Rahvapärased taimenimetused

Võilill

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 39 (5) < Viljandi khk. (1897)
Käsnade kaotamiseks on paberisuitsust sünnitatud eli kõige paremaks rohuks. See eli saab niiviisi valmistatud, et paberist toru klaasikese pääle pistetakse, siis päälmine ots põlema süitatakse ja suits siis niimoodu klaasi sisse jookseb, kus ta ennast pruunikaks, püdelaks eliks muudab. Seda eli tuleb niiviisi käsnade pääle panna, et käsnad enne saavad terava nuaga ära lõigatud.
Ka tarvitakse käsnade rohuks veel võilillivarre piima ja nõndasama ka veriurme punakast varrepiima. (Täh.: Veriurme saab ka veiste punatõbe vastu tarvitatud.)

H II 41, 186 (12) < Ridala khk., Ungru (1888)
Kui sool mõni vähene haav ehk paise mädanema läheb, paisetab ja valutab, siis pane võilillelehte senne päele, need parandavad ja kiskuvad ka mäda välja (tõsi).

H, Mapp, 952 (11) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Soolatüikad kauvad ära, kui neid võilillepiimaga ehk kriidiga nühed.

E 56661 (2) < Tallinn l. (1926)
Süda haige on, korjaku kevade võililleõisi, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda teed vee asemel. On süda hea.

EKS c, 57 (1) < Rõuge khk. (1891)
Taraxacum officinale
Võilill. Võililli õilmed kuivatatakse ära, tambitakse ja antakse viinaga sisse juua kõhutõbe rohuks, nii palju kui süda kutsub.

EKS c, 57 (2) < Viljandi khk. (1891)
Taraxacum officinale
Võilill. Teelusikatäis sahvti supilusikatäie veega ajab kõhust lahti.

EKS c, 57 (3) < Tarvastu khk. (1891)
Taraxacum officinale.
Võilill. Taime tarvitatakse kollatõbe vastu. Taimest pruugitakse juured. Juured kuivatakse ära, siis võetakse üks peotäis neist ja keedetakse toobi osa veega ummukses, niikaua kuni 1/2 toopi vett üle jääb, sellest siis iga tunni järele üks söögilusikatäis.

EKS c, 57 (4) < Tartu l. (1891)
Taraxacum officinale.
Võilill. Kui naene käima pääl haiget on saanud, siis keedetakse seda rohtu ja antakse haigele teena juua.

ERA II 167, 176 (2) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Võilillejuured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal. Kollatõbe vastu keedetakse teed.

ERA II 167, 181 (50) < Järva-Madise khk. (1937)
Võilille (Taraxacum officinale) - juuri tarvitetakse teena sissevõtmiseks kollatõbe vastu. (Peedu, Lehtmetsa)

ERA II 193, 481 (25.24) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Söögiisu puudumisel tarvitada värsketest võilille- (Taraxacum vulgare Wigg.) vartest saadud mahla seesmiselt.

RKM II 91, 688/91a < Võnnu khk. (1959)
Kõhutõbe ruhi, mis vist kerge kõhutüüvus oli, võeti kaks peotäit võililleõisi ühe toobi vee pääle ja tehti siis sellest teed. Seda võttis siis haige korraga ühe suutäie sisse, kuid seda pidi küll mitu korda võetama. Kuid seda haigust oli ikka harilikult sügise, kui võililled enam õieti ei õitsnud ja need olid veiksemad kevadistest, millest teed siis tehti, kuid ma ei tea kindlasti, mis lilled need om. Kuid nad kutsusid neid võililledeks, kui see andis ka küll tagajärge.

RKM II 159, 61/2 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kõhukinnisus.
Võilillejuurtest keeta tee. Juua hommikul enne sööki ja õhtul enne sööki ½ tk. Korraga võib juua ½ teeklaasi korraga.

RKM II 159, 169/70 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Maksahaigus.
Korjata võilille varsi ja neid toorelt süüa. Võib ka teed keeta. Maks paraneb. Maksaplekid kaovad ära.

