Rahvapärased taimenimetused

Kask

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kes jooma pärast oksendas, see sõi vihalehe ära, mis saunas südame kohal vassakus külges ihu peale oli jäänud.

Veiseröögatus. Võta kasetohtu, tee viienurgaline rist selle peale ja vajuta sellega kolm korda haiget kohta, siis saab terveks.

Sammaspooliku rohitsemiseks on üks viienurgeline rist hää, mida pahema käega kasetohu pääle on tehtud. Haige kohta tuleb iga päev kolm korda vajutada.

Maa-alusid peab siis võima teist moodi ära kaotada, kui teada on, kust kohast on saanud. Siis peab võtma vaskraha, sellega vaotama, ja raha sinna maha viskama, siis kolm kord selle koha peale sülitama ja ütlema: "Võta valgust omale, anna tervist minule." Aga see peab tehtud olema, et keegi ei näe.
Maa -lusid peab võima ka selle rohuga ära kaotada: Tarvis võtta üheksa kasepuu sütt, 9 soolatera ja leivaraasukest, peab kraapima vana hõberaha küljest raasukesi, siis vette panna, siis selle veega pesta, aga vesi peab tagasikätt maha visatud olema põhja poole, siis enesel tarvis ruttu ära jooksta.

Kui inimese ihu peale veikseröögatis ajab, siis võetakse kasetohu tükk ja tehakse tema peale üks viiskanda, sellega vajutatakse haiget kohta kolm korda, iga kord "õkh" sõna ööldes. Kui kasetohtu ei juhtu saadaval olema, siis võetakse seebiraasuke.

Käsnä kaov(e) ärä, ku neid vanakuu nelläbe õhta vastu kive hõõrutse, kus sia endid om nüüstän. Sammaspoolikut arstitse ninda, kasetohu pääle tetäs suure nõgla otsag viienurgaline rist ja visatse toht ahju. Sammaspoolikut arstitse ka mõne muu asjag: levä piimag, emmisse kuseg jne.

Ku sa keväde edimest kõrda kasemahla saad, sis piad kigepäält selleg suud (nägu) mõskma, sis ei päeväte suvvel ära.

Kui tõuraröögates külge ajab, siis võetasse tükk kasetohtu ja tehasse viiskanda päele, sülitatasse kolm kord päele ja hõerutakse sellega haiget kohta; siis visatasse kasetoht ahju ja jookstasse ruttu tuast välja, et tohu põlemise praginad ei kuule. Siis saab varsti terveks.

Kui vistrikud lapse keha külgi löönud, siis suitsetadud last läbi umbse kasetohu.

Kui veiseröögats ihu peal on, siis võetakse kasetohi ja tehase viitinurgi kujutust peale ja vajotakse haige koha peale ja visatakse üle õla tulle, siis kaob kohe ära.

Kui kevadel kasemahlaga silmi pesed, siis suvel ei päävita silmad ära.

Kaselehti pannakse ka vana haavade peale.

Kasekoore keedetud vesi on lahtise kõhu vastu hea.

Kes ööse alla kuskeda magades, seda pidada kumali pantud paja peale kõhuli pantama ja siis tagumise otsa peale kaseurvaplaastert määrima, see mõjuda väga heaste allakuskmise vastu.

Veisseröögatest arstida. 1) Kasetohu tüki peale viienurgaline rist (I) teha ja sellega kolm korda haiget kohta vajutata. 2) Nõela ehk muu terava riistaga piir haige kohale ümber teha. 3) Leivategemise ajal leiva pealt piima võtta, millega leiba võietakse, ja sellega haiget kohta võida. 4) Aknahigiga haiget kohta võida.

Sammaspool kaub, kui kolm kasetohu tükki võetakse, iga tüki peale viisnurka rist ilma käe küljest ära võtmata tehakse, peale selle kolm piiret ümber tõmbatakse ja siis tohud ahju visatakse.

Head seestvalu rohud on kaselehte pumbud ja tedremadari juured, mis ära on kuivatatud ja siis viin pääle pantud. Seda viina seestvalu ajal sisse võtta on väga tulus abi.

Kui kange nohu on ja aevastused käivad, siis on selle vastu kõige paremaks rohuks saunas olles hautatud palav viht võtta ja selle auru hea natukene aega ninasse hingata. Tervis on siis varsti käes.

Tiisikuse vastu on Hiiu rohud:
I. Saarelehtede tee.
II. Rauareierohu õilmete tee.
III. Kaselehed ära hautada ja nende sees vannitada.
IV. Noori kadakajuuri nii kaua keeta, kuni see siirupi paksuks vedelikuks ära keeb, ja siis seda nõnda-nimetatud kadakaõli sisse võtta.

Kui kasvja ehk paisega saunas sai käidud ja sauna (vihtlemise) järäle punetamma ja vihasest läks, siis üeldi, et leiliviha sisse on lähnud. Selle vasta võeti viha küllest lehti, tehti tulise vie sies pehmest ja pandi haige piale, sie pidi leiliviha välja kiskuma.

Kui jalad, varbad voi sääred monel inimesel miski asja perast lahti lõid, nenda et ei tahtnud ennam terveks saada, siis kisuti kase pealt tohtu ja võeti see alumine väga õhukene kord tohtu (mis kaseihu tohuks nimetakse) ja pandi haige peale, nenda et see pool vastu haiget kohta jäi, mis este vastu kase mähket oli olnud.

Mädaniku ehk paise arstimine.
Võta sanglepa puid ja küta neljapäeva õhtul nendega saunaahju. Peale päevaveeru mine vihtlema. Oled sa tubliste leini (leili, siin pruugitud) visanud, mine lavale, löö esimene mats vihaga vastu kerist, teine oma vastu pahemat jalga ja ühes ka vihtlemisega sealt peale hakates vihtle kunni pealaeni. Leini peab õige tubliste viskama ja nõnda palavas vihtlema, kui vähegi võib. Oled ennast saunas riidesse pannud, viska veel leini ja tule saunast ilma tagasi vaatamata ära.

Joosjatõbi. a) hautadi sipelgaveega, b) noorde kaselehte veega, d) hoiti värsked tõrvalapid peal, e) päris parandaijad oellid targad lausujad, valuvõtjad jne.

Kui vihaleht, mis saunas viheldes rinna kohta ihu peale jäeb, ära süiakse, siis ei hakka saunast keegi haigus külgi.

Soolatüükad kauvad ära mitmet moodi, nii kui: tee kasetohi piale viitkanda I, ja vauta sellega haige koha piale kolm korda ja viska siis ahju, jookse isi ruttu kaugele, et praginat ei kuule, kui ta põleb; muidu ei aita.

Tõuraröögatuse abinõu.
Keegi teeb viiskanda I kasetohu piale, sülitab talle kolm kõrda piale, vajutab ta siis haige piale ja virutab ta piale selle tulesse, uksest välja jookstes.
Haige ei tohi siis tõuraröögatust teisele näidata, et see teda uuest ära ei nõiu.

Sannas käies võta sii vihaleht, mis vihelden viha küllest ihu külge om jäänu, ja süü ärä, sis ei tulevet enämp põletikku.

Ja siis kase kül´les seoksed suured pahad. Nendega inimesed ohverdavad paisid. Vautavad nende vastu ja. Ja seda ma tean selgeste, et see on selge tõsi. Minu õel kasvas peidla peale suur ja jäme muhk. Õpetati, ja õde vautas, ja kadus ää.

Kaseurvad pandakse viina sisse - on siis head sisimese valu vastu.

Abi halva hinge lõhnamisele vasto. Mõnel inimesel käib väga halv hingelõhn suust välja, et selge tundja inimine seda ära kanda ei jõua ligi olles niisuguse haige juures. Selle haiguse vasto olla hää rohi kasepuu söede söömine. Kes selle haiguselene süsi söövad, kaduvad halb lõhn suust ära.

Kui värske haav kellegil kuskil on, siis saab vihtlema minnes vihalehed peale pandud. Siis ei lähe miskid viha senna sisse.

Kui saunast tulles vihaleht pealpool südant on ja see leht ära süüakse ehk müüakse, kaub pistihaigus.

Kui hammas valutab, siis peab neljapäeva õhtu kasepuu sisse, vasta põhja, oherdiga augu laskma, hambaigeme lõhki torkima ja siis kolm korda verd sinna augu sisse sülitama, ja siis pihlakane prunt tagurpidi ette lööma - siis on hambavalu kohe kadund.

Kui lapse nina nohiseb, siis võta põhjatsi poolt kasepuu küljest seda koore ellet, mis tuule käes illerdab, ning suitseta last sellega.

Kärni (sügelis) tohe ei - ku süüdäse - küüdsega süütä, enge innembä villadsõ närtsuga, sest ku küüdse viha sisse lätt, sõs ei saa nää kunagi terves, enge lätvä viil hullõmbas.
Arste. I. Võta kärnähaanä juurõ (kasusõ likkõ maa pääl; pikligu ille lehe; vars mitmaharuline; täielist seletust ei tea mina praegust mitte anda, sest et neid mitte käepärast saadaval pole), tambi purus nink panõ kitsõpiimäga (vai kah lehmäpiimä hapnõ koorõga) üte anuma sisse hapnõma - nink rohi umgi valmis; kõgõ paremb um sedä rohtu sannan, päält mõskmise pruuki.
II. Võta püssärohu ja veevel, tambi hääste piinüs nink sekä hapnõ koorõga segi ja võia niisama puulpääväl päält mõskmise kärni nink kärnä saava terves. III. Hõõru sannan sanna ruusaga s.u. võta havvut viht, tii tuhaga (mis enamast jämedam on kui muu tuhk) nink nühi õigõ tubliste kärni, mõsõ tuhast puhtas - ja terves saatki; seo um küll kõgõ lihtsamb arstmine, ent et tä hallus (valus) um, selleperäst pruugitas tõisi iinpuul nimeted viisi arstmiisi.

Vällä lüämisi, mis lastel vahel pähä ja silmnägo lüäb, arstida süävie pesemisega. Tuare puu süsi, mis kui pihlaka, kuuse, kase ja lepa, võeta, kui näväd viel siniselt õhkuvad, ja pannasse ühä riista sisse, kus puhas külm vesi sies on. Lasta sääl vähä seisada, siis kurnata läbi linase riide kõik süäd ja prügid vällä. Selle viega siis katkisi kõhti paar kõrda pessa (parem viel kui neljapäival saab pestud). Piab seda viga parandama.

Kui kellegil "rinnust põletab" (valutab), peab neid vihalehta sööma, mis pärast loputamist saunas ihu külge jäänud.

Vana haava ehk vana roosi rohi. Võta noore kase koort mähä aal (ilma tohuta). Keeda vähä vee sehen (veen) nõndakavva, ku koore puhtase ja leem punatsese lääb, lase ärä jahtuda ja määri haige kotussa pääle.

On kellelgil sammaspool, siis tehku ta kollase kasetohu pääle viiskand, vajutagu sellega haiget, visaku siis pliiti alla, jooksku ise kõige suurema rahvaseltsi hulka õue, kisendades: "Selle inimese sammaspool põleb pliiti all."

Kui kollatõbi on, siis kollase jalgadega kana ära keeta ja süüa, ja alati hapusi kapsaid süüa supiks ja külmalt. Kahe toobi õlle sees 9 kollast kaselehte keeta, seda sisse võtta ja peale määrida. Hundisita seest raisa kondid võtta ja auguga kivi peal puruks taguda ning seda puru sisse võtta. Aga kõik rohud nõnda, et haige ei tea, mis rohud need on; siis aitavad, muidu mitte.

Kui vihtlemast tulles mõned vihalehed ihu külge on jäenud, siis need lehed ära süüa, siis ei aja kõrvetesed ilmaski ülesse.

Kui mõni muhk tekkib siis peab seda kasepahaga hõõruma, siis kaob ta ära.

Kõhulahtisuse arstimine. Kui kõht lahti on, siis soovitas minu ema:
1) keeta kanget palderjanijuure teed ja juua 3 tassi päevas (palderjanijuured korjati heinamaalt heinaniitmise ajal);
2) võtta pool teelusikatäit soodat ja julgelt edasi süüa;
3) võtta supilusikatäis kasehao tuhka (see saadakse õige suure sületäie kaseraagude põletamisel); 4) süüa neljandik teelusikatäit musta peenestatud pipart;
5) süüa üks peeneks hakitud sibul toorelt;
6) juua tubli viinaklaasitäis viina, milles on punase pipra kaunu leotatud.

Kui kõht sul väga lahti on ja haiged teeb, siis võta kuiva kasepuu korpa (see on seda korpa, kui oled toore kasepuu ära kuivatand kõige tohu ja korbaga) tohu alt, hõeru see korp hästi peeneks ja võta seda korbapulbrid viinaga ligi poole korteri osa sisse kolm korda päävas. See annab väga hiad abi.

Kui paised on, siis peab kolmeharalise kase harude vahelt kolm ümmargust tohutükki leikama, nendega paiseid vautama, siis üks veikene kotikene tegema, need tükid sinna sisse panema, see siis ristteele viima. Siis peavad ära kaduma.

Hambaid puhastada peab kõige parem kasepuu sööga olema, peab kõige valgemaks tegema.

Paisest saab järgmisel kombel lahti, võtku võileiva nämmi, see kuulikeseks trullida, sellega paiset kolm korda vautada, siis selle munakesega üheksa korda ümber pää keerutada ja siis üle õla selja taha koera kätte visata, siis peab paise ära kaduma.
Kui paise on siis peab koera laskma paiset lakkuma, siis peab paise ära kaduma.
Kui paise on, siis peab sauna minema, sääl viht kolm korda kerisel ära hauduma ja säält siis üheksa lehte paisele pääle panema, siis peab paise ära kaduma.

Kasujaid ja paisid kaudata kasepuu pahk, mis puust välja kasvanud, kui sellega kolm korda saada vautatud.

Salakoid ära kautada.
Võetakse tükike valget kasetohtu, tehakse nimetissõrmega viitnurka rist valge poole pääle, niisama ka ring ümber salakoi ääre ja siis vajutatakse kolm korda selle ristiga salakoi pääle.

Kellel jooksjahaigus on, piab kasepuu süega haige kohale kolm risti tõmbama. Läheb haigus teise kohta, piab uuesti tõmbama, kuni ta kaob.

Mõned räägivad, et kui pihauolmad valutavad, et siis tulevat kasetohu pääle seitse viienurgelist risti teha ja sellega haiged kohta vajutada, küll siis haigus varsi kaduma saavad. Tähendus: Vanarahvas annab arstimise juures sagedaste kasetohu pääle tehtud viienurgelise ristile kaunis suure ja hää tähenduse, nii et see haiguse juures suureks abiks pidada olema. Mitte üksi selle haiguse juures, vaid sagedaste leiame ka teisi haigusi, kus sarnase viisi järel arstimist toimetadakse. Ma olen järele kuulanud ja tähele pannud, et sarnast arstimise viisi Viljandi- ja Pärnumaal vanarahva juures peetakse ja toimetadakse.

Enne-jüripäevase kasemahlaga silmi pesta, siis silmad (nägu) ei päevata.

Urvapiiritus. Kui kevadil kasede peal ilmuvad noored pungad, korja neid pudelise viina sisse. See piiritus on hea haavade peale, veri jääb kinni ja haav paraneb ruttu ära.

Kellel saunas ikka süda tahab sandiks jääda, peab see hea abi selle vastu olema, kui vihaleht mis vihtlemise aeg rinde peale on jäänud südame kohta, ja sealt see leht ära võetaks ja ära süüaks, siis ei pea iialdes enam süda saunas sandiks jääma.

Kui soolatüikad kuskil on, siis võetagu niipalju pisikeisi kasepulki ja vajutagu iga pulgaga kord iga tüika peale; peale selle peab see ise, kellel tüikad on, need pulgad risttee peale viima ja ise ruttu juurest ära jooksma.

Kellel sammaspool kuskil on, see sülitagu homikul tühja südamega kolm korda sinna kohta ja litsugu kolm korda esimese sõrmega (kotinõel) peale, võib ka kasetohu peale rist teha ja see toht kolmeks päevaks peale siduda.

Kellel sammaspool on, see võtku kolm veikest kasetohu-raasukest ja tehku igaühe peale, kätt üles tõstmata viiskand, vajutagu siis iga tohuga kolm korda haige koha peale ja viskagu siis toht ahju.

Kui veikse lapse kõht lahti, põdur ja vaese tervisega, siis ohutatasse järgmiselt. 1) Korjatasse üheksat seltsi marjapuid, nimelt neid, kelle marjadel rist otsas, nagu kadakas, pihlakas, pohlad, sinikavarred, lodjapuu, kitspaakspuu. Kua võib muid marjapuu õkse võtta, aga ikke 9 seltsi. Lisaks selle juure ühe juure pialt kolmeharusse ajanud kase õkse, ja selle vihaga viheldasse. 2) Pannasse kolm kuuma kerissekivi vee sisse, üeldes: "Üks meeste kivi, teene naeste kivi, kolmas üle ilma arsti kivi!" Selle veega vihutatasse last, aga kivid pannasse kerisselle tagasi. 3) Pannasse peerud risti pada peale, lastasse nende vahelt vee soenemise ajal üheksa tulesütt, ühtlaisi ristmise sõnu lugedes, sisse, ja pestasse sellega last.

Põletiste (rehitsete) vastu olevat tulus abi vihaleht, mis pärast vihtmest ihu pääl on.

Paise äräkaotamisest.
Kui paisit pailu külen om, sis mine vanakuu neläpää õdagu sanna. Sis kui sannast vällä tulet, mis leht ihu külgi om jäänu, selle lehega piira ümbre paise ja süü perän seo leht ärä, sis kaose paise külest ärä.

Kui sannan ära olet käinu ja rõivile pannu ja sis vihalehese löut ihu pääl, sis söö ära. Sis ei nakka ossele mitte koonakis.

Kui inimene saunast haigust saab, siis visaku 3 vihalehte joosja vee sisse; kui üks leht vastavett läheb, pane see leht vee sisse ja pese selle veega, siis saad terveks.

Sannan käimesega jääb vihalehas ihu külge (kui ära oled uhtnu). See peab ära söödama, siis jääb palutus maha.

Ka kaseurvasid kujudetakse ja pantakse viina sisse ja juuakse, siis kui ihus tõmbust on.

Vana haava ehk roosi rohi.
Võta noore kase koort mäha aegus (ilma tohuta). Keeda nii kaua vähe vee sees, kuni koored puhtaks ja segu punaseks lähab. Lase ära jahtuda ning määri haige koha peale.

Kui saunas keha ära viheldud, siis peab enne lavalt allatulemist paar selle viha lehte ära närima, kellega vihtlenud, sest et siis mitte paha haigust külge ei hakka ja inimene edespidi terveks jääb.

Kaseurvad pandakse viina sisse - hea sisimese valu vastu.

Sammaspoole arstimine.
Haige koht piiratakse kolm korda vastupäeva pastlanõelaga ümber, siis tehakse kasetohu peale viienurgaline rist, vautadakse selle tohuga sammaspoole peale ja kui vautud on siis visetakse toht tulesse.

Haavarohuks pruugitakse. Kevade, kui kasel veiked lehepungad külles, korjatakse neid, pannakse pudelisse ja piiritust peale. Seda pannakse iga värske haava peale.

Kevadel, kui mahla saab, siis pead enne, kui jood, temaga nägu pesema, siis ei päevita nägu ära.

Sammaspooliku arstimiseks tehtakse kasetohu peale kolm viiskanda, vajutatakse kolm korda haiget kohta, siis visatakse see kasetoht tulesse.

Luu murdmist või katki minemist tuleb nii arstida. Kui jala- või käeluu katki peaks minema, siis tuleb kasetohule 7 viienurgelist risti pääle teha ja haige koht selle kasetohuga kinni mähkida. Mõne aja järel saada haigus paranema.

Kui pää valutab, tuleb kasetohu pääle kolm seitsmenurgelist risti teha ja seda valutava koha pääl hoida, siis saavat varsi terveks.

Kasemahla tarvitati peamiselt joomiseks, ka söögikeetmiseks, ja noored neiud pesid mahlaga nägusid, et suvel nägu ei pruunistuks. Suveks pandi mahla puuanumaisse hapnema. Kui jõudis heinaaeg, siis oli ta heaks karastavaks joogiks.

Haigeid silmi arstiti sel teel, et toodi mõne kase otsast tuulepesa ehk jälle õhuke kasetohu tükk, mis pirises tuule käes, ja suitsetati nendega silmi, sest arvati silmahaigused olevat saadud tuulest.

Ka pesti haigeid silmi tuliseile kasepuude sütele valatud veega.

Sügeliste arstimine.
Sügelisi võib ainult niisugusel kuul heade tagajärgedega arstida, kui kuul viis reedet on. Viis reedet järgemööda peab saunavihta tegema. Viiendal reedel tuleb saun soojaks kütta, 5 reedet valmistatud vihaga sauna minna ja ennast selle vihaga vihelda. Kui nii tehtud, kaovad varsti sügelised.

Sammaspooliku vasta.
Võetakse kasetohtu, tehakse selle tohu peale nürida raudasjaga viisnurk, vajutatakse selle viisnurgaga 3 korda sammaspoolikut ja visatakse selle peale kasetoht küdevasse ahju, kus ta lastakse ära põleda.

Jooksvahaiguse arstimine maarohtudega.
Järgneva juhatuse andis mulle isik, kes oli ennast arstinud mainit rohtudega. Tema oli saanud juhatusi paljudelt teistelt isikutelt, kes samuti olid endid arstinud. Liine Männik oli end arstinud; võib julgesti öelda, et ta oli kaunis terve juba, kuna varemalt pole ta suutnud end liigutadagi ilma teiste abita. Ainult mõned liikmed, nagu näpud, olid tal veel kõverad, mis vististi sarnaseks jäävad.
Pealt määrimiseks:
1/2 toopi petrooleumi + 5 kauna pipart + peotäis soola + 20 kop. kampari. Segu hoida soojas kohas 3 päeva, kuid kaunis palavas, keemise eest hoida.
Peale määrimist mähkida ihu ümber üheksaväe lehed.
Ööseks pannud noored kase õiepungad peale mähkmeteks.

