Rahvapärased taimenimetused

Võilill

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Käsnade kaotamiseks on paberisuitsust sünnitatud eli kõige paremaks rohuks. See eli saab niiviisi valmistatud, et paberist toru klaasikese pääle pistetakse, siis päälmine ots põlema süitatakse ja suits siis niimoodu klaasi sisse jookseb, kus ta ennast pruunikaks, püdelaks eliks muudab. Seda eli tuleb niiviisi käsnade pääle panna, et käsnad enne saavad terava nuaga ära lõigatud.
Ka tarvitakse käsnade rohuks veel võilillivarre piima ja nõndasama ka veriurme punakast varrepiima. (Täh.: Veriurme saab ka veiste punatõbe vastu tarvitatud.)

Kui sool mõni vähene haav ehk paise mädanema läheb, paisetab ja valutab, siis pane võilillelehte senne päele, need parandavad ja kiskuvad ka mäda välja (tõsi).

Soolatüikad kauvad ära, kui neid võilillepiimaga ehk kriidiga nühed.

Süda haige on, korjaku kevade võililleõisi, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda teed vee asemel. On süda hea.

Taraxacum officinale
Võilill. Võililli õilmed kuivatatakse ära, tambitakse ja antakse viinaga sisse juua kõhutõbe rohuks, nii palju kui süda kutsub.

Taraxacum officinale
Võilill. Teelusikatäis sahvti supilusikatäie veega ajab kõhust lahti.

Taraxacum officinale.
Võilill. Taime tarvitatakse kollatõbe vastu. Taimest pruugitakse juured. Juured kuivatakse ära, siis võetakse üks peotäis neist ja keedetakse toobi osa veega ummukses, niikaua kuni 1/2 toopi vett üle jääb, sellest siis iga tunni järele üks söögilusikatäis.

Taraxacum officinale.
Võilill. Kui naene käima pääl haiget on saanud, siis keedetakse seda rohtu ja antakse haigele teena juua.

Võilillejuured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal. Kollatõbe vastu keedetakse teed.

Võilille (Taraxacum officinale) - juuri tarvitetakse teena sissevõtmiseks kollatõbe vastu. (Peedu, Lehtmetsa)

Söögiisu puudumisel tarvitada värsketest võilille- (Taraxacum vulgare Wigg.) vartest saadud mahla seesmiselt.

Kõhutõbe ruhi, mis vist kerge kõhutüüvus oli, võeti kaks peotäit võililleõisi ühe toobi vee pääle ja tehti siis sellest teed. Seda võttis siis haige korraga ühe suutäie sisse, kuid seda pidi küll mitu korda võetama. Kuid seda haigust oli ikka harilikult sügise, kui võililled enam õieti ei õitsnud ja need olid veiksemad kevadistest, millest teed siis tehti, kuid ma ei tea kindlasti, mis lilled need om. Kuid nad kutsusid neid võililledeks, kui see andis ka küll tagajärge.

Kõhukinnisus.
Võilillejuurtest keeta tee. Juua hommikul enne sööki ja õhtul enne sööki ½ tk. Korraga võib juua ½ teeklaasi korraga.

Maksahaigus.
Korjata võilille varsi ja neid toorelt süüa. Võib ka teed keeta. Maks paraneb. Maksaplekid kaovad ära.

Maksahaigus. Võilillevarsi süüa maksahaiguse vastu. Võilillejuurtest kohvi teha, vilja natuke hulka.

Taimede kasutamine arstirohuna, jookideks jm.
Pohlavartest - teed.
Ka võilillesid korjati - milleks?
Sipelgaid korjati pudelisse.
[---]
Rukkililled - korjati enne õitsemist. Valmistati sissevõtmiserohtu.
Raudnõgesed: kuivatati ja nendega viheldi (mingi haiguse vastu).
Raudrohtu korjatakse praegugi.
Paiselehed.
[---]
Perenaisel olnud aidas laepeal terve laadung maarohtusid.

Reuma.
Jutustaja ravis end ise reuma puhul.
Korjas suvel võilillesid ja valas petroleumiga üle. Tuli hoida sügiseni. Siis tuli määrida üks kord päevas õhtuti. Jalad said terveks.

Võilill on maksahaiguse või kollatõve vastu. Palju ei tohi tarvitada, kange on. Ma ei ole ise tarvitanud, ma olen kuulnud.

Võilille juure tee on ka kõhukinnisuse vastu.

Mul on jala peal käsn. Vanakuu lõpul lätt suuremaks. Üks ütles, et võilille piimaga määrida, ei see ei ole aidand.

