Rahvapärased taimenimetused

Koihein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.

Artemisia absinthium
Koihein. Taime tarvitakse kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti on ja valutab. Taimest tarvitakse ainult värskeid lehti. Lehed pandakse pudeli sisse, valatakse viina pääle, pandakse kork kõvaste pääle ja siis pandakse pudel ahju, kust praegu leivad välja võetud; sääl lastakse seista, kuni ahi ära jahtub. Sellest võetakse üks supilusikatäis sisse iga 4 tunni pärast.

Koiheinavesi on ka köharohuks.

Koiheinatee aitab pasanduse vastu.

[Rohkete kuuriiete puhul toodi apteegist rohtu.] Kodusel viisil tarvitati kummelit, maranajuuri, palderjani ja koiheina (koirohu) teed.

Kõhulahtisuse arstimine koiheina ehk koirohuveega on üldtuntud ja tihti peetakse kuivatatud koirohtu varuks. Kui sellest aida juures juttu tuli, ütles 1877. a. sünd. Jaan Holland, kohalik: „Lepaurvad on kõige parem rohe, need pikad urvad, mis alaspidi ripuvad, nende vett keeta.“
1889. a. sünd. Aleksander Lepp, kohalik, lisas: „Koiheina vesi on väga kange, aga reinvarred on mahedamad. Reinvarre (Chrysanthemum vulgare Bernh.) õisi suus närida ja see vesi, mis säält välja tuleb, alla neelata. Kuivi piab talvel küll keetma.“

Kõht lahti on külmetamisest ja venitamisest, neid inimesi on küll, kis külma ei kannata ja kis venitust ei kannata, ja vahest pailu värskit söömisest kah. Selle vasta on koiheinavesi, ikki kuivatati talveks. Ja kuiva kohvijahu söödi ja leiba lasti söte pääl pruuniks ja sooja panti kõhu pääl.
Kõhu kinniolek on mõnel inimesel külmetamisest ja tõstmisest, venitamisest.

Kõht valutab ja lahti. - Kolm tükki on rohtusi kõhuvalu vasta, ku kõht lahti on: koiheinad (Artemisia absinthium L.), reinvarred (Chrysanthemum vulgare Bernh.) ja putkejuured, pütsika juurikad, need putked, mis me pehmet sööme (Angelica silvestris L.), söögiputked.
[---] Koiheina tääb igaüks, vett keedetaks. Putke juurikad vilus ära kuivatadu, loomal kõht läbi jooseb, nende vett keeta. Õigel ajal korjatu on, kohe paneb lukku. Vanas kuus korjata.

Koihein, koirohi. (Leida Abja vallast Härsi talust.) Juba õige vanast tarvitasivad vanad eestlased koiheinu, milledega ära hoiti riiete ja nahkade koitamine, kui neid kuivatult riiete ja nahkade vahele asetati. Ka praegu tarvitatakse koiheinu riiete koitamise vastu.

Kange sisikonna haiguse vastu võisoolvesi, püssirohi ja natuke koiheina leemi.

Koide vastu om kasutet koiheinu ja sookaali. Kige parep om veel suvel kik rõõva läbi tuulute.

Tekib „koi“ riiete sisse, siis tuleb „koiheinu“ riiete vahele panna.

Koiheina (Artemisia absinthium) tee om hää rohi, ku kõtt om valla. Kohe kõtuvalu kadunu ja kõtt kinni.

Kui “koi” jahude ehk tangude sisse tekkis, tuleb “koiheinu” kottide ümber ehk tünnide peale panna, kui jahu sees on - see aitab.

Koiein - palõn - tsaid keedame. Ta on pallu hädade vastu.