Rahvapärased taimenimetused

Arnikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Chrysanthemum leucanthemum
Arnikas. Õied teeks pruukida, mis ilma suhkruta joodud peab saama. On hää rohi seest äravenitamise vastu.

Rahvaarstimina on väga populaarne arnika. Arnika tilgad. Seest valu vastu, muidugi et maa tugeva töö juures. (Arnikas. Arnica monteena. Arnika. Aрника. On mitmeaastane taim, kasvab Poola, Leedu ja Baltimaal. Armastab kõrget metsamaad. Metsikult kasvavat arnikat peetakse paremaks. Ta on rahvarohi, arstid teda palju ei kirjuta.)

Higistama paneb kadakas, arnikas ja mädarõigas.

Arnikas, seda teed joodi seestvenimise pärast.

Venituse-karikakar ehk arnikas õitseb hilja sügiseni, keedetakse õllega venitusehaiguse vastu.

Halvatused ja nende liigid.
Närvide rahutu tegevus. Halvatuse vastu keedeti teed nõmmeliivast, kadakast ja arnikajuurtest.

Kui venitatud oli, siis vööti arnikajuure viina. Käidi laubaöhtul saunas ja muljuti.

Arstimised õllega. Õlle sisse pannakse arnikat, see tervendab rinna all tekkivaid valusi. Õlle sisse pannakse mädareikaid, need tervendavad samuti valusi, mis tekkivad rinna all. Kuid pärast arnika õllesse panemist keedetakse õlut veel ära, aga mädareikaga jääb keemata, kuid selle eest lastakse mädareikaga seista kaks kolm nädalat.

Kodumaa taimed.
Arnikas, kuivatatud tomingamarjad viina sees. Kadakamarjad, kibuvitsa marjad seesthaiguse raviks.

Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

Arnika kollased õied olid ka venitamise vastu.

Arnikajuured viina sisse panna venituse vastu.

[Ravimtaimi]
Arnikas on kollase õiega nagu võilill. Üks õis kasvab ülesse, taimel on lõhn, lehed maa peal. Teisel taimel, sel on kaks või kolm õit varre otsas, sel pole lõhna ja seda ei tarvitata arstimiseks.

Kõhuvalu.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.

Arnikas oli kõhuvalu vastu. Sihuke kibeda maitsega, liivamaade peal kasvas.

Kui inimene raske tööga end ära venitanud, antud talle raviks arnikateed.

Siä kõllase õiega (~ õilega - kasutab mõlemaid) on arnikas (kahtleb hetke, maitseb:) Kibä on, arnikas on jah. Sie on iga haiguse vasta abist. (Samal seisukohal „arnika“ suhtel on mitmed teised Rajakülas, Atsalamas, Uhel. Ainult millist väikese kollase korvõisikuga taime olematu „arnika“ pähe korjatakse, kas sügisest seanuppu, mõnda hundi- või koeratubaka liiki või veel midagi muud, küllap ühte kui teist, sest juba võhikugi põgusale pilgule on kõik nähtud ja näidatud „arnikad“ üksteisest erinevad. Vrd. A. Üksip „Mälestused“ 1975 lk. 151 ja „Eesti Floora VII“ lk. 442)

Arnikas (peetakse hunditubakat), kui kõht venitusest valutab, siis selle õied aitavad. Seda õpetas mulle Veera ämm, kasvab siin õue pial ja kraavides.

Arnikatee on hea venituse vastu. Siin nad ei tea seda, aga vanasti sai küll korjatud. Kesa peal kasvas. Tema on kollase õiega. Siin ma ei ole näind seda.

Arnikas on madal kollane, on kõige parem venituse vastu.

Arnikas on siest valu, venituse vasta. Kollased, niikui võilille õied peal. Kasvavad rõskes kohas.

Ta /arnikas/ on jällegi siis hea, kui suust vesi jooksma hakkab.

Kui rindade alt valutab, siis arnikas.

Timmijaan, lõhmuspuu ja arnikas - need olid köha vastu.

Arnikas [kirjakeelset nime pole kirjas] [!!].
„Arnikas on venitamise vasta“

Arnikas [Leontodon autumnalis].
Tarvitatakse arstirohuna. Kui seest valutab venituse pärast (raske tööga), siis selle teed juua. Selle tee olevat ka hea rinnahaiguse ja köha vastu.

Arnikas [Leontodon auctumnale].
Kui seest venitatud (raske tööga) ja valutab, siis juuakse „arnikateed“. Parem, kui tee hästi kange on ehk ummukses keedetud saab. Kes õige kõvasti seest veninud, ei kannata palju seda teed sisse võtta - hakkab rohkem valutama.

Arnikas [? Solidago virgaurea].
Pruugitakse venimisehaiguse vastu. Keedetakse ja juuakse seda vett.

„Lühike arnikas“ kõhuvalu vastu.

Arnikas: nagu võilill, ainult peenema varrega. On mitmeharuline, igas harus õis, igast apteegist saab osta kuivatuid arnikaõisi.

Karvane hunditubakas (Hieracium pilosella L.). Arnikas. Venitamiserohi. Õitest keedeti teed ja joodi venitamise puhul.

Arnikas (kasvab heinamaadel ja karjamaadel, tal on väikesed kollased õied, iga õis asub üksikult umbes 5-10 sentimeetri pikkuse varre otsas). Tarvitatakse arnikaõite teed seesthaiguste ja venitamise vastu. Ka lastakse õisi viina sees liguneda ja siis võetakse sisse.

