Rahvapärased taimenimetused

Kopsurohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 58, 569 (6) < Vändra khk. (1897)
Kopsurohud (ladina keele nime ei tea) on head köharohud.

ERA II 142, 371 (74) < Karksi khk. (1937)
Tammesamle tee ja põdrasambla tee ollu kopsurohi. Mõni tunnebki põdrasammalt kopsurohi nimega.

ERA II 172, 609 (112) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Luuvalulill - kopsurohi, harilik - Pulmonaria officinalis.

RKM II 160, 138 (60) < Viru-Nigula khk., Koila k. (1961)
Vesitõbi. Joodi kopsurohu teed, mis ajas higistama. Nii higistati vesi välja.

RKM II 234, 347 (7a) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kopsurohud. Kasvasid rabas künka otsas. Läikivate ümarate lehtede keskel oli püstjas vars heleroosakate kellukestega, oli kopsu- ja maksahaiguste rohi.

RKM II 383, 418 (15) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui vanasti kopsupõletik vanainimestel juhtus, kui köhisid, joodi kopsurohu teed, põdrasambla keedist tiisikuse korral ja kuusekasvu keedist. Toored kuusekasvud ja sibulakoore teed, kevadel korjatud sibula siirupit.

RKM II 383, 425 (28) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kopsuhaigust raviti põdrasambla keedisega ja kuusekasu keedisega, kopsurohu teega, nurmenuku teega.

RKM II 401, 293 (12) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
/---/ Kopsurohi on maateedest ka: kopsurohi, kask on väga hea ja muidugi pärnaõied.

RKM I 19, 86 (122) < Vaivara khk. (1984)
Kreepsu ravim.
Kopsurohi [verehurma rohi] on kreepsu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1174 (28) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kopsurohi tiisikuse vastu, sisaldavad Natr. silicium ehk Calc. silicium (täpselt ei tea).