Rahvapärased taimenimetused

Palderjan

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Palderjani lehti ja õisi korjatakse ja kuivatatakse, neist tehakse talvel teed külmahaiguste ja südamelöömise vastu.

Palterjanijuured olevat "kõigesuguse haiguse vastu".

Laste nutmist ja karjumist kaotatakse, kui palderjani juurte teed keedetakse ja seda neile antakse juua.

Lendav - siis palderjani (lendva rohi) keeta ja sisse anda.

Palderjan on tuntud taim, kasvab madalas heinamaal, kraavikallastel, roosakad õied, juuri kuivatakse rohuks, närvide vaigistamiseks.

Palderjan on see, mis rahustab, kui inime ei saa magada.

Palderjaniteed tehakse ka närvihaiguste vasta.

Rahustamiseks palderjan, puju, raudhein.

Paisete vasta reinvars ja palderjan.

Külmetamise vasta palderjan, kadakas, pärnaõied, vaarikad.

Palderjan - keedetakse juuri veega. Saab palderjaniteed. Juuakse siis, kui süda kangesti vaevab ja põle rahu. See rahustab.

Palderjaniõie tee on unepuuduse ja peavalu vasta.

Langetõve vastu palderjan.

Langetõbe vasta aitave pujujuure ja palderjanijuure.

Palderjanitee on peavalu vasta.

Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

Palderjanitee on üldiselt tuntud kui rahustav jook närvihaigetele.

Palderjan - need rahustavad inimest; juuakse teena.

Palderjanijuured - vere seletamiseks, õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

Unetuse puhul anti rahustuseks palderjaniteed või apteegist rohtu.

[Rohkete kuuriiete puhul toodi apteegist rohtu.] Kodusel viisil tarvitati kummelit, maranajuuri, palderjani ja koiheina (koirohu) teed.

Kõhuvalu - palderjani juurikaid viinasse, seda juua.

Palderjanijuuri, mis olid korjatud enne jaanipääva, pandi piirituse sisse ja neid tilkasi võeti sisse, kui inime oli närviline. Õitest tehti teed, siis see rahustas inimest.

Rahutu olek.
Rahutu oleku vastu tarvitatakse harilikult palderjani. Rahutut olekut maainimeste juures palju ei esine, kes ainult pole enesel kuidagi närvidele liiga teinud.

Palderjan. Korjatakse ta juuri sügisel, kuivatatakse ja tehakse teed siis, on mõjuv rohi, närvihaigustele - üldse inimese rahustuseks.

Palderjani korjatakse ja tehakse teed, see rahustab. Loomadele ka antakse palderjani sisse, kui haiged on.

Seestpidiseid arstimeid on silmahaiguse puhul sisse võetud: kadakamarja keedist, maarjapuna-, palterjani- ja piparmünditeed.

Oksendamise vasta sedasama (tedremadara-juure piiritus). Aitab ka palderjani-juure tii.

Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

Palderjanid tuleb tieks tiha ja juured tuleb kieta. Neid on, kui inimene nisukene rahutu on. Luomadele on nied ka. Sie tuleb nigu äkitselt pelust, kui ei saa magada.

Lapse väljaheide, parekoorik, anissiköömned, palderjanijuured, sooubalehed- kõik segamini - kui on esimene või teine tiisikuse staadium - kohe aitab. Lapse väljaheide on kõige parem rohi.

Peavalu - palderjaniteed juua.

Kõhulahtisuse arstimine. Kui kõht lahti on, siis soovitas minu ema:
1) keeta kanget palderjanijuure teed ja juua 3 tassi päevas (palderjanijuured korjati heinamaalt heinaniitmise ajal);
2) võtta pool teelusikatäit soodat ja julgelt edasi süüa;
3) võtta supilusikatäis kasehao tuhka (see saadakse õige suure sületäie kaseraagude põletamisel); 4) süüa neljandik teelusikatäit musta peenestatud pipart;
5) süüa üks peeneks hakitud sibul toorelt;
6) juua tubli viinaklaasitäis viina, milles on punase pipra kaunu leotatud.

Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu pandi palderjanijuured viina sisse ja siis joodi seda viina.
Kõhuvalu puhul anti eriti lastele närida mustaks põlenud leivakoorikuid.

Hingeldamise puhul keedeti teed kummelist, kraakslehest, palderjanist ja koirohust.

Südamepekslemist öeldi et „süä pess nigu vasardiga“. Südamepekslemine tekkis suurest ärritusest. Selle rahustamiseks joodi palderjaniteed või eeterit (liikvat).

Lemmuhaigus - see oli kohkutud haigus. Selle vastu joodi lemmueli ehk palderjani eli. Keedeti seda palderjani juurikatest.

Ennevanast olid olemas järgmised rohud: lemmueli (palderjanijuurtest keedetud tee), salpeeter, söötvaaker (salpeetrihape), poomeli, Jeesuse käeluuplaaster ehk käelaaster (pliiatsijämedune pruun pulk). Neid kõiki sai apteegist. Peale selle oli veel nõiaeli ja juudasitt ning pealemäärimiseks tärpentiin e. tärkentiineli.

Maohaavade ja vähja vastu tehakse järgmist rohtu. Võetakse: kivisõnajala juuri 25% [kivi-imar - Polypodium vulgare], üheksaväerohtu e. vägiheina juurikaid 25% (ei tohi ära segada mürgise vägiheinaga, millel on mustjasrohelised kitsad lehed), palderjanijuurikaid 10%, mesilaste kitti 35% (see on ollus, millega mesilane lennuaugud kinni vaigutab, hall mass).
Juured ja kitt kuivatada ja panna likku piiritusse. Leotada 15 päeva teatud sooja temperatuuri juures. Iga päev loksutada.
Kui selline ekstrakt on valmis, siis võtta veel kasekitti 25%. Kasekitti leidub päris vanadel kaskedel, millel koor pragunenud. Nende pragude vahel on kollane meekoogitaoline mass. See ongi kasekitt. Kasekitt tuleb kuivatada ja teatud osast keeta teed. Siis lisada see tee piirituseleotisele. Segada. Sisse võtta väike supilusikatäis 2 korda päevas söögi alla.
Jutustaja ravis endal ise sellega maohaavad. Aastaid tagasi kellelgi vanemal naisel oli maovähk. Arstid tunnistanud ta lootusetuks. Siis hakanud see naine tarvitama seda rohtu ja mõne aja pärast hakanud vähk kuivama, järele jäänud vaid kimp veresooni. Naine paranes täiesti.

Lemm - järsku tuli palavik. Nõrkus, oksendus. Põhjuseks oli enamasti ehmatus või tugev ärritus. Selle vastu oli lemmueli ehk palderjanieli [palderjani juurtest keedetud tee].

Lemmuhaigus saadi kohkumisest. Selle vastu anti palderjani.

Palderjanijuured liuteti piirituses. Siis võeti üks naps, kui õli nagu niisike rahutus.

Palderjanijuurikuist tehti tied, kui ei saand magada.

