• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Kuusk

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• palavik
• kärnad
• kopsupõletik
• liigliha
• köha
• roos
• luuvalu
• veiseröögatus
• vistrikud
• paise
• nahahaigused
• närvihaigus
• sammaspoolik
• põletik
• nahakoi
• kivitõbi
• külmumine
• koduparasiidid
• mädanev haav
• profülaktika
• luusööja
• kasvajad
• pind
• tiisikus
• haav
• liigesehaigused
• huulte lõhenemine
• läkaköha
• külmetushaigused
• liikmehaigused
• hammustus
• haudumine
• rinnahaigus
• verejooks
• kõhuhaigused
• paistetus
• kurguhaigus
• jooksva
• luuhaigused
• kõhuvalu
• lõikehaav
• juuste hooldamine
• koeranael
• maohaigus
• astma
• kopsuhaigused
• neeru- ja põiehaigused
• valu
• haigus määratlemata
• umbes
• vana haav
• peavalu
• ohatused
• desinfitseerimine
• halltõbi
• reuma
• kollatõbi
• kaetus
• sügelised
• seljavalu
• värske haav
• põletushaav
• seedehäired
• hingeldamine
• hõõrdumine
• tuulerõuged
• lõhenemine
• kuresaapad
• konnasilm
• viha
• jalahaigus
• lastehaigused
• hambavalu
• soolatüükad
• kõhulahtisus

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• aasosi Equisetum pratense
• harilik kuusk Picea abies
• soo-osi Equisetum palustre

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 39 (6) < Viljandi khk. (1897)
Haava puhastamise plaastert tehtakse järgmiselt: (nõret) kuusevaiku, maget võid (ehk lambarasva) ja vaha tuleb ühepaljuselt kokku segada ja siis seda paraja tule pääl keeta, nii et ta ära jahtudes paras salvipaksune on. Mida rohkem aga haav paranema hakkab, seda rohkem tuleb vaha osa - salvi keetmise juures - rohkendada, sest vaha edendab haava kinnikasvamist. Seda plaastert tuleb nagu ikka puhta linase närtsudega haava pääle panna ja kohe jälle uus panna, kui see mädaseks on saanud. Kuid peaasi on aga see, et selleks tarvitatud vaik aga ainult nõrevaik on.

H I 9, 40 (8) < Viljandi khk. (1897)
Haava rohud on: 1) takilehte seest sahvti välja pigistada ja seda haava sisse panna, 2) kuuse- ja kirsipuu nõre vaik, 3) inimese kusi.

H II 11, 82 (26) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Tiiskuse vasta kuusekasu ja karusambla vett keeta, juua sisse.

H II 74, 816 (9) < Torma khk., Avinurme (1906)
Kui pea valutas, siis seuti rätikuga otsaette kuuseoksi.

H II 27, 274 (11) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Tiisikusehaiguse vastu.
Noore kuusekasude tee olla rindadele ja kopsule hea, mao poolest olla ta peaaegu kikerperisahvti sarnane.

H II 33, 570 (2) < Samaara kub. < Äksi khk. (1889)
Kui inimene ennast haavanud, siis võta üks jagu kuuse vaiku, magedat lambarasva ja meevaha, keeda neist üks salv, pane haava peale. See parandavat haava ruttu ära ja ei lase mädanema minna.

H II 33, 634 (6) < Samaara kub. (1889)
Soolamata siapekk olla hää mädäneja haava pääle, kes mädä haava seest puhastab ja haigust parantab. Ka kuusevaik, rukkioras ja hapupiima koor kokko keedetud salviks olla keige parem haavarohi. Veel olla inimise kusi salviks keedetud õige hää haavapalaviku väljatõmbaja.

H II 40, 14/5 (995) < Koeru khk. (1892)
Veel üht hoavasalvi teha.
Hoavasalvi võid ka sedaviisi teha. Võta vana sia rasva (see on ploomirasv) ja mesilaste ehk linnumagusad, meevaha ja kuusepuu küllest korja sulavaiku, ja magedad võid ja viina. Ja siis keeda, ja sulata see segamini kokku. Ja lase siis ära hanguda ja pane seda salvi hoava piale, mis vanaks ja pahaks on läind. See salv kisub kõik viha hoava seest välla ja parandab ära. Seda salvi võid hobuse vana hoava piale panna, see parandab hobuse hoavad, ruttu ära. Ka üheksa puu salvi võid hobuse hoava piale panna. See on ka hia.

H I 6, 12 (c) < Tartu (1894)
Mesi, viin - need 2 on peaaegu kõige tähtsamad kodurohud, pruugitakse neid siis ka kõigi haiguste vastu seest- ja väljastpoolt, näit. kui "lendaja" ehk "lendav" on "läbi löönud" ja ka "rabanduse" vastu. Mett keedetakse ka kuusevaiguga kokku ehk tehakse jahuga taignaks - paisete ja haavade peale, ehk jälle "ära seedinud" haige kohtade tarvis.
Pea kärnade vastu laste juures tarvitatakse pesemise vedeliku, mis hobuse sõnnikust kuuma vee läbi saadakse.
Paks piim - pandakse värske haavade pääle.
Tina paber - ka tähtjas haava roht; seda pandakse haavade ja paistetanud kohtade peale, sest ta kiskuda kuuma välja.
Vankri määre, sammaspoole ja paisete tarvis.
Rasv - paljude loomade rasv, searasvast kuni tõukoera ja peninuki rasvani, ka mitte "inimese" ja sääse rasv välja võet on väga lugupeetavad rohud, seest ja väljastp. näit. söögiisu äratamiseks ja "kahetamise" vastu inimeste ja elajate juures.

H II 46, 880 (6) < Ambla khk., Tapa (1894)
Tiisikuse vastu keedetakse kuuse, männa ja kadakapuu kasude vett, kusjuure ka veel lusikatäis hanerasva lisatakse. Siis seda segi sisse juua; ka saarepuulehe tee olla hea.

H II 46, 881 (12) < Ambla khk., Tapa (1894)
Kollatõve vastu võeti kuuse- ehk männapuu vaiku sisse.

H II 49, 398 (16) < Viljandi khk. (1895)
Väga hea rohi lõhkenud ja ülesohatanud mokkadele olla kuusekoor, kui seda puust saadik ära lõigatavat, pealt must jagu kuni mähini ära kaabitavat ja mokkade vahel hoitavat.

H II 50, 727 (4) < Äksi khk., Elistvere k. (1894)
Kui veisse- (ehk tõura-) röögates külge ajab, siis otsitasse kuusepuu seest vaiku, lastasse soojas pehmest minna; sellega tehasse kolm piiret vastupäeva ümber haige kuha ja tõmmatasse üheksa risti päele. Siis peab haigus kaduma.

H II 53, 126 (6) < Jõhvi khk., Voka v., Toila (1896)
Vällä lüämisi, mis lastel vahel pähä ja silmnägo lüäb, arstida süävie pesemisega. Tuare puu süsi, mis kui pihlaka, kuuse, kase ja lepa, võeta, kui näväd viel siniselt õhkuvad, ja pannasse ühä riista sisse, kus puhas külm vesi sies on. Lasta sääl vähä seisada, siis kurnata läbi linase riide kõik süäd ja prügid vällä. Selle viega siis katkisi kõhti paar kõrda pessa (parem viel kui neljapäival saab pestud). Piab seda viga parandama.

H II 55, 269 (2) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Palanu haava rohi: 1) suguperäst kuuse- või pedäjäkasusit, 2) haput koort paar lusikatäit, 3) tükike vaha. Tükk aiga väikse tule pääl keetä, ärä jahtuda lasta ja pääle määri.

H IV 4, 627 (11) < Rõngu khk., Uderna k. (1887)
Kevadel võta noort rukkiorast ja pedaja- ja kuuse- (männi-) kasusi, keeda hästi pudrus ära, sellega võid niisugusid haigusi määri, kus on mulgud keha sees ja mädaneva. Saab terves.

H, Mapp, 953 (18) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Salakoi vastu - piibueli ehk kuusepuu vaik, mida peab peale määrima.

H I 6, 12 (b) < Tartu (1894)
Kuuseoksad, niiskeks tehtud (ätikaga), pandakse pea peale valu vähendamiseks.

E 17191 < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Ärapõlenud haava rohi. Võtta:
1. Suguperast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haput koort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

E 33475 (35a) < Otepää khk. (1897)
Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised: Haavarohi: sool, või ja kuusevaik, kõik segi tambitud.

E 33475 (35b) < Otepää khk. (1897)
[Vanatarkade rohukastikene. Vanaaja rohud olid järgmised:]
Põlenud haavadele: rukioras ja kuusekasud segamine keedetud.

E 38789 (11) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Noore kuusekasude tee olla köhale ja tiisikusele hea rohi.

E 39599 (7) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
[Pikalisele köhale pruugitakse]
Noore kuuse- ja männakassusid ka keedetakse.

E 39600 (12) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Meevaha, võid, rasva ja natuke kuusevaiku keedetakse segamine, mädaneja haava rohi.

E 49741 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Salviss kokko keeta.
1. vaha, 2. kuusevaik, 3. koort, 4. valge või, 5. sea puhas rasv, 6. seapekk, 7. mesi. Kokko kõvass keeta, siis haava määri. Olgo haav mis taht, saab terves.

E 49741 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Ka koor, salpeeter ja kuusevaik kokko keeta, siis võib ka haava parandada, kui on lõikatu, ehk enamb määri. On terve.

E 49752 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Kevade võta noort röaorast ja pedaka- ja kuusekasusid, keeda padas hästi ära, sellega võib niisugusid haikuisi määri, kui ihu sisen mulgud on ja mädanevad. Saab tervest.

E 56663 (3) < Tallinn l. (1926)
[Peavalu]
Kuuseokse katki tampida ja pea peale panna.

E 56664 (51) < Tallinn l. (1926)
Kui väike laps ära haudub, siis võetagu vana kuusepuu koijahu, raputagu haige koha peale.

E 56667 (67) < Tallinn l. (1926)
Kui inimene omale haava lõekab ehk on veripaise, siis tuleb metsast kuusevaiku kuuse küljest korjata ja ära keeta, panna sisse mett, meevaha, võid, sibulaid; kõik hästi läbi keeta, seda plaastrid peale panna - puhastab ära.

EKS c, 33 (2) < Karula khk., Kaagjärve v. (1891)
[Raiutud ehk lõigatud värske haava pääle] tarvitatakse läbipaistvat vedelat kuusevaiku, mis päikesepaiste läbi on välja tulnud, veel parem on see, mis terve puu sees on; haav puhas hoida ja vaiku pääle panna.

EKS c, 44 (7) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. (1891)
Väga hea rohi lõhkenud ja ülesohatanud mokkadele on kuusekoor, kui seda puust saadik ära lõigatakse, must jagu ära kaabitakse ja mokkade vahel hoitakse.

EKS c, 46/7 (10a) < Torma khk. (1892)
Vana halvaksläinud, iseäranis jalahaavadele on kõige parem rohi kuusevaik või tõrv, mis haavatud kuusepuu külges metsas leida on. Kuusevaik tehakse soojaks, natukene pehmeks, aetakse lapi peale laiali ja tehakse päält natukese mageda rasvaga, et ta mitte haige külge ei hakkaks. Seda pannakse uuendatud ikka jälle peale, nii kaua kui terveks saab.

EKS c, 46/7 (10b) < Torma khk. (1892)
Mõned keedavad kuusevaiku rukkiorase, hapukoore ja natukese rasvaga segi ja tarvitavad siis haavade pääle.

ALS 3, 21 < Rakvere khk., Sõmeru v., Kohala k. (1931)
Tiiskus.
Kuusekasu ja karusambla keedu vett joota.

ALS 3, 197 < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. (1931)
Verejooks.
Kuusepuu vahel vahest leiduv valge paberi sarnane aine peale panna.

ALS 6, 71 < Sangaste khk., Laatre v. (1934)
Värskele haavale või, kuusevaik ja rukkiorase segu keeta ning pääle määrida.

ALS 6, 101 < Sangaste khk., Laatre v., Suurejaani t. (1934)
Värskele haavale kuusepuu tilkuvat tõrva pääle panna.

ALS 6, 126 < Sangaste khk., Sangaste v., Hiirepiksi t. (1934)
Mädahaava puhul panna pääle männi-, kuusekasvude, rukkiorase ja searasva keedise segu.