RKM II 160, 17 (29) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Maksahaigus. Võilillevarsi süüa maksahaiguse vastu. Võilillejuurtest kohvi teha, vilja natuke hulka.

RKM II 170, 229 (16a) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. (1962)
Taimede kasutamine arstirohuna, jookideks jm.
Pohlavartest - teed.
Ka võilillesid korjati - milleks?
Sipelgaid korjati pudelisse.
[---]
Rukkililled - korjati enne õitsemist. Valmistati sissevõtmiserohtu.
Raudnõgesed: kuivatati ja nendega viheldi (mingi haiguse vastu).
Raudrohtu korjatakse praegugi.
Paiselehed.
[---]
Perenaisel olnud aidas laepeal terve laadung maarohtusid.

RKM II 183, 296 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. < Väike-Maarja khk., Uniküla k. (1964)
Reuma.
Jutustaja ravis end ise reuma puhul.
Korjas suvel võilillesid ja valas petroleumiga üle. Tuli hoida sügiseni. Siis tuli määrida üks kord päevas õhtuti. Jalad said terveks.

RKM II 251, 466 (2) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Võilill on maksahaiguse või kollatõve vastu. Palju ei tohi tarvitada, kange on. Ma ei ole ise tarvitanud, ma olen kuulnud.

RKM II 257, 418c < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Võilille juure tee on ka kõhukinnisuse vastu.

RKM II 308, 106 (83) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Lätimaa (1973)
Mul on jala peal käsn. Vanakuu lõpul lätt suuremaks. Üks ütles, et võilille piimaga määrida, ei see ei ole aidand.

RKM II 318, 518 (3060) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Suhkruhaiguse vasta on hea juua türgi uba kaunalestade teed, mis on viludas ära kuivatatud.
Ka on hea võilille lehed ära lõigata, puhtaks pesta, peeneks salatiks lõigata, süüa koore ehk taimeõliga. Soovitav on ka süüa kõiki marju peale magusate viinamarjade.

RKM II 338, 348 (8) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Maks arvati haige olema, siis kui rinnust valutas. Sel puhul joodi koirohu, orasrohu juure, baburetski puu koore, võilille õie või nõgese teed. Teed keedeti väikestest kõrvenõgestest, millest keedetakse ka suppi.

RKM II 338, 359/60 (35) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

RKM II 347, 31 (7) < Räpina khk., Meeksi k. (1980)
Mesilase nõelamisele võeti - kuipalju ta nüüd avit, aga - võilille piima võeti, hõõruti. Aga ei paisteta kah.

RKM II 380, 36 (70) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Soolatüügastele pandi pihlakamarja putru. Ka võis neid ravida võilille varrest tuleva piimja vedelikuga.

RKM II 384, 173/4 (30) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Radikuliit (jooksva).
Jooksvat arstiti ka mitmet viisi. Võilille värskeid õisi leotati petrooliumis 24 tundi ja selle vedelikuga määriti haiget kohta. Samaks otstarbeks kasutati ka kastanimune, neid samuti petrooleumis 24 tundi leotades, haiget kohta määrides. Määriti kuke või hane sulega paljast petrooliumi ja paisteti palavas.

RKM II 384, 400 (8) < Keila khk. (1985)
Tedretähed - aitas toores mädarõigas, parem, kui see oli riivitud. Sellega hõõruti nägu enne magamaminekut ja enne pesemist. Teise variandina aitavat võilillepiim või mõlema segu. Mõnikord lisati segule veel saunaviha tuhka. Ise pole kunagi abi vajanud.