Kui süda lopib, miu emäl olli, pant pudelis viina sissi palderjaani ja maranejuure ja kaselehe, siis võts säält juuri päält, et sii rahustab.

Lemmi puhul küüned läksid siniseks ja nägu muutus samuti sinakaks. Paljud lapsed surid lemmisse. Lemmi vastu kasutati palderjani, kommeliteed, timmeljani teed jne. Lemm ei olnud nakkav.

Unepuudust on väga paljudel, enamasti kõigil vanadel inimestel, kel on suur mure, ka minul ei ole sugugi und, tarvitan vahel luminaali. Vanast korjati palderjanijuuri, kuivatati, panti pudelide, viin peale, see oli ilus kollane, tarvitati pelgämise ja unepuuduse vastu. Vanasti, kui Mustajõe ääres heinal keidi, sai neid palderjanijuuri alati toodud.

Palderjaniteed kasutati rahustusvahendina.

Minu mees oli väga tugev ja terve, aga ükskord hakkas kaebama, tema magu on haige, see oli niisugune pikaline haigus. Ta tegi ikka tööd ja hakkas ennast rohitsema maarohtudega, meil õues kasvas arnikad. Üks veike kollane õis oli otsas, tarvitas neid, ei aidanud, proovis veel mõnda toimet, aga ikka magu valutas, oma soo kraavikaldal kasvasid palderjanid. Hakad nende juurikatega proovima, leutas ka viinaga, neist sai aru, et mõjusid, ja varsi oli päris terve mees.

Südamepekslemine. Joodi palderjanijuurika teed.

Südamekloppimine. Joodi palderjanijuurika teed.

Palderjani tarvitatakse küll tänapäeval. Juurikud sügisepoole korjata. Südame ja närvide rahustamiseks. Meil kass sõi ära. Pidada umbses nõus.

Palderjani tarvitavad: juurikud viina sisse, on tervisele hea.

Kohkumiserohtu tehti palderjanist ja verd laarib ja.

Palderjanijuuri pandi viina sissi südamehaiguse vastu.

Kõhuvalu. Palderjanijuure viina juua.

Kõhukinnisus. Palderjaniõie teed juua. Ummukses keeta. Olgu loom või inimene.

Langetõbi. Kanaperselille tee aitab, kui saab kohe ravile. Terve taim juurtega võtta. Kanaperselille tee ei lase krampi peale tulla. Olen ise terveks teinud ühe võõra lapse. Andsin ka palderjanijuurika teed.

Palderjan kasvab heinamaal kraavikallastel, tema juuri tarvitatakse teeks, peale selle pandi juuri viina sisse, seda tarvitati närvihaiguse vastu.

Südameklopp.
Kui süda ei tööta normaalselt, klopib kiiresti.
Ravi selle vastu on palderjanijuure tee ja kuivatatud maikellukese tee lahjendatult.

Palderjaniteed tehti, piparmündi teed kah, kui süda peksis. 2-3 tilka kamperiõli vee hulka, võtab peksmise ära.

Palderjanijuuri kuivatõti, pandi viina sisse. Ol'l kõturohi.

Palderjan on kollatse häälmidega, verihaina ja valge kassikäpa ja ne omma kaik roho. Valge oliva valgevoolutse vasta ja punatse punatside vastu.

Ku kõtt' valut', siis võeti palderjanijuure' ja pandi viina sisse ja ingverejuure' kah.

Palderjanijuure ja puskar - sisen valu vasta [leotis].

Maranijuure ja palderjanijuure pandas viina sisse. Toda võeti, too olligi kõturohi.

Langetõbi. Palderjaniteed juua. Arnika tilkasid toodi apteegist ja anti haigele. Kui langetõbi peale tuleb, siis suu vahutab ja käed tõmbavad kokku. Hobuse sõnnikut pandi pihu sisse, kui käed kokku tõmbab, siis on kergem.

Unepuudus. Mooniseemne teed anti sisse ja raudrohu ja palderjaniteed.

Vill pidi tulema suurest ehmatusest. Seespidist villi nimetati rahvakeeles „südamevill“. Villi tunnus oli järgmine. Nahale tekkis õhuke sinakalt läbipaistev väike puhutis, mille sees oli vesi. Raviti toore sibula mahlaga, pandi peale. Kuid sisemise villi ravi tarvis söödi toorest sibulat ja joodi palderjaniteed.

Palderjaanitee, kasvas kraavi kallastel, oli tarvitusel rahustava vahendina, kui oli mingisugust ärritust või ehmatust olnud ja ei saanud magada.

[Ravimtaimi]
Palderjanil lehed, õied ja juured [leidsid kasutamist].

Palderjanijuuri korjatakse, pannakse viina sisse - rohkem südamehaiguse vastu.

Palderjan on närvihaigusele hea.

Kramptõbi lastel. Palderjanijuure teed anti lapsele krampide vastu. Ema teadis seda.

Palderjan - une jaoks.

Palderjanijuurtele pandi viina juurde, ka tedremarani juurtele, võeti seesthaiguse vastu.

Palderjaanijuurt leotatakse viina sees. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti, võtab paistetuse ära, olen seda ise ka proovinud.

Närvirohi - palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada.

Palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada. Tee teha. Närvirohi ja unetuse vastu kah aitab.

Palderjani vannid on head närvivalude vastu. Palderjani varsi koos juurtega vees keeta, selles vees haigeid liikmeid vannitada ja ka kompressiks peale panna on hea.

Langetõbe arstiti ka konnaga, kuivatati katuseräästa all kärnkonn hästi kuivaks aeti läbi kohviveski kui oli, kui ei old siis tambiti ja õeruti peeneks pulbriks. Söödeti salaja toidusees haigele. Anti ka palderjani- ja karuohaka teed.

Kõhuvalu.
Ennem anti palderjanitilku. Emä pandse palderjanijuure viina sisse ja andse neid tilku. Toru sihen puul pudelit juuri ja puul pudelit viina, ta olli pruun, kui sa selle nähne ärä võtset, siss sii valu jäi järgi. Muud rohtu meile es andagi, pitsi sisse kallati. Pitsitäit ta küll es anna.

Palderjanijuure tii om jälle südamele hää, kui valu tege. Ja kui ei ole und, siis anna und.

Ravimid:
palderjanijuured - rahustiks;

Palderjanijuuri (õitsemise ajal) pandi viina sisse.

Palderjan - rahusti.

Maarohtusi kasutati. Palderjanijuured olid rahustiks.

Palderjani minu ema ise tegi juurikatest ja õitest ka. Siis tegi teed ja piiritusega võttis sisse.

Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.

Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.

Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.

Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

Palderjanijuur - kõhuvalu vastu.

Palderjanijuurikaid sai välja kaevata sügisel ja kuivatati talveks. Tükeldati ja pandi valge viina sisse pudelisse. Võeti lonksukene närvide rahustamiseks. Aitas ka siis, kui inimene oli ennast raske tööga ära venitanud ja rinde alt valus oli. Palderjaniõied said ka kuivatatud ja joodi sellest keedetud teevett ka siis, kui oldi täiesti terve.

