Rahvapärased taimenimetused

Maarjasõnajalg

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Maarjasõnajalg (Botrychium lunaria semeine mondraute) tarvitakse, veega ummukses keedetud, kurja silma vasta, loomade ja laste juures. Teda antakse teena sisse ja pestakse ka väljaspoolt.

Maarjasõnajalad, kui keväde olliva ärä kuivanuva. Tarvitadi neid põlenu haavade arstimisest, peenikeseks katki hõõruda ja haavade pääle panna.

Sõnajalajuured (Radix filicis maris). Maarjasõnajala juured. Selle juure pulbert pruugitakse laiaussi vastu.

Maarjasõnajalg (M. papart') on hea liikmete kangeksjäämise vastu.

Paelussi vasta maarjasõnajalg ja takjas (siin hüütakse Saksamaa sõnajalg).

Maarjasõnajalg kasvab põlluheinamaal. Need on veikesed rohud pisikeste õitega. Sellega saab langevahaigust arstida.

Väliselt valutavaile kohtadele panna igal juhul maarjasõnajala (Aspidium filix-mas) varsi toorelt, kui ka kuivatatult, olgu valu siis jooksjast või põrutusest e. paistetusest tingitud. Keegi jooksjahaige vanainimene on magamiskoti täitnud sõnajalgadega, muidu ei saavat üldse magada.

Maarjasõnajalad ehk palmisõnajalad, nied on juoksija rohod. Tuored lehed ümber panna. Minul õli selg haige, pidasin neid ümber. Need on kuldased rohod. Mul olid jalad paistes, hoidasin sukkade sies. Juured tulevad jälle kaapida ja lapiga panda peale.

Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

Maarjasõnajalg, sellega pandi kompressi reuma ja liigestepõletiku puhus. /---/

[jooksva] Joodi ka maarjasõnajala juure viina. 1 supilusikatäis võeti korraga sisse. Sõnajalajuuri koguti hilja sügisel.

Jooksva. Tärkentiiniga määriti ja võeti sisse. Magati maarjasõnajala lehtede peal, see ajas higistama.

Reuma.
Kuivatadu sõnajalalehti pandu kotti, seal peal maganu, kel olnu reumahaigus (see pidanu olema maarjasõnajalg, keskelt tühi), karjala sõnajala juurt, mis kaalunu 2 kg, sellest tehtu jalavanne, üleni vannitus olla mõjuvam, isegi vana haiguse reuma kangestused. Mähistena kõrvaldavad igasugu põlendiku jalus, isegi siis, kui jalad olla siniseks paistetadu, sõnajalalehed saapa sisse panna võtvad jalaväsimuse. Kui algavad reumavalud, liigetereuma, puusanärvi valu (isijas), tuua värsked sõnajalalehed, asetada haige kohale, valu esiti suurenevat, pärast kaduvat täielikult.

Teine jooksjarohi oli järgmine: korjati maarjasõnajalgu (on üks hästi pehme ja ilus taim, kasvab enamasti kuusemetsa all). Siis korjati seda taime ja pandi koti sisse ja öösi heiteti sinna peale magama. (Olen ise seda proovind, aitab palju.)

Sõnajalgadega arstitse jah. Maarjasõnajalad, jah, sai jalge ümmer ja puusa alla panna, kui valu täis olid. Neid sõnajalgu o ju kahte sorti. Peenema lehtedega oo maarjasõnajalad.

Kilpnääre (pugukõri).
Kilpnääre annab tunda, kael pakseneb, pea pööritab, südametöö suureneb, mõjub närvidele. Käed värisevad ja silmad lähevad punni.
Ravi: pealt määriti joodega. Maarjasõnajala juured, need on pikad mõõga moodi, juured keeta kinnises nõus auru all, lisada juure äädikat, sellega määrida pealt üks kord päevas, nahk enne määrimist vaseliiniga sisse määrida.
Minu ema ravis sellega endalt kilpnääre ära, elas 80 a. vanaks.

Maarjasõnajalg oli reima vasta. Mõned sidusid teda ümber käte riidega. Neid on mitut seltsi, ühel pidi kõva juurikas all olema.

Pugukael. Maarjasõnajala juured ära kuivatada (vanemad juured on suurema mõjuga). Siis söögiäädikas lahjendada söögi jaoks ja juuri selles keeta kaane all, et auru välja ei tule, üks tund aega tasasel tulel. Igal õhtul kompress ümber kaela panna, kuumalt peale panna. Õde sai terveks. Ta elas peale seda 30 aastat ja ei tunnud midagi.

Reumat raviti maarjasõnajala mähistega ja ka kuivatatud noorte kaselehtede mähistega.