Veiseröögatis. Kadakasuitsu teha ja kasepungadega vihelda.

Kui kõht lahti on, söödagu kasepuu sütt ja tuhka, siis jääb kinni.

Neeruhaiguste korral antakse kaseurva-teed sisse.

Jooksva - reumatismi-haiguse arstimine.
Kogu keha sipelgahapu piiritusega ära määrida, siis noorte kasepungadega, nii umbes hiirekõrvade suurused, nendega kõik ihu üleni ümbritseda ja siis lina sisse end mähkida. Kui haigus kadumisel, ilmub iga liikme luu kohale nahale valge vistrik, seda torgata nõelaga katki. Siis oldaks terve. Arstida võib oma nägemise järele, kunni terve oldaks.

Jooksvahaiguse parandab järgneva korra järele arstimine.
I vann. Kasepuu tuhast harilik libe ehk leheline valmistada, millega umbes 15 naela põldheinalehti ja -õisi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles umbes 30° soojusline vesi on. Selles vees, milles leheline ja ristikheinalehtedest segu valatud, istugu ehk külitagu inimene umbes pool tundi kõige vähem, üleni kaelast saadik vees olles.
II vann. Kasepuu tuhast tubli kangusega leheline valmistada, millega segi umbes 10 naela kuusekäbisi, 1 nael kalmujuuri ehk -lehti segi keeta. Kõik see segu valada suurde vanni ehk tõrde, milles 30° soojus vesi. Selles vees oldagu vähemalt pool tundi.
III vann. Korjata kasepuu pungad ja umbes hiirekõrva suurused, lehekeisi keeta kasepuu lehelisega, valada jälle vanni ehk tõrde, milles 30° soojus veel. Selles vees oldagu kaelani, mitte vähem kui pool tundi. Kasepuu pungi ja lehekeisi olgu umbes 10 naela.
IV vann. Sipelgaid koguda umbes 10 n. ja neid kotis keeta, siis ühes kange kasepuu lehelisega segada, vanni ehk tõrde valada, milles 30° soojus veel on. Selles vees viibigu vähemalt pool tundi üleni kaelast saadik olles. Niisuguste vannide tarvitamine olgu korduv, vaheldumisi põldheinalehtede vanniga alates ja sipelgavanniga lõpetades, iga nädal - vähemalt kolm ühesarnast, segatud vanni. Arstimine, s.o. vannide tarvitamine vältab seni, kui haigus kadunud. Kas ½ ehk aasta aega ehk mõni kuu.

Harjaseid võeti väikelapsel, siis ei pidanud vinnisid tulema näo peale. Mul ka võeti. Kas nädalane või kui vana see pidi olema. Pärmiga tehti taignasodi ja siis määriti kokku, pärast viheldi.

Ka niisugune õpetus oli, et kasekasujaga (kase oks kohati jämedam, midagi puu seest välja kasvand) kasujat vaotada, siis kaduvat ära.

Harjaste võtmine. Lapsele pandi pärmised riided selga ja viidi sauna vihtlema. Nüüd pidi nahk sile tulema.

Peakõõmamise vasta takjas (juured) ja kasemahl segamini keeta.

Maalasi höördaks vei nühidaks maaliserohudega, maalise kaselehtega, tehtaks maalise kivi tuliseks ja siis lastaks senne päält aulu villide pääle.

Luukasvjas kaub ära, kui kasepuu pahaga saab seda kohta hõerutud.

Kaseurmad viina sees on kõige parem haavarohi ("kaseurma- piiritus").

Kui kasvajad ja paised ajavad, siis vanaema tõi kasepahka ja vajutas sellega. Siis pidi terveks saama.

Ka noored kaselehed aitavad, ennem piirituses leotada, siis välja pigistada ja haavale panna.

Veiseröögats oo niisugune punane lapp, ääred punased, keskelt valged. Uiemal ajal kutsutats jälle lubjakärnad. Maakase ehk arukase käsnakorpa keeda ära, selle veega pese, siis see kaotab ära kõik sauepoolikad ja...

Kui seest valutab, siis võeti kaseleheviina. Lehed tulevad korjata siis, kui kased hiirekõrvul on, kuivatasse ja pannasse viina sisse.

Jooksvatõbe arstitakse järgmiselt. Võetakse kevadel noored kasepungad, pannakse viina sisse likku, lastakse neid seal mõni aeg liguneda. Siis võetakse iga õhtu enne magamaminemist seda viina üks napsiklaasi täis. Niikaua tuleb juua, kui tõbi kaub.

Piste küüne all on arstitav, kui kasetohu likkega saab haava määritud (likke = märg, niiske).

Kaselehed korjati alles pungalt ja leotati viina sees. See oli kondivalu ja muu alalise haiguse vasta.

Kaselehepiiritus oli ka venimise vastu.

Maikuul korjati tõrvaseid noori kaselehti, mis piirituses leotati ja pärast tarvitati värske väikse haava peale panemiseks, nt: noalõige sõrme.

Kaseleheviin siistvalu vasta. Kui kevadi lehed alles hiirekõrvul on siis korjatakse neid arukaskedelt. Vanasti olli kaseleheviina igas talus.

[Venitus]
Kaselehe teed.

[Jooksva]
Ka määritas kaseurva, kõivuurva piiritusega. Kevadel korjatud kaseurvad leotatakse piirituse sees.

Sammaspool.
Sammaspool om kerge ära arsti. Võta külm kirvesilm ja kasetoht. Kirve silma pääl põlete kasetohtu ja sedä higi tõmba pääle, tõmbat ükskord, tõmbat kaks korda ja kaob ärä. Kui on täielik sammaspool.
Ümmargune olli ja punet kui hirmus, kui hõberaha.

Kui jüripäeva öösel enne koitu 9 kaseurva võtab, neid pahema käe kaenla all 9 päeva kannab ning siis tuhaks hõerub, siis saaja selle tuhaga teist inimest oma järge panna käima.

Jooksvahaiguse vastu on kaselehevann hea.

Jaanipäeva laupäeval ehtisid talurahvad tuad kaskedega ja mehed tegid jälle jaanitule põletist.

Vanemal ajal käisid mehed ja naised koos saunas. Isegi kui mina poisike olin, käisime koos saunas. /---/ Eraldi hakati käima umbes üks inimpõlv tagasi. Lapsi hakati vihtlema, kui nad ise sauna jõudsid minna. Kui ma poisike olin, siis olin saunas vanaisa hooldada. Vanaisa tegi käed seebiga, pani nad mu abaluude alla ja ise nuusutas suuga, et abaluud hästi välja tuleks. Siis pidid kasvama hästi lahtised käed, et hea kerge saagida oleks. Nuusutamise ajal sooviti: „Kasva suureks, kasva kangeks, kasva tugevaks!“ – kõike hääd.

Kasetohiku suitsu lastakse lastele kõrvavalu puhul kõrvadesse: suitsev tohik (väike tükk) asetatakse mingisse nõusse (nt. teekannu), nii et suitsu saab juhtida valutavasse kõrva.

Sügelised määriti saunas tubakaveega kokku ja viheldi siis. Võib määrida ka petrooleumiga ja paista tule ääres sooja käes.

Hapukoor ja tuliheinajuured hapendatult määritakse pärast vihtlemist kärnadele.

Pääkõõma, korpade puhul pesti pääd kasepungade + viina keedisega.

Sammaspoolikut vajutati kasetohuga, mis pärast visati ahju, tohu põlemist ise ei tohtinud vaadata.

Sammaspoolikut vajutati 3 x kasetohuga.

Kasemahl on sammaspooliku ravimiks.

Juuksekasvu edendab kasekoore teega juuste pesemine.

Juuste mahalangemise korral on mõjuvateks vahenditeks: pesta juukseid kasemahlaga, käokannuse (Linaria vulgaris Mill.) õite, nõgese (Urtica urens L.) lehtede ja takja (Lappa major, Gaertn.) juurte teega.

Lõikehaavale pannakse kaseurva-viina kompresse (kevadel kaseurvad viina sisse).

Sisemiste valude vastu on hää vahend urva-viin, mida saadakse nii: kevadel enne kaseurbade puhkemist korjatakse kasepungad (urvad), pannakse viin pääle ja lastakse umbes 1/2 aastat seista ning rohi ongi valmis.

Arstirohtudest on tarvitatud:
Haavadest verejooksu kinnipanemise jaoks tarvitati kasetohu küljest - vastu krobi tohtu, seestpoolt küljes(t) lööb lahti õhukene tohi. Seda haavale peale panna; see võtab vere kinni. Sedaviisi olen mina oma verejooksu haavast kinni pannud.
Raiusin oma pahema jala ära. Panin seda peale ja verejooks oli kinni.

Kasest lasti kevadeti mahla ja nelipühiks toodi värskeid kaski kambri ja rehetuppa iluks. Kaselt võeti urbasi ja need pandi piirituse sisse ja väikesi kasetettesi (väikesi kasepungi - lehekesi). Sellega määriti, kui kuskilt koht valutas, ja mõned tilgad võeti sisse, kui kõht valutas. Kase vitstega peksti lapsi ja siis üteldi, et antakse tedreleiba ja kasejuustu.

Kase noori lehti liutatakse viinas, siis seda sisse võtta jooksva vastu.

Kui sauna minnakse ja kusagilt katki on, siis pannakse vihaleht peale. See vihaleht, kellega sa vihtled, siis ei lähe vihale. Tuuleroosi eli pigistakse ka senna haava peale vahel.

Silma kordtõbe suitsetadi kasetohu elvetega. Nehoke kasetohu ette õhuke kord, mis tuule käes elvetavad. Ja silmaallika veega pesti neid silmi ka, kus neid ligemal oli.

Jaanipäeva laupäeval ehtisid talurahvad tuad kaskedega ja mehed tegid jälle jaanitule põletist.

Kui kasepahaga kolm neljapäeva õhtud järgmööda kasvjaid, muhkusi, narisi ja kahepoolseid vaotab, siis peavad nad ära kaduma.

Vesi palavas ajada, tõruksesse (toobrisse) kallata ja kaseviht ja suul sisse panna. Kasevihal lasta hästi liguneda ja siis selle viiga vihelda, siis kaovad paised ära.

Kui koeranaelad on, siis kaselehed leotada soolases viis ja sinna koha piale panna.

Tedretähed. Konnakuduga määrida. Kasemahlaga määrida, mis on enne jüripäeva korjatud.

Kask. Kogu maarahvas tarvitab seda valgetüvelist ilupuud, küll arstimeina, küll tarbepuuna. Vana komme on juba, et kevadel kaskede lehteminekul tuuakse "meiusi" majadesse. Noori kaselehekesi, nn. hiirekõrvu korjatakse ja kuivatatakse, hääd teed saab mitme haiguse vastu - jooksva haigused, ohatis jne.

Põlend haavale kasekarbast keedetud vett, kanamune, lõhmuspuu koore ila. Lõhmuspuu koor tuli ära keeta, see ilane vesi.

Tuulerõuged tulid tuulest. Nende arstimiseks võeti kuiv kaseviht, mindi põhjapoolse räästa alla, võeti riidest lahti ja uhuti nii, et nahk kuum (s.o. viheldi kuiva vihaga).

[tuulerõuged] Ka aitas veel sügisel paasma puu küljest kaabitud kollane mass. See tuli ära kuivatada, puruks õõruda ja piimaga segades hapnema lasta. Selle seguga tuli saunas pääle vihtlemist ihu kokku määrida.

Sügeliste arstimine. T. Kuusik 75 a. vana, rääkis, kuidas temal õnnis ema poisikesena süüdikuid ära arstinud. Selleks võtnud ema tüki kasetohtu, keeranud selle rulli ja pannud selle tohurulli püsti raudlabida pääle ja süüdanud tohu päält otsast põlema. Seni, kui toht ligi labidani ära põlenud, kustutanud ema tule ära ja labida pääle oli kogunenud paksu pruuni vedelikku. Ema ütelnud, see om „peerupalsam“ ja määrinud sellega tema sügelevaid käsa ja muid ihuliikmeid, kust sügelenud. Olnud küll hirmus valus, kuid sügelemine kadunud ka selle järele ära.

Kasepungapiiritus teeb inimese terveks. Tuleb sisse võtta ja pealt määrida. Kevadel kasepungaid korjata, pudelisse panna ja piiritust peale valada.

Konnakude ja kasemahlaga on ka silmi pesetud punetuse ja valu korral ja puhta silma allika veega pesemine on ka aitanud.

Mõnesuguse kõrvahaiguse vastu tarvitati vihalehti. Võeti saunast viha küllest lehti, kellega oli viheldud, aeti lehed kõvasti rulli ja tehti pehmemaks, kas näriti või tambiti, ja pandi kõrva-auku.
Mõned kiitsid, et olla abi saanud.

Kaet kõrvaldatud ka järgmese rohuga. Kevadel enne ööbiku tulekut, pilves, kuid mitte uduse ilmaga korjati maa-aluseid männajuuri, suvel enne heinaaega maaroosi (maaroosiks kutsutakse ketsaste lehtedega umbes 1-1½ jala pikkust, senise õitega taime, kasvab niisketel metsanurkadel). Maarjapäeval hõeruti see (enne muidugi kuevatades) puutõrvaga ja kasemahlaga salviks. Seda segu peale pannes võtnud kae jõuluks silmalt nii, et joulujouku (vorsti) saand juba kahe silmaga süüa.

Kõht lahti, siis teelehed, koirohi ja kasekarp, neid üksikult keeta ja juua.

Kanaverd pritsiti jala sisse, siis ae [ajas] pahkluud paksuks, siis es võeta kroonu piäle. Piänikene prits õli nagu juuksekarv, pritsid kanaverd suone sisse. Mõnel jalad valtavad [valutavad] praegagi. Kaseleheurvad viina siden õlema hüvä jalarohi.

Paisid sai arstitud, inimesed tegid isi ka plaastrid. Kaseurvadest, värsked urvad, mis kevadel hakkavad, neist keetsid plaastreid ja kasekooretökust (must ja on hais ka, tökast, s.t. tökat). See aitas ka paiseid. Sellega määriti.

Kask on tigeda vaimuga ja tema vitstega laste peksmine aitab, et nad kõige kergemini koeruse maha jätavad. Teistel puil ei ole seda mõju.

Kevadeti korjati kasemahla, lasti kaljarabast läbi ja pandi siis kinniste ankrute sisse. Heinaajal oli siis nii hea jook kui vein. Kui ankrud avati, siis vahutas ja paukus. Mahla kästi enne jüripäeva juua, siis pidi hästi kosutama, Lapsed pidid veel enne kui suhu rüüpasid, mahla silmade peale panema, et siis silmad seisavad terved.

Sammaspoolikuid arstiti selle inimese süljega, kes merevett oli joonud. Teiseks oli veel sarnane sammaspooliku arstimisviis: tehti terava nõelaga kuusnurk kasetohule ja siis pidi arstitav viskama tohu tulle nii, et ta ise ei näe, millal toht hakkab põlema.

Sammaspooliku puhul tuleb võtta kasetoht, vajutada sellega sammaspoolikule, teha pääle viisnurk ja visata see siis tulle. Põlemist ei tohi haige ise vaadata, vaid peab kohe selja pöörama ja välja minema.

Veiseröögatus, sammaspool. Kasetohu pääle teha viiskanda ja see pääle panna. Või ka: veiseröögatuse pääle sülitada kolm korda ja siis teha sinna pääle sõrmega viiskand.

Maa-aluseid arstiti: a) hõberaha piirati 3 korda ümber pea, siis vaotati rahaga kolme kohta kehale, igasse kohta kolm korda. Sellelt rahalt kraabiti hõbevalget vette, pandi lisaks veel soola ja visati see vesi põhja poole maha; b) 9 kasepuusütt ja hõbevalget pandi vette ning pesti selle veega maa-aluseid.

Jooksvarohi. Võtta noori kasepuu lehepungi, kuivatada ja teha nendest teed. Iga päev juua kolm klaasitäit seda teed enne sööki homiku, lõuna ja õhtu.

Kida - sis võeti punast seda, mis kasekoorega on värvitud. Miu emal oli üü, sis võeti punane lõng sialt ja siuti 9 sõlme sisse ja sis siuti ümmer. Vat kasepuu värvib ka punases, sii kasepuu-värm pidi olema.

Kask (Betula) - hõõru kaselehti piiritusse, ja tarvitada piiritust, pungad ja lehed ka.

Kõhuusside vastu arvatud ikka kibedad rohud, näituseks reinvarre tee, viinaga, takjamahl, ka kasekoor olnud ravimiks usside vastu.

Põiehaiguse vasta peab aitama see, kui võtta kasepuu kuivatatud punge, neist teha teed ja seda teed juua.

Paistuse vastu olla väga hea nii kaua saunas vihelda kuni inimene täitsa higistama on hakanud. Kui võimalik, vihtlemise juures veel rommiviina juua.

Kärna arstimine = hapukoore ja kasepuu söepulbri seguga määrida.

Harjaseid, õigem arjaseid, võeti nii: laps määriti pärmist ja rugijahust tehtud rokaga ja viheldi siis saunas.

Roht sammaspooliku vastu. Kaduva ajal neljapäeva õhtul võta kolm kasetohtu (kooretükki), tee iga ühe pääle sõluteljega kolm viienurgelist risti ja litsu siis nende tohtudega sammaspoolikut ja viska need siis viimaks põleva ahju. Lugeda neid riste ei tohi, vaid neid peab mõttes tegema.

Sammaspooliku rohitsemiseks on üks viienurgeline rist, mida pahema käega kasetohu pääle on tehtu. Haiguse kohta tuleb sellega iga päev kolm korda vajutada. Esimene kord hommikul, teine kord lõunal ja kolmas kord õhtu.

Langetõbine saab tervest, kui see, kes langetõbe esimest kord näeb, kütab saunaahju ainult aava puudega ja vihtleb selles leilis tõbist.

Päivituse ärahoidmine. (1) Pesti ennejüripäevase konnakudega nägu. (2) Kui peale jüripäeva kaevus veel jääd oli, pesti sellega nägu. (3) Kui mahl jooksma pandi, pesti kohe esimiste tilkadega nägu.

Päivitamise vastu aitab: a) enne jüripäeva tuleb kolm korda sülitada sipelga pessä; b) enne jüripäeva mahlaga silmi (nägu) pesta.

Jooksid kõrvad, tilgutadi kaselehtedest keedetud vett kõrva ja viidi haige kõrvadega inimene ägeda (kuuma) saunaleili, kusjuures lausuti:
Maaks maagiga,
korv korvaga,
leil leiliga - teeb tervest!

Kee alla kuseb, senel on mitu ja mitu tobe külles. On toine kas noorespolves enese älä verestanud vai muidu oma värgid segamini ajanud vaoi on luhakas vai moni muu lugu.
Keige sitem on siis, kui pruut kusiku on vai naine aseme märjast tieb. Sene vasta avidab raudrohuteevee joomine, kasekooridega kubemi haudumine ja mustasestra lehtedega vihtlemine. Kui see en avida, siis kastagu iga päi oma niud (suguosad) külmavee nartsujega märjast.
Rävi eit Iilas 1883.

Varased kasepungad, viina sees hoida kaks nädalat ja sireliõied - röuma vastu sisse võtta.

Ohatus kesteldäb, punetab, vähe turssund. Hakkab tuulest ja maavihast. Ohotadi kirve peale suetsetades kasetoho higi, sedä peale määrida.

Kaselehe pungad ka [jooksja vastu]. Mõni on niiskene, et kisub iki inimese käkarasse, käed rusikas, suonejuoksja on sie, mis kokku kisub.

Kaselehe pungasid kuivatada [siesthaiguse rohi].

Vahest inimene juhtub sandist tuulest haigut saama, ükstaspuhas, kas tuulerubisi või muidu ihu läheb haigeks, siis on selle vastu keige param rohi kasehelvetega suitsetamine. Kasetüü küljest tuleb vetta neid valgeid kooreheldeid, mis tuule kää uhisevad. Nende suitsu tuleb siis haige kuha pääle lasta, siis see saab terveks.

Mineval aastal oli ühel vanainimesel jalg haige, sinine ja märg. Kui astus, jäi märg jälg järele.
Tegime leivataignast kokori, teiseltpoolt võiga. Jalg hakkas sügelema. Hoidsime öö otsa peale. Hommikul vannitasime kummelis. Siis tegime linasest riidest pintsli, pesime tõrvaseebiga. Panime linase riide jala peale, pigistasime. Siis panime värskeid kaselehti kotiga ümber jala. Õhtul jälle panime taigna peale jne. Nii massasime nädal aega. Jalg sai terveks.
Talvel saab vihta panna keeva vette, neid lehti saab kasutada. Este võib selle vee sees jalga vannitada.

Kui jala sees oli palavik, siis pandi peale kobrulehti ja kasetohu küljest õrna koort.

Kasemahlaga pea pesemine kiirendab juustekasvu ja on kasulik peanahale, kaotab kõõme.

Aurutamine vihaga, porssu
Kui külma on saanu, tehti viha-auru. Puupange sisse keev vesi, värske või kuju (= kuiv) saunaviht keeva vee sisse, istud senna pääl, tekk üle, niikauas oled sääl pääl, kui auru tuleb, ikki liigutad vihta, siis asemes ja niikauas oled teki sees, kui ära kuivad, siis kuju pesu selga. Sestsaadik, kui mina kasusi, arstiti ikki nõnda. Nüid, ku vähe midagi on - aptiiki, haigemajas, röntgenis, tää veel kus! Aga enne ju arsti ega rohtu ei olnu. Kõrva võis ka nõnda aurutada. Vihaauru lasema hakati, öeldi: teeme porssu, porssu olli ta nime.

[---] Kui käsi või jalg paistetas ja mitmel muul puhul kisti kuri veri välja. Ravitaimi enamasti leotati viinas, nagu kaseurvad, männikasvud, tedremarani juured, ei ole nimesid meeles, ühed väga sarnased pohlavartega, kasvavad metsas liivanõmmel, muruhena viisi latakas.