Palderjanijuurikaid korjati enne õitsemist, tükeldati ja pandi valge viina sisse. Võeti rahustamiseks lonksuke. Ka siis võeti, kui inimene oli ennast raske tööga rinde alt ära venitanud. Palderjani korjati heinamaalt.

Kui laps ehmatas, anti talle palderjaniteed juua, see rahustas teda.

Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.

Palderjanijuurikad tükeldati ja asetati viina sisse. Lonksuke võtta ja aitas rahuneda. Naised võtsid palderjaniviina tihti koos suhkruga. Palderjani võeti ka siis, kui rinde alt oli veninud.

Ema õpetas: palderjanijuurikaid rahustamiseks.

Palderjaanijuured pannakse viina sisse. Lastakse seista tüki aega. Kui ei saa magada, siis võtad sisse.

Vanad inimesed olid ju kõik arstid. Kasutasid neid teesid. Olid tähele pannud. Peamised olivad kummelid ja palderjan külmetushaiguste peale. Kummel oli meil harilikult talurahva tee.

palderjanijuured - närvide vastu;

Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

Palderjanijuuri korjati närvide rahustamiseks.

Palderjan - närvide vastu.

Palderjanijuurte leotis viinas. Arvatavasti südamele.

Kui rinde alt oli raske tööga ära venitatud, oli väga terav valu. Siis võeti tops viina sisse ja just palderjaniviina. See võttis valu vähemaks ja rahustas haiget.

Johannes Sepp on seda kuulnud, et kui inimene on väga rahutu ja närviline ja see mõjub ka magamisele, siis soovitati võtta palderjani. Selleks võeti lusikatäis suhkrut ja tilgutati sinna mõned tilgad palderjani ja võeti sisse. Mõnes peres oli kohe selline viinapudel, kus olid palderjanijuured tükkidena sees ja siis võeti rahutuse puhul pudelist pits viina ja rüübati ära. Sel puhul siis inimene magas rahulikumalt. Aga oli ka inimesi, kes sugugi ei sallinud, et teisel kõrval haisevad.

Kui inimene magab rahutult, on soovitav võtta palderjani suhkruga enne magamaheitmist.

Unetuse puhul kasutati palderjaniteed.

Kuulin, siin kiegi rääkis, neil haige, täma läks, tõi apteegist kolmekordset kaks pudelitäit, selle sisse pani palderjani. Sellega määris reuma vasta. Kas omakorjatud palderjan oli või tõi apteegist, ma ei tia.

Peavalu puhul mindi voodisse, kui võimalik oli, joodi kuuma higistavat teed närvide rahustamiseks, palderjaniteed, õitest ja vartest tehtud. Pandi kummelivees kastetud rätik kompressiks otsmikule, kui tuliseks läks, jahutati külmaks ja pandi uuesti. Ka pandi marli vahele tooreid hapuid kapsaid ja tambitud kuuse peeneid oksi, et palaviku välja kisuks. Hiljem võeti peavalu pulbrit ja asperiini. Peavalu on teise haiguse kaasnähe.

Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.

Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

Unepuuduse ja erga unega inimesi peeti rahututeks, närvilisteks ja ka õelateks inimesteks. Ta ei maganud ise ega lasknud ka teisi magada oma käimiste ja kolistamistega. Meie veetohter oli nendega nii teinud, et andnud palderjanileotist sisse, lasknud üleni alasti võtta ja nüüd oli külm märg lina ümber pandud ning voodisse sooja teki alla. Need, kes seda on välja kannatanud ja lasknud teha, olevat teistsuguseks inimeseks muutunud, mitte kohe.

Unetuse võitmiseks loendada 100–1 tagurpidi. Hoolitseda, et ruum oleks külm ja katta siis end soojalt tekiga. Palderjanijuure tee.

Palderjan.
Palderjanijuured on jälle närvihaiguse vastu. Viina sees leotse neid. Seante pruun tuleb. Seda võetse siss suhkruga, kui on närviline või ehmatanud või uni ei tule.

Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/

[Maalised.]
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, nahahaigused seaksed. Siss pandi öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [? = liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss pandi seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

Piparmünti ja palderjaani suhkrutükile tilgutada, kui oli ehmatatud.

Palderjani ant rahuvaigistuseks.

Närvihaigus.
Palderjanijuurikaid leotati viina sees ja võeti tilgutades enne sööki kolm korda päevas. Joodi üheksaväelist teed. Mis taime all seda tuntakse, ei tea. Nii ma ema käest kuulsin, kuid rohkem ei uurinud, sest siis polnud selleks põhjust ja nüüd on hilja.

Söögiisu puudumisel.
Söögiisu puudumisel soovitati juua palderjanijuurikatest valmistatud teed ilma suhkruta, üks klaas enne söömist.

Närvilisele joodeti kibuvitsa marjadest või pärnaõitest keedetud teed. Ka palderjanileotist.

Oma ema kapis mäletan alaliselt olevat järgmisi ravimeid: 1) pudelike viinaga palderjanijuurtel (rüüpas lonksukese, kui „seest valutas“); klaasikesetäis püssirohtu; tükk hõbepaberit suhkrupea ümbert - roosipaberiteks (ei mäleta, et sinna peale oleks mingeid märke kirjutatud).

Vanad inimesed kannatasid ju ikka ja kannatavad praegugi jooksja või liigesevalude käes.
Kui mina alles laps olin, siis minu ema ja naabrinaine käisid ise metsas, tõid kalmuse- ja palderjanijuurikaid ja männikasvusid. Meil oli suur tünn, nii rinnakõrgune, sinna sisse pandi toodud kraam ja kuum vesi peale, siis tegid selle sees endile vanni. Tünn selle veega seisis köögis võib-olla kuu aega või rohkemgi. Mida kauem seisis, seda kangemaks vesi läks. Käisid selles vees iga päeva või paari tagant, väga tihti. Vee soojendasid iga kord uuesti sel kombel, et ajasid kivi tuliseks ja lasid vette.

Vanema hoidis ikka tedremarana juurikaid viina sees, samuti ka palderjanijuurikaid viina sees. Rüüpas, kui seest valutas, oma ära oli venitanud või.

Hea rohutee jaoks peeti minu lapsepõlves järgmist segu: ühesuurustes osades pohla-, pihlaka- ja palderjaniõisi.

Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.

Unetus. Närvilisus.
Unetus esinevat vanemas eas. Abi pidi saama palderjaniteest ehk paari sõõmu marjaveini rüüpamisest õhtul. Närvilisusest ma oma lapsepõlves pole kuulnud, see on vist moodne haigus. Aga Pärnus elab praegu kaugele kuulus imearst Gunnar Aarma, kes ravib oma rikkis närvidega patsiente külmavee vannidega ja kuuldavasti väga heade tagajärgedega.

Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/

Väristustõbi.
Raviks olid soojad vannid, palderjan ja jood.

Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.

