Rahvapärased taimenimetused
Verihein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- lõikehaav
- haigus määratlemata
- haudumine
- jalahaigus
- kopsuhaigused
- krambid
- kurguhaigus
- kõhuhaigused
- köha
- külmetushaigused
- difteeria
- maksahaigused
- maohaigus
- menstruatsioonihäired
- mitme haiguse vastu
- nahakoi
- naistehaigused
- ninaverejooks
- närvihaigus
- pistja
- profülaktika
- rinnahaigus
- sarlakid
- seedehäired
- silmahaigused
- tiisikus
- venitus
- verejooks
- verevaesus
- vere puhastamine
- värske haav
- paistetus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- hanijalg Potentilla anserina
- harilik kukesaba Lythrum salicaria
- harilik raudrohi Achillea millefolium
- harilik vereurmarohi Chelidonium majus
- keskmine värihein Briza media
- kibe tulikas Ranunculus acris
- roomav metsvits Lysimachia nummularia
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Veriheinad vere kinnipanemiseks.
Kui käe ära lõigat kohal veriheinu hoietakse, siis jääb veri kinni.
Kui käe äralõigatud kohal veriheina hoietakse, siis jääb veri kinni.
Haavast verevoolu kinnipanemiseks on ämblikuvõrk ja veriheinalehed väga head.
Vere kinnipanemiseks on kõige parem see, kui verdjooksja haava pääle veriheina saab pantud, mõne minuti pärast on siis veri kinni. Veriheinad kasvavad igas pool, nii et neid alati saada on.
Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.
Veriheinarohi aidanud mõndagi.
Verihein. Kui pistjehaigus ihu sehen om ,kuivada nende õie ninda, et päe nende lõhna ära ei võta, keeda ära ja joo teevee viisi. Sis saad terves.
Verejooksu kinni panna. Võetavat veriheinu (olla tillukesed madalad rohud kõllaste õilmetega, sakilised lehed ja kasvada mööda maad edasi), need pitsitatavat limale ja köidetavat pääle.
Kui silma haige, vett jooseva, sis piab silmi verihainuga suetsutama ehk muedu piibusuitsu silmivahele laskma, sis saab abi.
Verihain.
Häelmit kakutas ja kuivadetas, kühä ja külmetamise vasta tettas tiid ja juvvas, et häste ikko (hikko) lätt. Latsõ pandva verihaina lehti haava pääle, kui (midägi) käe ehk muud midägi ärä lõikasõ.
Verihein: ka nõndasama [haava pääle, verejooksmise vastu].
Veriheina õienuppudest tehakse aga ka teed, mis vere klaarimiseks mõnus juua on.
Veriheinarohi aidanud mõndagi.
Vere paneb kinni veriheinad (hästi katki hõeruda, et sahvtiseks läheb, siis haava peale panna).
Kui suur verejooks on, keeda raudrohtu (veriheinu) ummuksis nii kaua, kui vedelik must on, lase külmaks minna, joo seda külmalt, siis jääb verejooks kinni. Hea naistehaigusele, ninaverejooksu puhul on veriheina tropp ninasõõrmetesse panna.
Verejooks.
Korjatakse veriheinad enne jaani. Pannakse pudeli sisse. Tambitakse vedelik välja ja määritakse haavade peale.
Kui kuskilt katki läks, pandi ämblikuvõrku, tuhka ja veriheina peale.
Haavale tuleb veriheina lehti peale panna, siis jääb verejooks seisma.
Achillea millefolium
Veriheina õied ära kuivatatud ja teeks tehtud on hää rinnarohi.
Achillea millefolium
Veriheina värsketest lehtedest välja pitsitatud sahvt võtvat, haava pääle pandud verejooksmise kinni.
[Achillea millefolium - verihein]
Ülespaistetanud koha pääle vesiseks pitsitatud või pudrusarnaseks tambitud värsked lehed alandavad paistetuse ära.
[Achillea millefolium - verihein]
Kuivatatud õitest tehtud tee olevat hää külmetamise ja köha vastu.
Achillea millefolium
Veriheina kuivatatud õitest tehakse teed ja juuakse köha vastu, kui inimene külmetanud on.
Achillea millefolium
Verihein. Kui pistjahaigus ihu sees on, siis kuivatatakse veriheina õied vilus, nii et päike pääle ei puutu ega lõhna ära ei võta, ja juuakse teeveena, kuni terveks saad.
[Achillea millefolium]
Lehed on jälle lõigatud haava pääle hääd, mis verd jookseb, niisama toorelt pääle panna, jääb verejooks järgi.