RKM II 385, 26/7 (41) < Tori khk., Muraka k. (1985)
Maohaavad. Vihamehe poolt võis olla „siil sisse söödetud“. Aga ka „uss“ maos, mis sinna läks, kui olid kurja teinud ja neati. Hans Erm jutustas:
„Olin maoga hädas. Küll vaadati mind röntgenis, hoiti haiglas, anti igasugu rohtusid, miski ei aidanud. Peale sööki muudkui valutas ja tegi mõnikord päris nõrgaks. Polnud parata, võtsin reisu ette kuulsa targa Altmere pool (atsidofiilpiima valmistaja), kes elas siis Sakus. Seal oli palju rahvast koos, kõik sagisid tema ümber. Hädavaevu sain öelda, et peale sööki kõht valutab, arstid ei aita. Juba teine patsient oma jutuga... Altmeri ütles niisama üle õla: „Söö võilille juurikat riivitult leiva peal või näri niisama, ükskõik, mis ajal, noh nii kolm juurikat päevas. Kui valu üle ei lähe, tule kuu aja pärast tagasi!“ - Ja juba läks mingi kambaga teise tuppa, ei ma saand raha andagi.
Kodus hakkasin siis juurikaid otsima ja sööma. Imelik, polnud sugugi kibedad. Proovi ise! Peaaegu nagu porgand. Kahe nädala pärast oli valu kadunud, sõin ikka edasi, hakkas maitsema.
Sellest on kolm aastat möödas, maovalu pole sestsaadik enam tundnud ja ma võin kõike süüa, millest jagu saan. Kui ma nüüd ilusa juurika leian, söön ikka selle ära!

RKM II 385, 37 (48j) < Tori khk., Levi k. (1985)
Võilille juurikas.
Käesoleval ajal otsese söögina mao- ja soolekatarride raviks.

RKM II 385, 315 (55) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kollatõbe puhul on tulnud juua võilille juure teed ehk keedist. Paar korda nädalas käia soojas vannis ehk saunas.

RKM II 391, 296/8 (68) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Unustasin ütlemas, et 1920. aasta sügisepooles, kui ma teist suve karjas käisin, siis kuulsin, et oli üks kõhuhaigus laiemalt käimas, millest rahvas ikka ütlesivad: „Kõtutõbi, kõtutõbi.“ Oli vist kerge kõhutüüfus. Siis rääkis Kastre mõisa väljavahi tütar, 12 aastat vana, kes ise ka haige oli olnud, et: „Me jõeme võilille teed.“ Ja saevad ka küll kõik terveks. Kuid need ei olnud küll vist mitte harilikud võililled, mis kevadi ja suvel näha on, vaid väiksemad, mis sügisel on. Nõnda, et kui üks 10-aastane tütarlaps nede lillede järele küsis, kes ka kõhust muidu mitmeti näis haige olevat ja kui siis ütles vanaeit talle neid veiksemaid võililli selle väljavahi tütre juures näitas, kui sellest jutustas, siis see midagi ei ütelnud. Kuid selle vanaeide perekonnas oli nende karjus, 12-aastane tütarlaps, ka siis kodus haige ja koguni 2 korda, et vanaeit karjas oli. Kuid sellel tütarlapsel, kes siis selle lille järele küsis, oli õieti pooleteise aasta eest rõugehaigus tervise ära rikkunud, nõnda ka siis kõhu poolest. Ja kui ta siis seda rohtu tarvitama hakkas, siis ka karja juures neid lilli korjas, siis kiitis ta seda rohtu väga. Ja ütles: „Kui kõtt valla om ja üte suutävve võtad, siis on kõtt kinni kah.“ Kuid mul pole praegu, talvisel ajal, neid lilli kuivatatult ette näidata. /---/

RKM II 405, 227/8 (36) < Jõhvi khk., Voka al. < Jõhvi khk., Päite k. (1985/6)
Rahvas siin korjas viel koirohu õisi, raudrohu õisi, võilille juurikaid, paju koort. Kuivatasid kõik ära, segasid segamini. Nendest keedeti teed rinnahaiguste vasta, kui köha oli ehk hinge mattis ja üldse, kui rinnus valu.
Maitse järgi tehti tee kangus. Näpuotsaga pandi vee hulka, lasti silmapilk keeda.

