abinõuna ja tarvitatakse külmetamise puhul. Mõned tunnevad teed kasuliku olevat kõhu lahtioleku korral. Tee peab laskma hästi tugevaks tõmbuda, parem ühes veega keeta.

Köömnetee - köha vastu.

Köömnetee mõjus iga haiguse parandamiseks.

Arstirohu taimed. Köömned.


Köömnetee - südamehaiguse vastu. Südamevalu korral süüakse ka kuivi köömneid.

Kõhuussid tulid välja, kui lapsed sõid köömneid.

Köömned. Arstirohuna tarvitatakse ta seemneid, mis pudenevad kergesti vartelt pärast kuivatamist. Köömneteed tarvitatakse kõhukorratuste, söögiisu puuduse ja puhutuse korral. Ka pannakse köömneid leivasse.

Kummelitee, piparmünditee, köömnetee - seesthaiguse vastu.

Ussi on pika solkme, noie jaoss on köömne. Poodis müüs, aga meil ollive koton ka.

Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

Isa ise korjas raudrohtu, sellest teed tehti. Isa oli viletsa tervisega. Isa tahtis väga liivateed, aga siin mitte teda ei ole. Ma käisin siit takka, kaks-kolm kilomeetrit, toomas. Isal ta lihtsalt maitses. Minu mees tahtis väga köömneteed. Mul õde ütles „riigitee“ - seda ka oli ikka.

Köömneid pannakse leiva ja saia sisse, mis teeb leivale ehk saiale hää maitse.

Köömned pruunistati ära, pandi viinasse, väga hea maitse.

Ma olen joonu päävalu vasta neid köömneid ja tilli.

Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Kümmne. Kööme. Leiva juurde pannakse.

Köömne. Otsitakse suvel heina ajal, pandaks talvel kastes leiva sekka, saab mõnus köömne magu.

Köömneid tarvitatakse leiva sisse maitse andmiseks.

Köömned - maitseaineks.
Jänesekapsas - supiks.

Köömne. Pandase leevä ja kohupiimä sisse.

Paljuid juur- ja puuvilju tarvitatakse inimeste ja loomade toiduks. Toitude maitseaineteks tarvitatakse köömneid, peterselle, tille, hapude kurkide juure ka mustsõstra lehti.

Köömneid pandi leiva peale, supi peale, kapsaste sisse.

Peale odralinnaste tehti ka lustetest linnaseid ning võeti peale selle taari hautamiseks ka muid lisandusi linnastele abiks, nagu nisu- ja rukkikliid, kartohvlid jne., aga odralinnastest taari vastu taari neist ometi ei saanud. Ka on hauetele juurde lisatud humalaid, köömneid jne. Kõige uuemal ajal tarvitatakse õlle järele taari ainult nii kaua, kui ta veel hapu on, aga talvel, kus raba ära külmetab, ei võeta õlle järele taari sugugi, vaid raba tarvitatakse hauetena taari peale. Taari tarvis on ise tõrs, veiksemkui vanaaja tõrred. Põhjaõlgedeks ei ole perisõled mitte head, sest nad lähevad ruttu pehmeks. Seepärast võetakse poolvalminud rukkid, puhastatakse lehed küllest ära, pannakse umbes paari tolli paksuselt tõrre põhja peale, mida siis õhukese lauakestega ja risti ülekäiva puuga tõrre põhja kinni pantud saab, et hapnemisega põhja raba sekka üles ei tõstaks. Nõnda valmistatud õled peavad enne tarvitamist keeva veega ära leotatud saama, et nad taarile midagi võerast magu ei teeks.

Köömneteed keedeti tema meeldiva maitse pärast, aga pidevalt ei soovitatud juua, sest pidi verd nõrgestama. Köömneid tarvitati rohkem maitseainena, näiteks lisati kapsaste hapendamisel, söögipeedisalatile.

Muuks otstarbeks.
Punaheinad: vorstirohuks, teeks. Köömned: maitseaineks, teeks.

Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

Seoses olukorraga pidi iga pere tundma koduseid ravivahendeid ja lihtsamaid ravivõtteid. Keerulisemas olukorras vajati rahvaarsti või siis Tartu Ülikoolis õppinud kutselist arsti.
Ravivahendite (-taimede j.m.) kasvatamine, korjamine, kuivatamine ja s kogu pere tööülesannetesse. Köömneplatsid vajasid teatavat hooldamist, valgeõielist kummelit kasvatati peenral ja parimaid pärnaõisi leidus kõrgel, kuhu pääses ligi pika redeliga. Nii et polnud ainult laste ala. Ka langes suurem õitsemisaja algus, mil droogimaterjali korjati, kevadtööde lõpu ja heinaaja vahel olevale paarinädalisele pooleldi puhkeajale.

Kapsad raiuti kapsarauaga toobri sees peeneks pandi tünni ja siis tambiti puunuiaga seni kui vesi kapsastele peale tuli. Lisaks juurde soola ja köömneid. Kevadise jäoks pandi terved parajad suured pead tünni. Kui taheti kiiresti kapsaid hapuks saada, siis hautati neid katlas ja jällegi suured pead hautatuna paigutati tünni vajutis pandi kapsaste peale lauad ja nende peale kivid. Vett vahetada ei tohtinud, siis lähevad kapsad libedaks.

Kohupiima süüakse leivaga. Kohupiimale pannakse juurde soola ja köömneid. Tehakse ka magusat toitu.