Rahvapärased taimenimetused

Islandi sammal

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 167, 181 (46) < Järva-Madise khk. (1937)
Karpal, islandi sammal (Cetraria islandica) tarvitetakse köha vastu, keedetakse teed, viha, tarvitetakse ka koos männikasvudega. (Lehtmetsa)

RKM II 160, 213/4 (46) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Tiisikus. Islandisammal ja põdrasammal (beež, haruline) oli kopsuhaiguse vastu. Vedelik tarretas ära nagu süldivedelik. Seda teed joodi.

RKM II 229, 409/10 (11a) < Rakvere l. (1966/7)
Kõht lahti. Islandisammal (põdrasammal) paneb kõhu kinni, võtab köha ära ja on tiisikuserohuks. Teha teed.

RKM II 366, 356 (4) < Tartu l. (1983)
Kui on köha, siis keedetakse männikasvu teed, naistepuna teed, põdrasambla (islandi sambla) teed.

RKM II 383, 41/2 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Köha.
Köha vastu keedeti islandi sambla teed ja veel raudrohu, pihlakakoore, toomingakoore, kiviimela juurtest ja liivateed. Ja kevadel peab korjama männikasve, siis kui need on alles mõne sentimeetrit pikkused. Siis on nende tee mõjuv köhale ka. /---/

RKM II 385, 261/5 (27) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kopsuhaigused.
/---/ Olen kuulnud, et mõned tiisikusehaiged on püüdnud oma elu pikendada islandi sambla keedisega. Neid samblaid on tulnud keeta, kuni hangunud „kört“ kaerakile paksuseks on läinud. Seda körti on tulnud võtta kolm korda päevas umbes 0,5 klaasitäie piima kõrvale.
Riisal oli ka arstiteaduslik ütlemine: “sita ais on rinna rohe“. Kui saunas leil väga tuliseks läks, siis leili viskaja ütles enda vabanduseks: „kahessakümmend raati sauna lein on vaese inimese tohter!“.

RKM II 442, 808 (2a) < Tallinn (1991)
Minu isa ravis kopse (endal) islandi (põdra)sambla teega. (Elas ligi 80 a.)

Vilbaste, TN 3, 711 (5) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Islandi sammal (Cetraria islandica Ash). Tema tee on krampliku köha ja kopsutiisikuse vastu. Samblaleem ja -sült panevad kõhu kinni.

Vilbaste, TN 2, 456 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimeid arstimiseks.
Köharohuks tarvitati männiõisi, pärnaõisi, kummeleid, pihlakaõisi, islandi sammalt, veriheina õisi.

Vilbaste, TN 2, 531 (13) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Islandi sammal.
Keedetakse teeks ja juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (14) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Islandi samblad keedetakse teeks ja tarvitakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 689 (12) < Räpina khk. (1930)
Islandi sammalt tarvitati tiisikusehaigetele andmiseks teena, ka leiva sisse pandi islandi sammalt.

Vilbaste, TN 2, 697 (3) < Räpina khk. (1930)
Islandi samblast keedeti teed, tarvitadi köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 167 a < Räpina khk. (1930)
Islandi sammal on eostaim, ta kasvab männimetsas liivasel maal. Temast valmistatud teed tarvitatakse tiisikuse ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 648 (a2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Islandi sambla tee - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 668/9 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Islandi sammal [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Islandi sambla tee, siirup ja sült on hääd abinõud krampliku köha, kähisemise ja kopsutiisikuse vastu.
Siirupi valmistamiseks võetagu 15 grammi sammalt, keedetagu 5 minutit veerand toobi vee sees, lastagu kaks tundi soojas kohas tõmbuda ja kurnatagu siis ära. Nii tehtagu ühe ja nendesama samblaga vähemalt kaks korda. Saadud vedelik kallatagu segamini ja lisatagu maiguandmiseks suhkrut juurde.
Süldi tarvis võetagu iga kolme kortle vee kohta 20 grammi sammalt, keedetagu seda väikese tule pääl 1-2 tundi, lisatagu maiguandmiseks mõnda marjasahvti hulka ja lastagu siis tarduda.
Islandi sambla leen ja sült on ühtlasi ka rohuks läbijooksu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (14) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Põdrasammal (islandi sammal) - kopsuhaiguste vastu.

RKM I 18, 96 (14) < Iisaku khk. (1984)
Põdrasammal (islandisammal) - kopsuhaigele.

RKM I 18, 97/8b < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
No kui juba oli tiisikus, see ka tuli ikka külmetamisest, seda ei saand keski periselt terveks teha. Aga kergendas ikka ja hoidis hinge sees, kui jõivad põdrasambla (islandisambla) teed.

Vilbaste, TN 7, 1025 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Palutakjas (islandisammal).

ERA II 172, 604 (73b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

EFA II 17, 84/5 (21) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Muidu neid köharohtusid ma tean päris palju, neid ma teen ise. Kasvand rohtudest. Kõige parem rohi on põdrasammal või islandi sammal. Ta on kibe päris, aga väga hea.

RKM II 361, 334 < Kanepi khk. (1982)
Kui kurk on valus, juuakse kuuma piima soodaga, meega. Juuakse veel leedri või lodjapuu õie teed, ka pärna- ja vaarikateed. Joodi islandi sambla, rahva seas „põdrasammal“ või „krobiseja“, teed. Suured inimesed söönud ka männikasve.