RKM II 405, 229/30 (2) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Inimesel rinnad haiged, siis on võilille mesi küll hia rohi, tieb rinnad lahti.
Aah seda teha? Teha niimuodi. Korjata 200 võililleõit. Olgu ilusad õied, mis täitsa puhkend, aga ka mitte liiga, mis jo vanad. Vanad õied ei kõlba. Võililled liitri viega kiema panna. Kievad puol tundi, siis jahutata ja kurnada ja uuest kiema, hulka panna puol kilo suhkrut ja puol tielusikatäit sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega kieta kakskümmend minutit. Siis muudab värvi, kohe nigu päris mesi. Kuumalt piab panema purki ja kuumalt kaaned piale ka. Sidrunihappe kristallide asemele võib pigistada mahla ka päris sidrunist, kui on sidrunid käepärast.
Võilille mesi on rohuks, kui on köha ja bronhiit või palavik ja gripp või muidu haiglane ja paha tunne. Sisse võetakse tielusikatäis korraga kolm korda päevas.

RKM II 409, 19 (7) < Harju-Jaani khk., Raasiku (koguja õde) (1988)
[Puusareuma]
Võilille õied viinas leotada, pimedas hoida ja selle viinaga määrida.

RKM II 413, 199 (21) < Puhja khk., Väikse-Konguta k. < Elva l. (1988)
Kui mul oli nii pallu käsnu siin käe pääl, kui ma koolis käisin, siis kooliõpetajaprovva õpet, et sa oled suvel karjan ja pane seda võilille piima pääle. Ja näe, mul käe nii puhta.

RKM II 414, 312 (12) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Soovaveski k. (1988)
Ravimtaim on võilille õied. Tuberkuloosi vastu. Niigu praegust, tema õitsemise aeg, nopiti ära, kuivatati ära, tehti teena. See oli vana rohi kohe. Mina isegi proovisin seda. /---/

RKM II 415, 107 (24) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Maksahaiguse vastu naistepuna teed juua või ka kuivatada võilille juuri ja teha nendest teed.

RKM II 429, 524 (15) < Kursi khk., Tõrve k. (1989)
Veresoonte lupjumise puhul oli hea võilille lehtedest tee.

RKM II 439, 64 (23) < Kursi khk., Laeva k. (1990)
Soolatüükaid peab määrima võilille või vereurmarohu mahlaga.

RKM II 443, 21/4 (39d) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Võilill väga vajalik, puhastab verd, liigvett ajab välja. Õitest teeme siirupit. Lastele ka soovitakse anda piimaga. Aitab köha puhul teena ja kõri hingamistüsistuse korral, rahusti.

RKM II 447, 465/6 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Bulanka k. (s. Sirk), u. 70 a. (1991)
Võililled tie ääres kasvavad. Kui te need korjate, on kõige paremad rohud.

RKM II 449, 500 (22) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Soolatüükad. See võtab ära - soolatüükad võtab võilill ära, selle piimaga muudkui aga kasta.

RKM II 450, 549 (25) < Palamuse khk., Vanavälja k., Vanavälja t. (1992)
Võilille salvi, rasvainet ja mett ja keeta. Seisab kaks päeva, jälle uuesti kuumutada - haavarohi, parandab.

RKM II 460, 391 (29a) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Kollatõbe korral võilille juure tee, see on esimene rohi. Söögiisu ei ole ja. Kevadel kaevata ja kuivatada. Kieva vee sisse, lased keema, võtad ära ja.

RKM II 468, 209/10e < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Võilille igasugusel kujul. Eelistan süüa rohkem taimetoitu, vähe rasvarikast toitu ja väga vähe soola.

Vilbaste, TN 4, 341 (1)b < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: võilill

Vilbaste, TN 3, 705 (40) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Võilill. Võilille juurtest valmistatakse rohtu nahahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 717 (65 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Võilill. Võilille juurtest valmistatakse rohtu nahahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 717 (65 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Võilill.] Ta on ka pikaldase ummuksuse vastu.

Vilbaste, TN 11, 224 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Võilille õied petrooli sees leotatult on hea jooksvarohi.