Unes rääkimine.
Unes rääkimine pidi tingitud olema päevastest muredest, vestlustest, üleväsimusest ja nii edasi. Magava inimese aju ei puhka. Pidi aitama palderjan ja suhkruvesi - tuleb vältida üleväsimust.

Unetus.
/---/
Rahvas kasutab palderjani ja suhkruvett, ka männikasve kasutati (vannideks) unetuse ja närvihaiguste puhul.

Lendva ja rabandus.
Üldiselt tarvitati samu ravimeid kui külmetushaiguste puhul. Vanaemal oli päris apteegist toodud mingi palderjani, nõmme-liivatee ja nii edasi segu, mida ta nimetas rabatserohuks.

Kõhuvalu puhul pandi külm niiske käterätik ümber keha. Arvati raskest tööst tulevat. Viina anti lonks juua, vahel lisati liikvat viinale. Palderjanijuurikaid leotati viinas, seda leotist anti kõhuvalu raviks.

Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

Roos. Kummeli- ja paiselehe mähised, hoida soojalt.

Kadakamarjad (tee) oli üheksa häda vastu. Ka palderjan.

Peavalu puhul masseeriti kaelasooni, klopiti pead tasakesi näppudega ja seoti kõvasti rätiga või vööga kinni. Ka korjati suvel metsast leitud palderjanijuured, kuivatati ja keedeti teed. Ma ise ei jäänud enam üldse magama, kui olin 14 ööd-päeva oma isa haigena valvanud, suretanud ja matnud. Keetsin suvel ema poolt korjatud palderjaniteed, jõin seda ja hakkasin jälle magama. Magan praegu 10 tundi igal ööl.

Palderjan. Edukalt kasutati kõhuvalu vastu ka palderjaniviina. Selleks pandi palderjani kuivatatud juured viina sisse ja pärast nädalaaegset viinas ligunemist võis palderjaniviina kõhuvalu korral pitsitäie juua.

Raudrohu, piparmündi ja palderjanitee on kõigi haiguste vastu.
Üts vana naine, juba 91 aastat vana. Ta joonu kogu elu raudrohu teed. Uskus, et seepärast ongi nii vanaks elanu.

Kõhuvalu vastu leotati palderjanijuuri.

Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.

Jaaniöösel koräti hainu rohus. Kondivalu võtvat ära, päältmäärimises on hea. Ja kõik rohujuure taheti koräta enne jaani. Palderjan, piparmünt, pärnaõied - palavikurohi, siis kui õitses.

Venitamiserohi oli palderjan.

Kui kõrv oli lukus, puhus pilli ja nii edasi, seda peeti meil veresoonte lubjastumise tunnuseks, siis ei tohtinud süüa palju liha, suitsetada ega ka viina võtta.
Vanema võttis siis veega jooditinktuuri, ema aga sõi sibulat ja küüslauku. Joodi ka palderjani- ja pärnaõie teed (soojalt).

Raudrohtu korjasime vanaemaga külmetuse vastu ja palderjani kasvatati kodus.

/---/ Minu lapsepõlves külas oli selline pilt, et kellel ikka närv millegist „hell“ oli, need tarvitasid siis niinimetatud närvisoola ehk broomi ja ka palderjanijuuri tõmmati Halliste jõe lammilt.
Ükskord lapsepõlves, kevadine aeg oli, olin 11-12 aastane. Teised lapsed koolist koduteel hakkasid tõmbama palderjanijuuri. Ühel oli pisike õde või vend, pidi pahasti magama. Mul oli ka mingi vitstest punutud toidukorv kaasas, ma korjasin ka korvi. Enne pesime juured tipp-topp puhtaks jões. Kodu siis pistsin selle korvi koos juurikatega pööningu otsale tuulduma. Vanemad inimesed olid tööl ja kui õhtul koju tulid, siis tahtsin näidata. Läksin korvi võtma. Ainult tühi korv oli veel järel. Kassid olid vahepeal kõik ära tassind.
Nii et närvilisuse vastu tõmmati ka palderjani ja osteti ka apteegist tinktuuri.

Kui uni ei tule.
Korjati metsast palderjaniteed, noh, juurikaid ja nendest tehti teed. See aitas. Pani magama. See aitab siis ka, kui inimene närviline on. Rahustab närvisi.

Ja palderjanijuurikad on südamele head.

Vemmermentsitiid, palderjani, teelehte ikka sai kasutatud.

Vanast ikke need rohud olid naistepuna ja raudrohi. Seda korjati ja piparmündi teed. See pidi enne jaanipäeva olema rohuks. (E. K.: Tuli korjata enne jaanipäeva.) Määrimiseks pandi palderjanijuuri viina sisse, siis määriti tollega liigeseid.

Hea määrimisrohi oli, kui palderjanijuurtele viina piale kallati.

Mina ole kasutanu punet, piparmünti, palderjani. Piparmünt on südamele hää.

Palderjanijuurt pandi viina sisse. Tilgad võeti sisse kõhuvalu vastu.

Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

Arste pole ümbruskonnas olnud peale kupumoori. Ravimitest oli palderjani ja viina segu, mida enne magamajäämist sisse võeti. Minu emal olid alati tedremarana juured viina sees.

Palderjan. Kui inimene oli väga rahutu, siis anti.

Palderjanijuured on närvirohi.

Palderjanisid vanasti korjati, juurtest tehti teed. Ükskord palderjanitee tegi mind päris hulluks. Oli liiga kange, tegi uimaseks.

Palderjanijuuri peab puhtaks pesema ja ära kuivatama. Paned need liguma kuuma veega ja võtad. On närvirohi.

Palderjanijuurikaid olen korjanud. Rahustuseks.

Palderjan - kui magada ei saa, siis võeti. Juurikaid korjati.

Vanemad inimesed võtsid närvide rahustamiseks palderjani suhkruga sisse. Selleks võeti lusikasse suhkrut ja sinna tilgutati pudelist palderjali 5-10-15 tilka, nii, kuidas keegi oli harjunud. Ka piparmündi tilgad olid suhkruga hea võtta. Inimene rahunes.

Neid oli kõigesugused rohud. Nagu maarohud. Mina korjan palderjanijuurikaid. Kannuga panin ahju, see rahustab. Möödunud aasta korjasin ja iga aasta korjan. Enne jaanipäeva, siis on nigu hea korjata.

Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

Palderjaniteed tehti. Eks ta oli ka südame raviks.

Talveks olid varutud kummelid ja raudrohud ja teelehed ja ärnikad ja palderjanid.

Palderjaniõisi lasti korjata, siis jällegi rahustab. Juured kuivatatakse ära ja viina peale. Võtad ühe napsi õhta ära ja tuleb hea uni, kui on niisugune närviline inimene.

Vanaema korjas raudrohtu, kummelit, köömneid, palderjanijuurikaid. Palderjanile pandi viina peale, anti palderjaniviina, kui paha oli.

Palderjani korjati ise, palderjanijuurikaid. Tulevad jälle ja küsivad, kas sul ei ole juurikate peal midagi. Rahustab see, kui vaja, siis võeti.