ALS 7, 187 < Viru-Nigula khk., Pada v., Satsu k., Laiamänni 5 (1934)
Haavale panna peale kuusevaiku.

ERM 84, 1 (7) < Viljandi khk. (1892)
Väga hea rohi lõhkenud ja ülesohatanud mokkadele on kuusekoor, kui seda puust saadik ära lõikatakse, must jagu ära kaabitakse ja mokkade vahel hoitakse.

ERM 150, 205/7 (21) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Jooksvahaiguse parandab järgneva korra järele arstimine.
I vann. Kasepuu tuhast harilik libe ehk leheline valmistada, millega umbes 15 naela põldheinalehti ja -õisi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles umbes 30° soojusline vesi on. Selles vees, milles leheline ja ristikheinalehtedest segu valatud, istugu ehk külitagu inimene umbes pool tundi kõige vähem, üleni kaelast saadik vees olles.
II vann. Kasepuu tuhast tubli kangusega leheline valmistada, millega segi umbes 10 naela kuusekäbisi, 1 nael kalmujuuri ehk -lehti segi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles 30° soojus vesi. Selles vees oldagu vähemalt pool tundi.
III vann. Korjata kasepuu pungad ja umbes hiirekõrva suurused, lehekeisi keeta kasepuu lehelisega, valada jälle vanni ehk tõrde, milles 30° soojus veel. Selles vees oldagu kaelani, mitte vähem kui pool tundi. Kasepuu pungi ja lehekeisi olgu umbes 10 naela.
IV vann. Sipelgaid koguda umbes 10 n. ja neid kotis keeta, siis ühes kange kasepuu lehelisega segada, vanni ehk tõrde valada, milles 30° soojus veel on. Selles vees viibigu vähemalt pool tundi üleni kaelast saadik olles. Niisuguste vannide tarvitamine olgu korduv, vaheldumisi põldheinalehtede vanniga alates ja sipelgavanniga lõpetades, iga nädal - vähemalt kolm ühesarnast, segatud vanni. Arstimine, s.o. vannide tarvitamine vältab seni, kui haigus kadunud. Kas ½ ehk aasta aega ehk mõni kuu.

RKM II 451, 454 (58) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Männi- ja kuusekasud, kevade vanni teha - luuvalu vastu.

ERA II 24, 254 (17) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mäeotsa s. (1930)
Palaviku puhul (pää pala): äädika hulka noori kuusekasvusi ja selle lapid pähe.

ERA II 38, 299/300 (47) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Ma keedan seitsmest asjast rohtu: kuusevaik, mage või, rõõsk mant, mage rasv, linnumagus, silmakivi (hästi vähe), kaetese-rohi (teha nagu tee); panni peale sulatada segus ära. Võib arstida kõiki haigusi, kus viha sees on.

ERA II 129, 660 (52) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1936)
Kuusevaiku pannakse lõhkenud jala ehk käe peale ja see teeb lõhkend haava terveks.

ERA II 77, 261/2 (30) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Peavalu rohi: võta toored kuuseoksad, pane paku peale, riputa vett peale, tambi peeneks ja pannakse kahe linase rätiku sisse ja pannakse ümber pea. Kui on palaviku välja kiskund, siis valatakse veel äädikat sõnna peale, on tema kohe klaar, inimese silmad on kohe selged, valu väheneb.

ERA II 113, 593 (46) < Saarde khk. (1932)
On pind kusagile sisse läinud, kas käe ehk jala sisse, siis tuleb sinna kohta pääle panna kuuse-hapusseid (need on noored kuusekasvud), hapused oma mahla abil kisuvad pinnu väljapoole, nii et pärast siis võimalusi leidub pindu lõpulikult välja tõmmata.

ERA II 129, 477 (37) < Märjamaa khk. (1936)
Suurte lõhedele (pakatustele) pannakse ka sisse kuuse vaiku, saapapigi, sulatatud meevaha.

ERA II 130, 328 (6) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. (1937)
Puhastatud meevaha, searasva ja kuusevaiku segamini sulatada, haava peale panna - parandab ära.

ERA II 140, 680 (1) < Vändra khk., Aluste k., Laane t. (1937)
Tiisikusest (kopsutiisikusest) saab ära hoida ja saab arstida siis, kui süüa õige tihti kuusevaiku (täpsi närida).

ERA II 150, 428 (6) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Haavapõletik ehk rikkiläinud haava peale keedetakse järgmine salv: 1 osa mett, 1 osa kuusevaiku, 1 osa rukkijahu ja 0,5 osa värsket rukkiorast segatakse kokku ja keedetakse hästi pehmeks. Seda hoitakse ka salvina alal kuni tarvituseni.

ERA II 150, 431 (24) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Umbe. Lõhki aetud ehk millekagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama.
Võetakse 2 osa kuusevaiku ja 1 osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.

ERA II 167, 158 (12) < Koeru khk., Rakke k. (1937)
Kange piavalu puhul oldi pikali sängis ja pandi külmavee lapid pähe. Kui oli aega jännata, siis toodi metsast kuuseoksi ja raiuti puruks ning pandi neid lapiga ümber pia.

ERA II 193, 588 (55.1) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Neanurme k. (1938)
Päävalu puhul kuuse noored okkad pehmeks tampida ja kompressina pähe siduda.

ERA II 193, 628 (63.14) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Vohma k. (1938)
Mädahaavule panna kuusevaiku, vaha ja värsket magedat searasva.

ERA II 193, 632 (63.31) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Nurga k. (1938)
Põletishaavale panna keedist rukkiorasest ja kuusekasvudest.

ERA II 193, 634 (63.38) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Pannil sulatati kuusevaiku ja soolavõid, kurnati läbi riide. Saadud salv parandas haavad.

ERA II 193, 646 (68.4) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
Kasvajat ravida kuusevaigu, vaha ja searasvaga.

ERA II 207, 448 (48a) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k., Hiiepõlma t. (1939)
Põlend haavadele on heaks rohuks meevaha, rukkiorast ja kuusevaiku kokku keeta ja peale panna.

ERA II 254, 320 (87) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Pakatand koha peale pannakse vedelat kuusevaiku.

ERA II 256, 477 (47) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Juusja vasta on kuusekoore ja raudnõgese vannid.

ERA II 290, 129 (91) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Palaviku vasta olli kuuseõie tii või viin. Seda võib alati võtta, kui külmavärinad käevad. Õied kevadi valmis korjata.

ERA II 290, 130 (94) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Piavalu vasta tuudi metsast kuuseoksi, panti äädikat piale ja seoti rätikuga ümmer pia.

E 80309 (7) < Helme khk. (1932)
Pääle ristimise kohe olevat vaderid ristimisevee võtnud ja välja tõtanud. Väljas olevat nad lõuna poole katusele ehk roosipõõsasse, suure kuusele visanud, et laps kuulsaks saaks.

ERA II 293, 419 (12) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1941)
Naha lõhenemisele pannakse peale kuusevaiku, parandab heaste.

ERA II 292, 436 (93) < Tallinn l. (1941)
Kuusetõrv, vaik. Keedeti mee ja jahudega segamine head haavaplaastrit ja neelati terasi alla, parandasid rindu.

ERA II 285, 18 (17) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kuuse oksi keedetakse pühade munade värvimiseks, annab kollast värvi. Keedetud kuuseoksavett antakse suhkruga loomadele punasekusemise vastu rohuks.
Kuuse vaiku pandi mädamuhu peale, see kiskus mäda välja, vaiku pandi ka pakatand jalakanna peale, tegi kohe terveks. Kuuse vaigust tehti peaharju. Vaik tehti sulaks ja valati seaharjaste sisse, harjased jäid harja piideks, vaigust oli harja keha ja käepide, kus sees ka harjased olid.

RKM II 328, 352/3b < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Lambiõli sisse võtta arvati ka tiisikuserohuks, paraneva haava pääle pandi kuusevaiku. /---/

ERA II 42, 187 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Veel kärnadest. Neid pesti vaeguseebiga (kuusevaiku sisaldav seep).

ERA II 42, 189 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Roos ehk eliding. Hakkas ehmatusest. Ükskõik kuhu ta lõi, n.o. "eliding lõi jalga". Siis paistetas umbes jalamaa pikkuselt ja hakkas mädanema. Teda suetsetati vaeguga (kuusavaik) läbi oherdiaugu. Panti peale sinist paberit ja tökatit, paberi piale riipsitud liiatsiga, (pliiatsiga) aga kudas ja mida?

RKM II 27, 335 (42) < Kodavere khk. (1948)
Ühesugune osa mett, kuusetõrva, magedat võid või searasva keedetakse. Tarvitatakse plaastriks haavale.

RKM II 27, 351/2 (70) < Kodavere khk. (1948)
Sügelistele tehasse ka niisugust segu: silmakivi sinine ja koor klopitasse. Haige viiasse sauna ja määritasse kokku. Lastasse seista. Siis määritasse kuusetõrva seebiga, eriti hea on selle pera. Siis on korraga puhas. Sügelemise võtab ära ka tuhast tehtud leheline. Tuhk valatasse keeva vee sisse sellepärast leelisega pestasse saunas.

RKM II 14, 59/61 (150) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Kasvajad on suured mädanikud verepaised. Sis tuleb nendele piale panda tielehed, nied on pehmed ja puhastavad mädanikku.
Ta läheb igale poole. Trehvab inimene pesema musta vie kohast, ehk saunast hakkavad ka. Kui nasterahvas on kuuhaiguses, peab saunas ühe koha peal olema ja enda jaos viht. Kõiksugused haigused, paised ja pienikesed näpikud tulevad sellest mustast haigusest, kui selle musta nasterahva jälgi puudub inimene. Ma saunas ise pesin, vihtlesin teise naisterahva järgi tema vihaga. Võttasin hakkasin pihtu ja rindu vihtlema. Ajas väiksed näpikud rinna alla, mädanik ja märg õli. Miski mulle ei aitanud. Käisin saunas ja vajotasin mullaga ja vihalehtedega, mis jäänd lava alla. Panin plekitüki peale põlem ja selle tuhaga vajotasin, kolm nel'lapäeva õhtut. Pidi olema nisukene kuu, kus kolm nellapäeva on sies.
Viimaks mina ise kietsin roho. Sinna tuleb panna võid, mageda rasva, siis püssirohtu, liha soolvett, hapumanti, sinikivi, kollane väävel, elavhõbe, sala kuuse tõrva, mis kuuse küllest ära ajab, linnumagusa, linnu kärge kah. Kel ma ikka kietsin, sie terveks sai. Püssirohi, sie on pää tähtsus. Nüid kieta ei saa, neid rohtusi apteegist ei saa. Sie on kõik niisukese hakand haiguse vastu. Minu mies järves pesi ja järveviest tuli haigus, selja taga ja ristluude päält, üksteise külge luetud, niskesed pöiglaotsa suurused kasvandused. Juba sial järves suples mõni must naisterahvas enne täda selle koha pial. Nägin musta pindet sial. Mullaga käisime sial järve ääres vajotamas, ei saand terveks. Kietsin roho.

RKM II 53, 468 (3) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Haavu raviti raudrohuga, kuusetõrv koos rasvaga.

RKM II 72, 349 (3) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui inimest on hammastanud koer, hobune ja teised loomad, siis pannakse peale kuusevaiku ja ka värsket võid.

RKM II 90, 160 (19) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Tiisikuse vastu on hea hobusepiim. Ka on hea kuuse ja männi noored kasud, kasud keedetakse ummukses, seda vedelikku võetakse sisse õlleklaasitäis.

RKM II 90, 167 (44) < Märjamaa khk. (1959)
Lõhenemine, siin öeldakse pakatamine, arstitakse puuvaiguga, lõhe või pragu pannakse kuuse vaiku, mis alles värske ja vedel on, täis, seotakse linane lapp peale, mis vaiguga koos ihu külge kinni hakkab, ja on nii kaua koos, kuni haav terveks saab, siis tuleb isegi pealt ära.

RKM II 91, 683 < Võnnu khk. (1959)
Paranevatele haavadele pandi kuusevaiku pääle, kuid see sulatati vahel mageda värske võiga segi.

RKM II 92, 288 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Haava määriti searasvaga, kuni veri kinni jäi. Siis keedeti veel ise rohtu. Selleks toodi metsast kuusevaiku, sulatati ära, pandi viina sisse keema, sinna sisse lisati veel mett, võid ja vaha. See segu keedeti ühte ja määriti haava. Sellega kasvas haav ruttu kinni. Haava peale ei tohtinud mingil tingimusisel vett lasta, siis hakkas haav mädanema. Kõige esiteks jäi haaval veri kinni siis tõmbas kooriku pääle ja pärast kasvas kinni.