Vilbaste, TN 11, 272 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Võilill. Õisi pannakse petrooli sisse ja seal hoida. Siis sellega määritakse, kui jalad krampi kisuvad.

Vilbaste, TN 1, 304 (7) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Võiläll (-lill) [Taraxacum taraxacum]. Varast seltsi.
Selle taime mahla välja pigistatult või ummukses vähese veega keedetult tuleb rõõsa piimaga segada. Seda segu (mõned tilgad) sisse võtta, parandab rinnahaigust (tiisikust).

Vilbaste, TN 1, 604 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Tiilehte pannasse haava piale, kisub haava puhta(k)s. Kui tiileht liiga kõvasti kisub, siis pannasse võililleleht haavale.

Vilbaste, TN 1, 791 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Võilill (Taraxacum taraxacum).Võilill. Juurte keedis ravimiseks kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 2, 326 (5) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Võilille (Taraxacum officinale) piima pannakse mesilasest nõelatud kohale, siis ei paisteta nii palju üles.

Vilbaste, TN 2, 327 (9) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Võilille juuri tarvitetakse sissevõtmiseks teena kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 2, 333 (2) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Võilille juured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal; kõllatõbe vastu keedetakse teed.

Vilbaste, TN 2, 441 (11) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kollatõbe vastu tarvitati karikakraid ja võilille juurikaid.

H II 43, 364 (63) < Suure-Jaani khk. (1892)
Võilill /---/ Taraxacum officinale (Familie Composetae). Seemned annavad söögiisu.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vilbaste, TN 9, 541 (10) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Võilille juured: isuäratavad. Veerand liitrit tarviduse korral. Jooksva vastu võib teda juua üks nädal järjest, siis paus, siis uuesti paari päeva järele üks nädal, kuni tuntakse paremust. Siis võib vahetada mõne muu teega, siis jälle juua. Krooniliste haiguste juures on vaheldus tähtis, kuid kordamine soovitav. Järjekindel tarvidus peab olema vahedega.

Vilbaste, TN 7, 648 (a1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimenimede kogumine.
Vanal ajal tarvitasid inimesed taimi järgmisteks arstirohtudeks.
Võilille juured - kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 729 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kollatõve korral arvati aitama võilille juur.

Vilbaste, TN 7, 731 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Võilille juurte tee. Kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 737 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Võilille juured: tarvitakse kollatõve vastu. Teeks keeta.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 15) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Võilille mahlaga määritakse nägu, et see valgeks läheks.

Vilbaste, TN 7, 1012 (19) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Võilill - seedimise jaoks.

Vilbaste, TN 10, 271 (32a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Võilill. Võililled pandi petrooleumi sisse ja leotati. Sellega määriti, kui reuma oli.

Vilbaste, TN 10, 271 (32b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Võilille varsi söödi maksahaiguse vastu. Võilille juurtest tehti kohvi, vilja pandi natuke hulka ja joodi maksahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Võilill - tee südamehaiguse ja kõhuummistuse vastu.

RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

RKM I 9, 375 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

RKM I 9, 377 (26) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.

RKM I 9, 383 (19) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Võilille tee, 1-2 klaasi päevas, mõjub kosutavalt ning korrastavalt, tervendab verd, puhastab kopsu, parandab seedimisrikkeid ja on mõjuvaks rohuks päraku- ja põrnahaiguste puhul.

RKM I 18, 182d < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõhukinnisuse korral võeti kastorõli ehk joodi kuivatatud võilille juurtest valmistatud teed.

RKM I 35, 210 (7) < Tallinn < Risti khk., Nõva k. (1994)
Soolatüükast saab lahti, kui seda hõõruda tihti võilille piimaga.

Vilbaste, TN 7, 1026 (56) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Võilill.

Vilbaste, TN 7, 1175 (37) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Võilille ekstrakt, kui on sapipõie valu ja valud rindade all, ajab kõhu täis.

