Rahvapärased taimenimetused

Teelehed

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 3, 674, 677 < Tartu l. (1932)
Teelehed (Plantago major).
Kasvavad teede ääres ja kuivadel aladel. Lehed kasvavad kohe juurtest välja ja on maadligi. Lehtede vahel on karvased varred, millel on väikesed violettõied.
Tarvitatakse haavade peale panemiseks.

Vilbaste, TN 3, 760 (27) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Teelehed.

Vilbaste, TN 11, 148 (17) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Teeleht - juuretee kõhuhaigustele ja kõhulahtisusele.
1919. a. haigestus minu isa raskelt düsenteeriasse. Isa suri ja mina haigestusin raskesti. Olin 10-aastane, oli sõjaaeg, arstiabi vilets ja ma ei paranenud kuidagi. Keegi õpetas: teelehe juure teed. Ema keetis, küll see oli halb, ma ei tahtnud juua, ema seisis juures, kuni jõin päevas paar klaasitäit ja paranesingi.

Vilbaste, TN 1, 584 (56) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Teelehed. Selle lehti panna mädanema kippuva haava peale, ka lahti löönud paise peale.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.17/8) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Teelehed mädaneva haava vastu, see kiskub haavast mäda välja ning parandab haava.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Teelehed mäda kiskumiseks.

Vilbaste, TN 2, 274 (31) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teelehti - värskete haavade peale.

Vilbaste, TN 2, 283 (17) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teelehtedega arstiti haavu.

Vilbaste, TN 2, 284 (2a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teelehti pannakse haava pääle, et veri kinni jääks.

Vilbaste, TN 2, 421 (1) < Lihula khk., Lihula v., Peanse II k. (1930)
/---/ Rohtude tarvitamise kohta korjas teateid õpilane Aleksander Kullerkupp oma vanaemalt Mari Kullerkupult, umbes 80 aastat vana. Lihula vallast Peanse II külast:
Harilikud teelehed - pannakse haava peale, see kisub haava puhtaks.

Vilbaste, TN 2, 528/9 (1) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal, kas arstirohuna, missuguse haiguse vastu (kuidas valmistati, kuidas tarvitati). Värvimiseks (kuidas tarvitati, mida juurde lisati). Nõidusvahendiks. Mis juhul, mis kundsi juhul.
Arstirohuks.
Teelehed.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 532 (1) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal, kas arstirohuna (missuguse haiguse vastu, kuidas tarvitati, kuidas valmistati värvimiseks, kuidas tarvitati, mida juurde lisati), nõidusvahendiks (mis juhul, mis „kunsti“ juhul) või muuks otstarbeks.
Arstimiseks.
Teelehed keedetakse ära teeks ja joodakse sisse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 581 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Emmu k. (1934)
Taimede tarvitamine arstirohuks.
Teelehed pannakse haavade pääle, et haava ei läheks mustust sisse.

Vilbaste, TN 2, 600 (6) < Mihkli khk., Veltsa v., Aru as. (1934)
Teelehed on verejooksu vastu, keedetakse ja saadud vedelik võetakse sisse.

Vilbaste, TN 2, 638 (VI) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Teelehed - pannakse haavade peale. Kisub palaviku välja.

Vilbaste, TN 7, 52 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Teelehed - hoidsid haava puhta ega lasknud mädanema.

Vilbaste, TN 7, 87 (11) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Teelehed - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 131 (9) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Ka vanade haavade peale pandi paiselehti ja ka teelehti.

Vilbaste, TN 7, 264 (58) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Teelehed haavadele ja paistetusele.

Vilbaste, TN 7, 269 (30) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kaalika- ja teelehed haava peale.

Vilbaste, TN 7, 275 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Teelehed on haavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 278 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Teelehed paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 326f < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Teelehed on haavaparandaja.

Vilbaste, TN 7, 374 (4) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Teelehe juured.
Teelehed on kõige paremad rohud kõhuvalu vastu. Tehakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 401 (37) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Teelehed - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 405 (8) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Teelehte on väga hea värske haava peale panna.

Vilbaste, TN 7, 406 (25) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Teelehed on head paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 414 (12) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Teeleht: pandakse haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 428 (3) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Teelehed - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 436 (22) < Kullamaa khk. (1930)
Teelehed - haava peale.

AES, MS Tervis, I < Palamuse khk., Kallivere k. (1938)
Teelehed kirikuteelt on olnud ravimiks orga vastu.

Vilbaste, TN 7, 462d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Teelehti pandi haavadele, see võttis palaviku ära.