Palderjan pandas viina sisse, see on südamekloppimise vastu.

Küümnet ja paldõrjani juure kõtuhaigusõ vasta.

Palderjanid on ka head. Nende juure teed juuas, ku seest haige on. Seuksed jälle kasvavad mööda metsa ja heenamaid.

Palderjanijuurt kasutati peavalu, närvide vastu kompressideks.

Ise arstisivad. Eks antud piparmenti ja palderjani. Eks apteegist ja vahest korjati ka. Tehti palderjaniteed.

Palderjanijuurikaid võib kasutada tiena, pulbrina.

[Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.]
Palderjanijuuri

[Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: palderjanid /---/.]
Palderjanid erutasid organismi ja selitasid verd. Juurikaid korjati.

Palderjanijuuriku, tetrematara juuriku ja koirohtu - viina peale.
Tetrematar - pisikese kollase õiega ja must juurikas. Korjati siis, kui õilavad, ega neid muidu tunne.
Koirohul on niiskesed pikad hallid varred. Nüüd saab apteegist.
Tetrematara ja palderjanijuurikad [tehti] noaga katki; varjulises kohas kuivatada.

[Taimedega arstimine.]
Palderjanitied olen õhtul enne magamaminekut teinud, siis nagu närvid rahunevad.

Palderjani tarvitakse rahustamiseks ning on ka hää kopsuhaiguse vastu.

[Arstimisi taimedega.]
Palderjanijuure - joodi rahustuseks viinaga.

Palderjan piiritusel südamerahutuse vasta.

Vanasti tarvitati rohuna palderjani, kalmusejuuri, ärnikat.

Palderjanijuure teed tarvitatakse rahustamiseks.

Taimi arstirohuna.
Palderjanist tehakse tiid kõhuvalu vastu.

Taimi arstirohuks: Ämmaleht, kummelihain, paiseleht, palderjaan, kalmusejuur.

Arstimine taimedega.
Palderjan (kartmise vastu).

Taimede kasutamisi endistel aegadel arstirohtudeks:
Palderjan - rahustuseks.

Palderjani viina sees ligunult, vaigistuseks.

Arstimitena tarvitataks:
Palderjanijuuri, teega viina sees leotatult.

[Taimi arstirohuna.]
Paltjerjanijuuri tarvitati teeks.

Südamehaiguse vastu tarvitatakse palderjanijuuri.

Palderjanijuurtest tehti teed

[Arstimiseks tarvitatakse:]
Palderjanid.

Palderjanitee - ärrituse ja ergu valu vastu.

Arstirohuks tarvitamine.
Palderjanijuur leotatakse piirituses, mille mahlast saadakse nii palderjani „tilgad“. Tarvitatakse südame rahustuseks ja nõrkuste puhul.

Harilik palderjan - arstirohu valmistamiseks.

[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Palderjanijuuri (viina sees) päävalu ja nii edasi vastu.

Palderjanijuured sisehaiguste vastu.

Palderjan - rohuks.

[Arstirohtudeks tarvitatavad taimed.]
Palderjan.

Palderjan [rahvapärane nimetus puudub]. Arstirohuks.

Palderjan. Tee on jooksva ja kõhukrampide vastu.

Palderjan. Tee on jooksjahaiguse, närvivalude ja kõhukrampide vastu.

[Tarvitatakse arstirohuks.]
Palderjan - ülekäia rohi.

[Arstirohuks.]
Palderjan.

Valeriana officinalis - palderjan. Kasutatakse teeks.

Palderjan. See on kõigile üldtuntud rohi. Tarvitatasse õisi ja juuri teed teha. Ennemalt õli palderjaniõie tee talve jooksul iga õhta leevakõrvane. Ja põlnud närvi- ega südamehaiged, nagu nüüd iga teine inime südame- vai närvihaiged.

Palderjan hea kõturohi.

Mul oli üks üheksat seltsi rohujuurte nimed üles kirjutatud, mis olid venimishaiguse vastu. Enam ei leia üles. Vist põletasin ära. Ühekorra neid vanu pabereid aasin tulle, et mis neist ikke hoida, ega neid vaja pole. Aga nüüd oleks vaja. Aga enam ei ole! Mine nüüd Palamuse kabelist Karma Leena käest neid juurenimesid küsima. Nüüd oleks Leenat veel vaja, aga teda enam ei ole.
Kalkarijuured, südameema juured, kalmusejuured, palderjanijuured, tedremarana juured… Niipalju on neist meeles, aga nelja taime ei tule meelde.

Palderjan on langetõbe, lihaste värisemise, põrnahaiguse ja põiekrampide vastu.

Palderjanijuur pandi viina sisse, siis kui kõtuvalu oli, siis võeti seda. Võtt kõtuvalu ära. Vanasti ei olnud rohtu.

Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.

Selle rohu retsepti kogemata sain kätte, mis Karma Leena õppas venimisehaiguse vastu. Aga ma olen ta poolikult üles kirjutanud. Nii et ma ei tea tast enam õieti midagi. Sest on umbes nelikümmend aastat aega. Kas on grammi mõõdud vai tuli kopikate eest niipalju osta. Kõiki ühevõrd.
Kirjutan nii, nagu mul on seekord kirjutatud:
Pool toopi viina
5 ärnikateed
30 kaalijodati
5 liikvat
5 prantsuse viina
5 tormanijuuri
5 kalkanijuuri
5 rabamisejuuri
5 südame-ema venimise juuri
5 kalmusejuuri
5 tedremarana juuri
5 palderjanijuuri
Need rohud tulid kõik poole toobi viina hulka panna ja kui kaua tuli seista lasta, enne kui võis tarvitama hakata, seda ma pole tähendanud.
Tarvitada tuli kolm korda päevas, supilusikatäis korraga sisse võtta.
Apteegist tulid need rohud kõik tuua. Küllap nad ikka vist grammi kaaluga on. Igaühte viis grammi.
Need said nagu pool naljapärast üles kirjutada.
Tema käis hädalisi ka masseerimas ehk nii nagu ta ise ütles, katsimas. Katsis ära ja kohe andsid sooned järele.
Mõnele soovitas jihvti. Kui arst jihvti andis, kohe sai abi tema õpetuse järele.

Patseuha - Patseuha on ehmatuserohust. Selle lehti korjada ja selle sahvtiga, kui roos lööb, aga sõnu piab ka piale lugema, mis algavad nii: „Mina vannun …“
“Patsesuha” on palderjan.
Siinsete küla vanemate inimestega rääkides sellest öeldakse, nende teada sõna “patsesuha” ei ole mitte taimenimi, vaid nahahaigus, patsesuha või sügelik.

/---/
Kuivatatud palderjanijuurte hõngu kardab luupaine, ei tule selle magaja juure, kelle pääotse all on topsuke juuri hoitaval.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Õied teena - rahustamiseks.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Palderjanitilgad - langetõvele, rahustamiseks.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Ummuksis keeta teena - pistusele, jooksvale, krampidele.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Juured viina sees leotada - venitusele; teena langetõvele.