Arnikatest tehakse ka teed, on hääd kõhuvalu vastu.

[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Arnikas, kasvab kuivas kohtades ning aedade ääres, kus ta jaanipäeva ajal õitseb. Tal on kollased õied, lehed on tõmbelised, siledad, mitme läbipaistva soonekestega. Need on täis õli ning purpurpunast sahvti. Värske haavadele põletamise juures ei ole paremat abirohtu kui see lehesahvt, parem veel, kui seda joodava viinaga pääle määrida. Tarvitatakse ka kopsutõbes ning ka teiste haiguste juures.

Arnikad.
Arnikateed tarvitakse viinaga kõhutõbe vastu.

Arnikas. Arnikajuured ja -õied tarvitakse tinktuuriks. Tinktuuri valmistakse sedaviisi: hõõrutakse õied ja pannakse piiritusse. Üks lusikatäis arnikat kümne lusikatäie piirituse kohta ja mõneks päevaks seisma, siis kurnatakse pudelisse ja suletakse korgiga.
Valminud tinktuur tarvitakse mädapaisetele, sisemistele haigustele ja ka veel teiste haiguste vastu.

Arnikas (Arnica). Õitest teed. Rohuks seestvalu vastu. Viina sees leotatult hää kõhurohi.

Arnikas - südamehaiguse rohi.

Arnikas - venimise vastu.

Arnikas - venimise vastu.

Arnikas. Arnikat tarvitatakse arstirohuks rinnaaluse haiguse vastu.

Arnikas - venitamise rohi.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Mädanevate haavade vastu arnikas, isujuur, takjas, lambanisa loomulikul kujul.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuna tarvitakse arnikaõisi ja -juuri, millest teed, tinktuuri, salvi ja plaastrit valmistetaks. Mädanevad haavad, pigistused, veripaised, mesilase nõelamine on arstitav niiskete arnikalappide abil. Lappide niisutamiseks tuleb võtta 5 supilusikatäit arnikatinktuuri poole kuni ühe toobi vee kohta; lappe tuleb iga poole tunni takka vahetada.
Pigistuste ja veripaisete korral oleks soovitetav niisutamisevee hulka veel ka äädikat järgmises vahekorras lisada: üks osa arnikatinktuuri, üks osa äädikat ja üks osa vett.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Altkeha valude ja kõhukrampide vastu mõjub hästi arnikatinktuur, mida üks teelusikatäis klaasi vee hulgas võtta tuleb.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Halvatuse korral on soovitav iga päev arnikateed juua ja järjekindlalt haiget kehaosa arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Jooksjahaiguse korral tuleb haiget kohta iga päev arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kõhupaiseid ja kõhupõletikku parandab arnikatinktuur, mida päevas 50-60 tilka veerand toobi vee hulka segatult lonkshaaval võtta tuleb.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Ka hääle kähisemine, nikastus ja oksendamine on arstitavad arnikatinktuuri abil. Kähisemise korral tuleb kurku kuristada veega, millele 40 tilka arnikatinktuuri iga kuue supilusikatäie vee hulka segatud, oksendamise korral 3-4 tilka tinktuuri pitsklaasi vee hulka võtta. Nikastuse korral haige koht arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arnikasalv kaotab pääkõõma /---/

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. /---/ arnikatee aitab kopsupõletiku paranemisele kaasa ja on tuntud kui neerusi kiiremalle tegevusele virgutav abinõu.

Arnikas. Arnikatee venimise vastu.

Arnikas. Arnikaõied kuivatakse, keedetakse siis teeks ja võetakse sisse venimise korral.

Arnikas. Arnikatest tehti teed ja joodi venimise vastu. Harilikult tarvitati seda teed külmalt ja nii mitu korda päevas, kui keegi soovib.

Arnikas. Kollane õis, võilille moodi, kasvab aruheinamaal. Südamehaiguse vastu joodi teed.

Arnikas. Arnikajuure viina joodi venimise vastu. Vähe võtta, on mürgine. Ka arnikateed juua, kui seest venind.

Arnikas, arnikad.
Arnikateed kasutatakse venituserohuna. Herbariseeritud nr. 7 all. [sügisene seanupp, Leontodon autumnalis /kuid arnika nime all tuntakse ka teisi kollaste õitega ja viha maiguga taimi/]

Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

Arnikaõite tee - venituse vastu.

Arnikaõite tee - venituse vastu.

Arnikas. Arstirohi keedetakse õllega ja juuakse.

Kinnitushein. Ojamõõl. Geum rivale.
Arnikahein. Euphrasia officin.
Maarasvad. Lathraea squamaria L. (Петров крест).
Angerpiist. Angervaks. Filipendula ulmario.
Maarjakadakas. Kukemari. Empetrum nigrum L.
Balderjaan. Valerian.
Pännul. Koirohi. Artemisia L.
Kõiki ühepalju, keedetakse kaunis hulga aega, ekstrakt muutub mustjaspruuniks vedelikuks, lisatakse natuke piiritust juure, et segu kohe hapnema ei läheks, ja tarvitatakse rohuks kõhuvenituse puhul.

Arnikatinktuur. 10-15 tilka sisse võtta. Kui rindade all valus ja venitanud on.

Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.