Kõrva-nina-kurguhaigused.
Üldise kehalise külmamise rohuks oli veriheinatee, nõnda, et veriheinad olivad ühes õitega ära kuivatatud, millest siis teed pidi tehtama ja siis joodama. Kuid kui kael oli külmetamise tagajärjel haige, siis pidi kura jala villase suka kunts kaela pääle pantama, mille tervenemise tarvist suka higist tingitud pidi olema. Ja pandi kaerakeesid rätiga ümber kaela. Muidugi olid ka selleks kuum tee ja soojad mähised hää. Ka värske kasemahla juumine oli ühtise kehalise haiguse puhul hää. See oli õiet terviseks hää jook.

Moaljad - need on sügelise-taolised märjast maast saadud haigus. Keeva vee sisse pannakse kaseoksi ja palav raudkivi. Seda auru lastakse haigele peale.

Kui peas kõõm, pesta noorte kaselehtede veega.

Haavade jaoks korjati kevadel kaskedelt hiirekõrvu ja pandi viina sisse ligunema. Teinekord ligunes see nõnda aasta otsa. See vedelik ei lasknud haavu mädanema minna.

Kui solkmed sees, anti püssirohtu sisse.
Püssirohtu tehti kase- ja paakspuu söest, salpeetrist ja väävlist.

Silmahaiguste puhul pesti silmi kase või vahtra mahlaga.

Kõrge vererõhu puhul aitab kupu või aadri laskmine ja kaseviha tee joomine.

Tiisikuse puhul joodi raudrohu teed või võeti kolm korda päevas sisse üks supilusikatäis kevadiste vaiguste kasepungade leotist mees.

Suurejõel kõhulahtisuse puhul kasutatakse lepa, kase või mõningate muude lehtpuude pungade teed.

Kasepungad kõrjeti siis, kui õlid lehte menus. Viina sies liudeti. Tarvideti rohu asemel, kui sisemine haigus lei vai venitasid.

Kasepungaid liudeti piirituse sies ja juodi, kui oli sisemine haigus vai kopsuhaigus.

Kui süda lopib, miu emäl olli, pant pudelis viina sissi palderjaani ja maranejuure ja kaselehe, siis võts säält juuri päält, et sii rahustab.

Mädanikku tuleb pesta kasekoore veega.

Haava pesti viinaga, mille sees ligunesid kaseurvad.

Kaselehe tee võtab vererõhu maha.

Lendva ja liigendivalude puhul käidi saunas ravimas, peamiselt laval, kus viheldi kasevihaga.

Külmetus- ja hingamisteede haigusi aeti samuti saunas kasevihaga välja.

Sügelised, salakoi, ekseem.
Kasetõrvast ja searasvast valmistati ravim, mida kasutati sisse hõõrudes. Andis tagajärgi.

Põiehaigused.
1. kaselehtest valmistada leotis

Gaaside rohke tekkimise puhul sooltes söödi kasepuu sütt ja joodi valgenõgese õie teed.

Silmamarjad. Kase hiirekõrvalehed pandi viina sisse. Silmalaug keerati ümber ja kasteti sellega.

Kõõm. Värsket kaselehevihta leotada vees ja selle veega pesta pead. Esimese veega pesta.

Kõht kinni. Kasekorba vett juua.

Koleera. Tagumiku alla soe vann, auruvann. Kasepuu sütt, küüslauku, koirohtu ja soola, kõik süüa järjekorras. Kaunapipra viin aitab ka.

Kõõm.
Ükskõik, mis õliga määrida pead. Kummeliteega, kaselehe veega ja takjajuure veega pesti pead.

Nõgesetõbi.
Ihu kiheles, lõi nagu nõgese kõrvetatud rakud ülesse. Seda viheldi kuuvalgel ööl kaselehe vihaga palja ihu peale.

Kui oli reuma (vanasti üteldi jooksja) ehk valutasid vanematel inimestel jalad. Siis võeti enne saunaminekut nõgesid ja pekseti valutav koht enne sauna minekut hoolega läbi ja siis kuuma leili, nii kui vähedegi kannatas, ja viheldi seda nõgestest kõrvetud kohta kasevihaga. Teine päev oli hoopis parem.

Kui oli mingisugune haav siis pandi kaselehe viina peale. Seda rohtu valmistati järgmiselt : Kevadel, kui tulid noored lehed kasele otsa (noh, üteldi kask on ju hiirekõrvul), siis korjati neid vaiguseid ja näppude külge kleepivaid lehti ja pandi pudelisse viina sisse ja olligi arstirohi käes. Seda rohtu tarvitati inimesele haava kui ka looma häda korral. Seda rohtu oli alati igas talus kodus valmis.

Kui oli kõht lahti, siis anti mustikid ja ka kasepuu sütt. Kohvi, jahu, viina jne.

Kasepungad on haavarohi. Sisse ka võtta ja haavale peale. Kui siga mu jala ära sõi, siis sai peale panna. Viina sisse pandud liguma, siis oli ilus kollane.

Sügelik. Kasepuu tökatiga määriti.

Juuste ravi. Toidupuudusest langevad juuksed ära ja naistel kuupuhastus ka kaob ära. Tean ühte sõjapõgenikku, kel oli pea juustest paljaks läinud ja kuuriided olid ka ära jäänud. Kui hakkas korralikult süüa saama, siis poole aasta pärast olid ilusad juuksed peas ja kuuriided tulid tagasi. Minu ema pesi laste päid lehelise kasepuu tuhaga. Kaselehe veega ka pesti juukseid. Ühel 24-aastasel naisel peale soojatõbe tulid juuksed peast ära. Enne olid tumedad juuksed, aga pärast kasvasid valged juuksed.

Päevitust pesti kasemahlaga.

Verd klaarib kasepunga tee, kõige urbadega korjatud; nagu klaarib silmanägemist ka.

Joo kaselehe teed, kui sul jooksvahaigus on, nõnda õpetab vanarahvatarkus, niisama korja kevadel, kui kaselehed alles pungas on, korja neid pungi, pane viina sisse, võta igal hommikul üks punnsuutäis, see on 99 haiguse vastu.

Kevadel mahlade ajal on kasemahl õige kosutav, isegi tervislik juua, kase oksad on kevadel esemesed rohelised oksad toas vaasi sees, aga hiljem kui suviste pühad tulevad, tuuakse noored kased kambritesse iluks ja lõhnaks. Kask istutatakse ilupuuks ja kasulikuks puuks. Vanaisa istutas 3 kaske kartula keldri lähedusse, et kask pidi palju vett maa seest endasse kiskuma, et siis kartula kelder seisab kuiv. Suvel, juuli-augusti kuul käisime metsas „viha lehti“ toomas s.o. sauna viha jaoks. Küll ajab toredat aroomi sauna täis, kui sa teda kerisel leotad, üks kõik kui kuivanud ka see viht on, aga ülesse leotades on aroom ehtne.

Kõrvade haiguse vastu oli kasetohu suits, juhiti kõrva. Ja soe rätik pandi ümber pea.

Venitus. Kaselehe nupud pandi viina sisse, on venimise vastu.

Venitus. Kasepungi viina sisse panna on venimise vastu.

Hambaid pesti kasepuu söega ja kriidiga.

Jooksva. Kase väikesed urvad teeks teha on jooksva vastu.

Noor kask võtta, valge koor pealt ära võtta ja rohelisest koorest teed teha ja seda juua vähja vastu. Ühel mehel oli silma all vähk ja sai terveks.

Kõrvavalu vastu lasti kasetohu suitsu kõrva.

Neeruhaigus. Seapohla teed joodi ja noore kaselehe teed.
Enne kõik lehed, õied ja juured ära kuivatada.

Verejooks ninast. Kaseleht hõõruti mahlale ja pandi ninasse.

Tõrvaseebiga ja kasemahlaga ka pesti nägu, et siis suvel ei päevitaks. Hapukoorega määriti nägu. See oli iluravi.

Neeruhaiguse korral joodi kasemahla ja noortest kasepungadest ja lehtedest keedetud teed. 25 g klaasi vee kohta kuivatatult. Ka mage piimatoit on neeruravi.

Reumat raviti maarjasõnajala mähistega ja ka kuivatatud noorte kaselehtede mähistega.

Kõhuvenituste ravi.
Tehti massaaži kätega haige koha peale, seda nimetati soonte tasumiseks, ka võeti sisse kasepungades leotatud viina ja tehti viinakompresse haige koha peale.

Värske lõikehaava peale pandi kasepungades leotatud viina.

Kõrvavalu puhul lasti kõrva kasetohu suitsu. Määriti kampariõliga ja tilgutati kõrva kampariõli.

Kollatõve vastane rohi olid kindlasti kaseurvad ja koirohi. Kaseurvad pandi üheksasse hunnikusse, igas hunnikus üheksa urbe. Urvad keedeti toobi õlle sees, anti enne sööki natuke rüübata. Või keedeti koirohu teed ja anti haigele 2-3 korda päevas poole klaasi kaupa.
Mäeuse küla Narva Jaan oli väga haige, silmavalged kollased, väljaheide valge, aga kaseurvad aitasid.

Hambavalu puhul tuli kasetohu niin ümber hamba tõmmata.

Väike tütar nagu hakkas ketutama, läks punaseks. Ämmaeit pani lepapuust pütti (3 vitsa pidi pütil peal olema) vett ja 3 tulist sütt. Kasepuu süsi pidi veel olema. Siis pesi selle veega lapse silmi ja silmad said terveks. Ühe korraga ei kadunud ära, pesi mitu korda.

Kaselehed keeta ära keevas vees, hea peapesuks, nagu vihmavesi.

Kask: v. k. Береза. L. K. Betula.
/---/ Eestimaal korjatakse kasepungasi kevadel, pannakse piirituse sisse, see on esimene haavarohi.

Jõemadalikkudes kasvavate kaskede pungad korjatakse kevadel ja keedetakse neist teed, joodakse indoarteridi, veresoonte kitsenemise vastu.

Vähjatõve rohi.
Sii om kõivu käsn, siis kasvab vana kõivu küllen, sii om sarnane kõivukoorele. Kui seda käsna ei saa, siss olla õige vana kõivu koor, mis on hästi krobeline ja paks. See käsn või koor tuleb ära kuivatada, siss tuleb häste peenikeseks tetä. Seda puru tuleb poole liitri vii pääle võtta üts supiluitsatäis. Sii tuleb hästi ära kiita ja siss seista lasta üts neli-viis tundi. Siis tuleb teda võtta kolm korda päevan üts supiluitsatäis korraga. Mõned on terveks saanud ja kiitnud, et om hea.

Kevadel kui kõivumahla (kasemahla) joodi, siis pandi kõige enne silma peale. Tol aastal silmanägemine hää. Teisel aastal paned jälle.

Kaselehe tee olla hea juua, kui on reumahaigus liikmetes. Liikmehaiguse vastu. Sipelgavannid teha ka liikmeid paremaks.
Siis olevat veel head viinapraaga vannid.
Ka sinisavi mähised olla rohuks, savi kuumutada ja soojalt haige liikme peale panna.

Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

[Kõht lahti, seestvalud.]
Ka kasepuu sütt peeneks hõõrutult.

Kasetohu tee on ka põiehaiguse vastu. Tohtu tuleb võtta päikesepoolt küljest.

Kasekorp on südamehaiguse vastu. Kasekorba teed juua.

Lepa- ja kasemähk pargib inimese maoseinasi. Seda söödi. Karjalapsed sõid seda.

Ei old sel ajal, pääle sõda, kuskilt rohtu saada, siis tehti sõja ajal kaselehelist, kasepuu tuhast. Sellega kuumas saunas pesti ja pihlakavihaga viheldi.

Tegelikult on ta tõsi, et enne jaanipäeva on vaja raavrohtusi korjata. Mina palju aastaid põdesin ostra remontiismust. Käed-jalad mul nii kõvasti valutasivad. Kohe valuga valutasivad. Ühevahe käisin juba kepiga. Käisin arstisi pidi. Ei paremust kedagi. Vanad inimesed ütlesivad mulle: „Võta enne jaani, korja peenikesi nõgeseid, vihtle nendega saunas. Kaseviht too, kui alles lehed on koguni noored ja vaigused, vihtle sellega. Mitte üks kord, vaid palju kordasi. Kaeva peene nõgeste juurikaid, keeda neist tsäiud (teed), joo teda. Saad terveks.”
Ma tegin, nagu vanad inimesed käskisid. Mu jalad ja käed enam ei valuta. Vahest ka pidul tantsin. Siis ma küsisin ema kääst: „Mikspärast just enne jaani peab vihtasi tegema. Arstirohtusi korjama. Eks seda võiks ka peale jaani teha?“
„Võib küll,“ vastas ema. No aga enne jaani raavrohi hoiab kõik raavaine oma sees. Peale jaani lilled ja rohi läheb juba vanaks. Hakkab kuivama. Kõdunema. Ühiselt kuivad ja kaob taime seest kõige tarviline rohi ära. Iga raavtaimes hoiab oma sees üheksat sorti vitamiini, mis taime kuivamise aegu kaotab oma jõu.
Kask enne jaani on vaigune. See on inimesele rohuks. Peale jaani kasevaik kaob ära, osast kuivab ja kõduneb kase küllest ära. Putukad ja sipelgad imevad ta oma sisse. /---/

/---/ Kasemähka sööjakse, ta on tulus ja rohuks. Enne jaanipäeva tehtud vihad on rohuks. Tema lehtede ja okste seest sipelgad, sitikad, putukad, mesilased ja teised parasiidid pole veel raavaineid ära imend.

200 g täiesti puhast, ilma kooreta ja kõigeta, kasepuu tuhka keeta emailnõus 6 l vees, lasta selgida ja valada õhukindlasse pudelisse. Hoida nädal või 10 päeva laagerdamas ja siis hakata võtma kolm kord päevas dessertlusikas poole klaasitäie mahlaga või kui pole, siis kefiiriga. Hästi läbi segada, siis võtab leelise mõju ära.
See on närvide vastu ja sisehaiguste vastu, mao ja maksa ja. Meie pool on see levinud, kaks inimest on saanud terveks. Kohe hästi saavad magada ja. Mina ühele tegin seda tuhka, siis kõik mees kraapis traatharjaga pliidialuse puhtaks. 4-5 ämbrit läks puid - heast puust tuleb vähe tuhka ja ta on ju kole kerge.

Juuste pesemises tii takjavett. Kuivatet takjajuure ärä ja keedät sedä vett ja selle viige peset ja tiip juusse iluses.
Ja nõgeseõie. Piat kuivateme, et päikest ei näe, mitte päikse käen ei tohi kuivate.
Ja kase viha leotet. Panet keevä vii sisse ja leotet ja kangesti hää lõhn om, juusse tiip libeves.

Mauhaavade vasta on hea teeäärsed lehed (teelehed), osjad, üks muskatpähkel ja kasepungasi, pane pudelisse, vala peale pool liitrit 40 kraadi kanget viina. Võta sisse kolm korda päevas enne sööki 30 tilka korraga.

Kui jalad valutavad vanematel inimestel, siis on kaselehe tee hea juua. Kaselehtede peale panna keev vesi ja hoida. Jahtunult juua.

Arstimisi:
Haavale pandi linane lapp ümber ja siis valati kaseurva viina peale. Kaseurva viina saadi, kui kaseurbadele valati viin peale ja siis soojendati.

Kaseurva viina võeti kõhuvalu korral ka.

Kui juhtusid end ära lööma ja nahk marraskil või haav, pandi kuusevaiku kaselehe peale ja see haavale.

Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

Kasepungad jälle haigele kõhule ja siedimisele hiad.

Kasemahlaga pesti silmi ja pead.

[Maarohtudest.]
Kõigi nende maarohtudega arstimise juures peeti ka väikselt kunsti. Kadakaoksi lõigati ainult vanas kuus ja iga kadaka küljest ainult kolm oksa põhjapoolt küljest, kokku üheksa oksa ühe viha jaoks. Ka kaseoksad vihtade jaoks toodi vanas kuus.

Paistetust määriti või, rasva ja hapukoorega. Pandi kaselehti ja teelehti peale.

Ma ole kasemahla palju ära joonu. Üts neli kuni katessa pange. Tolle pääle mul ole ka parem, käte ja pea värisemise võtt vähembas. Mul naabril, tollel on viiepangelisi pudeleid ja kässe: „Leib on marlikotiga sehen, siis ta lätt hapnas, võid mitu korda ära võtta ja panna jälle, siis lätt ilusahe hapnas.“ Mõne laseva ilma leivata, siis tükis halvas minema. Siis pane suhkurt kõvasti sisse joomise ajal, ta on jo hapu. Vanast ajast on see kasemahla joomine ollu.

Mustasõstra urvakesi panna viina sisse ja ka kaseurvakesi - saab hea rohi. Kui kondid, liigesed valutavad, siis võtad õhtul sisse lonksu ja hommikul on kohe paremb.

Kase noored pungad, see on jällegi tõstmise vastu, kõhtu lööb valu sisse. Pungad viina sisse, võtad lusikatäie. Lihtsalt venituse vastu. Need on need noored pungad, kuivata ära ja leota neid viina sees. Isiklikult tundsin küll, et see oli hea. Heinakaarel olin. Tund aega olin sängis ja läks üle.

Kaselehti jälle - köhale olevat hea.

Kasekoore tee kõhule ja vähja vastu.

Kase tillukeste lehtede (hiirekõrvad) vann reumarohi.

Kasepunga viinaga tuli reumahaigeid liigeseid määrida, parandas hästi, valu kadus.

Jooksva vastu kasutati kasepungade viinaleotist.

Kui jalad higistasid, kasutati värskete kaselehtede leotist, aga ka tammekoore keedist.

Vähki saab terveks arstida, on haiguse algus, siis saab. Rego Aliidel oli niisuke valge, justku kasvaks miski. Mäda ei tulnd, ära ei kadund. Läks apteekri käest küsima nõu. Apteeker andas kasepunga vett piale panna. Seda panivad piale. Aga siis meie Alma hakkas ise rohtu kietama, kietas kumelid ja põldosjaid, viis minutit kietas. Jahutas selle kiedusse ära, selle sisse torkas haige käe, hoidas sies, ma ei tia, kui kaua. Ninda tegivad kolm päeva. Siis pullistas selle haige kuha käe pial ülesse kõrgele ninda. Kui siis teine (Alma vist) krahmas sest pullistusest korraga välja. Oli niisuke haruline kasvaja, üeksma haaraga oli, nigu ma mäletan. Käsi sai tervest, mõjale ka ei hakkand kasvama.

Kasepungadest ja nuortest kaselehtedest saab ka kietada hiad põletusekiedist. Kaselehed kõlbavad enne jaanipäeva, pääle jaani enam ei lähe.
Saunavihad piab ka tegema enne jaanipäeva. Sie on ikke enne vana jaanipäeva.
Põletatud kohale pannasse kasepunga kiedust piale.

Haavad, mis tekkisid lõike, kukkumise või mõnel muul kombel tekkimise tagajärjel. Vere sulgemiseks tarvitati kasepunga ja paplipunga piiritust. See ravim tehti kase- ja paplipungadest, mida kevadel korjati, siis kui kase ja papli noor leht hakkas lagedale tulema, need pungad olivad vaigused. Kuivatati ära ja leotati piirituse sees, kallati kohe värske haava peale, seoti kõvasti kinni. Iidsel ajal oli tarvitatud vere sulgemiseks ämblikuvõrku, ei kardetud, et see mustust võib haava viia. Ka pandi haavale teeleht verejooksu sulgemiseks.

Liigeste ja soonte haigused.
Kui jalad olid haiged, pandi jalgadele ümber kaskede noored lehed ja seoti kõvasti kinni. Tehti ka kõrvenõgeste ja männikasvude vanne.

/---/ Kui metsas olles kätt veristati, siis urineeriti peale, otsiti sulavaiku ja määriti haav sellega ära ning kasetohu pealt võeti õhuke kile ja kaeti sellega vaiguga määritud haav, kui muud sidumismaterjali ei olnud ja haav polnud mitte suur. /---/

[Haudumine] /---/ Heinamaal olles pandi varvaste vahele, ja seda eriti ööseks, puhtaid kase ja krooklehti.

Tedretähed.
/---/ Kevadel, kui juba on kasekedel jooksul mahl, siis peab kohe esimese mahlaga pesema neid tedretähti. Enne küll juua mahlanõust ei tohi, enne peab pesema üle tedretähed, muidu ei ole abi. /---/

Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

Sammaspoolik.
Sammaspoolik on nahahaigus. Selle haiguse puhul kõõmendab nahk, olgu näus või kätel, ja sügeleb ka. See haigus arvatakse olevat maast hakanud inimesele. /---/
Sammaspoolikute hävitamiseks keedetakse maarohtude teed ja siis nendega pestakse. Selleks teeks kõlbavad kaselehed, liivatee, toomingakoortest, paakspuu koortest ja takjajuurtest keedetud tee. Nendega peab pesema. Mõni tarvitas tinti kohe sammaspooliku määrimiseks. Ja maavitsa marjade mahlaga määrimine ka olevat selle parandaja. Maavitsa marjad on niisuguse suuruse ja värviga ka kui pohlamarjadki. Aga need kasvavad enamuses alati raiestikudel, metsaäärtel, aga ka kodu heinakoplitest võib neid vahest leida. Maavits on pikkade ja peente vartega, lehed aga on päris ümmargused ja tumerohelise. Marjad valmivad sügisepoole suvel. Mõned kasutavad ka veel sammaspooliku ravimiks üheksavägise teed. Seda teed võib panna peale ka kompressidena. Üheksavägine on poole meetri kõrgune taim, kasvab peamiselt prügihunnikute ja varemete lähedal, ka vanades kruusaaukudes. Õied on taimel helekollased.

Ka kasepunga teed tarvitati juba minu lapsepõlves mitme haiguse vastu. Kask pidi nii pooliti lehis olema, nii et lehed alles ilmuvad pungadest. Pärast hakkasid ka arstid seda soovitama ja apteegid müüma.

Kasepungad on neerurohi.

Mu isal oli krooniline bronhiit. Ta jõi kaseseemne teed, põdrasambla teed, mett piimaga. Köha vähenes. Hingata oli kergem.