Suhkruhaiguse vasta on hea juua türgi uba kaunalestade teed, mis on viludas ära kuivatatud.
Ka on hea võilille lehed ära lõigata, puhtaks pesta, peeneks salatiks lõigata, süüa koore ehk taimeõliga. Soovitav on ka süüa kõiki marju peale magusate viinamarjade.

Maks arvati haige olema, siis kui rinnust valutas. Sel puhul joodi koirohu, orasrohu juure, baburetski puu koore, võilille õie või nõgese teed. Teed keedeti väikestest kõrvenõgestest, millest keedetakse ka suppi.

Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

Mesilase nõelamisele võeti - kuipalju ta nüüd avit, aga - võilille piima võeti, hõõruti. Aga ei paisteta kah.

Soolatüügastele pandi pihlakamarja putru. Ka võis neid ravida võilille varrest tuleva piimja vedelikuga.

Radikuliit (jooksva).
Jooksvat arstiti ka mitmet viisi. Võilille värskeid õisi leotati petrooliumis 24 tundi ja selle vedelikuga määriti haiget kohta. Samaks otstarbeks kasutati ka kastanimune, neid samuti petrooleumis 24 tundi leotades, haiget kohta määrides. Määriti kuke või hane sulega paljast petrooliumi ja paisteti palavas.

Tedretähed - aitas toores mädarõigas, parem, kui see oli riivitud. Sellega hõõruti nägu enne magamaminekut ja enne pesemist. Teise variandina aitavat võilillepiim või mõlema segu. Mõnikord lisati segule veel saunaviha tuhka. Ise pole kunagi abi vajanud.

Maohaavad. Vihamehe poolt võis olla „siil sisse söödetud“. Aga ka „uss“ maos, mis sinna läks, kui olid kurja teinud ja neati. Hans Erm jutustas:
„Olin maoga hädas. Küll vaadati mind röntgenis, hoiti haiglas, anti igasugu rohtusid, miski ei aidanud. Peale sööki muudkui valutas ja tegi mõnikord päris nõrgaks. Polnud parata, võtsin reisu ette kuulsa targa Altmere pool (atsidofiilpiima valmistaja), kes elas siis Sakus. Seal oli palju rahvast koos, kõik sagisid tema ümber. Hädavaevu sain öelda, et peale sööki kõht valutab, arstid ei aita. Juba teine patsient oma jutuga... Altmeri ütles niisama üle õla: „Söö võilille juurikat riivitult leiva peal või näri niisama, ükskõik, mis ajal, noh nii kolm juurikat päevas. Kui valu üle ei lähe, tule kuu aja pärast tagasi!“ - Ja juba läks mingi kambaga teise tuppa, ei ma saand raha andagi.
Kodus hakkasin siis juurikaid otsima ja sööma. Imelik, polnud sugugi kibedad. Proovi ise! Peaaegu nagu porgand. Kahe nädala pärast oli valu kadunud, sõin ikka edasi, hakkas maitsema.
Sellest on kolm aastat möödas, maovalu pole sestsaadik enam tundnud ja ma võin kõike süüa, millest jagu saan. Kui ma nüüd ilusa juurika leian, söön ikka selle ära!

Võilille juurikas.
Käesoleval ajal otsese söögina mao- ja soolekatarride raviks.

Kollatõbe puhul on tulnud juua võilille juure teed ehk keedist. Paar korda nädalas käia soojas vannis ehk saunas.

Unustasin ütlemas, et 1920. aasta sügisepooles, kui ma teist suve karjas käisin, siis kuulsin, et oli üks kõhuhaigus laiemalt käimas, millest rahvas ikka ütlesivad: „Kõtutõbi, kõtutõbi.“ Oli vist kerge kõhutüüfus. Siis rääkis Kastre mõisa väljavahi tütar, 12 aastat vana, kes ise ka haige oli olnud, et: „Me jõeme võilille teed.“ Ja saevad ka küll kõik terveks. Kuid need ei olnud küll vist mitte harilikud võililled, mis kevadi ja suvel näha on, vaid väiksemad, mis sügisel on. Nõnda, et kui üks 10-aastane tütarlaps nede lillede järele küsis, kes ka kõhust muidu mitmeti näis haige olevat ja kui siis ütles vanaeit talle neid veiksemaid võililli selle väljavahi tütre juures näitas, kui sellest jutustas, siis see midagi ei ütelnud. Kuid selle vanaeide perekonnas oli nende karjus, 12-aastane tütarlaps, ka siis kodus haige ja koguni 2 korda, et vanaeit karjas oli. Kuid sellel tütarlapsel, kes siis selle lille järele küsis, oli õieti pooleteise aasta eest rõugehaigus tervise ära rikkunud, nõnda ka siis kõhu poolest. Ja kui ta siis seda rohtu tarvitama hakkas, siis ka karja juures neid lilli korjas, siis kiitis ta seda rohtu väga. Ja ütles: „Kui kõtt valla om ja üte suutävve võtad, siis on kõtt kinni kah.“ Kuid mul pole praegu, talvisel ajal, neid lilli kuivatatult ette näidata. /---/