Vilbaste, TN 7, 483 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Teelehed paisete peale.

Vilbaste, TN 9, 525 (5a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Haavad. Teelehed pandi paisete ja mädaneva haava peale.

Vilbaste, TN 9, 545 (30) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Teelehed, paiselehed: kompressideks värskelt.
Viina sees kompressiks talveks.
Suurem peotäis iga kord, nii kuidas vaja (kui paistetud ülesse).

Vilbaste, TN 9, 545 (31) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ussihammustuse vastu: kaevata mullasse auk, jalg ehk käsi ja nii edasi asetada täitsa mullasse, kinni seista vähemalt üks tund.
Teelehte ussihammustuse vastu. Ka võtta teelehe mahl ja tilgutada haava. Ka juua seda mahla.

Vilbaste, TN 7, 518 (27) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Teelehed. Teelehti pannakse värskelt haavade ja paisete peale.

Vilbaste, TN 7, 584 (16) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Teeleht haava peale.

Vilbaste, TN 7, 595 (1c) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Teelehed, punase peedi lehed, takjalehed, vaeselapse lehed, kopro- ja kaselehed tarvitatakse haavade parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 610 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitasid inimesed taimi arstirohtudeks.
Haavapuu koored loomulikul kujul paisete pääle, teelehed loomulikul kujul ka paisete pääle.

Vilbaste, TN 7, 642 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Teelehed haavarohuks.

Vilbaste, TN 7, 697 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehed. Teelehed pandi pahaksläinud haava pääle, kust nad mäda välja kiskusid.

Vilbaste, TN 7, 713 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehed. Teelehed seotakse mädanevale haavale, nad puhastavad haava.

Vilbaste, TN 7, 724 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehed pannakse ka haige haavale.

Vilbaste, TN 7, 731 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehed. Haava parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 811 (II, 14) < Tartu-Maarja khk. (1932)
Teelehed (arstimiseks).

Vilbaste, TN 10, 42 (5) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Teelehed. (Tarvitati mäda imeva vahendina paisetel ja mädanevatel haavadel.)

Vilbaste, TN 10, 544 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Teeleht, -lehed.
Lehti kasutatakse paistetuse puhul kompressideks, kuna õie teed kasutatakse kõhulahtisuse vastu. Herbariseeritud nr. 5 all. [suur teeleht, Plantago major].

RKM I 18, 96 (9) < Iisaku khk. (1984)
Teelehed - paisetele ja haavadele.

RKM I 18, 106 < Iisaku khk. (1984)
Väiksematele noahaavadele pandi purustatud puusüsi, pihkaplaastri, magedat rasva teelehega, vankrimääret, raudrohu õisi, mett, vaiku. Pihkaplaaster tehti nii, et puuvaik sulatati rasvaga kokku.

Vilbaste, TN 7, 1180 (64) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Teelehed: keedis, üks klaas jahedalt kolm korda päevas naiste verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1190 (49) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Teelehed: keedis, üks tass päevas - köha, kopsu verejooksu ja kuse mitte kinnipidamise vastu, mesilase piste vastu, rohkete mensete vastu.

EFA II 5, 513 (3) < Halliste khk., Mõisaküla k. < Halliste khk., Laatre mõis, Pärna t. (Kaska), s. 1925 (1995)
Teelehed pannakse verele peale, et siis jääb veri kinni.

EFA I 16, 3 (20) < Martna khk., Rõude k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Turvalepa k. (Hein), s. 1926 (1996)
Põletiku vastu olid teelehed. Kui kusagilt katki oli ja läks mädanema, teelehti seoti peale.

EFA I 16, 59 (28) < Martna khk., Keskvere k. < Martna khk., Eniste k. (Silde), s. 1940 (1996)
Teelehed on köharohud, teelusikatäis kuivatatud teelehti klaasi vee kohta.

AES, MS Usund, AU 38 (1/3) < Palamuse khk., Saare v., Kallivere k. (1938)
Hork: ork: g. orga. Ork raputanud inimest, orkka kutsuti. Isi inimene külmetas ja isi raputas. Kutsuti orgahaigus. Inimene tüknud ahju ja pandud tuli ette. Kui lõke ees õllud, siis ei õlema enam inimesele järele lähnud. Ork jusku inimene reakind: “Mine korja kerikutee pialt teelehti, siis ma lähän ära.” Tii tiid. Ei tia, mitme keriku tii pialt. Õlin laps, kui kuulin, et ork on kõnelenud, orgahaigus.

RKM II 338, 365 (46) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.