Naised joovad valgete voolu vastu kaseseemne teed.

Gaasid.
Gaaside vastu söödi kasepuu sütt ja joodi köömliteed.

Värskele haavale oli kõige parem rohi kasepunga-viinaleotis vahekorras 1:1. Värskele haavale raputati vahel ka ahjulõõrist võetud tahma.

Et juuksed peas püsiksid, pesti pead saunaviha leotisega. Et juus oleks hästi pehme ja läigiks, pesid naised pead kasemahlaga.

Liigesehaigused.
Saun, kadakaviht. Kuuseokka, heinapebre, rabaturba kuumad vannid või mähised.
Õhtul määrida kasepungad piirituses või mädarõigas piirituses.
Müügil oli „tiipsurohi“ – joodi ja parafiini sisaldav määre – kuumalt. Oli kange vedelik, lubati tõmmata pilpaga ühekordselt kriipse (valmistatakse apteegis praegugi).
Tarvitati ka dr. Kreutzwaldi õpetust: külm kompress sooja katte alla higistamiseni.
Liigesehaiguste all kannatajail oli välisõhus viibides kasulik ihuloleval külmal (verevaesel) kohal või valutavalt kohal pidada lambanaha tükki villaga sissepoole. Ka võis olla mitmekordne villane sall. Toas aga ära võtta, s.t. mitte hellitada.
Olen näinud reuma leevendamiseks villast aluspesu (Tarvastu); arvan, polnud praktiline, hellitusoht suurem.

Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.

Kõrvavalu. Kõrvavalu korral lasta kõrva kasetohu suitsu ja hoida sooja peal. /---/

Põie- ja neeruhädade puhul pidi kaseurbi sööma ja õige varjasist kaselehtedest teed jooma. Lehed (vihad) pidi jälle kindla kaane all keetma.

Liigeste ja soonte haigusi on ravitud saunas, hõõrudes haiget kohta soolaga ning peale hõõrumist vihelda. Seda kõneles mulle Tartu linnas sündinud ja kasvanud Erna Reni, kes elab praegu Tartus Tähe tänav 51-1 ja on 71 a. vana. Mul tuli meelde, et kui elasin Tallinnas 1923. aastal, kirjutas kodunt mulle ema, et tal on jalg väga haige ega saa liikudagi. Siis õpetas mulle keegi vanem daam, kes oli elanud Peterburis, et tuleb minna sauna värske kasevihaga, võtta kaasa mett ja soola, määrida haiget kohta meega ja hõõruda soolaga ning siis seda paika vihelda värske kasevihaga. Kirjutasin sellest emale. Ema oli nii teinud ja sai terveks.

Kaseurvakesi korjati ja pandi pudelisse, viin pääle ja sai väga hää kõhuvalurohi.

Sammaspoolele sammaspoolehein oli ja kasetoht võeti. Üks vanainimene oli, õpetas. Tehti viiskanda kasekoorele peale ja tagaskätt põlevasse ahju visata. Nii kui ahju visassid, nii pidid kohe välja joosma ja kõvasti karjusid: „Sammaspoole küla põleb!“, nii et sa seda raginat ei kuule. Siis pidid ära kaduma.

Inimene peab kõhulahtisuse puhul sööma veidi pruuni kasekoort.

Kasemahlaga pestakse pead peakõõma puhul.

Kaselehe vannid on head jooksvahaigetele.

Mehe ema toond kaselehed mõtsast ja pand kaselehtede sisse mehe magama. Tal oli verine kõhutüüfus. Venemaalt tuli. Kas need kaselehed siis kiskusid välja midagi või.

Nägu pestakse konnakudega, siis ei tule vistrikke. Ka kasemahlaga võib pesta.

Kasemahlaga tuli silmi pesta, nahk muutus ilusaks ja silmad suuremaks.

Kaselehed viina sees on venituse vastu ja siis ka, kui kõht muidu valutab.

Mõnel pool soovitatud - inimestele - haigele silmale kasemahla kompressi. (Rohkem küll pesti kasemahlaga pead, et juuksed oleksid pehmed ja läigiks.)

Kasemahlaga pesti silmi, pidi silmadele hea olema.

Rähmatsid ja mädatsid silmi pesti kasemahlaga.

Nihuksed maa-alused olid. Punaseid täppe läksid täis, kui maa peal istusid või lamasid. Siis tehti nõgesevanni ja kaselehe vanni.

/---/ Kopsurohi on maateedest ka: kopsurohi, kask on väga hea ja muidugi pärnaõied.

Kodanlikul ajal nägin Pati alevis Tali vallas meest, kes lõikehaavale ei pannud muud peale, kui kuskilt kasetohu vahekihist paberõhukese toore tohu kihiga sidus sõrme kinni. Tema meelest pidi see väga hästi parandama.

Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.

Kõrvavalu puhul minu lapsepõlves lasti vist kasetohiku suitsu kõrva ja arvati, et vaik on kõrvas kõvaks läinud ja teeb valu. Sellejaoks lasti pisikese kummiballooniga keedetud leiget vett kõrva. Kuid mina olin enne kooliminekut, ka koolis kuni 13.-14. eluaastani, hädas. Ükskord väga suure valu puhul tädi läks metsa, tõi kaenlatäie tavalisi põõsassõnajalgu (lehti) ja käskis voodis kõrva peale panna. Neil olid juba valminud eosed lehepöörde all. Umbes 15 minutit magasin nende peal ja see valu andis tagasi; kuni 62 aasta vanuseni ei ole kõrvad kordagi valutanud.

Kõrvavalu puhul kaseurva tee või sibulamahla.

Nägu pesti ilu pärast kevadeti kasemahlaga.

Kaselehe tee on kangesti hea seedimisele. Need peavad noored kaselehed olema, mai või juuni omad, vanemad ei kõlvanud.

Mul oli lapsest pärast, 9-aastaselt hakkas liikmejooksev. Viis nädalat oli nii, et ema ei saand mind sülega ka tõsta. Haapsalu turul oli üks naine. See õpetas, et kraabi värskeid tooreid kaselehta ja mässi sinna sisse. Ja ema tõigi iga õhtu korvitäie ja mõtle, mu paistetus andis järgi ja saingi terveks.

Leida ämm jäi halvatusest jalutuks ja kõnevõimetuks. Kevadel, kui kased olid hiirekõrvul, korjati kartulikorvitäis või pisut rohkem kaselehti ja urbi, kallati toobri, kolm-neli ämbritäit sooja vett peale, segati mõlaga hästi läbi. Seejärel tõsteti haige jalgupidi toobrisse, umbes pool tundi või rohkem, korrati kolmel päeval ja ämmal olid jalad all. Rääkis ka, kuid igast sõnast ei saanud hästi aru. Väärt ravi.

Ise olen liigestehaiguse vastu kasutanud kaselehe teed ja paar korda (üks kuu aega) riisi ravikuuri.

Nõgese ja kase noori võsusi, lehti salatina ja talveks kuivatud, head teena igasugu südamehäire puhul. Ja saunas on ka hea vihelda nõgese- ja kadakavihtega.

Haavale ema korjas noori kaselehti ja pani viina sisse, leutas. See oli esimene haavarohi.

Ravimtaimedest peeti siin vanasti lugu. Koguti kalmusejuurt, kasepungi, tedremarana juurt, männikasvusid.

Kaselehti panevad vie sisse ja siis sellega pesevad pead. Tulise vie valavad kaselehtede peale.
Nõgestega ka, nõgeseviega. Madalad valged õied on nõgestel, ei ole nied pikad nõgesed.

Kui veke laps on, ei tohi kamelivee tiega pessa, et ihupuhastust kinni paneb. Mõned pesevad nisu kliidega, nied jälle panevad kinni. Nied piavad ära olema. Ihupuhastused on piened vistrikud. Tulevad kolmandamal või neilandamal pääval. Põleta kasepuu ära, siis nied süed vette, ja siis pese. Enne tulevad süed välla kurnata. Ia on kui õberaha kua vette panna.

Kasepungast tehti ravimeid, pandi viina sisse ja anti lastele, kui kõht valutas.

Kui veikelastel jääb kusi kinni, siis anti kasepunga vett.

Jälle räägivad - kaselehed on väga head. Mis veiksed on kevadel - palju haiguse vasta.

Tuulest tuleb tuulerõuged, ajavad punased ülesse. Siis minu ema-kadunukene oli, tema tegi, kolmeaastane kaseviht. Tegid enda pallaks, võtsid midagi ümber ja selle kuiva vihaga vihtlesid ja teine päev oligi ihu puhas.

Mõned joovad kolmeaastasi kasevihtu, siis ka kollatõbe vastu joovad.

Kaselehe tie on palaviku vasta.

Tal olid need heinad korjatud, kasepungadele on viin peale kallatud - nagu nastoika. Vot Riti Leeni, ta oli igavene joodik, viinapudel pidi padja all olema, selle kätte nii ruttu sureski. Too käis tädi Alviine pool: et anna kasvõi pungade pealt! (See on ka rohi kui on желудок või sees valu.)

Kaselehest saab head rohtu. Viina sees leotati, et siis on hea haavarohi ja mitme asjale kohe. Viina sisse peab ta panema just siis, kui ta pungas on, samuti nagu värvimisega.

Tammekuored, kasekuored. Kui kõhud lahti, hea nii loomadele kui inimestele. Palju aitab.

Kasevõsud. Kui on haav või torganud kuidagi või jalg on paistes, siis aitavad kasevõsud. Meil olid ehitustöölised. Mul oli jalg paistes. Need käskisid minna metsa, kus on kasekänd talvel maha võetud kasest. Käskisid neid kasevõsusid jala peale panna. Võttis küll paistetuse ära.

Ravimtaimi.
Kui paned haavale kasepunga piiritust peale, mädanema ei lähe.

Kaseurvad korjati, kui nad nii rohelised alles olid. Piirituse sees leotati, siis seda pandi haava peale. Kaselehe teed juuasse jooksva vastu.

Jõgeva pool olli, see arstis kohe maarohtudega. Kasepunga teed käskis juua.

Maali käis arsti juures. Oli väga haige. Arst ütles, et tule kahe kuu pärast tagasi. Siis oleks ta juba surnud olnud, tal oli vähk. Ta tegi ise rohtu, teiste käest kuulis, jõi seda. Kahe kuu pärast oli juba terve. Arst küsis omale ka selle rohu retsepti, aga Maali ei andnud. „Te olete ise arst ja peate ise rohtusid teadma.“ Vähja vastu aitab ainult üks rohi. Tuleb võtta küüslauku, üks lusikatäis kaseurbasid, türgikaunu, koirohu tilku, üks lusikatäis salpeetrit. Need tulevad kõik lõigata ja panna 56-kraadise viina sisse. Nädal aega tuleb hoida soojas kohas. Ära kurnata. Pool tundi enne sööki juua. Siis jälle kohe teine pudel, see ka ära juua. Siis saab terveks.

Meil oli ravimiks - piirituse hulka hiirekõrvul kasepungad. Kuivatati ära. Kasepunga piirituseks kutsuti. Pandi värske haava peale, see kohe küpsetas haava.

Kaseurvad nopitakse ja pannakse viina sisse. Sellega kastetakse haavu ja saab terveks.

Mul kange reuma ristluude sees. Ma peangi ennast taimedega tohterdama hakkama. Kasepunga veega. Tuleb kange kasepunga vesi teha ja sellega võib määrida või peale panna. Noori kasepungasid võib peale panna. Noored lehed, need on sama head. Seal, kus on haigus, sinna kohta tuleb panna peale ja siis kinni mässida ja ongi hea ravim.
Mul on ravimtaimedest üks raamat, kus kõik väljaandja nimi on seal peal ja siis on kõik pildid seal juures, mismoodi ta välja näeb ja kuskohas ta kasvab ja mis ajal ta õitseb ja kuidas teda tarvitakse siis ja mis haiguste vastu.
Aga ei mina pole neid veel tarvitand. Ma pole arsti juures käind ega metsarohtudega määrind.
Ja nüüd ma lugesin seda... Leidsin selle raamatu üles - tead võibolla, vanasti üks kuulus tohter Kreuzwald oli - selle „Kodutohtri“ leidsin üles. Meie papal oli see varutud, kui ta noor oli. Nüüd on paljas närakas, aga ma leidsin selle üles ja seal oli ka, ma lugesin seda ravitsemist. Kõik oli reuma nime all. Kontisi see ei puudu, et on nii, et kõik need kondi välimised ja liikmed ja kõõlused, mis konte ja liikmeid koos hoidvad, et on nende sees ja liikmete jämenemine on kolmel vormil. Üks on siis see üldine reuma, aga teine vorm on puusavalu nime all ja teine on siis jälle ristluuvalu nime all, seda öeldakse lendva, või nagu pärast öeldi, issias. Nii kaua, kui varvaste sisse välja lööb. Aga ristluuvalu on siis lendva. Ja ikka kasepungasid tuleb panna.

Kasekasvudega on muljutud, kui inimesel ka midagi kasvama hakkab.

Doktor Pilv ravis kaselehe teega. Enne jaanipäeva koguda.

Kaseurvad ja kaeraõled - niisugust vanni tehti neuralgia, närvivalude vastu.

Kaseviht pandi kuuma vette. Selle veega loputati. See tegi juuksed pehmeks.

Kasekuore vett ka kiedetasse köha vastu. Kuored pannakse vette ja kiedetasse.

Haigus.
Vanasti olid haigused väga rasked. No lemm (kollatõbi), see vöttas kollaseks; süülis (sügelised) oli see, kui suured villid löid ihu pääle, no määriti küll, ega need rambad muidu ää läind; soehaiguse (tüüfus) ajal isegi juuksed tulid ää; reima, see oli tulusam, see vöttis jalad isegi ää. Törvavett ja kasekarba vett tarviti, aga kes siis arsti juures käis. Pandi patta ja keedeti. Roosisönu tunti ka, siis ikka kasutati, tindiliiats pandi paberi peale. Rohud olid ikka vörtsik (hapuoblikas), sinine ätses (rukkilill), emanöges (piimanõges), selle valged öied on jo naiste rohud.

[kõiv] Kaselehe tee kiirendab neerude tegevust.

Kask: hiirekõrvus okstele piiritust peale kallata ja segu jooksva vastu

Arstirohuks.
Kase noored lehed asetatakse ka piiritusse ja tarvitatakse nii välistpoole määrimiseks kui ka sissevõtmiseks, eriti hää rinnatiismuse vastu.

[Arstirohuks:]
Kask (urvad).

Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Jooksva vastu - sootubakas ja kaseurva tee.

Kask (Betula alba L). Tee on kõhukrampide vastu.

Kask (Betula alba L). Tee on kõhukrampide vastu ja hää haavarohi.

[Kask (Betula alba L).] Kasemahlaga pääd pestes hakkavad juuksed hästi kasvama.

[Arstirohuks.]
Kase noored lehed + piiritus.

Kirjutan taimedest ja puudest nii palju, kui ma tean, mis lapsepõlves vanematelt inimestelt kuulsin ja õppisin tundma, mõned üksikud taimed.
Kask oli kõige tähtsam puu, ta suvel õli ilus ja kasest sai mitmesugusid ravimid. Üleannetud lapsed said kasejuustu ja lepaleiba. Sellega rohitseti kangus välja ja pandi sõna kuulma. Kevade kõigepealt sai kasepuust mahla, see õli hea tervisejook.

Kevade korjati kasepungasid ja pandi viina vai piirituse sisse likku. Pungadest sai head haavarohtu, kui viina sees ära ligunesid. Siis pandi seda viina haava peale ja mõned panid kua napsutamise aeg viina hulka, kiideti, et palju parem kui paljas viin.

Korjati kua kaselehti enne juanipäeva, kaselehe teed tehti ja joodi kolm tassitäit päevas põiehaiguse vasta, kellel põiehaigus õli.

Kasetohu tükikesega tehti uhatuse peale viiskand × ja siis pandi see tohutükike mua sisse mädanema. Sellega kadus siis uhatus ära, kui õli see tohutükike mäda, siis oli kua uhatus kadunud.

/---/ Kasepungi ja õige noori, alles puhkenuid lehti korjati ja pandi viina sisse; seal pungad puhkesid ja neist ligunes vaigune ollus viina sisse. Seda tarvitati rohuks.

Kask - kaselehed on ka viina sees venituse vastu vai kui muidu kõht valutab.

Arukask [Betula pendula]. Oksad vanemast puust ja noorest võsust.
/---/ Arukaske (nende oksi) tarvitatakse vihtadeks; sookasest vihad ei kõlba - nende lehed lähevad libedaks.
Arstirohuks tarvitatakse kaselehti (kummad paremad, kas aru- või sookase lehed, ei tea). Nendest kuivatatult kanget teed keeta ja juua, aitavat rinnahaiguse (tiisikuse) paranemiseks.

Kaselehed [Betula]. Korjata, kui nad alles hiirekõrvul, viina sees leotada - hoiavad haava mädanemise eest; jooksvale (kas määrida?).

Kaselehe veega, kui need parajasti lahti löönud on (kevadel), pestakse pead, kui see kõhmas on. See pidada kõhma ära kautama (vist muidugi keedetud veega).

Kask (Betula verrucosa). Soe kaselehe keedise vann jooksvahaiguse vastu.

Kask. Põhja poolt küljest võetud koorelibled ja tuuleaga keeta. Sellega pesta maa-alusi ja haigeid silmi.

Kask. Tippude (pungade) tee jooksva vastu ja viin haavale.

Kask. Lehetee külma vastu. Koorest park ja punutud vakad. Tökat. Lehed annavad kollast värvi. Mähk. Mahl - taariks, joogiks.
Maarjakask - vöödilise süüga.

Kask - kasõ.
Kihnus ainult arukask. Enne jüripäeva korjatud urvad viinas mitme haiguse vastu. Koor pargiks. Kasekoore puru on pandud leivajatkuks jahusse (R. Vambola - pärit Häädemeestelt).

Kask - kasõ. Kasepunga viin haavadele rohuks.

Kask - kasõ. Kase kuivatatud koore - korba - jahu veega kõhulahtisuse vastu.
Oksi ja vähemaid puid tuuakse kevadel tuppa „haesuks“. Jaanipäeval tõmmatakse neid ka laevamasti.

Kask - kasõ. Oksad saunavihtadeks, „urvaplaastriks“. Tarvitatakse mahla värskelt joogiks. Eraldatakse: muakask - õrnade lehtedega, suõkask - paksude ümmarguste lehtedega.

Kaseurvad kuivatati, hõõruti peeneks, pandi piirituse sisse, kurnati läbi ja seda vedelikku (joodi) pandi haava pääle.

Jooksjahaiguse arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: jaanipäeva-aegsetest saarelehtedest hummuses keedetud teed, sookaelte ja noorte kaselehtede teed; jooksjalitritest teed (arvatavasti litrihein).

Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: upspuu juuri (seestvalul), /---/ palderjanijuurte ja kaselehtedega tehtud viina (seestvalule), kuuma kaera kompresse (seestvalule).

Samuti ka noorte kaselehtede ja niinepuu õite teed [jooksvahaiguse vastu].

Isegi raskema haiguse vastu leidsid nad rohtu, näiteks valmistati pihlakaõitest teed, lisati juurde kangemat vedelikku nagu viina ehk piiritust ja segati tulise kasemahlaga. See segatis andis haigele jõudu ja kosutust. Tiisikusehaige inimesele oli ta iseäranis hää.

Ehmatuse ja rabanduse vastu tarvitati hõõguva kasepuu söe vett, milles vanne võtta, peale selle veel palderjaanijuurte teed.

Kask - hõõru kaselehti piirituse sisse likku ja tarvita piiritust; pungad ja lehed.

Kasekoore tõrv veega segamini tiisikuse vastu.

Kasemähka keetes saadakse tee, mida juuakse kõhu mitte korrasoleku puhul.

Kaselehed. Värviti vanaste - tegi riide kollaseks. Lisaaineid juurde ei pandud. Kaselehe vann olevat abi kondihaiguse vastu.

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Kaseurvad.

Kase hiirekõrvu leotati piirituses, mida anti tiisikushaigetele.

Kaselehed. Kasevõsa lehed, mis kännust kasvavad, pannakse paisete ja haavade pääle. Pihla- ja maripuu lehed niisama.

Kaselehti tarvitati viina hulgas siis, kui seest ära venitatud.

Kasekoort kuivatatult tarvitatakse seest kinni panemise vastu.

Haava vastu tarvitati kaselehti.

Kaseurbi piirituses leotades tarvitatakse köha ja rematismuse vastu.

Noored kasepungad leotatud piirituse sees tõid abi haavadele, mis peale valades verejooksu kinni panid.

Ka kaselehti tarvitati kuumuse võtmiseks.

Noored kaselehed seotult linase riidega paistetuse pääl kaotavad selle.

Kuuse ehk kase koored ja kasvud korjatakse, keedetakse vees. Tekib vaigune vesi, mida soovitatakse kopsuhaigetele. Kopsuhaigeile soovitakse viibida okasmetsades, kus on puhas vaigulõhnaline õhk, mis on tervisele väga kasulik.

Kask /---/ Betula alba (Familie Betulineäe). Kasetõrv olevat viinaga tiisikusehaiguse vastu hea.

Sammaspoolikut arstitakse siin järgmiselt. Tuleb kasetohk võtta, millele tuleb peale teha juudi rist: [teksti vahel joonis] Selline kasetohk tuleb hoida natuke aega sammaspoolikul ja siis heidetakse põlevasse ahju. See ristiga tohik aitab ka valu vastu. Näiteks kõhuvalu kaob kohe, kui seda tahku kõhu valutaval kohal hoida.

Kui vanasti kurk haige oli ja räägi ei saan, siis vaotati kasepahaga ja keedeti tangupudru, pandi palju rasva sisse, sellega aidati nii kaua, kui terves sai.

Kaselehed. Noored kaselehed („hiirekõrvad“) viina sees rohuks seest valu vastu (kui rindade alt venind).

Kaseurbi pandi viina sisse - venimise vastu.

Kasepungad - südamekloppimise vastu.