Rahvas siin korjas viel koirohu õisi, raudrohu õisi, võilille juurikaid, paju koort. Kuivatasid kõik ära, segasid segamini. Nendest keedeti teed rinnahaiguste vasta, kui köha oli ehk hinge mattis ja üldse, kui rinnus valu.
Maitse järgi tehti tee kangus. Näpuotsaga pandi vee hulka, lasti silmapilk keeda.

Inimesel rinnad haiged, siis on võilille mesi küll hia rohi, tieb rinnad lahti.
Aah seda teha? Teha niimuodi. Korjata 200 võililleõit. Olgu ilusad õied, mis täitsa puhkend, aga ka mitte liiga, mis jo vanad. Vanad õied ei kõlba. Võililled liitri viega kiema panna. Kievad puol tundi, siis jahutata ja kurnada ja uuest kiema, hulka panna puol kilo suhkrut ja puol tielusikatäit sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega kieta kakskümmend minutit. Siis muudab värvi, kohe nigu päris mesi. Kuumalt piab panema purki ja kuumalt kaaned piale ka. Sidrunihappe kristallide asemele võib pigistada mahla ka päris sidrunist, kui on sidrunid käepärast.
Võilille mesi on rohuks, kui on köha ja bronhiit või palavik ja gripp või muidu haiglane ja paha tunne. Sisse võetakse tielusikatäis korraga kolm korda päevas.

[Puusareuma]
Võilille õied viinas leotada, pimedas hoida ja selle viinaga määrida.

Kui mul oli nii pallu käsnu siin käe pääl, kui ma koolis käisin, siis kooliõpetajaprovva õpet, et sa oled suvel karjan ja pane seda võilille piima pääle. Ja näe, mul käe nii puhta.

Ravimtaim on võilille õied. Tuberkuloosi vastu. Niigu praegust, tema õitsemise aeg, nopiti ära, kuivatati ära, tehti teena. See oli vana rohi kohe. Mina isegi proovisin seda. /---/

Maksahaiguse vastu naistepuna teed juua või ka kuivatada võilille juuri ja teha nendest teed.

Veresoonte lupjumise puhul oli hea võilille lehtedest tee.

Soolatüükaid peab määrima võilille või vereurmarohu mahlaga.

Võilill väga vajalik, puhastab verd, liigvett ajab välja. Õitest teeme siirupit. Lastele ka soovitakse anda piimaga. Aitab köha puhul teena ja kõri hingamistüsistuse korral, rahusti.

Võililled tie ääres kasvavad. Kui te need korjate, on kõige paremad rohud.

Soolatüükad. See võtab ära - soolatüükad võtab võilill ära, selle piimaga muudkui aga kasta.

Võilille salvi, rasvainet ja mett ja keeta. Seisab kaks päeva, jälle uuesti kuumutada - haavarohi, parandab.

Kollatõbe korral võilille juure tee, see on esimene rohi. Söögiisu ei ole ja. Kevadel kaevata ja kuivatada. Kieva vee sisse, lased keema, võtad ära ja.

Võilille igasugusel kujul. Eelistan süüa rohkem taimetoitu, vähe rasvarikast toitu ja väga vähe soola.

Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: võilill

Võilill. Võilille juurtest valmistatakse rohtu nahahaiguste vastu.

Võilill. Võilille juurtest valmistatakse rohtu nahahaiguste vastu.

[Võilill.] Ta on ka pikaldase ummuksuse vastu.

Võilille õied petrooli sees leotatult on hea jooksvarohi.

Võilill. Õisi pannakse petrooli sisse ja seal hoida. Siis sellega määritakse, kui jalad krampi kisuvad.

Võiläll (-lill) [Taraxacum taraxacum]. Varast seltsi.
Selle taime mahla välja pigistatult või ummukses vähese veega keedetult tuleb rõõsa piimaga segada. Seda segu (mõned tilgad) sisse võtta, parandab rinnahaigust (tiisikust).

Tiilehte pannasse haava piale, kisub haava puhta(k)s. Kui tiileht liiga kõvasti kisub, siis pannasse võililleleht haavale.