RKM II 101, 433 (83) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Päävalu vasta on toored kuuseoksad, tambiti vesitseks kirvesilmaga, et päris vesised, lödised on, siis siuti kõvasti rätikuga ümmer pää, kohe kadus ära.

RKM II 111, 66/7 (176) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Umbhaige - vastu konti hakkas mädanema. Selle jaoks keedeti plaastrit: kuusevaik, meevaha, tärpentin, mage searasv. Kõiki võeti umbes võrdsetes hulkades. See plaaster parandab ka kõik uued ja vanad haavad.

RKM II 111, 40/1 (102) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Haavadele keedeti nn haavaplaastrit searasvast ja kuusevaigust. Mõlemaid pandi enam-vähem võrdsetes osades.

RKM II 108, 356 (94) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Vana-Karistes ja Voltvetis kasutati haavarohuks nn „plaastert“. Kirvehaavad või vahest ka püssilaengust äpardused jne. Plaaster keedeti 1/3 magedast võist, vahast ja kuusepuu vaigust. Segu selgitati ära settimise teel ja pealt kallati puhtam osa eri nõusse, millega siis raviti sidemele määrimise teel. Vaha pidi kasvatama, vaik haava puhastama ja mage või oli pehmenduseks.

RKM II 106, 145 (46) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kuusetõrva keideti. Mageda rasva pandi hulka, segamine keideti ja pandi lõhkend haava päälä ja paise päälä ja mädänäma mend haava päälä.

RKM II 138, 127/9 (97) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Mädanevat haava raviti kuuse puhta kollase vaiguga.

RKM II 146, 376 (6) < Lüganuse khk., Varinurme k. < Lüganuse khk., Erra v. (1961/2)
Mädand haavad.
Mädand haavade peale pandi kuusevaiku (kuusetõrva). Vaik toodi metsast kuusepuu küljest videlat kollast, seda pandi haavade peale. Kinni seoti vana linase riidega.
Umbkasvajale tehti soola-leiva puru, pandi peale ja seoti vana linase riidega kinni.

RKM II 147, 58 (41b) < Häädemeeste khk., Kägiste II k. (1962)
Ikki peeti männaõhust lugu ja kuuseoksad panti lae vahel ju hää õhu pärast. Päävalu pärast toodi kuuseoks, panti paku pääl, nii kaua tambiti, ku vesiseks läks, panti pääl ja võttis valu ära.

RKM II 160, 109 (25) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Umbeskasvajale pandi peale koorest ja kuusevaigust tehtud määret. Leivapuru segati võiga, näriti suus läbi ja pandi peale umbeskasvajale.

RKM II 160, 111 (40) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Paised. Leivapuru näriti võiga suus segi ja pandi paisele. Paisele pandi peale veel magedat searasva ja keedeti kuusevaigust ja koorest määret.

RKM II 160, 111 (42) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Soolatüükaid raviti tulise kartuliga, tulise leivaga, tulise kuuseoksaga, aknahigiga ja vihmatilkadega, mis kukkusid posti otsa.

RKM II 160, 126 (68) < Haljala khk. (1961)
Haavade mädanemine. Vaks, mage või, puhas vaha ja kuusevaik keedeti segi kaunis pehmeks pudruks ja pandi haavale.

RKM II 160, 128 (76) < Rakvere khk., Aruna mõis (1961)
Paised. Vaks, mage või, puhas vaha ja kuusevaik keedeti segi kaunis pehmeks pudruks ja pandi paisele.

RKM II 160, 135 (43) < Haljala khk. (1961)
Paised. Kuusetõrv ja teelehti pandi peale.

RKM II 160, 135 (44) < Haljala khk. (1961)
Koeranaelad on väikesed mädavistrikud. Raviti kuusetõrvaga.

RKM II 160, 170 (56) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Viha. Kuusetõrv, mesi ja hapukoor keedeti salviks ja sellega määriti haiget kohta.

RKM II 160, 179/80 (20b) < Viru-Nigula khk. (1961)
Vanale haavale keedeti plaastrit. Kuusetõrv, vaha, koor ja mage või keedeti segi.

RKM II 160, 243 (83) < Väike-Maarja khk., Pandivere k. (s. Kirk), s. 1882 (1961)
Tiisikus.
Männi väikesed oksad teeks teha ja kuusetõrva sisse panna.

RKM II 162, 39/40 (2a)b < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Kui haav läks mädanema, tehti kodust salvi.
Resept:
Kuusevaiku 25 g
Mageda võid 25 g
Suhkurt ½ tl
Meevaha 20 g
Soovitav apteegist tuua vana haavaplaastrit, need kõik kokku keeta. Selle salviga paraneb mädand haav. Olen teinud endale ja ka teisi õpetanud. Igaühele on head tagajärjed. Haav seoti linase ehk takuse räbalaga, see pidi olema vana riie. Paar kord seoti ja haav oligi terve.

RKM II 162, 45/46 (10) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Umbkasvaja. Kui teravasti torkas ja läks musta sisse, hakkas valutama ja punetama, hiljem tekkis mäda, seda nimetati umbkasvajaks. Raviti: hautati kumelid (paksult) kinnises nõus. Kuumad, soojad kumelid paksult haige koha peale panna ja lapiga kinni siduda. Kui umbne lahti on, siis kuusetõrva plaaster panna paksult peale, see puhastab mädast puhtaks ja teeb haava tervest.

RKM II 162, 48 (15) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Tiisikus. Tiisikust raviti metsast toodud kuusevaiguga. Kuusevaigust tehti väikesed munakesed, neelati tervelt alla ja joodi kust (uriini).

RKM II 168, 362 (10a) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Köha vastu on väga hea kevadel varakult korjatud ja vilus kuivatatud noortest kuusekasvudest valmistatud tee, millele on soovitav mett hulka panna.

RKM II 169, 398 (506.1) < Sangaste khk. (1963).
Külmunud käed. Kuuseokkaid keedetakse vees umbes tund ja leotatakse selle sees 3 korda päevas 15 minutit.

RKM II 174, 96 (9) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli mõni vana haav, millele must sisse läinud, ääred paksud, valutas ja ka pisut mädanes, siis selle rohi oli. Kuusevaik keedetud searasvaga. Seda seoti lapiga haige koha peale õhtu ja hommikuks on hoopis parem. Ka seda rohtu tarvitakse praegusel ajal.

RKM II 183, 19 (30) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Nahakoi. Sula kuusetõrv aitab.

RKM II 183, 292 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Väike-Maarja khk., Uniküla k. (1964)
Haav jalal.
Kui haav jalal, siis pandi kuusevaiku peale. Jutustaja isiklikult teinud. Haav paranes ruttu.

RKM II 186, 48 (1b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Mädand haavale pandi kuuse- ja männipuu tõrva peale. Sidemed olid vanast linasest riidest. Puuvillariidest sidet ei tehtud, see andis viha.

RKM II 186, 50 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Liigliha.
Liigliha põletati põrgukiviga. Lõhkend haavu määriti hapukoorega ja mageda võiga. Ka kuusetõrvaga.

RKM II 195, 106/7 (16c) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Seliküla k., Künka t. < Tallinn l. (1965)
Kui niuke liikmehaigus jälle on, need männikasud ja kuusekasud, nende vanni jälle teha, keeta ära ja inime istub siis sees.

RKM II 207, 367 (16) < Torma khk., Mustvee l. < Avinurme (1959)
Sammaspool. Valmistati 9 puuliigi koorest keedis (hautis), mida asetati kompressina haigele kohale. Vajalikeks puuliikideks olid tamm, saar, vaher, jalakas, kukerpuu, pärn, lepp, kuusk, mänd.

RKM II 207, 368 (20) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k. < Põlva khk., Eoste k. (1959)
Mädanev haav. Asetati vaiku või salvi, mis valmistati kuusevaigust, magedast võist, kärjevahast, peeneks hõõrutud rukkiorasest ("tsakutatud rüaorasest"). Võimaluse korral lisati salvile keetmisel veel nn sepingurohtu.

RKM II 207, 371 (38) < Tartu l. < Võru l. (1959)
Mädanev haav. Mädanevale haavale asetati kuusevaiku.

RKM II 222, 46 (14) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Lõhkend haavad.
Kui kätel olid haavad, pandi villane lõng ümber. Omatehtud salviga määriti. Salv oli tehtud kuusetõrv, või ja mesi, kõiki pandi ühepalju ja keedeti.

RKM II 222, 52 (4) < Lüganuse khk., Koljala k. (1966)
Lõhkend haavad.
Mädavinne, mädand ja lõhkend haavad parandab omatehtud salv.
Kuusetõrv, mage searasv ja vaha, kõiki ühepalju panna, sulatada kuumas vedelast, ongi salv valmis, külma panna, hangub kõvaks. Parandab hästi.

RKM II 224, 587 (16) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Kuusevaik, mesi parandab haavad, ka teeleht.

RKM II 231, 483 (16b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kuid mädanema läinud vanu haavu raviti kuusetõrvaga, aloemahlaga. Veel kasutati laste uriini, seega tehti mähiseid.

RKM II 238, 68/9 (16) < Püha khk. (1967)
Haavad.
Kui oli tekkinud mingi haav, esimene asi oli peale kusta ja kinni siduda. Oli haavas tekkinud mädanik, siis minu koduümbruses keedeti „plaastrit“. Võeti võrdselt kuusevaiku, searasva ja meevaha. Sulatati segi ja pandi haavale. Oli haav väga punetava väljanägemisega, siis arvati, et peale haava tekkimist on õlut joodud ja „õlleviha on haava sisse läind“. Sarnasel puhul pandi kuusevaigu, searasva ja meevaha sekka sulatades õlut. Sarnane plaaster seoti siis haavale. Öeldi, et see kisub haavast mäda välja ja haav hakkab paranema. Mõne tunni pärast võeti plaaster ära, vaadati, kui oli mäda küljes, kraabiti see ära ja pandi uuesti haavale. Sidemete panemiseks võeti väiksem valge riidelapp, senna pääle või külge suruti need keedetud riideribad ja kui riidelapp „plaastriga“ oli haavale pandud, seoti nendega ümbert kinni.

RKM II 246, 493 (b) < Venemaa, Toropetsi l. (1970)
Haavadele pandi värsket kuusevaiku peale. Vaik hoiab haava puhta ja ei lase mädanema minna. Haav paraneb ruttu.

RKM II 257, 408f < Palamuse khk. (1968)
Peavalu. Kuuseokkad taoti veele ja pandi otsaette.

RKM II 257, 408i < Palamuse khk. (1968)
[Peavalu] Lühikesed kuusekasud raiuti katki ja pandi äädikat peale. Siis pandi õhukese koti sisse ja kott pandi pea peale. Ema oli haige ja sai terveks.

RKM II 262, 139 (25) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Kuuse-, männikasvud - köha vastu (2-3 sentimeetrit pikad, kuivatada, peeneks).

RKM II 269, 241/2 (205b) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
[Umbe arstmine.]
Tõine rohi: võeti üts peotäis rüäorast, võid, mett, kuusevaiku, pedajavaiku vai tõrva. Sii keedeti kõik segi ära. Siss seda pandi haige kotuse pääle. Kah olli ta hää rohi halvaks lännu haavale.

RKM II 269, 243/4 (206) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Sii om kah umberohi.
Kuuse- vai pedajavaik vai tõrv, see hästi vedel, mis om õkva puu siist vällä tulnu. Sii pannas selle haige kotuse pääle, pannas kas mõni paise- vai tiileht pääle, nii et sii vaik ei jää mähise külge. Sii om väga hää rohi kui sel hädal viil algus, ta ei lase enam sinna musta sisse minna ja tiib haava puhtaks, kisub kuumuse vällä ja siis häda ei saagi rohkem edasi minna. Mina ise olen seda alati tarvitanu; vana haavale om ta kah väga hää, teeb ruttu terves.

RKM II 269, 269 (19) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Vanasti ema tegi rohtu, kui midagi mädanes: mesi, kuusetõrv (vaik), või; sulatati ja pandi haavale pääle - segu nimetati haavaplaaster.

RKM II 272, 388a < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Põldosjad, oravasabad, osi, kuused, kullerkuusk. V. K. Хвощ. L. K. Equisetum. Põldosja teed joodakse ja istutakse kuuma auru vanni, kui on ägedad valud põies ehk on põie- ehk neerukivid.