Palderjanijuuri süüakse piavalu vasta.

Harilik palderjan (Valeriana officinalis L.). Palderjan. Tee õitest ja vartest rahustamisvahend une puudumise vastu.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: kuivatatakse palderjanijuuri.

Palderjan - tee juurtest, õitest rahustamiseks ja külma vastu.

Palderjanid pannakse viina sisse, lastakse mõni nädal seista ja seda tarvitatakse arstimisrohuks kõhuvalu vastu.

Palderja[a]nijuuri tarvitati südamehaiguse vastu. Puhtad juured keedeti ummuses ära, nii et aur välja ei pääsenud, ja siis saadud segu joodi.

Niiskeil heinamaadel kasvab punakate õitega palderja[a]n. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lendlevat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiiritus on hea rahustamisvahend erguhaigustele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Palderjanijuuri närida - pidi rahulikuks tegema ja hästi magama panema.

Palderjaniteed - peavalu ja krampide vastu.

Karuohaka ja palderjanijuurte teed koos tarvitati verepuhastuseks.

Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: upspuu juuri (seestvalul), /---/ palderjanijuurte ja kaselehtedega tehtud viina (seestvalule), kuuma kaera kompresse (seestvalule).

Palderjan (kasvab heinamaal, tal on pikk, 0,5-1 meetrit kõrge vars, mille otsas on vaalakas roosa õiekobar), teda tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, juurikaid lastakse seista viina sees ja siis sisse võtta.

Ehmatuse ja rabanduse vastu tarvitati hõõguva kasepuu söe vett, milles vanne võtta, peale selle veel palderjaanijuurte teed.

Palderjani (Valeriana officinalis) tarvitatakse ehmatuse vastu.

Sisemisi haigusi arstitakse veel palderjanijuurtega, tedremanaratega ja kõrveheintega.

Lisan mõned ülesmärgitud arstirohutaimed.
Palderjanijuured - vere seletamiseks, õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Venimisehaiguse vastu on palterjanijuurikad, palterjanijuurikad pannakse viina sisse, seda võetakse enne sööki.

Palderjani tarvitati rahustamiseks.

Palderjaniõite teed tarvitadakse ärrituste vastu.

Palderjan: närvihaiguse vastu.

Palderjanijuurte vett tarvitatakse närvihaiguste puhul.

Palderjan kasvab kraaviäärtes ja niiskemail maadel. Juurtel ja õitel on hää lõhn. Tema juuri leotatakse viina sees. Seda viina tarvitatakse rahustusevahendina.

Palderjane pannakse viina sisse, mis kibeda maitse teeb, ja võetakse kõhuvalu ja igasuguste venituste vastu sisse.

Palderjanijuurika teed tarvitati rahutuse rohuks väikestele lastele ja ka vanematele.

Palderjan.
Seest venimise vastu keedetakse palderjanid ära ja joodakse tee näol. /---/

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.

Palderjanid.
Keedetakse teeks ja juuakse südamehaiguse vastu.

Palderjanijuurikad on rahustamiseks, korjatakse enne jaanipäeva, keedetakse ja võetakse sisse.

Palderjanijuurte viina - ehmatuse rohuks.

Palderjan - tarvitatakse ehmatuse korral.

Palderjanisi tarvitati rahustamiseks.

Taimede tarvitamine arstirohuna.
Palderjani tarvitatakse närvide rahustamiseks.

Tarvitati selleks [sisemiste haiguste vastu] ka palderjanijuuri viina kui tee sees joomiseks.

Palderjanijuuri tarvitati kõhurohuks, kui kõht lahti on.

Arstirohuks tarvitatakse paljusid taimi ja taimejuuri: palderjanijuuri, verirohu kaunu pannakse piirituse sisse. /---/

Palderjanijuuri tarvitadi mitmete rohtude valmistamiseks.

Kui hääd kõhurohtu tahetakse saada, siis pannakse palderjanijuuri kuivatatult viina sisse. Neid leidub heinamaadelt ning võetakse õitsemise ajal, pestakse ära ja pannakse kuivama.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei olnud veel värvisid ega arstirohte, siis korjasid inimesed ise taimi, et riiet värvida /---/
Ka arstirohtudeks tarvitati paljusid taimi, näiteks palderjanijuured pandi piirituse sisse, mis üldse sisemiste haiguste vastu on ja veel närvihaigetele ja krampide vaigistuseks.

Niiskeil heinasool kasvav palderjan on ka rikas lenduvaist õlidest. Iseäranis palderjani juurtes leidub õlisid. Temas sisaldavat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamiseks. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Samuti tarvitati ka sisemiste haiguste vastu viina, kuhu oli pandud palderjanijuuri.

Palderjanijuuri tarvitati ka teega ning tarvitati samuti sisemiste haiguste vastu.

kasekoorest valmistatakse tökatit, palderjanijuurtest palderjanitroppe ja -ekstrakte.

Arstirohtudeks tarvitati ka tedremarana ja palderjanijuuri.
Praegu enam kõiki neid taimi ei tarvitata, ainult mõnda taime tarvitatakse veel arstirohuks ja värvimiseks.

Palderjaniteed - külmetamise vastu.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimed esinevad looduses peaülesannete kandjana. Juba vanal ajal toitsid inimesed endid taimedest. Nad kasvatasid mitmesuguseid taimi ja vilju, nagu rukist, kaera, otra, kartulit ja nii edasi. Ka loomad saavad omale taimedest toitu ja ülespidamist. Nii on, et ilma taimedeta ei saaks ükski loom ega inimene elada ja peab surema nälga. Neid tarvitati veel arstirohtudena, värvimiseks ja ka nõiduse vastu.
Arstirohuks tarvitati mitmesuguseid rohujuuri ja puudepungi, kus neist keetmise teel saadi mitmesuguseid rohte.
Üks parimaist rohtudest on palderjan. Teda leidub igal pool metsades pika roosaõielise taimena. Palderjanist keedetakse närvihaiguse ja ehmatuse vastu rohtu.

Palderjan kasvab sooküngastel. Tal on valkjad-lillad õied. Tema juuri pannakse kuivatatult viina sisse ja kasutatakse kõhuhaiguse puhul. Niisama keedetakse ka kuivatatud õitest teed, mis on ka hääd köha vastu.

Palderjanitaime tarvitatakse ehmatuse- ja rahustuserohuks. Selle taime juured kuivatatakse ära ning keedetakse ära ja juuakse neid. Väga palju on taimi, millest teed keedetakse ja juuakse.

Palderjanijuurtest leotati viinas närvihaiguse rohtu.

Palderjanijuurte leotist piirituses tunti kui rahustamisvahendit närvihaiguse, krampide, kõhuusside ja maokatarri vastu.

Ka palderjanijuurtest valmistatakse teed. Palderjanitee rahustab üldse närve.