Võilill (Taraxacum taraxacum).Võilill. Juurte keedis ravimiseks kollatõve vastu.

Võilille (Taraxacum officinale) piima pannakse mesilasest nõelatud kohale, siis ei paisteta nii palju üles.

Võilille juuri tarvitetakse sissevõtmiseks teena kollatõve vastu.

Võilille juured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal; kõllatõbe vastu keedetakse teed.

Kollatõbe vastu tarvitati karikakraid ja võilille juurikaid.

Võilill /---/ Taraxacum officinale (Familie Composetae). Seemned annavad söögiisu.

Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Võilille juured: isuäratavad. Veerand liitrit tarviduse korral. Jooksva vastu võib teda juua üks nädal järjest, siis paus, siis uuesti paari päeva järele üks nädal, kuni tuntakse paremust. Siis võib vahetada mõne muu teega, siis jälle juua. Krooniliste haiguste juures on vaheldus tähtis, kuid kordamine soovitav. Järjekindel tarvidus peab olema vahedega.

Taimenimede kogumine.
Vanal ajal tarvitasid inimesed taimi järgmisteks arstirohtudeks.
Võilille juured - kollatõbe vastu.

Kollatõve korral arvati aitama võilille juur.

Võilille juurte tee. Kollatõve vastu.

Võilille juured: tarvitakse kollatõve vastu. Teeks keeta.

Võilille mahlaga määritakse nägu, et see valgeks läheks.

Võilill - seedimise jaoks.

Võilill. Võililled pandi petrooleumi sisse ja leotati. Sellega määriti, kui reuma oli.

Võilille varsi söödi maksahaiguse vastu. Võilille juurtest tehti kohvi, vilja pandi natuke hulka ja joodi maksahaiguse vastu.

Võilill - tee südamehaiguse ja kõhuummistuse vastu.

Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.

Võilille tee, 1-2 klaasi päevas, mõjub kosutavalt ning korrastavalt, tervendab verd, puhastab kopsu, parandab seedimisrikkeid ja on mõjuvaks rohuks päraku- ja põrnahaiguste puhul.

Kõhukinnisuse korral võeti kastorõli ehk joodi kuivatatud võilille juurtest valmistatud teed.

Soolatüükast saab lahti, kui seda hõõruda tihti võilille piimaga.

[Arstirohu taimed.]
Võilill.

Võilille ekstrakt, kui on sapipõie valu ja valud rindade all, ajab kõhu täis.

Võililledest ja orasrohu juurtest tee kollatõve vastu.

Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

[Võilill.]
Mahl päälemäärituna tervendab ka nahahaigusi.

Takjajuured ja need õienupud on, kieta neid ja oduvantsiku (võilille) juured juustele.

Mu ema tundis väga palju neid ravimtaimi. Võililleõied - neist saab mett. Võilillejuured kuivatati, siis tehti peeneks kohvi sisse. Talve võib supi sisse ka panna. Nurmenuku lehti on salatiks hea teha võileiva peale.

Kevadel söön võilille varsi, esimesel päeval kaks vart, teisel kolm ja nii kümneni välja. Ja nõgeseteed joon iga päev tassitäie.

Soolatüükale võilillepiima ma olen pannud peale, teen katki natuke.

Võilille ommava ka rohuss, viina pannasse peale või odekolooni ja määrseva jalgu tollega. Ma ole ka toda tennu.

Ma juu nõgõse ja võilille ja naistepuna ja piparmündi ja pärnaõie tiid. /---/ Kiiva vii pandse pääle ja saise.

Kaselehe tee - südamele kõige rohkem.
Võilille juur - ka südamele.
Pärnapuu õisi - kõige parem päevas kaks-kolm korda sisse juua pool liitrit korraga.

Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Võilill (Taraxacum officinale).
/---/ Rahvameditsiinis kasutati vanasti värsket võilillepiima maksa-, neeru- ja nahahaiguste puhul. Ta on kevadine turgutaja taim-lill. Kasutan igal kevadel võilille lehti salatina. Ka võilille varsi olen söönud, 10 päeva üks vars. Tuleb vahet pidada ja korrata. Paraneb enesetunne, annab kamaluga jõudu ja tervist kogu aastaks.
Rahvameditsiinis on teda nimetatud elueliksiisriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks. Võilill on lümfiteede puhastaja, kehvveresuse kõrvaldaja. Võilillelehed toimivad kui veeajatid, viies kehast välja liigseid soolasid ja kogunevat vett. Soovitan südame- ja neeruhaigetele.
Suvel korjata võilille õisi ja valmistada siirupit. Sobib lastele.
8 peotäit õisi, 1,5 l keeva vett (kaane all 12 tundi). Kurnata + 0,5 kg suhkrut. Keeta siirup. 1 spl täis enne sööki.
Võilille juuri kogutakse kevadel enne õitsemist. Juurtest valmistatakse tõmmist või leotist.
Võetakse üks spl peenestatud juuri, klaas kuuma vett, 2 tundi seista, kurnatakse. Tarvitatakse enne sööki ½ kl korraga. Ka soovitatakse võilille tarvitada diabeeti haigestunuile.
Võilill on kui väike päike.