RKM II 280, 361/4 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

RKM II 280, 364 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Suvel, kui varbad haudusivad, siis käskis õhtul varvaste vahele panna üheksamehevägi, hundihammast või lepakoort. Hommikul aga panna sula kuuse- või männivaiku varbavahed täis. Mureta oli mul siis kogu karjapõlveaeg varvastega.

RKM II 280, 365/6 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Oli paise vasakul puusal - suur ja vihane - ütles: „Võta sibul, küpseta ära ja pane paisele pääle nii kuumalt, kui saad. Siis mälu suus tükk leiba soolaga ja kata sibul selle pudruga. Siis võta lapp ja määri selle ääred sula kuusevaiguga, et jääks terve koha peale kinni ümberringi.“ Ja ime: teine päev oli lapialune mäda täis koos paisesüdamega. Siis tuli see ära visata tulde ja uus puhas lapp pääle. Ütles, et kui on suiaeg, siis pane lapi alla kas teeleht või paiseleht. Ja pole minul enam eluaeg paiseid olnud, kuigi teistel neid ravida tuli, velskrina Siberis tegutsedes.

RKM II 280, 373 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Mädanevale haavale pandi sula kuusevaiku; eriti veel seda, mis puu seest saadi puulõhkumisel, ehk mis metsas tilkus kui valge pisar.

RKM II 283, 222 < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Kuusepihka ehk -vaiku panna haavale peale ja kasvajale inimestele ja loomadele.

RKM II 283, 227 < Simuna khk., Käru k. (s. Kivi), s. 1900 (1971)
Mul oli luupõletik sõrmes. Sõrm mädanes. Ma võtsin kuusetõrva, vaha ja magedat searasva, kõiki võrdselt, keetsin ära ja sellega ravisin oma sõrme ära. Teine sõrm hakkas ka valutama. Tegin kummeliteed, panin kompressi haige sõrme peale ja valu võttis ära.

RKM II 285, 180 < Pärnu khk. (1971)
/---/ Haavarohuks sai pookimisvahalaadset salvi keedetud kuusevaigust, meevahast ja magedast võist. /---/

RKM II 297, 625 (707 ja 708) < Rakvere l. < Rakvere khk. (1973)
Paljajalu käies varbaalused pakatasid, tulnud ka kärnasi jalale. Selle vastu emad keetsid ise rohtu.
Üks retsept oli niisugune. Kuusetõrva, hapukoort, mett, searasva. Kõik võrdsed osad. Pliidiraua peal keetis need ained, kui nad olid segamini, oli plaaster valmis. Plaaster pandi purki, kui oli vaja, siis võeti ja määriti, see parandas ruttu.

RKM II 316, 312/3 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Haavale tiilehte ja keeda salvi kah.
Haavasalvi retsept.
Hapukuur, meevaha ja kuusevaik. Kik pane ütekõrrage: mia ole keetan kilutopsi sihen. Niikaua, kui ta ilus selge tuleb, kui ta valmis om ja jahtus, pane haava pääle. Võib värske või vana haab kah olla.
Haavade mädanemise puhul ja kigedele haavadele võib panna.

RKM II 319, 338 (46) < Viru-Jaagupi khk., Meriküla k. (1975)
Aga mis sa kopsuga teed? Ühed tabletid olid, said otsa. Arstid ütlevad: „See on krooniline haigus. Ravi pole.“ Oli astma. Panin suusad alla, tõin tikutoositäie kuusevaiku, võttis ära tõbe. See on vana eestlaste rohi. Tõrv hakkab ju igale poole külge. Tuleb jahu sisse kasta ja kukkel veeretada, siis neelad klõmpsti alla ja on läinud.

RKM II 321, 131/2a < Jõhvi l. < Tartu l. (1975)
/---/ Lõikehaavu ravis ta kuusevaiguga ja värske seapekiga.

RKM II 329, 229 (23) < Rõuge khk., Nursi as., Pruuli t. (1977)
Kõige parem haavarohi on kuusevaik, mis veel pehme on. Seda haavale pääle panna. Puulehega haava pääle panna ja oli jällegi terve.

RKM II 456, 546 (1) < Pilistvere khk., Kõo v., Unakvere k. < Suure-Jaani khk. (1993)
Kuusevaik, vaha, või, igat ühepalju, mett natuke. Mädanikuhaavadele hea, ei lase raisku minna.

RKM II 329, 433 (12) < Rõuge khk., Hannuste k. (1977)
Kui juhtusid end ära lööma ja nahk marraskil või haav, pandi kuusevaiku kaselehe peale ja see haavale.

RKM II 348, 490/1 (27)b < Äksi khk., Äksi k. (1980)
Ema keetis salvisid jala peale panna, kui oli mädane haav või umbne. Ta pani: kuusevaik, mesi, või, rukkioras. Laskis soojaks ja segas.

RKM II 349, 32 (15a) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Kriimustuse ehk haava piale on hia kuuse- ehk männitõrv.

RKM II 349, 106 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Kurguhaigused. Need olid rasked ja ohtlikud, palju lapsi vedasid nad 19. saj. Kolliauku. Kergematel juhtudel sai abi samadest köharohtudest. Tuli hoida külma eest, juua palju sooja õlut meega. Hea oli ka soojendatud kuusevaik. Ka nohu (sulg) kardeti, sellest võis kergesti soetõbi tekkida. Ninasõõrmeid oli soovitav õhtul sooja küünlarasvaga sisse määrida. Kaela ümber pandi sooja mähiseid. Väga levinud vahend oli naistesukk, täidetud kergelt parassooja tuhaga ja ümber kaela panna.

RKM II 349, 494 (118) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Haavadele pandi peale kuusevaiku.

RKM II 349, 497 (125) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Kuuseoksad raiuti katki ja seoti rätiga ümber pea, kui pea valutas.

RKM II 355, 338 (115) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kuuse- ja männikasvudest valmistati reumavanni. Sai teha kevadisel ajal, kui kasvud olid noored. Talveks neid ei varutud.

RKM II 360, 434 (2) < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Isale tema kodust õpetus, temal mustemate välistööde juures tekkisid sõrmedesse lõhed või oli väiksem lõikehaav sõrmes, selleks seoti lapiga vedelat kuusevaiku katkisele kohale, oli siis seni peal, kui paranes, vahetevahel uuendati, hoidis haava pehem. Sama ravi kasutab ka abikaasa see on temal enda kodust kaasa saadud.

RKM II 362, 169 (27) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Kuusetõrva võeti ja võid ja mesilasevaha ja rukkiorast pandi. Puhast savi võeti maa seest ja äädikat apteegist, et happelisust tõsta. Mina ravisi oma isa jala ära, sääre peal haavand. Arsti es saanu jagu.

RKM II 363, 619 (9) < Otepää khk., Ilmjärve k. (1982)
Mesi, või ja kuusevaik koos om väga hea rohi.

RKM II 366, 356 (7) < Tartu l. (1983)
Haava peale pannakse veel kuusevaiku.

RKM II 368, 177 (80) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Külmetuste vastu olid vaarika-, kummeli-, kuusekasude ja raudrohu tee.

RKM II 371, 400/1 (22) < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Minu isa tegi haavasalvi, mis ravis kõik haavad ära. Päeval pane pääle, õhtul võta lahti, öö kohal õhku ja uue hommiku pane jälle pääle. See segati 18 asjast (13 on meeles): mesi, vaha, taruvaik, searasv, või, sool, koor, mägrarasv, jäneserasv, rebaserasv, kuusevaik, männikasvu tolm, karukolla tolm. Loomadele ja inimestele aitas.

RKM II 372, 291 (18) < Tartu l. (1984)
Kuusevaik haavale.

RKM II 374, 118 (61) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Vaik oli hea haavarohi. Selleks sobis kõige paremini sula puhas vaik. Kui taheti pehmemat määret, keedeti vaiku kas rasva või võiga. Kui haav tekkis metsas ja ka lappi sidumiseks polnud käepärast, otsiti kasvav kuusk, otsiti tükike sulavaiku ja pandi see sõrmega haava peale ja jäeti haav lahtiselt.

RKM II 375, 80 (10) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui oli mõni vana, halvaksläinud haav, siis keedeti pehmet määret kuusevaigust, meest ja rasvast, see parandas kiiresti. Valu vähenes ja haavast kadus palavik.

RKM II 375, 205/6 (7b) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Vaik oli ka hea haavarohi. See sulges kohe verejooksu. Vaiku tarvitati just sel juhul, kui tekkis mõni haav metsas, heinamaal ja siis otsiti kohe okaspuu, kust võeti vaiku. Tihti jäigi vaik paljalt haavale, sest metsas ju lappi kaasas polnud. Vaiku tarvitavad praegu töökoja tislerid. Kui mõni haavake tekib, siis otsivad nad kohe kuuselaua küljest värske vaigutilga ja panevad selle otse haava sisse ja väikese haava puhul ei otsigi kinnisidumismaterjali. Seega vaik ja teeleht on vanast ajast head arstimid haavade puhul. Tuli ka vaadata, et haavad ei saaks vett, see pikendaks paranemist.

RKM II 381, 73/8 (6)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Mädase haava puhul nägin, kui ema keetis ühte salvi või plaastrit, mis koosnes hapukoorest, meevahast ja kuusevaigust. Vaik, valge pehme, mida suvel kuusk välja ajab katkisest kohast. See salvikeetmine toimus järgmiselt. Algul keetis hapukoort panni peal nii kaua, kui sellest rasv järgi jäi, korjas selle piima lisandi, mis mustaks kõrbes, ära ja siis lisas meevaha ja kuusevaigu hulka. Keetis niikaua, kui need kõik olid sulanud üheks massiks, valas karpi ja lasi ära hanguda, siis määris linase lapi peale, asetas haavale, sidus kinni ja nii parandas ta alati haige jala haava ära. Haava kuivendamiseks tarvitati joodavormi pulbrit. Ka pandi haavale uriini kompresse.

RKM II 381, 73/8 (6)g < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Lõhkend haavadele pandi pehmet kuusevaiku ja pehmeid vahendid nagu villane lõng sõrmelõhele ümber.

RKM II 381, 86 (13) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Peavalu puhul mindi voodisse, kui võimalik oli, joodi kuuma higistavat teed närvide rahustamiseks, palderjaniteed, õitest ja vartest tehtud. Pandi kummelivees kastetud rätik kompressiks otsmikule, kui tuliseks läks, jahutati külmaks ja pandi uuesti. Ka pandi marli vahele tooreid hapuid kapsaid ja tambitud kuuse peeneid oksi, et palaviku välja kisuks. Hiljem võeti peavalu pulbrit ja asperiini. Peavalu on teise haiguse kaasnähe.

RKM II 381, 428 (11) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Peavalu.
Peavalu korral pandi ümber pea külma vette kastetud rätt. Ka raiuti kuuseoksad kirvega katki ja seoti rätiga ümber pea.

RKM II 382, 258/61 (15a) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Liigeste ja soonte haigused.
/---/ Ristluude- ja põlvevalude korral tehti kaerakõlka, kuuse- ja männioksa vanne. Oli suur puust vann, kuhu täiskasvand inimene võis poolseljakile sisse end lasta, nii kuumalt, kui ta leotist kannatas, kõlkad või oksad olid seljale toeks ja siis tõmmati mõni paks linane riie üle vanni kuni vannivõtja lõuani. Kui niiviisi kaks-kolm korda nädalas end hautati, tunti end palju paremini.

RKM II 383, 173/6 (8)b < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
[Pind sõrmes.]
Selleks valuabinõuks on veel kodus keedetud plaaster ka just eriti hea. Noh, see plaaster kiirendab seda mäda valmimist ja kui mäda välja tuleb, eks siis haav paraneb kiiresti ka. Plaastri valmistamiseks peab olema kuusevaiku, pisut vaha ja mett ka. Need ained panna kuhugile plekk-karpi ja pliidile pisut aega keema. Eks keemise ajal peab puupulgaga ikka aeg-ajalt plaastert segama ka. See plaaster aitab. Kui plaaster juba tükk aega keenud, võta pliidilt ja kata kaanega. Seismiseks, hoiuks, sobib selle karbile kõige rohkem köögikapialune. Seda kodust plaastert küll hoiti juba vanasti varuks igas peres, häda võib tulla. Kuuse küljest vaik, laseb end pussi või kirve abil kergesti eraldada. Parem on muidugi vaiku otsida suvel. Vaik seisab tükkidena riknemata alal kusagil plekist topsikus, paberile kleepub aga tugevasti külge.
Selline plaaster parandab kõik mädanevad haavad. Kuusevaigul on haavandite parandajana üldse väga suur mõju. Kunagi mäletan, rääkis üks inimene, et tema astunud naela jalga. Auk jalas ja pidanud panema jalga kummisaapa, et minna kartulipõllule. Kummijalanõuga oleks aga naelaauk hoopis võinud saada mürgituse. Tema aga leidnud metsa äärest kuuse küljest säravat vaiku ja patsutanud augule siis seda paksult kohe peale. Õhtul ei ole jalg valutanud ja saabas olnud seest märg, nii oli vaik kõik halva naelaaugust välja kiskunud.