Vilbaste, TN 7, 1210 (20) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Võililledest ja orasrohu juurtest tee kollatõve vastu.

ERA II 172, 604 (73b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

ERA II 170, 697/8 (19) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

ERA II 170, 697/8 (19a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[Võilill.]
Mahl päälemäärituna tervendab ka nahahaigusi.

EFA II 1, 270 (26) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Takjajuured ja need õienupud on, kieta neid ja oduvantsiku (võilille) juured juustele.

EFA II 3, 6 (13) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Mu ema tundis väga palju neid ravimtaimi. Võililleõied - neist saab mett. Võilillejuured kuivatati, siis tehti peeneks kohvi sisse. Talve võib supi sisse ka panna. Nurmenuku lehti on salatiks hea teha võileiva peale.

EFA II 20, 195/6 (11c) < Urvaste khk., Keema k., Kikkamäe t. (1996)
Kevadel söön võilille varsi, esimesel päeval kaks vart, teisel kolm ja nii kümneni välja. Ja nõgeseteed joon iga päev tassitäie.

EFA I 16, 53 (18) < Martna khk., Rannajõe k., Männiku t. < Tallinn (Õunapuu), s. 1912 (1996)
Soolatüükale võilillepiima ma olen pannud peale, teen katki natuke.

EFA I 18, 42 (11) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Võilille ommava ka rohuss, viina pannasse peale või odekolooni ja määrseva jalgu tollega. Ma ole ka toda tennu.

EFA I 21, 56 (3) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Ma juu nõgõse ja võilille ja naistepuna ja piparmündi ja pärnaõie tiid. /---/ Kiiva vii pandse pääle ja saise.

EFA I 35, 92 (26) < Helme khk., Leebiku k. (1998)
Kaselehe tee - südamele kõige rohkem.
Võilille juur - ka südamele.
Pärnapuu õisi - kõige parem päevas kaks-kolm korda sisse juua pool liitrit korraga.

EFA I 101, 189 (43) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

EFA I 102, 106/7 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Võilill (Taraxacum officinale).
/---/ Rahvameditsiinis kasutati vanasti värsket võilillepiima maksa-, neeru- ja nahahaiguste puhul. Ta on kevadine turgutaja taim-lill. Kasutan igal kevadel võilille lehti salatina. Ka võilille varsi olen söönud, 10 päeva üks vars. Tuleb vahet pidada ja korrata. Paraneb enesetunne, annab kamaluga jõudu ja tervist kogu aastaks.
Rahvameditsiinis on teda nimetatud elueliksiisriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks. Võilill on lümfiteede puhastaja, kehvveresuse kõrvaldaja. Võilillelehed toimivad kui veeajatid, viies kehast välja liigseid soolasid ja kogunevat vett. Soovitan südame- ja neeruhaigetele.
Suvel korjata võilille õisi ja valmistada siirupit. Sobib lastele.
8 peotäit õisi, 1,5 l keeva vett (kaane all 12 tundi). Kurnata + 0,5 kg suhkrut. Keeta siirup. 1 spl täis enne sööki.
Võilille juuri kogutakse kevadel enne õitsemist. Juurtest valmistatakse tõmmist või leotist.
Võetakse üks spl peenestatud juuri, klaas kuuma vett, 2 tundi seista, kurnatakse. Tarvitatakse enne sööki ½ kl korraga. Ka soovitatakse võilille tarvitada diabeeti haigestunuile.
Võilill on kui väike päike.

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Kas lillel on ravijõud?
Mina armastan üldse juua palju teesid, mul on kodus alati vähemalt 30 erinevat ravimtaimepurgikest. Näiteks saialille- ja nurmenukuteed tehes kasutan 1 tl peenestatud ürti klaasi vee kohta, lastes 5 min tõmmata. Hädast olen jagu saanud, tehes saialillesalvi või võilillemett. Aastakümnete jooksul olen kogunud palju häid ravimtaimeretsepte. Valisin siia töösse just lilledega seotud ravimtaimi, mida enamjaolt saab tarvitada teiste ravimtaimedeta.

