Rahvapärased taimenimetused
Lõhmuspuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ALS 1, 208/9 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Roos.
Roosile pannakse pääle ka lõhmuspuu* ihukoort ja valgepoolega** lehti pääle. * pärn ** lehed, mis valge alumise poolega. Roosil hoitakse musta lamba villu pääl.
ERA II 29, 739 (13) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Põlend haava pestaks lõhmuspuu koore veega.
ERA II 187, 257 (18) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. (1938)
Veega põlend kohti arstiti lõhmuspuu ihukoorest ja kanamunast tehtud salviga.
ERA II 158, 422 (64) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Tõrvaku t. (1937)
Põlenud haavale otsitakse lõhmuspuu koort, tehakse vees pehmeks; ka jooteli määritakse.
ERA II 260, 457 (35) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Põlend haavale kasekarbast keedetud vett, kanamune, lõhmuspuu koore ila. Lõhmuspuu koor tuli ära keeta, see ilane vesi.
ERA II 187, 247/8 (128) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Lõhmuspuu koore õli ehk lõhmuspuu koore salv. Keedeti lõhmuspuu koori veega, kunni läks paksuks - õliks. See oli hea rohi uudele ja ka põlend haavadele ja sõukstele kohtadele, kus muu rohi änam äi aitand.
KKI 11, 163 (16) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Tulehaavasi on mitmesuguseid. Ühe aasta ma kiitasi lõhmuspuu vett ja panin seda peele. Sii on venijas. Kanamunavalge, aknaoha ja öli aitavad ka.
KKI 68, 736 (17) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Timmijaan, lõhmuspuu ja arnikas - need olid köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 302 (1d) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Põlend haige vastu aknauhakas, lõhmuspuu koor, inimese piim.
Vilbaste, TN 7, 329a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Missuguseid taimi tarvitatakse arstimisel?
Palderjanid, lõhmuspuu õitsed on üheksa haiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 559 (4) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Mäe t. (1930)
Lõhmuspuu koori tarvitatakse, kui on kusagilt ära põletatud.
ERA II 260, 427 (40) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Põlend haavale aknauhakad, piiru ehet mis peeru (piiru) põletamise ajal piiru otsa jäi. Lõhmuspuu koore vahelt lõhmuspuu koore ila.
Vilbaste, TN 7, 543/4 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k.;Virita k., Kaasiku t. (1930)
Vanemal ajal ei olnud poodisi ega apteeke, kust oleks saanud tarvilisi aineid, näituseks värvi ja rohtu. Neid taimeid nimetati vanemal ajal hoopis teistsuguste nimedega kui praegus. /---/ Arstirohuks on tarvitatud vanemal ajal raierauarohtu, liigenterohtu, jooksjarohtu, pärnaõisi, lõhmuspuu õisi (lõhmuspuu – pärn), kadakamarju, balderjaane (valderjanid), leesikaid.
ALS 1, 184 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928)
Vanad haavad. Vanu haavu pestakse lõhmuspuu (pärn) ja pihlaka koore veega.
ALS 1, 713 < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tikri t. (Grünthal) < Anna Mätlik, 70 a. (1928)
Põlenud haavad. Põlenud haigele pandi pääle kanamuna valget kilet ja lõhmuspuu (pärna) koore vett.