RKM II 383, 325/6 (10) < Tallinn < Võru l. (1984)
Konnasilmad leotati esiteks saunas või soojas vannis hästi pehmeks, siis hõeruti kuusepuu vaiguga, seda sai ise puu küljest korjata, olid veiksed vaigupisarad. No seda vaiku määriti peale, see hoidis ta pehme ja eks lõpuks pidid ta südame jala seest välja lõikama, ega muidu sa tast lahti ei saand. /---/

RKM II 383, 418 (15) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui vanasti kopsupõletik vanainimestel juhtus, kui köhisid, joodi kopsurohu teed, põdrasambla keedist tiisikuse korral ja kuusekasvu keedist. Toored kuusekasvud ja sibulakoore teed, kevadel korjatud sibula siirupit.

RKM II 383, 425 (28) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kopsuhaigust raviti põdrasambla keedisega ja kuusekasu keedisega, kopsurohu teega, nurmenuku teega.

RKM II 385, 12/3 (16) < Tori khk., Levi k. (1985)
Liigesehaigused.
Saun, kadakaviht. Kuuseokka, heinapebre, rabaturba kuumad vannid või mähised.
Õhtul määrida kasepungad piirituses või mädarõigas piirituses.
Müügil oli „tiipsurohi“ – joodi ja parafiini sisaldav määre – kuumalt. Oli kange vedelik, lubati tõmmata pilpaga ühekordselt kriipse (valmistatakse apteegis praegugi).
Tarvitati ka dr. Kreutzwaldi õpetust: külm kompress sooja katte alla higistamiseni.
Liigesehaiguste all kannatajail oli välisõhus viibides kasulik ihuloleval külmal (verevaesel) kohal või valutavalt kohal pidada lambanaha tükki villaga sissepoole. Ka võis olla mitmekordne villane sall. Toas aga ära võtta, s.t. mitte hellitada.
Olen näinud reuma leevendamiseks villast aluspesu (Tarvastu); arvan, polnud praktiline, hellitusoht suurem.

RKM II 390, 122/3 (4a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Haavade jaoks keedeti rohi: võrdsetes kogustes kuusevaik, või, vaha, mesi ja kui oli, siis ka sea lõualuu rasv ja natuke noort rukkiorast. See rohi säilis ja võis aasta ringi kasutada. /---/

RKM II 391, 256/7 (13) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Haavarohuks oli vanasti ämblikuvõrk ja veriheinad, lambiõli, värnits (Kavastu pool) ja vask vanemate haavade pääle, kartulikaabe (Haaslava) poolt, koera lakkumine (koera keele pääl öeldi kõik rohud olevat ja kassi keele pääl kõik tõbed), kuusevaik, terbentiin, kõrvavaik, piibupigi lastele naba pääle, lodjapuu marja sahvt, perupalsam, see küll valus värskematele haavadele. /---/

RKM II 391, 399 (80) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Minu ema keetis haavasalvi ja haav paranes selle salviga ruttu.
1. kuusevaik 2. hapukoor 3. rasv 4. mesi 5. vaha 6. rukkioras 7. kumel 8. sibul 9. või.

RKM II 396, 554 (64) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kuusevaik segatud meega, vähesel määral juurde lisatud rohelist rukkiorast, on haavarohi.

RKM II 396, 554 (65a) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kuuseokka vannid parandavad jooksvahaigust ja luuvalu.

RKM II 396, 554 (65b) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kuusekasvud ja noorte kuuskede koore vannid on nõrganärvilistele kasulikud.

RKM II 405, 739 (6) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Endises Vana-Kariste Kamalis, praegu Tihemetsa Kamali: seal raviti koeranaelu ja paiseid kodus nii. Kui oli lahti tegemata, pandi küpse sibulas otsa. Lahti tehes pandi pehmet kuusevaiku peale, vaik hästi kinni ja puhastas ära.

RKM II 413, 328 (26) < Rõngu khk., Uderna k., Külaotsa t. (1988)
Konnasilmale pidi vist kuusevaiku pääle panema ja kinni mässima.

RKM II 413, 522/3 (4) < Puhja khk., Tännassilma k., Tinni t. (1988)
Kunagi lõi ta (memm, Miina Hallik. E. K.) jala ära ja ei kasvand kinni. Siis võeti mett, kuusevaiku ja talivilja orast ja seda siis vist keedeti ja segati segamini, nisukene salvitaoline, aga ta väga hästi mõjus. Tol ajal apteekrirohtu toodi ju vähe ja polnud ju kombekski.

RKM II 414, 612/3 (34) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Taruvaiku ja kuusevaiku ja vanasti keedeti säände salv haava peale: vanem haav. /---/

RKM II 433, 435 (41) < Nissi khk., Ellamaa k. < Kullamaa khk., Turvaste k. (1990)
Seda kutsutakse jooksva, kui luud-kondid on haiged. Vannid tehti kuuse- ja männikoorest ja paakspuust.

RKM II 438, 152/3 (60) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui oli haav tekkinud ja tikkus mädanema või oli muidu suur haav, tõi ema metsast kuusevaiku ja lisas võid ning keetis sellest määret, mis kiirendas paranemist. Vahel ei hakatud määret keetma, vaid otsiti niisama väike vaigutilk ja määriti sellega üle haava.

RKM II 444, 544 (14) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. (1991)
Lõike ja mõne muu haavandi raviks, eriti, kui ta kippus mädanema, kasutati tavalist kuusevaiku. Määriti linasele lapile ja seoti veritsevale haavale või mädanema hakkavale haavandile. Aitas.

RKM II 445, 327/8 (17) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Kuusetõrva võeti - salatõrva, keedeti tõrvaseepi, ja salatõrv oli hea haavarohi. Vaha pandi hulka või taruvaiku. Miski paiset või niiskest, siis parandas ära.

RKM II 446, 425 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k. (1991)
Kuusetõrva peale, kui haav oli, ja oligi terve.

RKM II 447, 139 (5) < Torma khk., Palastvere k. < Tomra khk., Murru k. (1991)
Kuuse küljest tuleb korjata metsatõrva, siis meevaha ja sutike ka tarupigi, kui on (see tuleb lõpus panna). Ja kui on, siis karurasva, kui ei ole, siis võid või magedat searasva. Siis tuleb orast tampida peeneks, ja parem kui rukkiorast, aga kui ei ole, siis orasrohtu ehk teelehte (küllalt vähe). Vanaema pani viina, aga mina panin piiritust veel teelusikatäis või paar. Kõik tuli omavahel läbi keeta ja see säilib aastaid. See on hea salv, haavarohi.

RKM II 451, 38 (9) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Kuusetõrva pandi haavale peale.

RKM II 458, 29 (22) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Tiisikuse vastu noori kuusekasvusid keedeti ja mis see veel oli.

KKI 8, 32 (38) < Kuusalu khk., Kuusalu k., Tiitsu t. (1948)
Mädaniku vastu on rohuks kuusevaik. Tehti plaastrid kuusevaigust, meevahast, lambarasvast. Keedeti õllega.

KKI 8, 370 (218) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Vainu t. (1948)
Peavalu puhul kuuseoksad taoti puruks, äädikat pandi ka ja siuti rätikuga ümber pea.

KKI 39, 15 (3g) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Kuusevõsud tambitakse pudruks riide sees. Siis pannakse samamoodi pea ümber ja rätikuga ümber. Minu vennal jäi peavalu ära. Keegi oli õpetanud.

KKI 65, 340 (15) < Kadrina khk., Valgejõe k., Veski t. (1975)
Kuuseoksamähis.
Kuuseoksad tehti pieneks-pieneks kervesilmaga ja äädikat raputati ka ja kahe riide vahele. Siis tehti mähist niiviisi, aga kas see oli siis palaviku vastu või…

KKI 69, 387/9 (50c) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Minu ema keetis linnuvaha, kuusetõrva ja rasva (võid - embakumba) ja midagi oli veel, ei mäleta, mis - sie salv oli tõesti hea, kui oli hõõrund katki või käsi lõhenend.

Vilbaste, TN 3, 76 (7) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Kuusekasvud.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI k) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Kuusekasve vanniks.

Vilbaste, TN 11, 84 (9 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kuusepuu. Kuusepuu koorest suab parki. Kui palju see jutt tõele vastab, et vanast neil sirenski saia nahkasearega suabastel on kuusekoorest pinsulid sees õlnud laadatöödel.
Kuusetõrvast tehti seepi, pandi seebiperale natuke rasva juure tõrva hulka ja sai väga hea tõrvaseep, käsi pesta ja riideid pesta. Kuusevaik on hea haavarohi.

Vilbaste, TN 11, 84 (9 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Ja võib kua kuusevaiku ja puhast tõrva sisse võta. Üks ehk kaks kõrda päevas hernetera suurune ivake korraga ja kohe sooja piima peale juua lüpsi juures üks tassitäis. Parandab mauhaigusi.

Vilbaste, TN 11, 210 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Kuusk on hea ehitusmaterjal. Ka mööbliks kõlbab kuusepuu. Puunõud tehakse kuusepuust.
Kuusevaiku ehk -tõrva tarvitati seebikeetmise juures. Seep sai vahutav ja nahahaiguste korral pesti tõrvaseebiga ihu.

Vilbaste, TN 11, 211a < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Peaharjade valmistamise juures läks kuusetõrva vaja. [kaks joonist, täpsustavate kirjadega “harjused, vaiguga läbiimbutatud osa”]

Vilbaste, TN 11, 211b < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Haavadele pandi värsket kuusevaiku peale. Hoidis haava mädanemamineku eest!

Vilbaste, TN 11, 211c < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Kopsuhaiguse korral (tarvitati) soovitatakse rahvameditsiinis süüa kuusevaiku ja haiged tarvitasidki seda rohuks.

Vilbaste, TN 11, 211d < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Reha- ja hanguvarred tehti kooritud kuusest. Noori kuuse kevadisi kasvusid tarvitati rohuks. /---/

Vilbaste, TN 1, 229 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Noored kasud.
Pedaja-kuuse noored tollipikkused kasud kuivatatakse ja talvel rinnahaiguse ajal keedetakse leemeks ja joodakse lambarasva ehk piimaga, saavad terveks.

Vilbaste, TN 1, 335/7 (82) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Kuusk [Picea excelsa].
/---/ Arstimiseks - peavalu vastu - tarvitataks ka okastega kuuseoksi. Selleks võetakse kuuse küljest toorid oksi, taotakse neid kirvesilmaga või puunuiaga puupaku peal pehmemaks ja seotakse siis need oksad - pihutäis või paar pihutäit - otsaette vastu ihu, linase riidega ümbert kinni mässides, et maha ei kuku. Mõnikord aitavat see valuvaigistavalt. Minu ema tegi seda tihtipeale, kui pea kõvasti valutas.

Vilbaste, TN 1, 338/9 < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
[Lisa: Arstimine nr. 82 kohta, kuusk].
Sügelised - arstimine sissetunginud sügelistega: tuleb võtta kolm päeva järestikku sooja vannitusi (33 ° kraadi) kuuseoksa keedetusega kolmekordse vahendusega. Seep aitab kõik nahaaugud avada ja mustuse ära saata. Vannituste järel tulevad kinnitava vahendikuna veel esimesel nädalal öösised ülenipesemised voodist välja tulles ja neljas soe vannitus külma ärapesemisega; teisel nädalal üks soe vannitus külma ärapesemisega; ja üks külm poolvannitus pealiskeha pesemisega; kolmandal nädalal üks külm täisvannitus, pärast iga kahe kuu sees paar sooja vannitust. Peaks paranemine pikale venima, siis võib kahte viimaksnimetatud pruugitust edasi tarvitada. Isegi ühel soojal vannitusel nädalas on hea mõju. Kuue nädala sees võib terveks saada.
Arstimine väljaspidi: võtku ka sooja vannitust (33-34 gr. R. j.) ja hõerugu ennast „rohelise seebiga“ (saada igas apteegist) tugevaste kokku. Veerandtunnilise vannituse järele pesku ennast puhta vee ja koduse seebiga ära. Mõnusalt mõjuks, kui haige kohe jälle teist sarnast vannitust võtaks, siiski uue sooja veega (lõpeks niisama külm ehk soe ärapesemine. 3-4 korda päevas. „Maja tohter“ S. Kneipi jär. Dr. J. P.