Viina sees leotatud kaseurvad on viinaga sisse võttes kasulikud sisemiste valude vastu. Ka on sama lahus hää päält määrimiseks.

Noored kaselehed seotult linase riidega paistetuse pääle kaotavad selle.

Kaseurbad - Kaseurbi kuivatatakse, pannakse viina sisse ja juuakse kõhuhaiguse puhul.

Rimmotiismus. Tarvitatakse noori kaselehti.

Kaseurvad. Tarvitatakse kaseurbe viina sees haava arstimiseks.

Kaseurbad. Kaseurbad kuivatatakse ära ja pannakse viina sisse ja juuakse, kui köha on.

Kaseurvad jooksva vastu ja ka noored kaselehed, nendega arstitakse haiget kohta.

Kaselehe vanni tehakse haigetele.

Kaselehed on jooksva vastu.

Kaseurvad jooksva vastu.

Kaselehe tuhka panna kotiga selga, siis kaob jooksev ära.

Kaselehe vann köha vastu.

Kasekoore vesi on kaelahaiguse vastu.

Kase ihukoorest saab teed tehtud, kui kõht lahti on.

Kirpusid kaotada on kõige parem vanakuu lõpikul, just kuuriivamise ajal. Siis kaseokstest veike vitsakimp teha ning seega magamiseasemid üle pühkida ja ka põrandid võida kimbuga tõmmata. Kaduda siis kirpud.

Kasekoorest valmistati viiske, luisutuppeid, märsse ja mitmesuguseid torbikuid. Kasekoorest aeti ka tõrva, millega pastlaid määriti. Puhast kasekoore vaiku (tõrva) tarvitati ka mitmekesiste sisemiste haiguste vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohud:
Toominga-, saare-, kasepungad (teena ja vannidena).

Noorte kaselehtede vann on hea arstirohi jooksvale.

Kaselehtede vann - jooksva vastu.

Kasemähk - haava peale.

Kasekoor - kõhurohi.

Hallihaiguse kautamiseks määritud haiget viina ja täitega (tökatiga, mis segatud). Ka viheldud parsil kadaka, kase ja 9 puu vihaga. Hallihaigust on mitut moodi rohitsetud. Kellest terveks saadud, seda ei teatud, sest haigusesse surijaid olnud liiga vähe.

Kaselehtede vann - jooksva vastu.

Kasemähk - haava peale.

Kasekoor - kõhurohi.

Kasepungad jooksvahaiguste vastu. Sipelga vannid jooksvahaiguse vastu.

Kasulikuks haavade määrimiseks tarvitatakse kaselehe ja kasepungade piiritust.

Noorte kaskede lehtedest saab väga hääd jooksvarohtu.

Haavade määrimiseks tarvitati kaselehe piiritust. Selle koosseis on noore kase pungad ja piiritus.

Noored kaselehe pungad tiisikuse vastu.

Kui varbavahed haudunud on, siis pandakse männitõrva pääle. Mõned panevad männitõrvavett pääle. Mõned määrivad ka kasetohust põletatud tökatiga ära. Mõned ka määrivad jälle selle kasetohust põletatud tökati veega, aga kõigi ihu ei kannata selle kasetohutökati ja tökativeega määrida - siis läheb halvaks. Mõned mässivad õhtul enne magamaheitmist, tõrvasid sanglepalehti ümber, ka see aitab.

Kasepungad: tarvitati teena köha vastu.

Noored vaigused kaselehed (Betula) piirituses leotatult pääle määrides võtavad paistetuse maha. Lehti tuleb enne kuivatada; esiteks vilus, pärast viivukeseks ahjus.

Kassaris esinevad puud.
Kask - koorest keedetud vesi (tumepunane) paneb kõhu kinni. Eriti tarvitatakse põrsaste kõhulahtisuse puhul.

Kevadine mahlalaskmine Tormas.
Tormas oli kaunis levinud kasemahla laskmine kevadel. Mahlakaseks valiti tavaliselt vana ja jäme puu. Tüvesse puuriti auk ja sinna pandi puuoksast meisterdatud kraanike või tila, selle otsa rippuma või maapinnale aga nõu (kilumannerg, piimanõu, purk). Mõned katsid nõu marliga, et putukad mahla juurde ei pääseks. Kui mahla saadi rohkesti, siis pandi see hapnema. Seistes muutus mahl veidi valkjaks ja hapukaks.
Üldiselt valitses arvamine, et kasemahl on tervisele hea, mõjub värskendavalt ja kosutavalt.
Kui mahlajooks lõppes pungade puhkemise eel, siis võeti tila puutüvest välja ja löödi auku punn (puupulk).
Lapsepõlvest on meeles, et üksikutel kordadel pandi ka vahtrad mahla jooksma. Arvati, et vahtramahl olevat kasemahlast tublisti magusam.

Kaselehed. Jooksvahaiguse puhul pandi kaselehed värskelt kahe riide vahele ja mähiti ümber haige koha. Üks ema olevat oma lamavat haiget tütart arstinud niimoodi ja käima saanud, kuigi pärast lonkas, aga käis tööl.

Kaselehtedest keedetud vett kasutati ka juuksekasvu ergutamiseks ja juuste väljakukkumise vastu.

Kasepungad: varakevadel noppida, kuivatada vilus tuulelises kohtas, täitsa kuivalt ära panna, kinnises toosis ehk karbis kuivalt hoida.
Jooksva vastu mõjus mulle alati umbes kolme nädala pärast kergendavalt, järjest neljapäevase vaheajaga, siis mõjus soodsalt külmetuste vastu. Liigse tarvitamise järele paneb kõhu kinni.

Kasepungad ja -lehed jooksvale, teena vanni.

Kasesütt peeneks pulbriks, üks lusikatäis kolm korda päevas üks tund enne sööki.
Mao jaoks, haavade vastu, happede ja nii edasi.
Mitte üle aasta. Ka kroonilise haiguse puhul üks aasta läbi.
Üks mees paranes täiesti nii.

Arstirohtudeks tarvitatakse:
Noored kaselehed on tiisikusehaiguse vastu.

Kasepuu mähke paisete vastu.

Kasepungasid tarvitati piiritusega joodi asemel haavadele.

Kasekoore heldeid tarvitati vistrikute arstimiseks.

Kask. Kaselehti tarvitatakse külmetamise vastu. Pungi tarvitatakse venindhaige rohuks. Lehti tarvitatakse veel värvimiseks (roheline). Kaseheldeid tarvitatakse tuulte läbitõmbamise vastu, ka põlend haigele. Ajavad kevadel kased punga, külvatakse madalatel maadel otra.

Teelehed, punase peedi lehed, takjalehed, vaeselapse lehed, kopro- ja kaselehed tarvitatakse haavade parandamiseks.

Kui mõni kehaliige paistes oli, seoti kaselehed, kaalikalehed, takjalehed ehk teelehed ümber.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Sassaparila viina sees jooksjahaiguse vastu, kasepungad viina sees ka jooksja vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal, kui apteekisid ja arste vähe oli, valmistasid inimesed rohtu.
Köha vastu võib tarvitada kuivatatud pohlalehti, kasepungasid, rauarohtu, põdrasammalt, pihlakaõisi, neid kõiki kuivatades ja teeks keetes.

Kasepungad (jooksvahaiguse vastu).

Kaseurvad peavalu rohuks.

Kasekarba vett tarvitati kõhurohuks.

Kaselehe pungad. Kaselehe pungad leotakse viinas ja võetakse sisse venimise korral.

Kasepungad: hää venitamise rohi. Teeks keeta.

Kaselehtede kombress jala põrutamise puhul.

Kui pea paljaks läheb, siis võtke nõgeseid, arnikaid, takjajuuri ja kaselehti, need kõik keeta ja saadud vedelikuga pää hõõruda.

Kasepungad - jooksva ja kõhuhaiguste vastu.

Muid rahvuslikke teena tarvitatavaid taimeosi:
Piparmündi tee, liivatee, vaarmarja lehe tee, pohlalehe tee, kääkaatsa õie tee, kaselehe tee ja teised.

Kask. Kasemahlast tehti kalja. Kaselehe vesi, pungade vesi oli kõõma vastu. Kaselehtedega värviti villast ja linast riiet. Saadi heledat kollast.

Kasepungadest tee (2-3 klaasi päevas) veetõve, jooksva ja kõhukrampide vastu.

Kaseurva tinktuur on heaks haavapuhastamise vahendiks, ka vana haava korral. Enne lehteminekut korjatakse vaigused lehepungad, kuivatatakse vilus ja pannakse viina sisse. Pärast seismist valmib kollakas tinktuur.

Tiisikuse raviks keedeti üks must segu. Tehti kasekoortest või kasetohust mitmekordne rull, seest hästi õõnes. See panti laia taldriku peale püsti ja panti otsast põlema, siis põles ka pealt. Selle kuumuse ja suitsuga kogus ja nõrgus taldrikule must tahm. Kui see põlemine hakkas lõpule jõudma, siis võeti tuletangidega pealt see tohlujääk, visati pliidi alla ja nüid see nõrgunud suitsu märg tahm panti ühte potti segusse keema. Põdrasammal hautatas väheses vees kaane all nõrutedas ja pandas potti, selle tahma juurde mesi, või, aaloe, koor, ussiõli, suhkur, porknamahl, ja keedeti kõik ilusti segades läbi, mitte kõrbema lasta minna.
Nii et seda rohtu pidi tegema üks Läti piiri ligidal (vist Koikküla vald) Suri-nimeline „imearst“. Aga minule õpas ja ütles tema sugulane, kes 1948. aastal asumisele saadeti. Siis nemad tahtsid, et mina oles nende viieaastase tütre omale kasvatada võtnud. Ma oles võtnud, aga ega meie elu niisugusel järjel ei olnud, et meie oles suutnud võerast last kasvatada ja koolitada ilma mingisuguse abita ja toetuseta.
Nemad olid ise ka arstirohu tegijad. Ega meie ligistikku es ela ja saime ka väga vähe aega nii tuttavate tuttav olla. Aga kus nad praegu elavad, ma ei tea. Nemad elasid kas Aakres või Pikasilla ligidal, nende nimi oli Luukas. Talu oli kas Alajärve või Alasoo.

Kaselehed viinas - kõhuvalule.

Tuberkuloosi puhul: 1 klaas piiritust, 1 klaas mett, 1 klaas kuivi kasepungi. Segu lasta seista 9 päeva. Võtta 1 supilusikatäis 3 korda päevas.

Kui mahla saab enne jüripäeva, siis tuleb enne joomist nägu pesta mahlaga, siis ei tule tedretähti ega naelu.

Ma olen reuma ravimiseks asetanud põlvede ümber kaselehti.

Puurmani mammi (nõid) õpetas kroonilisele põiepõletikulisele poisile, kes pissis igal ööl alla. Poiss pidi jooma kaseurva teed päeva jooksul ära kaks liitrit ja mitu päeva järjest. Ja poiss sai hädast lahti.

Reumat raviti saunas petrooleumiga. Haige koht määriti petrooleumiga kokku ja viheldi leilis kase- või nõgesevihaga. Kasutati ka kadaka- ja tammevihta. Maril endal olevat olnud ka reuma.

Maa peal on palju rohtu, tead. Kuudekülas (Viljandi kihelkond) oli üks sugulane. Näo peal oli lööve. Võttis toore kasevitsa, lõi pehmeks, murdis pooleks, võttis sellega aknahigi, määris kirvetera peale. Kirve peal põletas higi, määris näo peale. Kõik kadus ära.

Kasekobra tee - kõhu lahtioleku puhul.

Kask, kaselehe viin haavadele panemiseks.

Kaseurb. Kõhukrampide, jooksvahaiguse ja haavarohi. Pandakse piiritus urbadele peale.

Arstirohu taimed. Kask.

Noored vaigused kaselehed (Betula) piirituses leotatult võtavad paistetuse maha, kui ekstrakti, mis saadud kodusel teel, haigele kohale paele määrida. Enne piiritusse panekut esialgu kuivatada vilus, viimaks veidike ahjus.

Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Kasetökatiga arstitavat tiisikust (Setumaalt olen seda kuulnud, ligemalt seletada ei tea).

Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Kasepungi pannakse piirituse alla - hää haavarohi.

Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Saunas hautatakse vihta kuumas vees, selle veega pestakse pääd - aitab pääkõõma vastu.

Kaselehed - sammaspoole vastu, maksalutikate vastu.

Kaselehe viin - paistetuse vastu.

Kasetohik - sammaspoole vastu.

Kaseurva tee - köha vastu.

Terpentini oli sügeliste vastu. Viheldakse saunas pääle sissemäärimist.

Kask (Betula). Tarbepuu, mahla ehk vitspuu, tohust (nom. tohk Pühalepas, kasetohi Rõigis) keedeti, põletadi tökartid (tökkad). Tohu all karp, karba all mähk, siis puu pind ja süda.
Lehtis oksad - saunavihad, raagus oksad - luuad, kooritud oksad visberid (ilusad tolmu pühkimiseks) ehk käsiluuakesed, kahe omapärase võrgliga. Väänatud vitsad õle- ja pilliroo katusele /---/ materjal, niisamma ka elajate kütkevõrglid.
Pakatavad pungad viina sees leutatult arstirohi tõstnud haiguse, venitamisevea ja kui naba asemelt ära, nende pahede vastu.
Maaria kask (B. nana).

Kasepuu söed tõugatakse peeneks ja nuumatakse sellega tapmiseks määratud kanu, hanesid, parte ja kalkuneid. Ka tarvitatakse seda pulbert hambapuhastus pulbrina.

Kase alumise koore küljest pruun tolm - kõhu lahtioleku vastu.

Lastel “võeti harjaseid”. Kui lapsed olid kuised, määriti nad õllepärmiga kokku, keerati lina sisse ja nuheldi siis kasevihaga. Vahest võeti lina ära ja silitati lapse selga, siis pidi kohe tunda olema, kuidas kõik harjased välja olid tulnud. Kui aga harjased viletsalt võeti, siis puberteediajal (16-17 aastaselt) lapsele tekkisid vinnid näkku.

Saunas on lastel “võetud arjaseid.” See toimunud nii, et ravitavat on viheldud ja pehme sooja kaselehtse vihaga hautatud läbi õhukese värske õllepärmiga niisutatud riide. Selle tagajärjel on väikesed nööpnõelapea suurused terava otsalised kõvad kuplad nahast vallandunud ja kergesti kõrvaldatavaks muutunud.

Ka siis, kui lapsel ei esinenudki “harjasviskeid”, olla hoolikad emad oma lapsi imikupõlves nende naha tervise huvides ikkagi õllepärmiga kerkima pannud, (käärima aetud) rukkijahu kördiga soojas saunas võidnud. Võitud koha olid nad õhukese riidega katnud ja siis pehmeks aurustatud kasevihaga vihelnud ja masseerinud.

[naba ära veninud] Saunas pandi viht kokkukeeratult nabale ja mässiti kõht ümber viha. Asetati ka kera nabale ja katsuti siis õigesse kohta keerata.

[sammaspooliku vastu] Kasepuu tökat

Vanarahvas rääkis, et lapsel läinud kõht lahti ehk laps teinud rohelist ka sel põhjusel, et ehavalgus paistab lapsele või lapse mähkmetele.
Ravi: viheldakse last pehme vihaga (kasest) põhja pool toaräästa all pärast päikese loojenemist, üteldes: “Eha, eha, koit, koit, minu laps teeb rohelist.”

Kasemahl on hea ja terve jook, aga enne, kui seda kevadel juua, peab mahlaga nägu pesema, siis ei päevita nägu ära. Noortel neidudel on parem, kui nad mahlaga kogu keha saavad pesta, siis seisab keha ilus ja rõesk.

Ku räime luu ehk räime pääga suhu (näo pääle) visatas, sõs selle kotussa pääle kasvab sammaspoolik.
Sammaspoolikut ärä arsti võib, ku lased selle sammaspooliku pääle sülgi, kes merevett om joonu, ehk võta esi lepälaast, ti viitnurkarist pääle [joonisel viisnurk], vajota sellega ja viska tulle ehk võta tohk, tii viitnurkarist pääle, vajota ja vistka maha, ehk võta kivi päält kolmelt kohalt sambled, vajota ja pane vana kotussa pääle.

Põdesin poole suve hallitõbe, jüripäevast heinaajani. Madu-ussi pea tahtis ema kaela panna; ehmatasin, kartsin - siis kadus hall ära. Hall oli parajasti peal, kui ema tuli, uss näpitsa peal. Enne seda ema näind pöörast vaeva, et arstida tütart hallist: pihlakapuie alla pandi, sita alla (see tähendab lauta sõnniku alla), kaevu taheti visata. Ema küttis sauna, kuiva kuuma vihaga vihtles - surin ära ema kätte, aga ikka oli hall sellas. 8-aastane olin. Ema mattis lauta sita alla. Hall tuli, hõikas: "Mari! Mari!" - ja kohe kallal. Kui pealt ära läks, olid nii kui surnud. Minul kartmisest tuli: koer tahtis kiskuda - kolmandal päeval oli hall sellas. Hõikas ema häälega "Mari, Mari, Mari" kolm korda, mina hõikasin vastu - ja kohe oli sellas. Oas käik ei aidanud. Turgi pipra viina jõin poole toopi - ei aidanud. Seekord, kui see hall tuli, kägu pettis just jüripäeval ära - ja kahe nädala pärast oli hall sellas. (Ubade tegemise ja Lapi motiivid näikse võõrad).

Kui juhtus külas veikene laps olema, kellel veel harjaksed võtmata, siis toodi laps senna vihtlema, et harjaksid ära võtta. Mina küsisin, kust need harjaksed siis tulevad. Naidake mulle, missugused need harjaksed siis on? Siis näidati mulle. Lapse ihu sees olid peenikesed teravad okkad. Niisugune käima peal naine, kes alati sigade hulgas käib ja neid iga pääv nääb, siis hakkab see lapsele. Siis tehti rukkijahutainast pärmiga käima ja määriti laps üleni tainaga ära, sest tainas kiskus harjaksed välja. Siis pandi laps kõhuli põlvede peale ja võeti parem käsi ja pahem jalg - siis mõedeti, kas ulatavad üle selja kokku. Siis pandi sõrm lapse suhu ja räägiti veel. Siin ta, rammutu, võib elada, näe, kui kurgulagi on alla vajund. Sedaviisi arstiti veikesid lapsi.

/Kuu-usk, mis praegu (1893) eesti rahva seas peetakse./ Viheldakse vanal kuul, siis ihu ei pia sügelema, kuna noorel kuul vihtlemisest abi ei pia olema.

/Kuu-usk, mis praegu (1893) eesti rahva seas peetakse./ Vanal kuul tehakse vihtasid, siis ei sügele ihu vihtlemise järel mitte ruttu. Kuna noorel kuul tehtud vihtadega ihu sügeleb ja lehed küllest ära lähevad. Vihad piavad enne jaanipäeva tehtud olema, kuna pärast jaani vihalehed kõvad pidada olema. Vihalehed ei tohi mitte sipelgapesade ligidalt võetud olla. Pealegi ei tohi vihalehed plekilised olla, siis läheb ihu katki ja kärna.

Kes maast on ohatanud, see võtku kolme ukse alt viha otsaga mulda ja vihtle.

Vanakuu sees lõigutud vihalehessa. Kui nendega vihutud, siis ei ole sügelisi vihtujal külgi ajanud.

Kui lapsel kõht lahti on, siis peab niisama jälle vihtlema pohise pool räästa all pääle päävaveeru, üteldes: "Eha, eha, koit, koit, minu laps teeb rohelist."

Kust last ära nõiutu arvati olevat, siis minti sauna ja tehti viht sellesama veega märjaks, kelle sees laps olli, ja siis vihuti, kusjuures ka siis need sõnad loeti, et sop-sop-sortsi solgitud soone pääle, vihalehes nõiast nähtud veere pääle, Uku tehku terveks teda, nõial endal tulgu häda.

Paistuse vastu olla väga hea nii kaua saunas vihelda kuni inimene täitsa higistama on hakanud. Kui võimalik, vihtlemise juures veel rommiviina juua.

Tuulerõuge arstimine. See on tõestisündinud lugu. Kui mina umbes kahekümne kuue või seitsme aastane olin, olin mina Narva taga raudteeparanduse töömees. Olime ühel ilusal suvisel päeval Narva raudteejaamast Venemaa poole umbes viis versta kaugel. Minu ihu sügeles. Ütlesin teistele meestele, kellega ühes tööl olime: "Kas teid ka kihud söövad!" Nemad ütlesid, et ei söö. Mina tegin enda särgi eest lahti ja vaatasin oma ihu. Minu ihu oli üleni tuulerõugeid täis. Ütlesin teistele, et minul on tuulerõuged küljes, sellepärast sügeleb minu ihu. Keegi vanamees ütles: "Ära süga nii kõvast, et katki sügad rõuged. Küll leiame vahest nende vastu rohtu." Mina mõtlesin: "Mis rohtu meil leida on?" Päevalooja aeg jätsime töö järele, et õhtale jääda. See vanamees, kes rohtu mulle lubas anda, astus üle kraavi. Seal oli üks veike heinamaakase taoline kask. Murdis sealt kaseoksi ja ütles minule: "Mine sinna orukaldasse, nii sügavale, et org üle sinu pea on. Pööra silmad eha poole ja vihtle selle vihaga oma paljast ihu, üle ihu." Mina mõtlesin, mis see kõik peaks aitama. Aga astusin orgu, võtsin särgi seljast, lassin püksid alla langeda. Alumised pooled sääri olivad pükstest ja saapasäärtest kaetud. Sopsisin vihaga kõik üle ihu ära. Soe ilm oli. Õige hea oli pehme vihaga sopsida. Kui arvasin, et küll olen vihelnud, viskasin viha maha tema käsu järele. Panin ennast riide. Selle koha pealt oli umbes pool versta kodu minna. Kui ma kodu sain, olid tuulerõuged igalt poolt mujalt kadunud, ainult alumistel säärte pooltel oli pikemat aega rõuged alles. Peale selle teise hommiku küsisin vihaandjalt vanamehelt: "Sina andsid minule hea tervekstegeva viha. Mis viht see ometigi oli, et ta nii ruttu tuulerõuged minu küljest ära kaotas?" Vanamees ütles: "Seal ei ole miski nõidust ega tähtsust. Ainult üheksa kaseoksa ja see oli kõik. Kui sul edespidi veel tuulerõugeid tuleb, siis võta mitmest puust okse ühtekokku üheksa oksa ja seisa oru ehk seina lähedal, nii et sein vastu eha on ja sina eha pool seina seisad, silmad eha poole, siis ei tule sinule enam tuulerõugeid." Peale selle ei ole minul ühteainust tuulerõuge täppe olnud.