Palderjan - külarahvas tarvitab närvihaiguste, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Palderjan. Palderjani piirituseekstraktid on tarvitusel rahustamisvahenditena närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Palderjaanijuured: pannakse viina sisse ja juuakse südamehaiguste puhul.

Palderjan on ehmatuse vastu.

Köha vastu palderjan, reierauad, vehverments.

Arstirohud. Palderjanid, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvermendid, mindid, võilille kollane, külmkingapädid, poolalehed.

Missuguseid taimi tarvitatakse arstimisel?
Palderjanid, lõhmuspuu õitsed on üheksa haiguse vastu.

Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Palderjanijuured jooksva vastu.

Palderjan - juured riivitakse peeneks ja võetakse enne sööki sisse. Äratab söögiisu.

Palderjani tarvitatakse arstirohuks.

Palterjan - teed südamehaiguse vastu.

Palderjaani tee tehakse südamehaiguse vastu.

Palderjanid - südamehaiguse rohud.

Palderjan - teeks, õlisid, arstimiseks.

Palderjanist tehakse teed.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kas arstirohtudeks, kas nõiavahenditeks, kas värvimiseks.
Arstirohud: palderjanidest saab teed teha südame rahustamiseks (õitest, vartest) ja palderjani juurikad on igal pool head.

Sisemiste valude vastu tarvitati palderjani ja kalganijuurte leotist viina sees.

Palderjani juurikad on rahustuse vastu.

Palderjanid on rahustamise vastu.

Palderjani piirituseekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide ja maokatarride vastu.

Palderjanid - rahustavad.

Palderjani juured rahustamiseks.

Palderjani juurikaid korjati ning tarvitati samaks otstarbeks, milleks arnikaidki [kui oli kõht haige].

Palderjani juuri tarvitati samaks otstarbeks, milleks arnikaid [kõhu haige oleku vastu].

Palderjan. Kasvab madalatel vete äärtel. Tarvitatakse südamevalu vastu.

Palderjani teed juuakse siis, kui inimene on haige ja rahutu.

Palderjanid rahustamise vastu.

[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

Taimede tarvitamine.
Arstirohtudeks:
Palderjan - laialdaselt tuntud krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Andmed ennevanast taimede tarvitamisest Järve mõisast.
Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan krampide, närvihaiguste ja kõhuusside vastu.

Taimede tarvitamine arstirohtudeks.
Palderjan - krampide vastu.

Palderjani teed tarvitati rinnahaiguse vastu.

Palderjan. Palderjani juuri tarvitatakse arstirohuks.

Palderjani kohkumiste, külmetuste vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, lavendelt, nurmenukku teena.

Palderjan: rahustamiseks närvidele.

Palderjani juured tarvitakse südamenõrkuse puhul, leotakse piirituse sees.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, nurmenukku (teena).

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Palderjan (teena); ubinheina (teena) – rahustuseks.

Palderjan - rahustusvahend närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Taimenimede kogumine.
Järgmiseid taimi tarvitatakse: arstirohuks.
Palderjani (närvide rahustamiseks).

Palderjani (närvide rahustamiseks) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vehvermentsi ja palderjaani taimi tarvitati teeks ka.

Palderjan. Võetakse palderjani juuri, lõigatakse viina sisse ja juuakse. Venimise vastu.

Palderjani tee. Palderjani tee ehmatamise vastu.

Palderjan. Palderjani õied korjatakse ja keedetakse teeks. Teed võetakse sisse südamepöörituse ja rahutuse korral.

Palderjani tee tarvitati närvirikete korral.

Palderjanid. Palderjanid on südamehaiguste vastu. Keeta teed ja juua, ehk panna juurikad viina sisse ja seda viina võtta iga söögi alla.

Venituserohud on: arnikatee, palderjani juured. Keeta teeks ehk leotada viina sees. Ingverijuured viina sees leotada, mädarõika juured süüa.

Palderjan - tarvitatakse teeks;

Palderjan - leotatakse viina sees inimese rahustamiseks.

Taimed, mida tunnen.
Igasugused rohttaimed.
Palderjan - juurtest valmistatakse arstirohtusid. Rahvapäraselt ülekäijarohi.

Palderjani juured piirituse sees rohuks kõhuvalu vastu.

Palderjani juured viina sisse. Kõhuvalu vastu.

Palderjani juur; ehmumisel tarvitatakse seda.

Palderjan rahustamiseks, hambarohuks.

/---/ ja palderjani juure tilku tarvitati närvihaiguse puhul ehk meele rahustuseks.

Palderjani juured - valude vaigistamiseks ja närvide rahustamiseks.

Palderjani õied - seesmiste valude vastu.

Palderjan (Valeriana officinalis L.). Tema juured on suureks rohuks, tarvitatakse närvierutuste, unepuuduse, ärrituste ja nii edasi puhul.

Paldõrjanijuurõ - sisemise valu ja unõpuudusõ rohi.

Lihaste värisemine: palderjan.

Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

Higistamise vastu: palderjan, põldköömned, tamm.

Palderjani juured - närvide rahustuseks.

Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.

Unetusele aitab palderjan või piparmünt.

Kodu ravivahendid on rohkem rahvasuu pärimused. Kodu rahustusvahendid palderjan, kummelitee, pärnaõie tee, külmad mähised (südame kohal ja pea peal). Alkolist, tubakast ja kangest teest hoiduda.

Arstirohuks tarvitatakse järgmisi taimi:
Palderjanijuuri tarvitatakse teena rahustamiseks.

Milliseid taimi tarvitati arstirohuks.
Palderjanijuurte tee - rahustamiseks.

Palderjanijuurte tee - ehmatuse vastu.

Palderjanijuured (teena). Närvide rahustamiseks.

[Ärakirjutatud] [Teed.]
Palderjan: kasvab niisketel heinsoodel, ta on punakasvalgete õitega. Kõigis hariliku palderjani osades, eriti juurtes, leidub lõhnavat lenduvat õli. Temas sisalduvat hapet tarvitatakse mitmete rohtude valmistamisel. Palderjanipiirituse ekstraktid on head rahustamisvahendid närvihaigetele, krampide, kõhuusside ja maokatarride vastu.

Taimed, taimelehed ja taimede ning puude õied rohtudeks.
Palderjan.
Palderjanist tuleb teed teha, siis kui inimene on rahutu. Selleks tuleb võtta palderjanid kogu varte ja juurtega, keeta nagu harilikku teed.

Palderjanijuured. Rahustamiseks.

Vanasti tarvitati taimi:
Arstirohtudeks: palderjanijuure teed ehmatuste puhul.

Vanasti tarvitati taimi arstirohtudeks: palderjan on kõhurohi.

Taimed, mida tarvitatakse arstirohuks. Palderjan. Tungelterad. Kümned. Kopsusammal. Põdrasammal.

Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.

Eestis kasvavate taimede kasutamine.
Palderjan (palderjanitee, palderjani tinktuur) rahustamiseks.

Palderjani ehmatuse ja ärrituse puhul.

Palderjan. Juurtest tehakse arstirohtu.