Vilbaste, TN 1, 489 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kuusekasvud [Picea excelsa]. Teena ja vanniks - tiisikusele, jooksvale (korjata 3/4 tolli pikad helepruunid kasvud).

Vilbaste, TN 1, 574 (20)a < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kuusk. Vees, milles palju kuusepuid sees liguneb, nagu puumasse vabrikutest pealpool tammi, pestakse haavu, mis muidu visad paranema on. Ka suplemine niisuguses vees mõjuda parandavalt haavadele, katkistele nahahaigustele, isegi seesmistele (liikmete) ja luuhaigustele.

Vilbaste, TN 1, 574 (20)b < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Peavalu korral pannakse õhukese rätiku sisse keeratud ja enne vesiseks tambitud toored kuuseokkad (praegusel ajal laialt pruugitav).
Kuuseoksi tuuakse tuppa tervelt, mõni jälle raiub peeneks ja riputab põrandale laiali. See pidada sünnitama terpentiini lõhna, mis kautab muud kahjulikud lõhnad; mõjuda ka kasulikult tervise peale üldse, iseäranis peavalu vastu.
Kuuseoksi raiutakse katki ja riputatakse tee peale maha surnu ärasaatmisel matmiseks. See komme sigines aastat 25 tagasi Jõelehtme ja Kuusalu kihelkondadesse, ennem ma ei mäleta seda nägema. Ihasalusse levines see komme veel mõne aasta hiljem.

Vilbaste, TN 1, 803 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kuusk (Picea excelsa). Tee noortest kasvudest kopsuhaiguste vastu. Koort tarvitati parkimiseks.

Vilbaste, TN 1, 965 (2) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kuusk. Hõbekuusk, Saksamaa kuusk (=lehis). Vaiguga tehtud harju, pannakse seebisse, vahaga segatult plaastriks. Koor nahaparkimiseks. Käbist rohelist värvi.

Vilbaste, TN 1, 974 (2) < Kihnu khk. (1937)
Kuusk - kuusõ (harilik kuusk).
Üksikute ilupuudena õuedes. Koort tuuakse nahaparkimiseks mandrilt. Vaiku kasutatakse nagu männigi oma. Eriti umbvaik - puu seest - hea pakatanud haavale. Vaigust keedetakse ka plaastrit. Vaik keedetakse puhtaks, lisatakse vaha ja püülijahu.

Vilbaste, TN 2, 225 (1) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Võpolsova küla ümbruses allpool nimetatud järgmisi taimi:
Kuusetilgad hautakse kinnise kaane all ja tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 233 (VI) < Setumaa, Värska v. (1937)
Kuusevaigust valmistatakse rohtu: kuusevaik, mesi ja püüdlijahu keedetakse kokku, siis pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 2, 248 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Endisel ajal tarvitati taimi arstimiseks, värvimiseks, nõidumiseks ja ka toiduks. Nii tarvitati tiisikuse arstimiseks männi- ja kuusekasvude, põdrasambla ja oalehtede teed.

Vilbaste, TN 2, 254 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Kuuse ja männi noori kasvusi tarvitati tiisikuse vastu. Keedeti kasvud ummuses ja joodi.

ERA II 26, 423b < Rõuge khk., Tsooru v. (1902)
Haavade puhastamiseks pruugiti ka soolaga kokku tembitud kuusevaiku ning kui haav värske, siis seda selget vaiku, mis kesk puu sees raiumise ehk hööveldamise aeal leida on. See parandanud kohe ega olnud muud rohtu enamb tarvis.

Vilbaste, TN 2, 283 (19) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Lõhkenud haavadele tarvitati kuusetõrva.

Vilbaste, TN 2, 290/1 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Männi- ja kuusekasvude vanni ja sookaislaid jooksja vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (34) < Kanepi khk. (1929)
Männa- ja kuusekasve tarvitatakse köha ja jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 383 (4) < Hageri khk., Hageri (1933)
Kuusevaiku segati vaha ja rasvaga ning saadi head haavaplaastrit.

Vilbaste, TN 2, 402 (9) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Kuusevaigust, meevahast ja rasvast keedeti plaastrit vanadele haavadele.

Vilbaste, TN 2, 431 (7) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Kuusevaiku ehk -tõrva pandi haige haava pääle, siis sai see kohe terveks. Keedeti mitmesuguseid salvisi ja määriti nendega haigeid kohti, vahest aitas see, aga mõnikord ei aidanud. Ennemal ajal tarvitati taimeid lihtsamalt arstirohuks kui nüüd.

Vilbaste, TN 2, 452/3 < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kevadel, mis kuusel noored võsud üleval okstel kasvavad, tarvitatud jooksvahaiguse vastu. Korjatud neid ja tehtud nende vannisi.

Vilbaste, TN 2, 456 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Hambavalu rohuks tarvitati kuusetõrva, kui hammastel augud sees olid.

Vilbaste, TN 2, 481 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Kuusekõrvad köharohuks.

Vilbaste, TN 2, 658 (4c) < Räpina khk. (1930)
Tiisikuse vastu tarvitati männi ja kuuse noori võrseid tee sees.

Vilbaste, TN 2, 659 (14) < Räpina khk. (1930)
[Rehmatismuse haiged.] Tehti ka kuusenõeltest vanni. Hobusesõnnikust valmistati vanni ja käidi selles.

Vilbaste, TN 2, 669 (11) < Räpina khk. (1930)
Kuuse ja männa noortest kasvudest tehakse vanni rematismuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 685 (5) < Räpina khk. (1930)
Haava pääle pannakse jälle kuusevaiku, mis vere seisma paneb ja haige terveks teeb.

Vilbaste, TN 2, 697 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
/---/
Arstirohtudeks tarvitati kõiksugu marju, taimi. Tiisikushaigetele kaabiti haavakoort, mida enne päikse käes kuivatati ja siis keedeti sellest tee ja kuuse ja männi noortest võrsetest valmistatud teed anti.

Vilbaste, TN 2, 702/3 (11) < Räpina khk. (1930)
Kuuse ehk kase koored ja kasvud korjatakse, keedetakse vees. Tekib vaigune vesi, mida soovitatakse kopsuhaigetele. Kopsuhaigeile soovitakse viibida okasmetsades, kus on puhas vaigulõhnaline õhk, mis on tervisele väga kasulik.

Vilbaste, TN 2, 702/3 (12) < Räpina khk. (1930)
Kuusevaiku tarvitatakse haava peale panemiseks, sest siis ei pääse bakterid haava, kus võivad suured mädanikud tekkida.

Vilbaste, TN 2, 704 (5) < Räpina khk. (1930)
Haavarohuna tarvitati kuusevaiku ja vahast, vaigust ja masinaõlist keedetud segu.

Vilbaste, TN 2, 704 (7) < Räpina khk. (1930)
Kuuse ja männi noortest võrsetest valmistatud teed tarvitati tiisikuse arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 705 (15) < Räpina khk. (1930)
Reumatismuses jalgu vihuti nõgestega saunas ja käidi ka vannis, kuhu oli pandud hobusesõnnikut vee sekka, ning ka mahalangenud kuuseokastest tehtud vannis. /---/

Vilbaste, TN 2, 707 (7) < Räpina khk. (1930)
Kuuse- ja männikandudest tehakse tärpentiini, nende noortest kasvudest arstirohtu,

Vilbaste, TN 2, 709/10 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti, kui rahvas viletsalt elas ja nende kultuur arenemata oli, pidid nad leppima viletsamate oludega. Sel ajal tarvitati taimi kõiges majapidamises. Muidugi ka oskust nõudis see, missugust taime tarvitada ja missugust mitte. Kevadel, kui maa lumekattest vabanes ja igal pool rohi haljendas ning nõgesed omad pääd pistsid, olid noppijad nende kannul. Nõgestest saadi maitsvad suppi, siis kui nad noored olid. Samuti oblikast, maltsadest ja ohakatest valmistati suppi. Vanal ajal sõid neid inimesed, nüüd antakse loomadele.
Ka haiguste vastu tarvitati mitmesuguseid taimi.
Reumatismi vastu tehti nõgesest ja noortest kuusekasvudest vanni.

Vilbaste, TN 7, 38 (6.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kuusk. Pungadest teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 52 (14a) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Kuusevaik - seebi sees, tegi käed pehmeks, et ei lõhkne.

Vilbaste, TN 7, 52 (14b) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Kuusevaiku, põrgukivi ja kollast väävlit - sügeluste vastu rohuks, segati segi.

Vilbaste, TN 7, 55 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Kui oli inimesel mingisugune kasvaja kehas, keedeti kuusetõrva, vaha ja haput koort segamine ja seda pandi peale.

Vilbaste, TN 7, 88 (14) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Kuuseõied - kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ia) < Räpina khk. (1930)
Ka mänd oli arstirohutaim. Ta noori kevadisi kasve võeti teeks köha puhul ja vaigust keedeti rohtu mitmesuguste haavade arstimiseks. Samasugune tähtsus oli ka kuusevaigul. Ka nende mõlemate mähja söömisest arvati tervisele kasu.

Vilbaste, TN 7, 165 < Räpina khk. (1930)
Männa- ja kuuse noored kasvud on tiisikuserohi.

Vilbaste, TN 7, 189 (12) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Kuusekasvud. Seesama [keedetakse ja tarvitatakse inimestele, kes on tiisikusehaiged].

Vilbaste, TN 7, 223 (5) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Pedaja- ja kuusevaik. Tehakse plaastrit, mis haava kinni kasvatab ja puhastab.

Vilbaste, TN 7, 226 (14) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Kuusõvaik. Kui kuskil on haav, siis pannakse kuusõvaiku peale, see puhastab ära ja kasvatab.

Vilbaste, TN 7, 233 (7) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Pedäja- ehk kuusõvaik. Tarvitatakse haavadele.

Vilbaste, TN 7, 237 (6) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Männi- ja kuusevaik. Männi- ja kuusevaigust tehakse plaastrit ja pantakse haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 239 (3) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Kuusevaiku tarvitatakse haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 247 (12) < Setumaa, Värska al. (1930)
Pedäjä- ja kuusõvaik. On hea haava peale panna.

Vilbaste, TN 7, 251 (30) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Kuuselehed - tiisikuse rohi.

Vilbaste, TN 7, 263 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuusekasvud on päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (39) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuusepihast keedetakse plaastrit.

Vilbaste, TN 7, 269 (39) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuusekäbid ja männikäbid noorelt jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 277 (41) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuusepihk on kopsuhaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 281 (11b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Noored kuusekasvud on köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 329e < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Männi- ja kuusevaik on kärna hävitaja.

Vilbaste, TN 7, 353 (2)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Peavalu arstiti kuuseoksa virtsaga.

Vilbaste, TN 7, 375 (6) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Kuuse- ja männikasvud.
Kuuse- ja männikasvud on siis head arstirohud, kui tiiskusehaigus on. Korjatakse, kuivatatakse ja tehakse teed.

ERA II 199, 483 < Koeru khk., Rakke al. < Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938)
Kuuselt võeti tõrva [vaiku] ja siis seda tarvitati seebikeetmise juurde. Kasudest tehti rohtu, rõõsa piimaga keedeti ja tehti ka teed. Tõrva pandi haava piale. Vana käbidega värviti riiet ja lõngu; tegi tumepruuniks, kui hästi kasteti; vahepial lasti riie ära kuivada.

Vilbaste, TN 7, 445 (18) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Punased kuusekasvud on kopsuhaiguse vastu.

ERA II 1, 224 (1) < Helme khk., Taagepera v. (1928)
Inimesele, kes halli sõitis, anti juua kust, suitsutati kadakate või kuuskede suitsuga ja pandi arstimise otstarbel ka lauta sõnniku alla.