"Moast hingatud haigus". Jutustaja mehel olnud, paiseid täis kui puru. 106 paiset olnud korraga. Ohitsend ja rohitsend siis nii, nagu õpetet. Soo äärest kolme mutimullahunniku südamest võtta peoga mulda ja kolme ukse alt ka ja panna see muld vette. Siis kütta saun ära ja viia haige vihtlema. Sellest mullasegasest veest tuleb visata leili ja vihta kasta sinna sisse. Tema mees vihelnud niimoodi. Kõik paised läind puruks ja ta olnud verine kui elajas. Aga viimaks paranend ära ja saand terveks.

Vanasti arvati küll, et halltõbi olevat selga tulles hüüdnud, aga ta ikka nagu muugi haigus, ei hüüa ega midagi. Olevat vanasti arstitud pekstes vanade vihtadega. Haige värisenud mis hirmus ja kartnud külma. Abi saanud haiguses vähesed.

Laps oli täis vistrikke ja ringutas palju. Arvati siis, et lapsel olevat koera viga. Laps viidi vihtlema. Ema istus lapsega ahju pääl. Vihtleja seisis redeli pulgal, andis ühe sapsu vihaga lapsele, teise ahju müürile, kolmandama koerale (koer kutsuti redeli alla). Nii taheti lüüa kolm korda. Koer aga ehmatas vihaga löömisest hirmsasti, tahtis kasvõi aknast välja karata. Ja vist ei saandki nad teda rohkem lüüa. Pärast koer oli eluaja arg ja kartis vihta kui tuld.

Kui käimapial naine nääb ussi, siis lapsel jääb ussiviga külge. Rohitseti nii, et köis tõmmati ümber kerise, pomisesivad vie piale ja vihtlesivad.

Koera taud = haigus veikeste laste juures. Symptome: Kõht suur, laps kuivab ise ära, seest lahti, sööb ja joob palju; surm ei tapa. Kolmel neljapäeva õhtul peavad 2 leske naist last saunas järgmisel kombel vihtlema. Koerale pannakse kott päha ja viheldakse siis: üks hoop koerale, teine lapsele. Vihtlemise veega on enne koera pestud. Vihtlemise juures küsib see naine, kes koera kinni hoiab: "Mis sa sääl vihtled?" Teine vastab: "Vihtlen koera taudi." Esim.: "vihtle nii, et ta terveks saab!" Selle järele saada laps paremaks.

Ussiviga. Laps pöörab pead, keerutab silmi ning kangutab tervet keha. Selle vastu loodeti abi järgmiselt saada. Metsast tuodi kaks ussi materdamise puud. Üks pandi sauna ahju puude pääle ja põletadi ära. Kui ahi küdenenud oli, siis pandi teine puu ja üks juba tarvitatud köis kereselle ja visati nende pääle leinu (leili) ja hakati last vihtlema.

Vana usku, kombeid, arstimisi ja sortsimisi.
Kui laps haige on, viakse sauna vihtlema, keratakse üks linna (poe) nöör rõnga (võruks) ja visatakse sealt läbi vet kerisele.

Vana rahva usk ja kuntstid; - ja arstimised.
Kui mõni laps on nenda haige; et tämä ise ulgub jalul; aga ei söö ega joo õiete midägi isuga, vaid kuivab silma nähtavalt liha poolest vällä; söömist võttab vana rahva viisi õeldes natuke nagu inge pidet, et aga elo sees seisab; kui nii sugune laps kuskil õli, siis ööldi: se vaine on koera tauvis, seda tarvis arstida. - Vanad moorid kütsid sauna soojaks, viisid vihu pu sauna, panid ühe õtsa lava pääle teise otsa põranda pääle. (Vihu pu, on se pu, miska põllu mehed heina ehk vihu koorma kini tõmmavad.) - Siis võtsid ühe koera, veid selle sauna, panid koera kaksite puu pääle, üks vana moor oitis last süülis, teine vihtles, kolmas oidis koera pu peal kinni. Kui vihtlesid siis lõid vihaga koerale 2 hoopi ja ja lapsele üks oop. Iga oobi aeal tõõstis vihtle oma jala üles, tõmps viha jala alt läbi, ja vihtles ninda üht puhku edesi. -
Kui tüttar last arstisid või vihtlesid, siis veid ühe lapsukese kes ninda arvada 10 aastane, sauna juurde, andsid taale ribila (roobi) kätte, käskisid teda kaksite ribila selga akkada, nenda kui poisikesed teiba tükkide seljas ratsa sõidavad, nõnda pidi nüüd lapsuke ribila seljas ratsa ümber sauna jooksma, sauna akna kohal küsis ta iga kord nenda kui naised õppetasid: keda teie vihtlete? naised vastasid: "koera." Ribila seljas sõitja ütleb: "andke siis koerale hästi. - Nõnda vihtlesid naad nii kaua kui arvasid, ja uskusid et koera tõbi pidi lapsest ära lahkuma. 40 aastat tagasi arvada, on Kannuka külas Vaivara vallas ni sugust arstimist pruugitud; aga naised eksisid, ei tundend aigust, sel lapsel õli kreeps lõuas, naad tahtsid teda ka selle arstimisega ära kautada; aga laps suri sellegi peräst vällä. -
Liisu Aruvald kes se kõrd veel lapsuke õlnud, ütleb et täma ongi ribilaga ümber sauna ratsa sõitand.

Vana rahva usk ja kuntstid; - ja arstimised.
Ka mõned veid nisikese langve tõbise inimise sauna, vihtlesid tädä sääl; aga obose jala kont õli vannis ehk lava künas vee sees; selle veega visatud leili ja ka pestud sedä aiget inimist.

Kõige paremast andvat see [jooksva] paranemisele abi, kui palukorhakaid (valge krõbe ja jäme sammal, kuiva palu pääl), kui neid tund või rohkem umusis keedetakse, nii et keedetav leem ila moodi venib, ja jahutatult juuakse. Ka viiakse jooksjahaige sauna ja sooja ja lastakse seal nõnda kaua olla, kuni higi pääle tuleb, ja siis ilma veeta vihutakse; peale vihtumise soola ja meega hõerutakse veel haige hästi läbi.

Sügelised. Tulihapuoblika juurtest tegi ema sodi. See tuli määrida kehale ja siis sauna vihtlema. See kaotas ära. Liha soolvesi aitab ka. Tulisoolane peab olema, kolm korda päevas määrida.

Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

Liigeste ja soonte haigused: neid raviti enamasti saunas vihtlemisega, „tasutamisega“ (masseerimisega) ja mitmesuguste määretega. „Haudumiseks“, mis käis koos saunas vihtlemisega, võeti mitmed maarohtusid: kaislaid, maavitsa vilju, männiokkaid, kadakaid. Samade taimede viina sees tehtud leotisega määriti haiget kohta pealtpoolt. Lasti ka „aadrit“ ja „kuppu“, selleks olid mehed vöi naised (enamasti „kupumoorid“, kuid mäletati väga vanast ajast vana soldatit – Kupu Kaarelt).

Üldse on õllepärmiga vihtlemist kasutatud naha, eriti näonaha õrnaks, elastseks ja sametpehmeks muutmiseks (“et tüdruklaps ilusamaks muuta”)

Sügelaste rohuks on hea muste kadakamarju korjata, neid poomeliga soojas kohas püdelaks laske haududa ja siis seda ahjupaistel ehk soojas saunas pääle hõeruda. Sedasi tuleb nõndakaua toimetada, kuni sügelased kadunud on. Mõned arstivad ka sel viisil, et endid tökatiga üle määrivad, hästi palavas leinus saunalaval seisavad ja siis poole tunni pärast vihtuma hakkavad. Sügelased katki kratsida ja tuhaga siis hõeruda on ka hea.

Varbavalu rohi oli nõgi, rukijahu, aetud tõru, peale ehk varvaste vahele pantud, ja ka saunas vihtumine.

Oli laps sõnatud, siis kööti (küteti) saun ehk tuba soeaks ja topiti laps kolm korda läbi tappi või lehitseaugu ja pandi nõiakolla oksi leede süte piale õhkuma ja suitsema. Ja siis viidi laps vihtlema ja viheldi last selle nõiakolla suitsu ja leiliga. Ja kolmest perest ehk talust toodi salaja riideräbalaid ehk narakaid ja suitsetati nendega last. Ja keedeti rõõsa piima sees nõiakolla oksi ja anti seda piima vähehoaval lapsele sisse. Aga pailu ei tohi seda piima korraga anda, sest et see piim kange on. Siis soand laps jälle terveks.

Seda vett misga last esimest korda pesti ei tohi nii suguse koha peale maha kallata kuhu iha ehk kuu peale paistab, vaid seda peab sõnniku sisse valama ja oolega kinni matma, muidu jäeb lapse kõht haigeks.
Kui lapse kõht haige on, siis peab last vihtlema ja seal juures lausuma: iha, iha, koit, koit, pinevik ja videvi, aitamind ja minu last, minu laps teeb rohelist.
Ka on hea, kui selle haiguse vasta järgmist rohtu tarvitada. Võta kolme vitsaga kapp, pane noort orast sisse, vala vett peale ja vihtle sellega last.

Laits viias sanna ja võetas harjassit. Võetas nisupüüdli jahu, õllesepp, sulatedu maarjaeä ja seebi vett, neist tehas taignas, määritas laits taignaga kokku, pandas linane mähi latsele ümbre, edimalt vihutas, perast mõstas ärä, ja laits om puhas.

Sügelised. Näsiniinepuu koori tuleb hapupiima sees leotada ja sellega määrida. Et nad hästi välja tuleksid, peab enne sisse võtma herneiva suuruse tüki salmiaaku. Siis peab määrima nimetatud keedisega ja lõpuks vihtlema.

Sügeliste vasta on hobusehapuoblikud, mis kasvavad mäda pial. Juur võtta, puhtast kraapida, ära kuivatada ja pulbrist hõõruda. Pulber segada hapukoore ja kusega ja hapust lasta. Saunas sellega sügelisi määrida enne ja pärast vihtlemist.

Sügiliste vastu. Punase lehma piimas hapendada paakspuu koori, selle vedelikuga määrida pärast vihtlemist.

Sügelisi arstitakse järgmiselt: saunast toodud ja ära kuivatatud viha lehed hõõrutakse peenikeseks ja segatakse värske piima koorega kokku. Selle salviga võidakse hommikul ja õhtul neid kohte, kus sügelised on.

Paiseid arstitakse järgmisel viisil: pärast vihtlemist võetakse saunaahjust märga tuhka ja pandakse linase riide abiga paise peale; see peab nad terveks tegema.

Päävalu vastu on hää vihalehtedega täidetud padja peal magamine.

Sügeliste kaotamiseks tarvitatakse rohuna soolvett ja tökatit; kasujuumine enne jüripäeva (23/IV) parandada haigust.

Koerataudiks nimetakse väikeste laste haigust, kui neil kõht suur on, keha lahtine, palju sööb ja joob, sääljuures aga ikka rohkem ära kuivab, surmaga mitte ei tapa. Seda haigust arstitakse järgmisel viisil: kolmel neljapäeva õhtul peavad kaks leske naist last ja koera saunas vihtlema, üks hoop lapsele, teine koerale. Enne vihtlemist pestakse koer vihtlemise vee sees ära, siis hakatakse selle pesuveega vihtlema, antakse seda ka lapsele juua. See, kes koera kinni hoiab, küsib vihtleja käest: “Mis sa sääl vihtled?” “Vihtlen koerataudi!” “Vihtle nii, et ta terveks saab!”

Öö itkuks kutsutakse väikeste laste öösist karjumist. Seda arstitakse järgmiselt: üks vana köis pandakse vee sisse ja selle veega viheldakse last; pääle vihtlemist tõmmatakse last 3 korda läbi köie keeru; vesi visatakse maha ja köis pannakse oma paiga pääle tagasi.

Ussiviga on lapsel siis, kui ta pääd pöörab ja väänab ja silmi keerutab. Seda viga arstiti järgmisel viisil: metsast toodi kaks ussipuud, kellega ussi tapetud. Üks pandi ahju tulle ja põletati ära. Kui ahi küdenud, siis pandi teine ussipuu ja üks köis keresele ja visati nende pääle leinu. Selle leinu sees viheldi siis last, misläbi viga paraneda.

[Haavarohud olla hääd]
Kui põletik sees olla, siis sealiha pekk ja vihutud viha leht olla hää abi.

[Soov saada last. Kaotatud suguvõime tagasisaamine] Vihtlesid saunas, lugedes pääle erilisi sõnu, milliseid, on ununenud.

Et mingisugune nahahaigus külge ei hakkaks, seks mõni päev pärast sünnitust viheldi saunas niihästi ema kui ka last kusest märjaks niisutatud vihaga.

Harjuse võtmine. Seletaja Liisa Kangro-Pooli kasupaigas Puurmanni vallas oli umbes 40 aasta eest järgmine “harjuse võtmise” pruuk tarvitusel olnud (harjuseks nimetatud vistrikkusid, mis ihu peale üks või teine kord tulevad.) Et inimest harjuste eest hoida, võetud juba lapse esimesel eluaastal, kui laps alles mõni kuu vana olnud, pärmiga tehtud nisujahu tainast, määritud sellega laps üle ihu, ka pää, kokku, mähitud laps siis riide sisse ja viidud sauna. Kui laval laps hoolega läbi olnud vihutud, pestud taigen maha ja määritud lapsel uus kord puhast taignat pääle ja vihtumine läbi riide läks jälle endist viisi edasi. Siis pesti laps puhtaks ja - harjus oli võetud. Kui taigen pesemise aeg hästi must olnud, siis rõõmustatud, et tuleb harjused maha kui pori.

Vanaste ma kuuli, piirperenaine ütles, et vihta havuta ja selle veega pese juukseid, siis kasvavad.

Maikuus veel korjavad lehed, kellel on jalad haiged. Ja kellel on need naistehaigused, et selle vaaritad kaselehed ja pesed.

Vihtlemine - see oli ka rohi küllalt. Jaanipäeva aegu on rohuvihad. Annab ikki tervist sulle. Pärast kaotab ta oma rohuvõimaluse ära.

Kaselehed panen viina sisse. Mul valutas rindealune alati. Supilusikatäie enne sööki panen ära, võtan sisse.

Kui kaselehed on hiirekõrvul, siis panin kaselehti kuuma vee sisse, pesin pead.

Nad rääkisid, et enne jaani pidi ikka väärt hein olema. [vihad] Need tehti ikka varem või umbes sel ajal ka. No jaanipäevaks pidi valmis olema. Kasest ikka, kadakast pole tehtud, kas nad pidid rohuks olema või.

Kaselehetee on reuma vastu ja peavalu vastu ja liigesepõletiku vastu. See on arstiraamatus ja seda käsib Kaljo Mandre. Mu tütrel on radikuliit kaela sees, temal on istuv töö, ta lubas ka hakata seda jooma. Mandre ütles, et jaanipäevani korjata, siis lähevad vanaks, siis ei ole enam seda mõju.

Mul on praegu selle jaoks kasepungaviin. Too on ka hambavalu vastu väga hea. Kui kevadel hakkab kask lehtima, siis kui tal on juba näha, et tal oksad hakkavad vähekese nagu rohekaks. Ja siis nopid ära küljest, kuivatad ära, paned viina sisse. Ja too on väga hea rohi. Kui maos on mingisugune katarr või sarnane, noh, nagu ei ole päris normaalne, ja hambaigemetele ja hambaigemepõletikule ja. Ja kui on nagu söögi peale röhetus või midagi sarnast, ajab üles, siis. Et kõhus teeb kõik korda. Ma iga õhtu võtan. Mul see reuma tugev ja. Väga hea on, kui ta igas peres on olemas.

Enne jaani tehtud vihad on rohuvihad (ravivad). Neid tehti ka nõgesest. Peavad kauem vastu, lehed ei tule ära.

Varbavahe hauduva - panti puulehti, vist lepä es ole, vist kase.

Värsked kaselehed seoti riidega jalgade ümber, kui jalad valutasid. Jäeti nii ööseks.

Vanaema vihtles soolatüükaid enne päevalooja kasevihaga, siis pidid kaduma.

Vanad inimesed ütlesid mõnikord: laps ei maga, peab võtma arjaseid. Pärm löödi ülesse, määridi ühe linase lapi peale ja pandi lapsele selga, siis viheldi. Mustad tüid tulid lapse seljast välja. Kui neid ei võta, siis inimese selg jääb kihlama.

Üks vanem inimene õpetas, et tõmba noored kaselehed, pane selja pääle. Need on väga hääd. Mul ristluude päält nii valutas, siis õpetas.

Esimese pesemise ja vihtlemise aeal üpatati last kiritse poole ja ööti: "Tõuse kakk ja kasva laps!"

Peale vihtlemist tõsteti last kerise poole ja loeti iga kord: "Hea laps olema, meeles pidama, sõna kuulama, lugema hakkama." Suuga ise musutati, tõmmati oma poole.

Lapse vihtlemise järele pandi viht kerisele, siis tühjad jutud kaduvad.

Sügelised olid, selle raviks täiskuu neljapäeva öö ja siis ta võttis puusööd, kasepuu elavat sööd. Siis ta võttis tuletangidega üheksa sütt ja siis luges: üheksa, kaheksa, seitse jne. Ja siis üks hõberaha ja sealt ta siis noaga kaapis või lõikas selle sisse, sööd luges vette ja sinna kaapis hõbedat. Sellega ta pesi. Mina seisin vannis, siis ta pesi mu üle. Kuivatada ei tohtind, niikaua, kui ise kuivas, niikaua olid paljalt. Ja see vee ta võttis kausiga kätte. Nagu aiad: üks aed jookseb siit, teine sealt, ülesse kesk aianurga sisse kallas. Ära need kadusid. Ema ütles, et istusid jälle kuskil paha kivi all.

Haava parandamiseks tarvitatakse kaselehe viina (tee moodi keedetud).

Kaselehed on jälle väga tervislik tee. Klaasi peale üks teelusikatäis ja panna tõmbama. Kui 10-15 minutit tõmbab, on tee valmis.

(Nägu) Mahlaga piad kevadel mõskma, березовый mahl. Mõni ütles, rõõsa piimaga.

Jutt puudest.
Meil Siberis kasvab igasuguseid puid. Kased, männid, kuused, lisvenid, haavad, kedrad. Kõik nad on kõlbulised ehitamiseks ja ka küttiks. Neist võib ka muid aineid tarvitada. Kasest kevadel saab mahla, suvel saab mähka.

Kask (kevadel saab mahla joogiks, tehakse vihte).

Kui kevadel mahla lasti, siis isa käskis tolle esimese mahlaga nägu pesta, siis päike ei põleta ära kunagi.

Enne jüripääva kasemahla noorte inimestele anda, siis olla nad hasti terased.

Mahlajook Seda on kakskümmend aastat tagasi. Siis olivad siin Võrumaal metsad hoopis suuremad kui praego. Kui kevade tuli, siis oli igal peremehel oma vaat kase all, kus valge lehma must piim sissi tilkus. Aga kord juhtunud M. talus ometa see lugu. Kui hapu mahl hakanud vaadist lõpma ja paksu veel põhjas olnud, käänatud vaadi punniauk allapoole ning ühes paksu peraga tulnud surnud uss vaadist välja. Oh seda jäletat lugu! Uss oli juba kase all vaadi sissi läinud, säält kojo toodud ja mahla ikka pääle kannetud (ehk küll uss sees) kuni siis viimaks musta lehma piim hoopis lõppenud ja vaati pestes uss uueste päevavalgele tuli. Sellest juhtumisest saadik ei läha M. talus mahla joomine enamb hästi korda.

Harjased. Löödi pärm ja jahu segi ja määriti lapsed üle, siis viheldi puhtaks.

Vana rahva usk ja kuntstid; - ja arstimised.
Kui pisike laps kahe ku vanaks sai; siis segatud püüdli jahu ja pärmet vee ulka, se sodi märitud ühe suure lina pääle, visetud se riide lapse ümber ja üle täma pä aga ninda et laps mitte umusse ei jäänd; nüüd viheldi ägedas leilis seda last hästi heaste, kui riide välla võetud, siis õld veiked mustad tüngad selle riide külles nähä. - Seda ööldi arjakse võtmine, seda arstimist prugiti se pärast, et siis pidid sel lapsel hästi terved rinnad õlema.

Nahahaigus, lööbed.
Oli kätel või nahal mõni väiksem laik, määriti männipuust aetud tõrvaga. Oli aga keha peal, köeti sauna, viheldi ja tehti kanget tammekoore vanni ja kohe määriti männipuust aetud tõrvaga.

Kasetohk keeruta rulli ja pane ots kõrva. Ja pane teine ots põlema. See võtab ära kõrvavalu. Toda opse ma oma ema käest. Lastel ol'l ka tihti kõrvavalu.

Nõgesit ja kaselehti, saialilli ja tsiarasva. Rasvaga keedi ja kurna läbi - haavandirohi.

Kui rõima om, kaseleht, kui vesi keeb, kallad lehele pääle, a keeta ei või. Teevett jood.

Kaselehe marlekotikeste ja pane õkva jalg sisse - valu vasta.

Kaselehe tiid käseb juvva, ku om sapikivi.

No kaselehe tee on ka sapi jaos.