Taimede nimed.
Paldõrjan - palderjan - juured viinaga.

Arstirohu taimed. Palderjan.

Ülekäija rohi ehk ka valderjan = palderjan, õllega keedetult külmetuse vastu.

Palderjani (Valeriana officinalis L.) juuri leotatakse piirituses. Võetakse sisse. Tilkade arvu mulle ei nimetatud. Arvatavasti umbes. Aitavat närvide vastu. Samuti olevat närvide vastu palderjani juurte tee.

Tuntakse ja tarvitatakse küll sookaile, kummeleid, põdrasammalt, palderjani ja piparmündi juuri jne, kuid mainitud rohte arsti soovitusel ja need ostetakse apteekidest.

Palderjani - juurtest keedetakse une teed.

[unetus lapsel] Anti õhtuti palderjaniteed või koduveini.

Palderjan. Arstimina tarvitatakse palderjani juuri. Neid tuleb koguda peamiselt kevade- või sügisepoole. Alalhoidmiseks tuleb nad kuivatada ja hoida kinnises nõus kasside eest varjatuna. Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on üks parim närvilisuse ja krampide arstim. Sisse võetakse palderjani teena või tilkadena. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis juuri ja pannakse klaasi tulisesse vette, juuakse unepuuduse puhul igal õhtul üks klaasitäis. Tinktuuri valmistatakse sel teel, et värskeist juurist väljapressitud mahl segatakse sama hulga piiritusega, või et mahl piiritusega välja leotatakse. Tinktuuri tarvitatakse korraga kuni 20-30 tilka. Ka tarvitatakse veel palderjani vanne.

V.a. härra Dr G. Vilberg! Lubasin Teile saata rahvapäraseid taimenimesid. Mida lootsin saada palju rohkem, aga et meie rahvas taimi vähe tunneb, siis ka võimata koguda rahvapäraseid nimesid. Palun alljärgnevate nimedega rahul olla, mida olen suve jooksul kogunud. Palderjan - valderjan või ülekäiarohi. Tema juurt leotatakse viina sees, mis igasuguste haiguste vastu juuakse. Iseäranis armastavad kassid neid juuri väga süüa, ei tea, mille pärast.

Palderjani tarvitati sisemiste haiguste, nohu ja peavalu vasta.

Palderjanijuured viinas leotatult andsid viinale hea maitse.

Rahutu uni - uni ei tule peal.
Vahel juhtub, et pärast mõnd rasket perekondlikku muret (kellegi surm, õnnetus jne) öösel uni ei tule peale ja ligi hommikuni võid väherda oma sängis. Tee nii: vala klaasi leigemat vett (see ei ärrita), tilguta sellesse palderjani, 6-7 teelusikatäit suhkrut, liiguta segi ja joo ära enne magamaheitmist. Uni tuleb peale kui kotist. Sedasi teha paaril-kolmel õhtul. Olen nii teinud ja see on kohe aidanud. Ma pole kunagi unerohtusid kasutanud.

[K.S.:] Palderjanijuured, need olid rahustavad teed. Siis ma mäletan, lapsena, kui kõrv valutas, siis ta ka andis mingit teed juua ja lasi kuuma auru peale. Temal olid ikka teed, oma sadat sorti, igasugustes purkides.

Arstirohte (Taimi).
Palderjani tarvitatakse närvide rahustamiseks.

Harilik-palderjan - palderjan. Juuri pandi viina sisse ja joodi leotist.

Arstirohuna:
Tedremarand, palderjan, piparmünt ja neitsipuna (naistepuna) leotist piirituses (ka viinas) tarvitadakse kõhuhaiguste vastu.

Palderjani juured viina sees aitavad külmetuse vastu.

Kui inimesel ei tulnud öösel und, oli vaja palderjani sisse võtta. Siis inimene rahunes ja jäi magama.

Palderjan - juurtest keedetud tee olla eä rohi peävalu ja krampide vasta.

Kui inimene oli looma, äkilise sündmuse või hirmsa jutu puhul ehmunud, võttis palderjani suhkru ja veega. See rahustas. Selleks võeti teelusikatäis suhkrut, tilgutati pudelist palderjani peale ja neelati see alla. Peale joodi paar lonksu külma vett. Lastele anti aga ehmamise puhul magusat suhkruvett juua. See rahustas neid. Muidu oleks laps hiljem magades nutnud või karjunud. Kui see nii oli, tuli rahustamiseks veel suhkruvett juua anda.

Kui inimene ehmus, anti talle hästi magusat suhkruvett juua. Vanemad inimesed armastasid sisse võtta ka palderjani. Kord tuli naabrimaja ukse taha pätid ja tahtsid sisse, kuid vanamemm ei lasknud. Päris ehmunud oli. Tahtis siis rahustuseks pärast palderjani sisse võtta, kui tuld reetes ei julgenud võtta ja võttis lusika kaasa ja läks omateada õigest pudelist kallama. Kuid oli võtnud hoopis joodipudelist lusikatäie sisse. Siis hakkas surma ootama, aga tänaseni elab.

Kui oli raske tööga rinde alt valus, võeti sisse kas viina, palderjani. Osteti poest ka nn. venitusõli. See vähendas valu.

Unetuse vastu oli hea lonks külma vett juua, siis see soodustas magama jäämist. Vanemad inimesed võtsid ka palderjani enne magamaheitmist, see rahustas ja siis uinus inimene paremini. Selleks sai teelusikatäis suhkrut võtta, pudelist palderjani peale tilgutada ja siis alla neelata, peale võtta mõni lonks külma vett.

Kui täiskasvanud inimene oli ehmatand, anti talle rahustuseks palderjani suhkruga, lastele aga suhkruvett juua. Kõige enne tuli aga ruttu-ruttu pissuda. See rahustas inimest. (Loomade juures on näha, et kui lambad ehmuvad, kohe lasevad soru. Ju see on neil looduses nii seatud).

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Vesimünt (teena); palderjan (teena) – maohaiguste vastu.

Pallerjani teed tehti närvihaiguse vastu. Rohi kuivatati, pandi nõusse ja valati keeva vett pääle.

Kui olid liigeste valu, siis määriti lambiõliga.
Jäsemete suremist raviti masseerimisega.
Südame kloppimise ajal võeti palderjani.

Unetuse korral on tuntud vahend rebaseraika (karukold) Lycopodium - tolmu viinaleotis ja palderjani tinktuur.

Südamekloppimise vastu võeti palderjani.

Balderjanist [valderjan] valmistataks teed.

Köhijat suitsetasse maarjaheinaga. Ka palderjaniteed juua.

Kõhuvalu korral joodi arnikateed, isegi palderjani, kasekäsna teed.

Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.

Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.

Kui lastel kõht valutas, arvati, et on soolteussid ja siis anti lastele süüa toorest porgandit ja juua koirohu teed. Palderjanitee aitas ka selle vastu, need, mis kasvasid heinamaadel.

Ravimeid.
Kummel, upihain. Lakas varjus kuivatati. Palderjanijuuri pandi viina peale.

Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).