E 62431 (1) < Helme khk (1928)
Halli arstiti: laudas sõnniku alla, kust juua, kadajate ja kuuste suitsu sees suitsetet. Külmavärinaga ja päävaluga. Hallisõit. Sii sõit halli.

Vilbaste, TN 7, 458 (18) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kuuse- ja männikasvud tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 468 (8) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Männikasvud, kuusekasvud ja põdrasammal. Tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 472 (16) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Noorte kuuskede kasvudest tehakse samuti vanni jooksvahaigetele.

Vilbaste, TN 7, 477d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Noore kuuse kasude sees hoiti jooksvahaigeid. Seda otstarvet täitsid ka noore männi kasud.

Vilbaste, TN 7, 480 (27) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Kuusekasud köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 483 (48) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuusevaigust saab verejooksu vastu rohtu.

EKS 2, 190 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. (1908)
Arstimised. Haavadele pandakse kuusetõrva pääle, siis paraneb ruttu ära.

Vilbaste, TN 2, 254/5 (11) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Võeti rukkiorast, kuusetõrva, searasva, sinist silmakivi, pandi kindlasse anumasse ja ahju. Kui juba küllalt hea arvati olevat, võeti välja, aeti läbi riide. Siis pandi purkidesse ja sellega määriti haavu ja haigeid kohti.

Vilbaste, TN 9, 49 (9) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kuuseoksad: seoti pea ümber peavalu korral.

Vilbaste, TN 9, 49 (12) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kuusevaiku pandi haavadele.

Vilbaste, TN 9, 312 (14) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Männikasvu (Pinus silvestris) ja kuusekasvu (Picea excelsa) tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 348 (4) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kuusk - kasvandid ühes männiga vannis annavad tervist seedimisele, hingeldamisele ja reumale (jooksva korral).

Vilbaste, TN 7, 484 (65) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Kuusetõrvast saab plaastrit.

Vilbaste, TN 7, 486 (29) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Punased kuusekasvud kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 494 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks.

Vilbaste, TN 7, 498e < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks ja salvideks.

Vilbaste, TN 7, 507 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks.

Vilbaste, TN 7, 578k < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Konnasilmade vastu sibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Vilbaste, TN 7, 584 (15) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kuusetõrv haava peale.

Vilbaste, TN 7, 610 (12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Konnasilmade ravitsemisel tarvitati siibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Vilbaste, TN 7, 729 (15) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kui nahk lõhkeb, pandi pragudesse kuuse salavaiku.

Vilbaste, TN 7, 737 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kuusekarbalad: külmetamise rohi. Teeks keeta.

Vilbaste, TN 7, 738 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kuusekasud: jooksja vastu. Vanni teha.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 20) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Kuuseokka vannid jooksja vastu.

Vilbaste, TN 7, 1001 (13) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kuusk -tarvitatakse vaiku haava peale panemiseks.

Vilbaste, TN 10, 368 (8) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kuuselehed - tiisikuse vastu (tee).

RKM I 3, 481 (1) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Värskele haavale olnud heaks rohuks segamini keedetud mesi, kuusevaik ja rukkioras. See asetatud jahtunult haavale.

RKM I 18, 176 (1) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Umbes kasvajale pandi kuuse või männi heledat vaiku riidele mähitult peale.

RKM I 19, 25 (39) < Lüganuse khk., Tarumaa k. (1984)
Tarumaalt pärit Taruma Mart sai halva künni eest (sündinud 1820. aastal) Purtse Hiiemäel (võimatult kivine põld, kus ühe päeva normi kündis kolm päeva) Sakka mõisas haakrehti käes 40 hoopi. Mees oli nii tugev, et keegi ei saanud teda peksmiseks pikali. Keegi kohal olnud juhuslik venelane viskas Mardile selja tagant silmuse kaela, alles siis saadi meest peksa. Kodus noppis naine mehe seljast haavadest vitsaraagusid. Suvise aja tõttu oli karta, et selg läheb mädanema, kuid naine määris mehe haavu salviga, mis valmistatud puhtast linnuvahast, hapukoorest ja valgest kuusetõrvast. Selg paranes hästi.

RKM I 29, 132 < Tarvastu khk., Mustla al. (1991)
/---/ Mädaste haavade ja lõikehaavade peale pandi salvi, mis oli keedetud võist, kuusevaigust ja meest.

RKM I 30, 313/4 (3a) < Kanepi khk., Ihamaru k. (1993)
Karukolle ja temast tehtud haavadesalv. Salviks on vaja kuusetõrva (mida värskem, seda parem), vaha, karukollet ja puhast võid, mida tuleb sulatada imaleeritud kaussi, kuuma vee peal.

RKM I 31, 243/6 (1h) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Väiksematele haavadele pandi peale paljast kuusevaiku.

RKM I 31, 243/6 (1i) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Mingisugune haavarohi oli keedetud kuusevaigust, rukkiorasest, meest ja searasvast.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Kui tekib läkaköha, juua teed, kus on raudrohtu, nõgeseõisi (lehti) ja paiselehti (1 liitri kohta iga rohtu 1 supilusikatäis). Samal ajal viibida värske õhu käes ja suvel magada ruumis, kus ööselgi on aken lahti. Köha vaibub 3-4 nädala jooksul, ent võib veel hooti kesta ligemale aasta. Värske õhk ja viibimine kuuse- ja männimetsa all (seal on fütontsiide) mõjub tervistavalt. Siin kirjeldatud arstimisviis on mul läbi proovitud. Sel suvel haigestus mu tütrepoeg Joosep läkaköhasse ja nii teda sai ravitud. Algul arst andis ka ampitsilliini tablette.

Vilbaste, TN 5, 4 (23) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Männi- ja kuusevaiku haavade pääle panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 103 (10) < Tartu l. (1933)
Männi noored kasvud, rukkioras, kuusevaik, või ja mesi kokkukeedetult on hää haavarohi.

Vilbaste, TN 5, 201 (6) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Männi ja kuuse noori kasve tarvitati kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 5, 278 (5) < Tartu l. (1934)
Kuusk (käbidega värviti lõngu, kasvudest tehakse teed).

Vilbaste, TN 5, 314 (4) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Kirss, kuusevaik, haavadele panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 541 (a8) < Otepää khk., Pühajärve as. (1934)
[Taimed, mida ma tunnen]
Puud.
Kuusk. Kuusetõrva tarvitatakse haavade võidmiseks.

Vilbaste, TN 5, 604 (14) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kuuse noored kasvud. Suure köha vastu. Tee näol sisse juua.

Vilbaste, TN 7, 971 (11) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Kuusekasvu - teega tiisikuse vastu. Ja ka, kui lehm verd lüpsab.

Vilbaste, TN 7, 1115 (3) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Sama hästi aitab kuumava ja mädanema minema kippuva haava vastu kuuse (Picea) vaik. Toimitakse nagu küpse sibulaga.

Vilbaste, TN 7, 1090 (2) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Rasketele haavadele olevat heaks abinõuks olnud järgmine segu.
Searasva (mage), võid (mage), rukkiorast, kuusevaiku (puhas), haput koort, vaha, mett, kuusekasvusid (hästi noori), kust.
See “salv” on puhtas nõus keedetult läbipaistev, hästi selge, puhastavat haava mädanikust, nagu tõendatakse. Õivaline rohi haavadele, põletishaavade ja nii edasi arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1118 (10) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Männikasvude (Pinus silvestris L.) tee, samuti kuusekasvude (Picea excelsa Link.) tee on köha vastu. Kasvud kuivatatakse aegamisi. Kasvud olgu noored, vaigused.

Vilbaste, TN 7, 1161 (7/1) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kuus. Kuusk. Picea Link. Kuusevaigust keedetakse haavarohtu (salv): kaheksa osa vaiku, kaks osa searasva, kaks osa soolata võid, üks osa mesilase vaha.

Vilbaste, TN 7, 1193 (10a) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kuusk (Abies excelsa/Picea), nöörikuusk (Abies excelsa var. Ouvarossi). Viimast leidub üle Eesti ja Kesk- ning Põhja-Venemaal igalpool laantes, aga väga harva (üks eksemplar on Valga Kaagjärve vallas Ala-Pukritse talus), arvan, et see on algkuju ürgkuuselt, tuletab Araucaria imbricatat ja Briestfilli meelde.
Kuusevaiku tarvitasid pääharju tegijad, kuuse seesmist vaiku arstirohuks kõiksuguste umbpaisete ja paisetuste vastu umpspuuvaigu nime all.
Sööbia vastu teda ei tarvitatud, vaid haige valutav sõrm seudi punase lõngaga ümber. Sööbia uuristas kui ussikene sõrmeluu sees augud ja käigud nii, et liige hirmsa valuga ühes kondiga maha langes.
Kuusekännu pääl, ka lehtpuude kändudel ja tüvidel kasvab käsn, kelle alumine pind või pii osad ära lõigati, niisamma ka koore päälmine kord. Saadud keskmine koorede kõva mähi sarnane ollus leutadi mitu nädalat inimese kuse sees, siis pekseti kirvepõhjaga ja vanutidi (hõõrudi), kuni ta pehmeks, vildiliseks muutus ja kui kõrgeväärtusline aine taela sütisekotist kihutas ja isi tuleraua ja plinditüki kaissu asus.

Vilbaste, TN 7, 1193 (10b) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Noored kuuse alles puhkevad kasvud ja punased õied kuivatadi ja keededi kui praegu teevett külmetamise ja rünnahaiguse (tubercolos) vastu.
Lüliline kuusk raiudi päältpoolt kuni lülini, hautati märjas samblas tule pääl ja nii sai taaritõrre, õlle käimatõrre, tammetõrre ja vanutamise tõrrele igavised vissid vitsad.

Vilbaste, TN 7, 1210 (13a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuusevaik haavade ja konnasilmade arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1210 (13b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuusekasvusid ja noorte kuuskede koort tarvitatakse närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks.

Vilbaste, TN 7, 1223 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuusevaigust, searasvast, vahast, meest keedetakse tasasel tulel alatasa segades plaster, mida tarvitatakse mädanema läinud haavade juures. Keetmisel on võetud igat ainet üksvõrs.

Vilbaste, TN 2, 642 (19) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kuusepuu vaiku pandi inimese ehk looma haava peale.

ERA II 193, 546 (42.2) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Viruvere k.. (1938)
Kuiva sammaspooliku puhul on parimaks vahendiks värnist, kui vesineb, siis kollane kanamuna, kuusevaik ja sulavõi (mage), sellega määrimine aitab väga hästi.

RKM II 280, 371 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Heina ajal teevad kihulased (Virumaal, Alutagusel “tihud”) väga tüli ja vaeva, sest nad poevad suhu, silma, kõrva, ninasse ja söövad näo, käevarred ja jalasääred kublale. Nende peletamiseks sai võetud noorelt kuuselt koor ja selle mähiga kõik paljad kohad üle hõõrutud ja neist tõbrastest oli rahu. Nägu sai hästi puhtaks pesta omakeedetud musta tõrvaseebi ja sooja veega.

RKM II 280, 409/10 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[laste paljajalu õues käimine kevadel] Tagajärjeks olid aga veritsevad “kuresaapad”. Ravi oli aga kibedavõitu. Võeti katlast sooja vett kappa ja enne magamaminekut siis küüriti korpas jalad kuusetõrvaga, koduskeedetud musta seebiga (tõrvaseep) puhtaks. Oli küll kibe, aga ei tohtinud iitsatadagi, said hooga, kes sind käsib õues karata, kas on sul tööd vaja teha? Oli must maha pestud, hõõruti jalad veel paksult tõrvaseebiga kokku ja siis ööseks villased sukad jalga. Paar päeva ei tohtinud aga siis õue “kargama” minna, nagu öeldi. Ja ime: jalad paranesivad ja ega ühel kevadel palju üle ühe paari “kuresaapaid” ära ei kannud.

RKM II 136, 182 (3) < Simuna khk., Rakke (1961)
Vanemate haavade peal hoitud teelehti, kaalilehti, magedat searasva ehk ploomirasva, pealt nahka ka kuusetõrva.

EFA II 17, 20 (17) < Martna khk., Kuluse k., Madise t. (Parvemets), s. 1938 (1996)
Koeranaelad olid mul. Seesama Mardi Kata, tema andis mulle retsepti ja seda ma kasutan siiamaani. Seal on kuusevaik ja meevaha ja searasv. Seda tuli ära sulatada, siis salvi selle haige peale panna.