Tõrvalill [Lychinis floscuculi].
Sageli esineb niiskeil maa-alul haruliste vartega ja kahvatute punaste õitega taim. See ongi “tõrvalill”, kelle juurde meie peatama jääme. Rahvas Lääne-Nigula pool ja vastu Harjumaad on nimetanud muistselt seda “tuliroosiks”, sest et temaga põletishaavu raviti. Veidi hiljem tuli sinna juurde veel tarvitusele kasepuu süsi ja munarebu, mida meie aga allpool, “puud ja põesad, mida ja millede osi tarvitadi arstimisvahendena”, läbi võtame. Kuid et “tulilillega” ravimine olla old ammu enne tarvitusel, siis lahendab meile kõige selgemalt seda, miks on tulilille tarvitus nii viimaseni hääbumas. Sellepärast temast ainult vaid õige lühikene kirjeldus. Tulilille tarvitadi õige lihtsalt ilma ümber töötamata ravimisvahendiks. Selleks võeti oivalisest põesast lehed ja asetadi põlenud haavule ning see viinud esiteks kuivale põlenud haava, teiseks lõpetanud valu sellest.

Kõhutõbi latsel - kasetohiku peal om õhuke kord, seda noaga kaabitas maha ja antas latsele juvva ja kõht jääb korrale.

Kaselehe tee - südamele kõige rohkem.
Võilille juur - ka südamele.
Pärnapuu õisi - kõige parem päevas kaks-kolm korda sisse juua pool liitrit korraga.

R.H. Ravimtaimi?
Noored kaselehed on, puhastavad verd.

R.H. Ravimtaimi?
Paiselehte pannakse põlve peale, kui põlved valutavad, võtab valu ära. Mul on liigesepõletik, siis ka. Kaselehte kästakse ka, et kui liigesed valutavad, siis topi kõik (ümber puusade näitab käega) kaselehti täis ja pane ümber endale. Ma ei ole proovinud, aga muidu on vanarahva tarkus selline, et toored kaselehed peavad olema, noored kased.

Määnestki teist ravimise moodust?
Saunah jah käüdi selle noore kase, ku kase lehe, üteldas, et ku selg valutas, et om väga hää.
M.: Aga kas mõnda saunasõna ka oli või?
- Ei olnud.
Ema - Nõges om ka hää.
- Sis ku häste selg valutas ja ei saa sellest sugugi käia, sis mulle õpetedi niimoodu, et lähed sauna, võtad nõgeseviha, kastad sooja vee sisse ja siis ta ei kõrveta inam. Et pidi olema hää ravi seljale. Mina tegin. Ma opse tõsele kah ja kattõ kah. Need tänasiva veel minno. Ja et ma oli sovhoosi lüpsja, tuli üles, no mitte sugugi üles es saa. Jäingi kõveride. Ja sis üteldi, et laupäev kütad sauna, võta see nõgeseviht ja kasta vette ja ja nii küll sa varsti näed.

Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

Pähklapuu pähklid söömiseks.
Tamm: tõrud kohviks, seale toiduks, igasuguseks mööbliks.
Lepp: koor vileks, pasunaks; singi, vorsti, silgu suitsetamiseks.
Toominga marjad söögiks, viina sisse. Vaher magus mahl joomiseks. Kask: tarbepuuks, magus mahl, oksad luuaks, koor pasunaks.

Kased - kask. Kase pungi leotati viinas, leotist tarvitati ravimina.
Humal - tapud (“käbisid” kasutati õlle valmistamisel)

Nüüd siis mõned rahva tavad, rahvakombed ja mõned oma vabriku tooted.
Hiirekõrvus vaigused kase (Betula sp.) lehti leotati piirituses. Nii saadi roheka värvusega lõhnaõli - kaselõhna. Seda omakorda piserdati pääle kambrite tuulutamist kambrisse.

Kasemahla joodi ja pesti pead ja nägu.

Maarjakask, raudkask ja kask.
Maarjakask on jäme puu. Kui laudadeks lõigata, on pruunid jutid sees. Koor on alt krobeline. Raudkask kasvab põõsana, puud ei saa sellest. On hästi peened lehed. Vihta ei saa sellest, lehed on peened. Kõige parem mahl on leinakasel (oksad rippuvad alla). Kasemahlast tehti kalja.

Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.

Kodaveres on taime kui ka vilja nimetus umal. Umalad kasvasid meil heinamaadel lepapõõsaste ümber ja sinna nad jäidki kõige oma viljadega. Koduõlut tehti vanasti meie kandis aruharva. Viimasel ajal siiski sagedamini. Lagedamaa talud tegid linnase kalja, metsanurga talud jõid haput kasemahla ligi jaanipäevani. Tapuaeda ega umala-aeda ei tunta.

Ülasevarred, kaseurvad ja -hiirekõrvad on hääd jooksvahaiguse vastu (kautatakse).

Noored pungas kaselehed kuivatatult pandud viina sisse. Andnud hää maitse ja teinud kangemaks.

Kasepuust saab mahla, vihtu, luudasid. Tohust tehakse viiske, karjapasunaid tökatit. Koorest äädikat. Nii et kokku koortest ja tohust kuuskümend ainet.

Kasemahla lasti kevadel joomiseks ja valmistati sellest kalja - kasemahlakali.

Kask [kask]. Sellest saadi ja saadakse ka nüüd magusat mahla. Tema koorest/tohust tehti ennem ja tehakse nüüdki veel tökatit.

Vahtra puust ja kasest lastakse mahla.

Kevadel, kui maa sulama hakkab ja mahl puutüves liikuma, siis lastakse kase- ja vahtratüvesse auk, pannakse renn sisse ja magusat mahla voolab välja, mida tarvitatakse joogiks.

Köömneid tarvitatakse ka leivale maitse andmiseks. Pähklaist tehakse kooke, mis väga hää maitsega on.
Kevadel juuakse kase ja vahtra mahla. Vahtra mahl on väga maitsekas jook, kuid vahtratest ei taheta mahla lasta sest sellega rikutakse puu ära. Kase mahla aga lastakse küll jooksta mitu pange.

Kaselt tõmmati toht maha “rihmana”, sellest punuti viiske, leivamärsse; tehti pussituppe ja mõningaid karpe e. toose nööbi- ja nõelakarpe [joonis]. Lapsed kaapisid kaselt mähki kevade poole suvel. Selleks valmistasid torbikud [joonis]. Lepa pulgad aeti otsast lõhki ja nendega pandi tohust torbiku otsad kinni. niisuguseid torbikuid valmistasid karjased kasemähja kui ka marjade jaoks, kui taheti kodustele marju kaasa tuua - oma väikestele vendadele-õdedele ja emale.

Kui nohu on, siis peab saunad vihtumise ajal palava viha auru ninasse hingama, ehk jälle varvaste vahelt ehk kaendla augu higi näpuga võtma ja seda nuusutama, seda tehtagu nõnda kaua, kui nohu ära on kadunud.

Päevaroos - seemneid süüakse.
Kasest lastakse mahla.

Kase mähk = karjapoisi majus. Kase mahl joogiks. Mahla laskmiseks puuriti auk puu sisse, augu sisse õõnistatud tila, tila otsa alla raud ehk muu nõud. Metsa töömehed ja karjased lasksid mahla tuustikusse, metsa töömehed raiusid kirvega tila umbes 3 tolli lai, kiilu moodi, kirvega löödi nii lai põik pragu tohust ja karbast läbi pinna sisse kuhu tila asendati, see pidi aga nii tihedasti olema et mahl alla ei jooksnud, kõrgemale tila kohta raiuti haavad kust mahl tila pale voolas, otsa alla tuustik, rasi, karp, napppütt, kibu, kapp, lähker ehk ankur, mis parajasti ligi oli. Et ruttu mahla saada selleks raiudi kase tüve sisse urvad [joonis] sealt joodi mahla pilliroo ehk õle kõrre läbi. Karjapoisid, ka metsa töölised, lõikasivad noore kase tohu sisse nibu s.o. kolm nurka kergitasivad nibu alumise otsa ülesse ja üle nibu uuristati noa otsaga auk, kust mahl [joonis] nibust pidi tuustikusse tilkus.

Maarjahein - hoitakse kuivatatult juures, lõhna tarvis.
Luste - tehakse õlut.
Nelk - tarvitatakse toidu juure maitseainena.
Mürk - süüakse.
Päevalill - seemneid tarvitatakse toiduks.
Kadaka marjad - antakse lehmale udara põletiku ajal ja tehakse teed.
Jänesekapsas - lapsed söövad.
Kask - kasemahl on kevadel väga hea joogi aine ja tema tohust aetakse tõrva ja tehakse marja korve.
Kadakas - kadakast tarvitatakse õlle tegemise juures ja tema rasva tarvitatakse hobuste köha rohuks.

Arjased on visked, ajasid silme peale lastele, kollased piad otsas. Siis viheldi pärmiga.

Arstirohud: noor kase koor parandab lapse ihu; noored vaigused lehed pannakse viina sisse, siis arstitakse lõigatud haava.

Mahl. Kui elasime Rõngus Sakerjal, siis korjati suur ankur (30 toobine) mahla täis, kasemahla. Jaanilauba võeti lahti, pulk päält valla. Oli hää magushapu taar. Ise läks hapuks. Kes tahtis, pani veel suhkrut juure.

Mahl. Kasest lasti, valiti vanem puu. Auk ükskõik kus poole. Puuriga lasti auk sisse ja sinna pandi tila. Tila oli pehmest puust rennike, harilikult lepast. Anum riputati tila otsa. Mahla korjati ja apendati ka. Läks ise apuks. Vahtraid siin ei ole.

Uskumustest
Minu ema uskus väga ettetähendustesse. Meid oli seitse õde ja ema käskis meid iga lauba saunas käia ja hästi vihelda. Pärast sauna kodus tuli ihu üle vaadata, kas ei ole vihtlemisel mõni leht või leheraasukenegi ihu külge jäänud, see pidi siis siis see kõige parem rohi mehelesaamiseks olema. Selle lehe pidi ära kuivatama, pulbriks tegema ja katsuma kallimale sisse sööta, öeldes, et nii kuidas see vihaleht minu ihu külge oli kleepinud, kleepud sina nüüd minu külge.
Mina olen küll eluaeg saunas käinud ja vihtlenud, aga ei ole ühtegi leheraasukest pärast oma ihu küljes leidnud. Kuidas nad pididki sinna jääma pärast loputamist ja kuivatamist! Sellegipärast on mul tahtjaid küll olnud, olen kahest mehest lahutatud ja elu ära elanud kolmandas abielus.

Kollera vastu. Kasetohu tökatit ja piiritust segi sisse võtta.

Kui laps koeratõves on siis vee laps sauna ja pane ukse alle maha ja lastagu musta koera kolm kord üle lapse oma poole hüpata siis hakka vihtlema, üks hoop lapsele teine koerale ja koeraga ühest kausist põstada ja ühes koos magama.

Arstiti ka saunas, enamiste vihaga. Kui mõni paise või koeranael ihu külge ajab, siis saunas löödi kiige eesmalt kolm kord jalatalla ala või kontsa ala, kusjuures veel sõnati: "Rohi välja, rohi välja!" jne. Perast aga löödi jälle kolm selle haige pääle.

Kui kandmise ajal naisel koer on süles või läheb üle jalgade, siis laps on koeratõbes. Ta on lahi, vilets ja vedela lihaga, ei kosu sugugi. Koeratõbe arstiti: a) laps viidi vihelda, üks hoop löödi vihaga lapsele, teine koerale, siis paranes. b) Kolm neljapäeva õhtut lesknaine mõõdab last oma põlle sees. Lapse ema küsib: "Mis sa mõõdad?" - "Mõõdan last," vastati. Ema: "Mõõda nii, et terveks saab."

Arjaseid võeti lastel. Pärm löödi ülesse ja määriti selga ja siis viheldi. Ihu seest aeas mustad teravad asjad välja.

Vihad ja luuad vana kuu neljaba teha, siis täid ja kerbud kaduvad.

Vihad tahetakse teha vanas kuus. Kui noores kuus teed, siis lehed langevad viheldes maha ja paneb ihu ka kihelema.

Kui laps kangutab ja silmad iseäralikult vilguvad, siis on see ussi viga, ja see kaub kui puu (kepp) millega uss maha löödud, keriselle pandakse ja seal leilis laps viheldakse.

Ku lasse röögive, sõs võetas vett ja lastas läbi sanna keressa juusta pangi sissi, kun kolm obesu rauda sehen om ja vihutas selle veega latsi, sõs latse ei röögi enämb.

Harjasid kaotakse pärmiga. Pärm pannakse linase riide pääle ja see ihu pääle. Nüid viheldakse nii palavas leilis, kui iganes võimalik.

Sop, sop, sop soone pihta, raps, raps, raba augu pihta, tõll, tõll, kellakoti pihta. Hirmukakk ja armukakk, läbi reide reinu kakk. Seda lauldi vihtlemise ajal, kui lapsel harjaksid võedi.

Koerataud, laps halva loidu läbi haibe, sööb palju, kõht on suur, aga ei pea midagi kinni. Selle vasta köeti sauna ahi; söed tõmmati ahju ette ja siis pani tuuseldaja süsi kahe pilpa vahel vee sisse vanni, ise sääl juures 1-9 ja siis tagurpidi 9-1 lugedes ja iga arvu juures üht süsi ära pannes. Nõnda tegi ta mitu korda. Kui süsi vee pääl kaua õõgus, siis pidi laps elusse jääma, kui kustus, siis pidi ta varsi surema. Seejärel pesis tohter (tuuseldaja) tõises vannis koera seebiga, andis seda vett lapsele juua ning pesi taga ka last, teda seal juures söe veega viheldes. Selle läbi pidi laps terveks saama.

Kui veike laps ringutab ja kangutab. Siis on see koera hüppamise pärast, ema peale. Siis viheldakse last õige heaste ja pannakse ta siis riiete sisse ja ukse alla maha, siis lastakse koera kolm korda üle lapse hüpata ja suitsetakse koera karvadega, siis saab ta terveks.

Ühel lapsel õlnud suur pia ja naine käinud kolmel neljapääva õhtal kaugelt maalt nõija juures. Iga neljapa õhta küetud saun, viedud koer sauna ja viheldud ästi kuera, selle järele viedud laps sauna ja viheldud sellesama vihaga kellega kuera viheldi, kua last.

Kuulus on kase mahl. Korjatakse seda kevadel mäha ajal kõrgemail mail kasvavailt kaskedelt. Lõigatud oksa otsa riputatakse pudel või puuritakse tüvesse auk, kust siis tilgub seda magusat märjukest. Kui mäha-mahla aeg möödas, lüüakse toriauku puupunn.

Mahla nii vahtra kui kasel tarvitatakse joogiks. Mahla lastakse auku, puurides puu lõunapoolsele küljele. Mahla tila tehakse enamikus lepa- kui ka kasepuust. Mahl lastakse puhtasse puuanumasse. Mahla tila juurest pannakse puuoks anumasse, mida pidi mahl anumasse jookseb, ilma et tuul eemale saaks puhuda. Pääle värskelt joomise hapendatakse veel mahla joogiks. Mahl pannakse mingisugusesse nõusse, mida võimalik kõvasti kinni panna umbselt. Maitseks lisatakse juure kas sõstraoksi, vahaleent, jahu, vähemal määral valmistades ka suhkrut, rosinaid. Nimetatakse hapumahl.

Vistriku ehk mädakärna näo peal. Tehakse pärmist ja jahust taigen, määritakse vistrikud kokku, köidetas ja mähitas nägu hästi kõvasti rätikuga kinni ja siis köetakse neljapäev õhtal saun ja viheldas hästi kõvas leilis.

Arjussed aava ihu pääle, sis laps viiasse sauna, tehasse nisujahu-puder, pärmi pannasse sekka, seda putru pannasse ihu piäle, sis rõõvas piäle ja piäle rõõva vihutasse. Seda tehasse lapsele sis, ku ta alles tillike on, edimatse aasta siis.

Kui juhtus naistel mingisugune kondihaigus, kas maast hakand või mõne kurja silma läbi, siis korjati loomakonta, enamasti labaluukondid. Pandi kerisele, kööti ahju, siis visati kontide peale leili ja viheldi. Siis need kondid pandi kotti sisse ja viidi võera saksa maa peale ja visati üle pahema õla maha, aga viskaja ei tohtinud tagasi vaadata nende kontide poole, siis pidi haigus jäädavalt kaduma.

Saanas võeti kah harjussid (vinnid, vistrikud). Lapse mähe määriti pärmiga ja panti siis lapsele ümmer ja siis visati leili ja viheldi last riide pialt. Ka maarjaga on saand hõeruda.
Kel paised on, see ei või sauna minna, siis lähvad nad viil suuremas ja tuleb uusi juurde.
Kus saun omal olli, sial viidi laps juba kolme nädala vanuselt sauna. Ku ta ristitud olli, ristimata last ei viidud, ei viidud õuegi. Kus aga omal sauna põlnd, ega sial nii ruttu ei viidud sauna, pesti kodus vannis.

Kui last enne ristimist viheldakse, siis ei hakata tõbed tema külge.

Kui last enne ristimist viheldakse, ei tulla lapsele mingit tõbe.

Kui jälle lapsel jalad ja keha kuivama hakkavad, siis olla tal koeratõbi ja tuleb järgmisel kombel arstida. See on köetakse vihtlemis saun ära ja viiakse suur koer ja laps mõlemad sauna ning viheldakse kordamisi mõlemad üks kord koerale ja teine lapsele.

Mahla korjati ka tagavaraks vaatidesse ehk tõrredesse, kuhu viimastele „kaaneks“ natuke linnasejahu peale raputedi ja siis nagast nagu taarigi lasti. Mahlal pidi see kaas peal terve seisma, et ta ära ei „hingaks“ (lahjaks ei lahtuks). Värske mahl oli muidugi magus, kuna ta seistes hapuks läinud ja siis veel maitsvam olnud kui taar. Teda jakkunud ikka suvistepühadeni, sagedasti ka jaanipäevani, ehk nagu minu vanaisa ütles: „Meie jõime mahla ikka kuni kesa kütisseni.“ (See tähendab, et iga aasta peale kesakünni sõnnikust ilma jäänud põllude peale „kütist loodi“ - kütist põletadi.)

Kes tahtis hästi puhtaid ja säravad hambaid, see pesi neid kasepuusütega hõõrudes.

Kui taheti saada hästi puhtaid hambaid, pesti kasepuusöega. Siis hakkasid hambad kohe läikima.

Kes õllest või viina joomisest vaeva tunneb, ehk oksele hakkab, see söögu see viha leht ära mis saanast tulles ihu külgi on jäänud, siis ei tunne ka enam joomisest vaeva.

Kui sauna vihtma minnakse, olgu omasse ehk võerasse, siis peab vihaga kolm korda vastu pahemat jala talla lööma siis ei hakka ükski halb haigus ega tõbi külgi.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kanarbik (teena); kaselehed; kaeraliple vannid – jooksva vastu

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Kase noored vaigused pungad leutadaks viina sees, see on rohuks pääle määrida, ku põlenu on, kanasulega pääle tõmmad, nii jõude kohe kosutab ära. Tuleroos, elioks, tema lehe sees eli on ka tuleaava vasta (Märkus: see on toalill aaloe.). Ja pärnakoore lima, ku oled tulega põletanu, kaabi seda lima. Kuivanu pänakoor ku keres kerituliuta ära, kaabi seda lima, kanamunavalget sekka ja magedat võid võib ka panna, määri tuleaava selle salviga, väga, väga kallid (=head) rohud. /---/ Maarohtusi on pailu, pailu-pailu-pailu. Enne põlnu apteeki, inimesed käisid üksteise juures küsimas-kuulamas, üks ütles: mul aitas see, teine proovis kah ja rääkis jälle edasi, nüid joosevad kohe apteeki.

Villase viha. Viltse viha, vilne on ära õerunu, läheb katti ja nii vihane ku, põleta villast riiet, pane viltse riide tuhka aava pääl, kohe kosub ära. Ja kasekoore tuhk, selle valge tohu tuhk, seda pääl. Ja kolmas on orasetuhk, sui aeg ükskõik mis orase, aga talve aeg kaevati lume alt rükioras lahti, kuivatadi ära ja põletadi tuhaks, seda tuhka õeruti pääl.

Roosi vasta on veel kaseviht, saunaviht, sai ära keedetud ummuses, tuhka juure, tasaselt lased kiia; pool pange vett, pool sellest ära keeb, kurnad ära marle läbi, see kosutab roosi ka.
Ka salv: mesi, mage või ja vaik kolma asja koos, vaik enne ära sulatada, et puhas on, sis salv teha, siis tehti marle nägu ma rääkisi (nr 61), selle marlelapi pääle seda salvi roosi ajal, enne kase- ja tuhaleelsega roosi pesta, siis salvilapp pääle ja rätikuga ehk villatse lõngaga kinni mässida, villane lõng on pehme, ei sööri (=sooni).

Nõgeseaigus: nahk lööb kublusi täis jusku nõgestes oleks olnu. Õeruti tuhaga kokku ja viheldi ehk kasteti märg viht tuhasse ja viheldi sellega.

Vanol inemiisil sälä, turo ja ristluu halti, sis küteti sann. Sannah hideti suur lõõnah, minti labalõ, ku haigõ esi javvaas sis lasti tõõsõ haigõt sälga vihtu ja hõõrdu. Pääle kihä puhtast mõskmist nühiti kõdrapiprõga haigõt sälgä vai ka ristluid ja kaalaturja. Sis tuuga õs jovva inäp sannah olla, sälg kuumõt ja haltas. Pallo haigid kijä verevä piprõga sälgä hõõri saas kõik puulpühä üü väläst tarõ õs või ka rõivast sälgä panda, niväega halt. A peräst oll siski säläle pareb.