EFA I 102, 196/7 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Võilill.
Värske mahl sisaldab mineraale ja vitamiine. Noori lehti ja õievarsi tarvitada värskelt, alustades mõnest lehest, varrest, suurendades kogust iga päev 10 leheni päevas (kuni veri muutub vedelamaks). Noored õievarred väldivad veresoonkonnahaigusi, infarkti ja insulti. Noored lehed sobivad salatiks, mis on hea kroonilise maksapõletiku puhul. Võilill kaotab sügelemise allergikutel, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid, maomahla teket, puhastab magu, lahustab sapikive. On hea podagra, reuma, maksa- ja sapihaiguste puhul. Õitest tehtud siirup ei erine maitse poolest ehtsast meest, sobib hästi neeruhaigetele.
2 kuhjaga klaasitäit õisi valada üle külma veega ja lasta aeglaselt keema tõusta, jätta kaane alla 1 ööpäevaks seisma. Kurnata ja õied välja pigistada. Mahlale lisada 1 kg suhkrut ja ½ kooritud sidrunit. Kuumutada email- või klaasnõus kuni liigse vee aurumiseni ja kuni tekib siirupisarnane vedelik, mida hoitakse väiksemates klaaspurkides ja tarvitatakse 1 tl 3 korda päevas. Lastele antakse lahustatuna soojas piimas.
Sügisel võib juured välja kaevata, pesta, tükeldada, röstida ja peenestada ning valmistada kohvi (1 tl klaasile keevale veele). Juues igal hommikul 1 klaasitäie, muutuvad ahenenud veresooned elastsemaks, veri voolavamaks, veresoonkonnahäired normaliseeruvad ja südametegevus tugevneb.
Võilille ja kõrvenõgest tarvitada vistrike vastu. Juur on asendamatu ravim maksatsirroosi korral. Seda tuleb toorelt riivida ja süüa.

Vilbaste, TN 11, 260b < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Võilille lehti tarvitati salatiks. Saksa sõdurid ja vangid on võilille lehti niisama söönud.

Vilbaste, TN 7, 1221 (1-5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Võilill. Võilill asetatakse lõua alla. Mida kollasema varju see annab, seda rohkem võid on söönud katsealune (laste mäng).
Võilille noori lehti tarvitatakse salatina, andes teda lauda hariliku salati kastmega.
Kui lehmad söövad annavad palju piima ja või saab kollane.
Sõja aeg valmistati Narvas võilille juurtest kohvi pruunistades ja jahvatades neid nagu sigurit.
Võilille vartest teevad lapsed sõrmuseid ja pille.

Vilbaste, TN 7, 911 (b, 35) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Võilille juured tarvitatakse salatiks.

H I 9, 41 (15) < Viljandi khk. (1897)
Võililli juurdest ja tamme tõhvatest tehakse ka kohvi, mis üsna maitsev on. Võililli juured on sigurate ja tamme tõhvad kohviubade asemel.

RKM I 12, 257 (92) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kollane võilill, tema piima või mahla pigistati peo vahel katki, et ravib lõhenenud käsi ja teeb naha pehmeks ja terveks.

ERA II 288, 259 (17) < Tallinn l. (1940)
Eks ole ka seentel oma hea koht olnud leivajätkuks kui ka leivakõrvaseks. Kui on siguripuudus, võib ka võilillejuuri siguriks tarvitada, tuleb seda sammuti kui sigurid leigata ja puhastada ning kuivatada. Ja tal on siguri maik. Tammetõrudestki olla leivale lisa tehtud: tõrusi olla kuivatatud, jahvatatud ja tõrude jahu lisatud leivajahude hulka.

Vilbaste, TN 7, 306 (a) < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tiko t. (1930)
Arstirohud. Palderjanid, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvermendid, mindid, võilille kollane, külmkingapädid, poolalehed.

EFA II 5, 297 (41) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Võilillemett oleme teinud mitu aastat, oblikasuppi oleme teinud.