EFA II 17, 84 (19) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Mage või ehk seaploomirasv, kuusevaik, vaha, takjamahl (seda ei või palju panna, see kasvatab liiga kiiresti kinni, siis võib mädanema minna). See on väga hea rohi, haavarohi, teeb terveks kohe. Näe, mul on siin purgipõhjas veel, mis ma olen teinud. See on minu emal olnud juba, see rohi, ja mina olen ka seda tarvitanud.

EFA II 18, 195/6 (31) < Rõuge khk., Lompka k., Tsukimäe t. (1995)
Salvi olõ kiitnü: võid, rüäorast, kupõrust (toda saa apteegist), kuusõvaiku, mett. Hää salv, tuud oll alati kotun ja tuud olõ kasutanu. Haava pääle panti. Kuusõvaik puhastas haava, kupõrus võtsõ batsillid, rüäoras arstsõ ja või võtsõ pehmeks.

EFA II 25, 396 (a) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Kuusevaiku pandi haavadele.

EFA II 26, 21 (26) < Paistu khk., Anikatsi k., Härma t. < Puhja khk., Ängu k. (1998)
Tõrva pandi haava pääle. Kõige parem oli sulavaik, kui kuuse küljest tilgub.

EFA II 35, 145 (1) < Simuna khk., Salla v., Tammiku mõis (end. Laidsalu), s. 1917 (2000)
Kuusevaiku pandi haavadele.

EFA II 46, 198 (11) < Viru-Jaagupi khk., Võhu k. < Viru-Jaagupi khk., Voore k. (2003)
Kuuse salatõrva pandi mädahaavadele.

EFA I 6, 187 < Pärnu-Jaagupi khk. (1940ndatel) oma emalt Liidia Kelmann, 1912-1982 (1995)
Kuidas vabaneda salakoist (haigus)?
Tuleb keeta salv, milles on meevaha, (kuuse) vaiku ja rasva (enam-vähem võrdsetes osades). Määrida seda nahale, kus on salakoi, harilikult käel, näiteks ülal pöidla juures. Määrida tuleb sügisel, kui välistööd tehtud (pärast kartulivõttu).
Aitab ka, kui salakoid määrida aknahigiga (aknale kogunenud veeaur).

EFA I 6, 498 (4) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Kuusepuu salatõrv parandab haava.

Vilbaste, TN 1, 385/7 (155)a < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Mänd; pedajas, pedakas [Pinus silvestris].
/---/ Männaõisi peetakse tiisiku vastuliseks rohuks: nendest teed teha ja juua, ka seda tee auru sisse hingata aitavat parandavalt. Olen ka kuulnud tõrva (vaigu) söömist, mis puu otsa katkilõikuse kohale koguneb ja ära kuivab, hea olevat tähendud haiguse vastu (samuti ka kuusetõrva söömine). Tervist parandavalt mõjub ka männametsas jalutamine või elamine suvel.

EFA I 21, 50 (40) < Kanepi khk., Jõgehara k., Koke t. < Kanepi khk., Erastvere k. (Hiir), s. 1931 ja Valentin Sool, s. 1927 (1997)
Haav ol'l - panti kuusetõrva, midagi hulka ka: vaha, mett, kampferiõli, aga panti puhast tõrva ka.

EFA I 21, 89 (5) < Kanepi khk. < Kanepi khk., Tiido k. (Lill), s. 1923 (1997)
Roosile tetti salv: searasv, rukkioras ja kuusetõrv.

EFA I 26, 1 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste k. < Halliste khk., Penuja k. (1997)
Inimeste ja loomade haavu ravida kuusevaigu salviga.
Kui inimene või loom saab haavata ja see ei parane, keeta salvi, milleks võtta kuuselt vaiku, lisada mett ja puhast ploomirasva (sulatatud); kui see on keenud ühtlaseks, hoida purgis kaane all jahedas kohas. Kui vaja, võida selle salviga raskesti paranevaid haavu.
Sellist salvi valmistas mu äi Ants Püvi (1894-1978) Nuiast Majari talust. Purk salviga seisis köögis kapis. Ta pani seda põletushaavadele, samuti mädanevatele haavadele ja puhastas enne ka piirituse (lahjendatud) lapiga.

EFA I 38, 80 (5) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Pedäje kasusiva - tetti vanni, kas valutiva jala vai. Pedäjä ja kuusekasu keedetas, havvutas ära. Siss kas havvutad jalgu vai paned kampressi sella pääle.

EFA I 85, 251/2 < Võru l. (2004)
Küsitluskava ravimtaimedest ja ühtlasi ka rahvameditsiinist.
Aitaks välja selgitada küsitletava teadmised ja kogemused ravimtaimede kohta.
Kõigepealt pean ütlema seda, et minu teadmised ravimtaimede kohta on üpris-üpriski kasinad. Seda esiteks.
Teiseks seda, et minu kogemused (ja neid on üsna rohkesti, sest olen juba üle 70 a siin ilmas elanud), jaa, need minu kogemused ütlevad mulle seda, et inimesed on aegade jooksul õppinud tundma neid kõige tulusamaid taimi ja neid ei ole just palju.
Milleks terve koorem ravimtaimi ära tarvitada, kui peotäis selle sama „töö“ ära teeb.
Üks üldine reegel rahvameditsiinil on niisugune (et mis kuhugi kõlbas): peale haput, rinnale magusat (mesi), kõhule kibedat.
Peale haput. Mis ekstra hapu see ikka võiks olla. Kõiki nagu ei tahagi kirjutada, jäägu muist saladuseks ka. Peavalu puhul olen pannud otsaette märja lapi (käterätik). Noored kuusekasvud peeneks taguda puuhaamriga ja otsaette panna. Miks ka mitte värske kapsaleht või rabarberileht. See on külm ja jahe igatpidi ja rabarberileht on isegi hapuvõitu. Võib panna neid lehti igale poole haige koha peale kompressiks. Olen oma selja selle kapsa- ja rabarberilehega terveks arstinud. Peaaegu. Suureks kergenduseks oli küll.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Vilbaste, TN 9, 69b < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kuusevaiku pandi haavadele.

Vilbaste, TN 10, 99 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.

Vilbaste, TN 7, 1206a < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kuusk. Kuuse koor katuse parandamiseks , mesipuu katused. Kuuse vaik oli tarvilik peaharja tegijal. Umbse puu vaik haavade peale, umbpaisete, paisete, umbvalu vastu. /---/.

H II 39, 705 (682) < Koeru khk. (1893) Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui inime on nõiduse vää läbi rumalaks tehtud, siis võetud siili verd ja antud selle rumala inimesele sisse. Siis on see inimene jälle targaks inimeseks jäänd ja abi soand. Ka on nõiduse vääga rumalaks pandud inimesele kuuse-, männa- (pädakapuu) ja kadaka-puu kasusid korjatud ja ummukses ära keedetud ja siis seda vett rumala inimesele sisse antud. Siis on koa abi soand. Aga mõnele ei ole aidand ükski oht ega roht, mis rumal old, see rumalaks jäänd! Põle aidand siili veri ega keegi. Vana arstimise kunst.

E 79872/4 (5) < Kadrina khk., Undla v., Võduvere k. (1932)
Haiguseid oli ainult paarkümmend. Neist tähtsamad olid külmetamise põhjusel tekkinud haigused. Peavalu, sellele pandi pääle külmad hapud kapsad ehk kuuseoksad.

H IV 8, 234/5 (2d) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
Tuulelõhed. Nende lõhede pääle, mis talve käte pealgi lööve, on ää rohi:
Sula kuusevaik; kige paremb om viil sii, mis puie siist löüdäs ja salavaigus kutsutes.

RKM II 376, 520/1 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Vaik oli igal ajal haavarohi ja vanade haavade parandaja. Kui juhtuski, et metsas läks jalg või käsi katki ning kui polnud sidumismaterjali, sai kohe panna kuuse küljest vaiku haavale. Kui mõni vana haav mustusest ei tahtnud paraneda ja põletik oli sisse tulnud, siis keedeti vaigust rohtu, kuhu lisati kas rasva, võid või hapukoort. Peaasi, et vaik muutus pehmemaks rasvainega. Selline pehme salv tuli haava peale määrida.

RKM II 355, 560 (40) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Soojal ajal korjati kuusemetsast vaiku ja keedeti sellega seepi. Vahutas hästi ja kiideti, et on hea lõhnaga ja on tervislik. Kui seebikeetmise ajaks vajalikku vaigukogust ei saadud, siis koguti kuusekourt, mida keedeti ja sealt tuli vaik välja, mida kasutati seebikeetmisel.

H II 22, 170/1 (5) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Mähki ei taha küll mitte vanad inimesed, aga latsed tarviteve temät pailu rohkem ku mahla. Kige ullemed mähisööjäd om karjatsed. Neva ei võta pallat kasemähki, vait ka lepä- ja koguni kuusemähki, see om noort vaiku. Lepämähk pargib neil suu ja käed ästi üle. Aaval om ka küll mähki, aga sedä na nal'lal ei taha, see om kangest mõrru. Mähi lakmine om nüüd ka juba enämiste moodust ärä lännü. Egälpool om kangeste ärä keelet puid rikku, sest mahlaotsmine ei jole poolt ka mitte ninda kahjulik ku mähiotsmine. Vanast olliv karjatsed, kesni mähki tahtseve lakku, mõtsel peris üits nuhtlus. Pirla sa siantsin mõtsen, mis külade vahel või ka keskel om, nal'lalt ütte tervet käske ei löüvä: kik om vanast noorest peräst karjastel oma mähinälläge ärä rikut. Ku kasel noorest peräst tükk koort või ka puud kül'lest ärä om lõigat, sis tal kasvab vanan sinna kottale suur õõs sisse, mis mõnikord seni ku puu süämeni kasvab, iki suuremes mädaneb, seni ku terve puu läbi mädänu om ja ärä kuivab.

E 17191 (1) < Rõuge khk., Oina veski (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ärapõlenud haava rohi. Võtta:
1. Sugu perast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haputkoort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

H I 8, 332 (3) < Vastseliina khk. (1895).
Hambavalu vasta kõige paremb abi kuuse tõrv, mida haige hamba pääle tuleb panda.

RKM II 72, 358/9 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1960)
Liigeste valuga mindi sauna ja viheldi ning tehti soola vanne. Veel tehti kuuse ja männi noortest kasvudest kuuma veega vanne. Sipelgad aeti kappa ja kallati kuum vesi peale. Saunas viheldi veel nõgestega liigeste põletiku puhul.

RKM II 254, 466 (26a) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Vennad surid kopsuhaigusesse. Kuuse- ja männitõrva korjas, neid veeretas ja neelas ike.

RKM II 254, 472 (12) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Kui kuuse oksad ära lõigata, siis ajab tõrva välja. See seebikeetmiseks. Männitõrva ma pole üldse näind [tõrv tähenduses vaik].

E 5289 (1) < Halliste khk. (1894)
Kui müristamise ajal kuuse- ehk mõne muu puu alla minnes rist sellele peale tehakse, siis ei saa välk sinna sisse lööma.

ERA II 195, 224 (58) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Peavalu. Pandi kanepipeo ümber pea, tugevasti siduda. (Kuivalt. Märga rätikut ei pandud.). Kuuseoksad tehakse peenemaks ja rätik tugevasti ümber.

Vilbaste, TN 7, 1053 (4) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Ormi leht (angervaks) on ka siin ennevanasti toodud hää lõhna pärast põrandale samuti ka noori kuuse kasvusi.

RKM II 338, 350/1 (16) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Närvivaludele aitas ka, kui söödi mõni küpse kadakamari iga päev. Teed keedeti männi- ja kuusekasvudest ning joodi enne magamaminekut õhtul.

RKM II 405, 746/7 (18)b < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.

ALS 1, 458 < Muhu khk., Hellamaa v., Siniste k., Põllu t. (1930 a.-ni Grünthal) < Ingel Jürisson, 63 a. (1928)
Vanad haavad. Ma olen kuulnud, et vanad inimesed pidasi kõige paremaks rohuks vanade haavade jaoks seda segu, mis valmistatud, sealoomirasva, kuusevaigu, vaha ja maarjäe segamini sulatamisest.

ERA II 206, 328 (79) < Kuressaare l. (1939)
Puude mähka söödi, niisama ka värskeid kasvusi, nimelt lepa mähka ja kuuse kasvu. Lapsed sõivad.