Kas lillel on ravijõud?
Mina armastan üldse juua palju teesid, mul on kodus alati vähemalt 30 erinevat ravimtaimepurgikest. Näiteks saialille- ja nurmenukuteed tehes kasutan 1 tl peenestatud ürti klaasi vee kohta, lastes 5 min tõmmata. Hädast olen jagu saanud, tehes saialillesalvi või võilillemett. Aastakümnete jooksul olen kogunud palju häid ravimtaimeretsepte. Valisin siia töösse just lilledega seotud ravimtaimi, mida enamjaolt saab tarvitada teiste ravimtaimedeta.

Võilill.
Värske mahl sisaldab mineraale ja vitamiine. Noori lehti ja õievarsi tarvitada värskelt, alustades mõnest lehest, varrest, suurendades kogust iga päev 10 leheni päevas (kuni veri muutub vedelamaks). Noored õievarred väldivad veresoonkonnahaigusi, infarkti ja insulti. Noored lehed sobivad salatiks, mis on hea kroonilise maksapõletiku puhul. Võilill kaotab sügelemise allergikutel, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid, maomahla teket, puhastab magu, lahustab sapikive. On hea podagra, reuma, maksa- ja sapihaiguste puhul. Õitest tehtud siirup ei erine maitse poolest ehtsast meest, sobib hästi neeruhaigetele.
2 kuhjaga klaasitäit õisi valada üle külma veega ja lasta aeglaselt keema tõusta, jätta kaane alla 1 ööpäevaks seisma. Kurnata ja õied välja pigistada. Mahlale lisada 1 kg suhkrut ja ½ kooritud sidrunit. Kuumutada email- või klaasnõus kuni liigse vee aurumiseni ja kuni tekib siirupisarnane vedelik, mida hoitakse väiksemates klaaspurkides ja tarvitatakse 1 tl 3 korda päevas. Lastele antakse lahustatuna soojas piimas.
Sügisel võib juured välja kaevata, pesta, tükeldada, röstida ja peenestada ning valmistada kohvi (1 tl klaasile keevale veele). Juues igal hommikul 1 klaasitäie, muutuvad ahenenud veresooned elastsemaks, veri voolavamaks, veresoonkonnahäired normaliseeruvad ja südametegevus tugevneb.
Võilille ja kõrvenõgest tarvitada vistrike vastu. Juur on asendamatu ravim maksatsirroosi korral. Seda tuleb toorelt riivida ja süüa.

Võilille lehti tarvitati salatiks. Saksa sõdurid ja vangid on võilille lehti niisama söönud.

Võilill. Võilill asetatakse lõua alla. Mida kollasema varju see annab, seda rohkem võid on söönud katsealune (laste mäng).
Võilille noori lehti tarvitatakse salatina, andes teda lauda hariliku salati kastmega.
Kui lehmad söövad annavad palju piima ja või saab kollane.
Sõja aeg valmistati Narvas võilille juurtest kohvi pruunistades ja jahvatades neid nagu sigurit.
Võilille vartest teevad lapsed sõrmuseid ja pille.

Võilille juured tarvitatakse salatiks.

Võililli juurdest ja tamme tõhvatest tehakse ka kohvi, mis üsna maitsev on. Võililli juured on sigurate ja tamme tõhvad kohviubade asemel.

Kollane võilill, tema piima või mahla pigistati peo vahel katki, et ravib lõhenenud käsi ja teeb naha pehmeks ja terveks.

Eks ole ka seentel oma hea koht olnud leivajätkuks kui ka leivakõrvaseks. Kui on siguripuudus, võib ka võilillejuuri siguriks tarvitada, tuleb seda sammuti kui sigurid leigata ja puhastada ning kuivatada. Ja tal on siguri maik. Tammetõrudestki olla leivale lisa tehtud: tõrusi olla kuivatatud, jahvatatud ja tõrude jahu lisatud leivajahude hulka.

Arstirohud. Palderjanid, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvermendid, mindid, võilille kollane, külmkingapädid, poolalehed.

Võilillemett oleme teinud mitu aastat, oblikasuppi oleme teinud.