Kasemahl oli vanal ajal igakevadine jook. Seda joodi värskelt kohe kase alt tuues ja tehti ka kaljaks. Kui mahlakalja taheti teha, siis lasti mitme kasele augud sisse ja korjati niipalju mahla, kuipalju käijaks tarvis läks. Mahl pandi patta kadakatega koos keema, keevalt valati või tõsteti kapaga astjasse linnasejahude peale, nii et paks pudru sai, Kaljaastjale pandi ,,põhi paika", see on õlevihk seoti sidemega kinni, naga pandi vihust keskelt läbi, sideme alt, ja keerati õled kahekorra kõvaste vastu astja põhja; pealtpoolt sideme õlge otsad keerati niisama kahekorra vastu alumisi otsi, ja see oli kalja põhi. Selle põhja peale pandi see märjakstehtud linnasejahu segu ja valati keeva mahla peale. Kui õlut ka taheti võtta, siis kui raba oli natuke aega saand immida, lasti alt vedelat välja (õlevihk oli kurnaks, et raba läbi ei tule). Mis selge ja magus oli, pandi virdeastjasse jahtuma, ja kaljaraba peale pandi uueste keeva mahla, mida jällegi immida lasti, et rammusam saaks. Kuipalju keegi tahtis õlut saada, niipalju ta virde jäuks võttis, ehk teisiti öeldes, kuipalju rammu raba välja andis, niipalju sai õlle jäuks võtta. Kui õlle jägu võetud, siis täideti kaljaastjas mahlaga täis, kaeti pealt paksu riidega üle ja teisel homikul oli hapu maitse sees. Virdele, kui ta paraja soojuseni on jahtunud, pannakse pärm peale ja lastakse käärima minna. Õllele peab umalaid juure keetma, ilma nendeta läheb hapuks. Kui umalaviha liiga vähe, läheb ikkagi hapuks, aga on algul väga hea magus jook; kui on humalaviha liig palju, siis saab viha ja kange jook. Ka tuleb pärmi sissepanemisest ja õlle käitamisest: kui õlut läheb külma käima, siis ta on hea ja rammusa maitsega; läheb õlut sooja käima, siis ta läheb vihaks ja lahjaks; saab õlut liiga välja käia, läheb nii lahjaks ja kibedaks nagu humalavesi. Külmakäijal õllel on valge peenike vaht peal, soojakäijal õllel suure vullidega pruun vaht. Kui õlut käies keema läheb, siis ta läheb lahjaks nagu vesi, ainult õlle värv on veel alles.
Ka olla mahlakal'la teistviisi tehtud. Mahl pandud ankrute sisse ja linnaseleiva tükka ka sinna juure, siis peetud kõvaste hinge all; küll olnud siis hea magushapu kali. Kui liiga hapuks läind, pandud mahla juure. Kui heaste hinge all saand hoitud, siis seisnud pea aasta läbi hea. Kui kased juba oksendama hakkavad, siis mahl ei kõlba enam kaljategemiseks.
Kasemahla saab siis, kui maa kevade sulaks läheb ja kasejuured sulad on; külmetand juurtega kask ei anna mahla. Tehakse puust tila. Üks ots on oherdiaugu-jämedune, millega kasele auk sisse lastakse. Sellest otsast puuritakse peenike auk läbi, mõne tolli pikkusest ümmargusest otsast, mis läbi puuritud, - see on kase auku pandav ots. Pikk tila on lõhastud puu, millel soon sees. Sealt jookseb mahl tila otsa, kus all ämber, kauss, pütt või mis nõu tahes seisab. Kui kasele oherdiga auk lastakse, siis esmalt tuleb mahla üsna sirinal välja, pärast tilkhaaval; alguses tilgub kiireste, pärast jääb ikka pikalisemaks, kuni viimaks üsna vaheks jääb ja veel vahust vedelikku tuleb, - siis seda öeldakse kase oksendamiseks. Mahlaaega on kolm-neli nädalat. Kui juba pungad hiirekõrvu lähevad, siis jääb mahlajooks ära. On kevade vilud ilmad, siis ka mahlaaeg pikem. Sooja ilmadega tulevad kaskel rutem lehed peale, ja sellega lõpeb mahlajooksmine. Magusa mahlaga kaske vaadatakse okstest: allapoole rippuvate narmasokstega kaskel on magusam mahl kui püsti-okstega kasel. Mida külmem tali, seda magusam on kevade kasemahl. Kui on tali sula ja vähese külmaga, siis kasemahl tuleb vesine ja vähe magus. On ka vahtrapuudest mahla lastud, aga neid puid kasvab vähe, siis ei ole neist midagi eriti teada.
Vanal ajal, kui suhkrut vähe oli ja talurahvas seda ei jõudnud osta, siis olla mahlast siirupit keedetud. Nelja-viie-ämbrine pada pandud mahla täis ja keedetud niikaua, kui sest veel paar toopi paja põhja jäänd: siis oli kõik vesi välja aurand ja pruun veniv siirup veel, mis hästi magus oli, paja põhjas. Seda hoiti alal kindla nõu sees, kas savipotis või mis riist kellegil selletarvis oli.

Kevade, ku see vana kuri külm ja tema tendsik lumi suu-silma äbü täüs saave ja linde laulu kuultan oma teed pühive, jõed ja ojad oma kõva kasuku ümmert ärä viskave ja mede kuuldsad kontsertiandjad konnad oma kaane alt vällä laseve tulla, ku pehme tuul külmä kähen äräroidunu puuokstest kohisten läbi puhkab ja ega ladva tipust lehenopsid vällä aab, - sis saame me looduse käest ka üte siantse joogi, kedä meil egäl aasta-aal mitte saia ei jole, aga üits neist kige tervemidest jookest inimese tervisel om, just nagu allikuvesi, - see jook om puumahl. Mahla om kevade küll ega puu sehen, aga egäüits ei joose mitte ninda ku kasel ja vahtrel. Vahtrel om ta küll pailu magusem ku kasel, aga vahtrid om mede maal õige vähä, ja kellel neid ka om, sellel om esi oma aian kasvated, temä ei taha ka mitte oma kallist puud tühja mahla peräst ärä raisate ega tila ala laske. Selleperäst iki se va kahar kask oma verege piab kik mahlaimustajade jooginälgä kistuteme. Mahla tarvitemine jääb nüidsel aal ka õige vaiksess, pal'lat mõned makjad perenaised ei taha kevädelt ilma mahlate eläde saia, nevä laseve ka veel kasel tila ala laske. Vanast olli mahla tarvitemine peris egäpäeväne asi. Selle tarvis olliv kased vällä otsit, kellel just ää mahl olli, sest egäl kasel ei jole suguki ää mahl. Mahlakased olliv ka juurest ninda purus last, et tast viimäti midägi enäm es saa, - kik olli ohertig purus last. Kige parem mahl om siantsidel kaskel, kesni kõrge kinke pääl ja mägede otsan kasvave. Lõigun ja vesitse maa sehen kasujidel kaskel om vesine mahl. Mahl om õige terve ja ka jooginäl'lä kistutaja joomaaig. Vanast kanneti tad paarige mõtsast kodu ja joodi nindasammuti, nagu nüid õlut juuas. Ku mahla õige pailu olli, sis panti tad ka taari pääle. Mahlataar ei jole mao poolest küll mitte siante, nagu nüid linnassetaar om: või temäl nu iva ramus om, aga vanast olli ta ää küll, või vanast nu mõni paremed taari kaia sai, nagu nüid ega päe juuvas. Kui mahl juba ärä kaob, sis tekkub puiel koore ala vedel pudrukõrd, ja see om mähk.

Kasemahla tarvitati peamiselt joomiseks ja kalja valmistamiseks. Salaja lasti mahla ka riigimetsast, istutades lastava puu ette võsa ja tehes muid varjendeid. On last kase, vahtra ja pihlaka mahla.

Mähki ei taha küll mitte vanad inimesed, aga latsed tarviteve temät pailu rohkem ku mahla. Kige ullemed mähisööjäd om karjatsed. Neva ei võta pallat kasemähki, vait ka lepä- ja koguni kuusemähki, see om noort vaiku. Lepämähk pargib neil suu ja käed ästi üle. Aaval om ka küll mähki, aga sedä na nal'lal ei taha, see om kangest mõrru. Mähi lakmine om nüüd ka juba enämiste moodust ärä lännü. Egälpool om kangeste ärä keelet puid rikku, sest mahlaotsmine ei jole poolt ka mitte ninda kahjulik ku mähiotsmine. Vanast olliv karjatsed, kesni mähki tahtseve lakku, mõtsel peris üits nuhtlus. Pirla sa siantsin mõtsen, mis külade vahel või ka keskel om, nal'lalt ütte tervet käske ei löüvä: kik om vanast noorest peräst karjastel oma mähinälläge ärä rikut. Ku kasel noorest peräst tükk koort või ka puud kül'lest ärä om lõigat, sis tal kasvab vanan sinna kottale suur õõs sisse, mis mõnikord seni ku puu süämeni kasvab, iki suuremes mädaneb, seni ku terve puu läbi mädänu om ja ärä kuivab.

Harjased. Töömsega määriti laps ära siis pandi rätik üle ja leilis viheldi.

Harjaste võtmine: levataignaga kokku, lats lavale ja vihuti kuuma käen. Lats rüükse, nii et kasvõi lae üles löönu.

Kasemähe (koguneb koore alla suvel puu kasvamiseas) peale on karjapoisid õige maiad. Kase tihe oksakännas on tuulepesa. Kevadel lastakse kasest mahla. Kaselehe pungadest („urva“) toidavad endid tetred talvistel aegadel.

Lastel har´aste vihtminõ. Imä pan´d maarjaiäd ja rüajahu kokku, sis nakas tuu kohisemä. Sis määriti tuu pudruga sannan latsi ja vihuti. Tuu võtt har´asõ vällä.
"Häraste vihtmist" on kohapeal tuntud veel järgmiselt: Panti pärmi ja püülijahu, tuu hapatedi ja määriti tuuga sannan latsi. Lastele laotedi rõivas pääle ja vihuti har´assid läbi rõiva.

Ku puulpääväl (sest puupääväl käüdäs enämbasi siin puul vana hardnu viisi perrä sannan) sanna läät, sõs võtta kuiv viht,- ja ses piät sõs sündümä ku viil tsilkagi vett olõ ei moodä kihä pääle saanu - havvü sedä kuivalt 3 kõrd keresen ja sõs lüü 3 kõrd havvudu (sõn.= haudma) vihaga sammas poolidse kotusõ pääle, sedä toimendust (3 kõrd viha haudmist ja 3. k. lüümist) talita 3 kõrd nink sammaspuul um üte puulpäävädse arstmisega terve. Ka sammaspoolõt hainuga olõvat hüä arsti - niuma ja üts kõrd kirudõ.

Jalgadevalu raviti saunas. Enne viheldi ja siis määriti seguga, mis oli tehtud petrolist, türgi piprast, soolast, äädikast. Pärast pandi villased sukad jalga ja nädal aega sai jälle kedrata.

Mu imä arstis roosi. Ristikhaina, kaselehe ja sääl olli veel muud ka, pand patta, kiit.

Keväjä mõsõ inne mahla juomist suud mahlaga, - sis ei pala kunagi suu pääväga arr.

Kui vanadest kaselehestest tehtud vihaga vihutud saab, siis võtab ihu sügelema.

Harjaste võtmine.
Vanasti, kui lastel hakanud juuksed kasvama, köetud sauna, määritud lapse pää hapu taignaga kokku, mähitud riidesse ja viheldud saunas kaunis kuumas leilis. Vihtleja ise ütelnud: "Nüüd kasvavad sul hästi pikad ja paksud juuksed!"

Kui laps ära nõiutu arvati olevat, siis vihuti ka seda saunas, kusjuures jälle lausuti: "Sopp, sopp, soone pääle, vihalehes nõiutu veere pääle."

Liigeste valuga mindi sauna ja viheldi ning tehti soola vanne. Veel tehti kuuse ja männi noortest kasvudest kuuma veega vanne. Sipelgad aeti kappa ja kallati kuum vesi peale. Saunas viheldi veel nõgestega liigeste põletiku puhul.

Maohaavade ja vähja vastu tehakse järgmist rohtu. Võetakse: kivisõnajala juuri 25% [kivi-imar - Polypodium vulgare], üheksaväerohtu e. vägiheina juurikaid 25% (ei tohi ära segada mürgise vägiheinaga, millel on mustjasrohelised kitsad lehed), palderjanijuurikaid 10%, mesilaste kitti 35% (see on ollus, millega mesilane lennuaugud kinni vaigutab, hall mass).
Juured ja kitt kuivatada ja panna likku piiritusse. Leotada 15 päeva teatud sooja temperatuuri juures. Iga päev loksutada.
Kui selline ekstrakt on valmis, siis võtta veel kasekitti 25%. Kasekitti leidub päris vanadel kaskedel, millel koor pragunenud. Nende pragude vahel on kollane meekoogitaoline mass. See ongi kasekitt. Kasekitt tuleb kuivatada ja teatud osast keeta teed. Siis lisada see tee piirituseleotisele. Segada. Sisse võtta väike supilusikatäis 2 korda päevas söögi alla.
Jutustaja ravis endal ise sellega maohaavad. Aastaid tagasi kellelgi vanemal naisel oli maovähk. Arstid tunnistanud ta lootusetuks. Siis hakanud see naine tarvitama seda rohtu ja mõne aja pärast hakanud vähk kuivama, järele jäänud vaid kimp veresooni. Naine paranes täiesti.

Kasekorba teed õli kopsuhaiguste vastu tehtud vai tarvitatud.

Vahtra- ja kasemahlast võib teha taari, mis seisab südasuveni. See käib nii. Võib teha suurde nõusse, aga kõige parem on siiski 3-liitristesse purkidesse. Kallatakse mahl purkidesse ja lisatakse igasse anumasse viil pruunistatud leiba. Järgmisel päeval pannakse kaane alla ja hoitakse jahedas ruumis. Rüübe missugune!

Mahlast tunnukse kevade ära, kas lehmad sel suvel palju või vähe piima annavad. Kui mahl on magus, siis annavad lehmad vähe piima, on mahl aga lahja ja vesine, siis on piima aasta.

Kui esimest korda tütarlast viheldakse, siis peab see viht katuksele viskama siis saama ruttu mehele.

[Kombe vastu eksimisest tulnud haigused].
Süütis raskejalgne naene sigu, sai tema laps arjased, mida pärast apendud jahuroka ja pärmiga väilla viheldi.

Kui pikne lüöb kase maha, kui hambad valutavad, siis sealt tikku võtta. Mul ühekorra olid kõvasti haiged, siis võtsin.

Enne olli mõni saanas lugend jah, et attima käele ja jalale, ei minä tiä neid sõnu enäm. Aga veikest last, kui esimest korda sauna viidud, võetud viha siist 3 raagu, sis viheldud nendega ja loetud, et: Austa isä, austa emä ja ärä mine külä erneaida ja oaaida, ja kudas niid sõnad ollid, põle enäm meeles.

Lapselt harjaste võtmine. Laps määriti seguga, mis oli tehtud pärmist, nisujahust ja sukrust, kaeti riide või linaga üle ja viheldi siis sauna laudul.

Vistrike puhul, kui neid on näol liiga palju, tehakse taigen saiapärmist ja nisupüülist ning määritakse nahale. Pärast seda minnakse lavale ja viheldakse tublisti.

Tiisikus. Ma köhisi ka, üks naisterahvas õpetas: tee kasetuha leelist, mis kuiv puu oo, ja seda juua kolm korda päevas, pool kortlit korraga. Ah sa jumal, kui ma jõin üks pool nädalat, oksendasin mäda kui puru. Ja see laaris ära, sain terveks.

Harjased. Töömes pandi nisujahuga hapnema, kui ää hapnend oli, siis määriti laps sellega ää, pandi riie üle ja viheldi, siis tulid ää.

Nõiakunstid Kui tüdrukud mehele ei saa, toodagu kolme mõisa maa pealt kaseoksad, tehtagu vihad ja löödagu selle vihaga koertele vahele, kes ühes on. Selle vihaga löödagu siis seda poissi, keda tahetakse ja pärast vihelgu tüdruk iseennast. Siis lasku tüdruk kolm tilka nimetisesõrme otsast verd üle vana hõberaha ja andku poisile sisse, siis ei või poiss enam sellest tüdrukust lahkuda. Hõberaha peab nõndasuguse koha peale pantama, kust keegi ei saa liigutada, siis on rahuline elu. - Kui liigutakse - ümberpöördud.

Kui laps oli juba paarinädaline, siis pandi töömese lapi sisse (maaõllepärm lapi sisse), viidi kangesti suurde leili, vihuti kõvasti, sai lapsel arjased vöötud. Vahest laps ei magand, niheles, aga pärast arjaste võtmist jäi rahuliseks.

Jalgade paisetust arstitasse tõist muadi ka: tuua linaligu puid ja kütteda neiega saunaahi, siis sääl saunas iast vihelda.

Veikel lapsel võeti arjasseid. Tehti pärmega pünijahu segavus, viedi laps suaja sauna määriti taignaga ja tõmmeti arv riie üle, sinne pääle viheldi. Riide pääle jäid pärast mustad täppid, arjassed. Lapses tulid rasked rinnad kui arjassed võttamata.

Kui mina olin väike, siis harjaseid enam ei võetud. Vanaema rääkis, et õllepärmiga määriti selg kokku lapsel, ja siis saunas viheldud ja see oli siis harjaste võtmine. See oli siis kogu naha puhastamine, et vistrikuid ei tule.

Väike laps (alla aasta) tehti püüli- ja pärmitaignaga kokku, taigen tõmbas kupladesse; siis laps viidi sauna ja viheldi. See pidi aitama igasuguste vistrike vastu.

Kui laps haige oli ja arvati, et see on koerast tulnud, siis viheldi saunas koera ja last ühe vihaga. Võeti koera suust ila ja pandi lapse suhu. Kui laps palju ringutas, siis arvati, et see on koerast tulnud. Siis lasti koera kolm korda üle lapse hüpata.

Soonte liigeste haigused. Köeti sauna ja viheldi kõvasti ja pandi haigele kohale kupud peale. Haiget kohta pidi väga soojas hoidma.

Vanemad inimesed määrisid oma valutavaid kohti ka veel tökatiga. Tökatit valmistati suures pajas nagu tõrvagi ainult et tõrvikate asemel pandi patta kasetohtu. Tuli tehti pajale ümber ja keedeti seni kuni tökat kasetohust välja kees. Pajakaan oli kõvasti ja kindlalt saviga pealt kinni.

Vinnisid kaotati näost pärmitaigna kergitisega. Väheses leiges vees sulatati pisut pärmi ära, segati hulka peent nisujahu niipalju, et oli paras vedel kõrt. See pandi siis pliidi peale või kuhugi mujale sooja kohta väheks ajaks kerkima. Sauna minekul võeti see pärmikergitise nõu kaasa ja üks õhuke taskurätiku suurune marli lapp ka. Saunas määriti seda körti näo peale, kus vinne leidus ja pandi siis veel marlilapp üle taignase näo. Kui see valmis, siis viheldi kuumas leilis vihaga vastu nägu. Peale vihtlemist võeti ravivahendid näo pealt ära ja oligi kõik korras. Mõne päeva pärast kadusid vinnid ja ei tulnudki enam näkku. Kui vahest hiljem jälle vinne hakkas näkku ilmuma, siis korrati sama ravi uuesti saunas. Sellest ei olnud kunagi kasu, kui pigistati näost vinne, sel juhul jäävad vaid näod auklikuks, mis ei ole eriti just ilus. Pigistada ei tohtinud kunagi. Mida rohkem pigistad, seda rohkem neid vinne juurde kasvab.

Tedretäpid kadusid näost ära kui vara kevadel neid määriti värske kasemahlaga. Enne näole määrimist ei tohtinud aga ise kasemahla juua. See oli kunst. Kui ise enne jõid siis ei aidanud. Ja enne Jüripäeva viidi tühi pudel sipelgapessa, et siis sipelgad sinna sisse poeksid. Natuke pandi ja pudeli põhja suhkrut, mis sipelgad sinna meelitas. Nende enne Jüripäevaste sipelgatega määriti siis tedretähti.

Reumale või liikmete valule aitas ka, kui sipelgate peale kallati pudelisse viina ja siis sellega määriti valutavaid kohti enne magama minekut. Laupäeva õhtul soojas saunas määriti haigeid liikmeid petrooliga enne vihtlemist üle, siis viheldi kaua - see aitas ka.

Liigesehaiguste ja reuma puhul kasutati murakalehtede ja ka muraka tupplehtede keedist või teed. Viheldi nõgesevihtadega, tehti nõgesevanne. Kasutati ka ülaseid. Nendega pidi olema ettevaatlik, ei tohtinud palja ihu peale panna ja hoida lühikest aega. Kasutati ka kasepungade viinaleotist ja juba eelpool nimetatud sassaparillaid.

Voltvetis raviti aga „sammaspoolikut“ kasetohiku tükikestega, kuhu veeti ühe tõmbega „viisnurkne vanapagana rist“. Ühele tohikule kolm ühejoonega tõmmatud risti [joonisel viisnurk], tohikuid oli kolm ja siis kästi ka iga tohikuga 3 korda vajutada „sammaspoolikule“. Tohikud visati kohe tulle. Mina olen seda kõrvalt näinud, tagajärgi ei mäleta. Voltveti Laane talus Olde peres.

Vinnid harjased. Harjased oli saunas arstitud 50 aasta eest nüüd enam neid ei esine. Laps viidud sauna või sauna leili, määritud selg pärmiga üle, märg riie pandud siis üle selja ja üks visanud leili teine löönud seda palavalt vihaga selja pihta lapsele. Siis kadunud harjased ikka vähemaks.

Viha tegemiseks on ikka vana kuu, enne jaanipäeva. Vanad inimesed pidasid sauna üheks pühaks paigaks, puhastamise paigaks. Naine oli sel ajal [kuupuhastuse ajal] roojane, et naine sel ajal ei lähe sauna.

Kui tüdrukud ennast saunas pesid ja vihtlesid, ning pärast pesu äe loputasid. Siis nee viha lehed mis ihu pääle jähid, korjati kogu. Pandi kuskile asja sisse ja nende päält anti poisile juua. Siis poiss hakkas kohe tütruku järge. Kõige rohkem tehti seda jõulude aegu õllega.

Arstimine. Rohud mis igat haigust teat määral arstivad on kase koore sabad, mis tuule kääs pirinat häält sünnitavad. Aia hirre pinnad, mis samutigi tuule kääs pirisevad.