Kilpnäärme nimetust vanal ajal ei tuntud, seda nimetati kaelamunaks. Ravi siiski tehti. Keedeti maarjasõnajala juuri kanges äädikas ja määriti selle lahuga, kuni kaelamuna kasv kinni jäi. Hiljem hakati joodiga määrima kasvavat muna kaelas, ka see parandas.

Reumale pidi olema maarjasõnajalg, paned voodilina alla.

Maarjasõnajalad ikke haiguse vasta olema.

Pugukael. Maarjasõnajala lehti peal hoida.

[Peavalu] Maarjasõnajalgu pandi pea peale. Ristiema ravis ennast ja seekord sai abi.

Halvatus. Maarjasõnajala lehe vannid (suur sõnajalg) ja lehed ümber keha mässida aitavad.

Haiged nõrgad jalad. Maarjasõnajala lehtede mähised panna jalgadele.

Reumarohi.
Maarjasõnajalad on ka reumarohi. Sõnajalgu on kolme seltsi. Kui jalad paistetanud ja valutavad, siis tarvitati. Need tuuakse metsast ja kohe toorest peast pantakse ümber jalgu ja kuiva sooja lapi ümber ka veel - kompressi moodi. Maarjasõnajalg kasvab metsas ja surnuaial ka võib näha. Ilusad ümmarguste sakkidega lehed, helerohelised. Kasvab nagu sulg. Nii et teine ei ole rohi ja teine on rohi.

Maarjasõnajalgadel ja mädarõika lehtedel on palaviku väljatõmbamise võime.

Sipelgapiiritus lätt õliss, liigesevalu on, siis määrida. Maarjasõnajalgu ümber panna.

Maarjasõnajalaga ka pandi - mähiti ümbre kidsi.

Reuma vastu - maarjasõnajalad panna külje alla. Ka nõgestega vihtlemine aitas.

Sõnajalgadest tehti ka viinakompressi. Väikesed hakitud maarjasõnajala tükikesed pandi viinapudelisse ja siis pliidiserva peale üheks nädalaks seisma. Oli hea määrimiserohi reuma puhul. Tuli haige kohale peale hõõruda õhtul enne magamaheitmist. Siis oli hea tunne, et nahk hakkab hõõguma ja valu jäi vähemaks. Maarjasõnajalg on Võisiku metsades vähe esinev taim. Teda tuleb hoolega otsida. Kui on näha, et väikesed udukarvad on varre küljes, siis see ongi maarjasõnajalg. Sellest võib nii pehmet lehte kui vart viinapudelisse peenestada.

Maarjasõnajalaga (Dryopteris filix-mas) olen alati ristluudes radikuliidivalud ära saanud, millele enam ambulatoorne ravi ei tahtnud aidata.

Maarjasõnajalgadega raviti jooksjat. Sõnajalad pidi asemele panema ja nende peal magama.

Jooksva raviks pandi ööseks valutavate liikmete alla marlisse keeratud maarjasõnajalgu. Kuivatatud maarjasõnajalgu segati ka voodikoti põhkudesse.

Reuma puhul pidi maarjasõnajala ja sipelgavanne tegema.

Sõnajalad (maarjasõnajalg) pandi ümber jalgade, kui jalad valutasid. Lapiga kinni. Raudnõgesed pandi lappide vahele ja sinna kohta, kust valutas.
Mul oli üks tuttav vanapreili, ma olin siis alles noor, see pani sõnajalad ööseks voodilina alla, nende peal magas. Tal ristluud valutasid.

Vanaema ravis ise maarjasõnajalaga. Pani koti sisse, magas seal peal.

Minu meheõde ravis maarjasõnajala juure hautisega oma sissepoole kilpnäärme ärä. Aga pidevalt, iga õhta pani kompressi peale. Kümme päeva vahet ja siis hakkas jälle uuesti. Ta oli väga närvis tolle pärast ja siis oli ka väga hoolas tolle kilpnäärme ravimisega.

Taimedega arstija olen ma ise. Arstirohtudest ei ole ma kuigi palju abi saanud. Mõnda neist ma ei talu. Tundub, et looduses kasvavad ravimid on parema mõjuga kui apteegirohud, mis on valmistatud, mõned küll looduses kasvanud taimedest, aga keemiliselt valmistatud. Olen kasutanud maarjasõnajalgu närvipõletiku korral.

Radikuliiti ravitakse äädikas leotatud maarjasõnajalgadega.

Maarjasõnajalg võtab köha ära.

Reuma, jalg haige. Kange rohi, kriipsurohust öelda, see võttis siis valu ära. [Märkus: kõnealune rohi on apteegirohi.] Ma ei saand üldse liikuda.
Maarjasõnajalad, et siis neid tuua metsast ja nendega siduda kinni see jalg. Aga mina ei pääsend metsa. Maarjasõnajalgadel langevad lehed allapoole. Mulle keegi õpetas siis Lüganusel. Siis ma toorelt panin kohe.

Sõnajala juurist tehasse ka vannisid. Ühed on veiksed, peenikese varrega - maarjasõnajalad, ühed laia lehtedega ja ühed kõrged kitsa lehtedega.

Maarjasõnajala juuri tarvitatakse paelussi väljaajamiseks.

Maarjasõnajala juur ja ekstrakt on paelussi väljaajaja.

Maarjasõnajalg (Sempervivum tectorum) [Vilbaste parandus: soboliferum].
Katkimuljutud lehti pandakse haavule peale. Noortest lehtedest valmistatakse ka suppi. Lehti pandakse ka savisse, muudavad savi sitkeks.

Maarjasõnajalg. Tema juurte ekstrakti tarvitatakse paelussi vastu.

Maarjasõnajalg. Juure ekstrakt on paelussi vastu. Ta on mürgine taim.

Maarjasõnajala juured [? Aspidium filix-mas ]. Pulbrina veega võtta - viigihaigusele (?), teena - laiaussi vasta.

Maarjasõnajalg (Dryopteris filix mass). Sõnajalg. Keedis juurtest - vahend paelussi välja tõrjumiseks.

Ussirohuks on meil maarjasõnajalg. Teda tarvitatakse piirituseleotisena ja pulbrina. Kuid ussirohuks on teda siiski soovitav tarvitada ikkagi arsti juhatusel.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Maarjasõnajalg. On ainuüksi arstirohuks tarvitatav. Kasvab vilus kuusemetsa all, on oma palmiokste kuju poolest kõigile tuntud. Arstirohuks tarvitatakse juurikaid, millest ekstrakte ja pulbrit valmistakse. Juuriksõrmed septembrikuul maa seest välja kaevata, soomustest puhastada ja läbitõmbava tuule käes kuivatata. Et meie kodumaal seda taime rohkesti, siis võiks teda isegi välismaa turgude jaoks korjata. Sõnajala juure ekstrakt on mõjuvam rohi paelusside väljaajamiseks. Ühtlasi mürgine, milletõttu ainult arstiretseptiga tarvitatav.

Koirohtu ja maarjasõnajalga tarvitati kõhuusside väljaajamiseks.

Maarjasõnajala juure pulbrit tarvitati usside vastu.

Ussirohuks on maarjasõnajalg. Teda tarvitatakse piiritusleotisena ja pulbrina.

Maarjasõnajalg tarvitati piirituseleotisena ja pulbrina ussirohuks.

Maarjasõnajala piiritusleotist ja ka temast valmistatud pulbrit tunti kui ussirohtu.

Maarja sõnajalad - peavalu vastu.

Maarjasõnajalad on tiisikuse vastu.

Maarjasõnajalast laiussi rohi: juured patta, keedetakse hästi kaua ummusel. Pärast võetakse juured seest ja see leem ongi laiussi rohuks (olevat väga mõru).

Maarjasõnajalg.
Oli kellelgi liig palju kirpe majas, siis toodi maarjasõnajalgu.

Maarjasõnajalg - hõõrutakse puruks ja pannakse ussist hammustatud haava peale.

Kirp. Maarjasõnajalgu pandi voodi.

Ussirohuks on maarjasõnajalg. Seda tarvitatakse piirituseleotisena ja pulbrina.

Maarjasõnajalg. Haigeid silmi pesti nendest keedetud teega.

Ussirohuks on hää maarjasõnajalg, teda tarvitati piirituses leotuna.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Maarjasõnajalg - ussirohuks.

Maarjasõnajalg - ussirohuks.

Maarjasõnajalg (üks väike leht). Maarjasõnajalgu pandi voodi kirpude vasta.

Maarja sõnajalg. Struthiopteris (germanica Vild?). Paelussi rohi. Pidavat tarvitama “mõistusi”, normi teadsid vaid maa-arstid.

Maarjasõnajala ehk kasteheina keedis: neli tilka esialgu, tiisikuse vastu.

Maarjasõnajalg (naiste sõnajalg): keedis köha vastu.

Maarja sõnajalg. Tee langetõve vastu.

[Maarja sõnajalg] Peeneks tõugatud juurte sissesöömisega aeti paelussi välja.

Maarjasõnajalg. Lehed kuivatatakse pimedas ja jahedas kohas. Neist valmistatakse padi, mis magamisel asetatakse jooksvahaige liige alla.

Mul oli veresete 60 ja paiselehtede ja maarjasõnajalgadega ravisin ära. Alumine pool tuleb panna vastu ihu. Takjalehti ma kasutasin ka. Need kujusid ära, päris nagu paberist läks ihu vastu. Ja seda ma soovitan küll põletike ja valudega.

Maarjasõnajalad panna liigeste peale valu puhul.