[Achillea millefolium - Verihein ehk raudrohi]
Õitest tehakse naisterahvastele teed, kui kuuhaiguses liiga palju verd kaotavad.
Vähemad verejooksud.
Teelehe ja veriheina (Plantago major ja Achillea millefolium) lehed sahvtile hõõruda ja peale panna.
Verdjooksvale haavale panna veriheinu pääle - jääb kinni.
Verihein - haudunud varbile.
Achillea millefolium
Verihein ehk raudrohi. Lehed hõõrutakse puruks, pigistatakse sahvt välja värske haava sisse, mis kohe haava kinni kasvatab, lehed köidetakse lapiga pääle.
Veriheina õienupud - iseäranis veretõbede vastu.
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Veriheina seoti haava pääle, et see takistaks verejooksu.
Verejooksu on katsutud kinni või seisma panna, kui on seotud haavale veriheinalehti ehk ka ämblikuvõrku.
Kui kuuriidid paelu on, siis keedetasse veriheina õisi.
[Venitus]
Veriheina-teed.
Värske haava peale, mis verd jookseb, pannakse ka veriheina lehti.
Verihein on hea haava pääle panda, see võtab verejooksu seisma.
Verihein (Achillea millefolium) - kogutakse siin kimpudesse ja pannakse kuivama; tarvitatakse teena, edendab seedimist seedimisehäirete puhul.
[Verihein (Achillea millefolium)]
Õisi tarvitetakse teeks ka köha vastu. Palju anda ei või, umbes 3/4 tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima.
[Verihein (Achillea millefolium)]
Lehti pannakse ka haavale, paneb verejooksu seisma (verihein!).
Kui oli menstruatsiooni rike rohkete veredega, anti veriheina, rukkilille õite teed. Tarvitati ka veresõnu.
Verejooksu vastu on tarvitatud ämblikuvõrku, aga see on must, verihein on hea. Aga kampus piirituse sees on väga hea.
Pärnaõietii ja veriheinätii om hää köhä vastu.
Vanasti, kui inimesed lõikasid ära sõrme, siis suvel korjati erilise taime lehti, mida nimetati veriheinaks; arvati, et see suleb verejooksu.
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.
Haavade puhul pandi puhast tõrva peale, rasvakeset, lakki, veriheina e. raudrohu mahla pandi peale.
Verejooksu sulgemine veriheinaga.
Haava pääle pandi teelehti, veriheina. Teelehel ikka tumedam pool haige vastu.
Veikeste haavate veresulgemisel pandi veriheinalehti haavale.
Kõrva-nina-kurguhaigused.
Üldise kehalise külmamise rohuks oli veriheinatee, nõnda, et veriheinad olivad ühes õitega ära kuivatatud, millest siis teed pidi tehtama ja siis joodama. Kuid kui kael oli külmetamise tagajärjel haige, siis pidi kura jala villase suka kunts kaela pääle pantama, mille tervenemise tarvist suka higist tingitud pidi olema. Ja pandi kaerakeesid rätiga ümber kaela. Muidugi olid ka selleks kuum tee ja soojad mähised hää. Ka värske kasemahla juumine oli ühtise kehalise haiguse puhul hää. See oli õiet terviseks hää jook.
Köha ja selle liigid. Köha vastu keedeti igasuguseid teesid, vabarnatee, veriheinatee, kummelitee, määriti rindu pealt hanirasvaga, enamasti lastel, ja joodi hanirasva ka sisse, aeti kuumas sounas kuivalt higitsema jne. Ja kui juba kardeti, et hakkab tiisikuseks minema - no häbi on küll ütelda - siis joodi kõvasti oma ehk teise kust. See öeldi kõige kangem tiisikuse roht olema. Kes aegsasti hakkas jooma, sai terveks.
Verejooks väiksemast haavast. Asetati haavale ämblikuvõrku. Veriheina (raudrohu) õied hõõruti ("tsakutati") kahe kivi vahel peeneks, asetati rätikusse ja sellega koos haavale.
Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera.
Siis verihein, see on kuuseoksa moodi hein, seda pandi ka paksult verd jooksva haavale ja see sulges verejooksu. Ka kuivatati see rohi ära ja hõeruti haava peale, seda tehti talvel, sui pandi värselt see rohi haavale.
Kui nina läks verd jooksma, topiti verihein (raudrohi) ninna ja käed pidi ülesse tõstma. Karjamaan tihti juhtus, et jooksis ladinal ja siis sai ninna topitud ja jäi kinni.
Köhä om, siis võta verihaina või raudrohu tiid.
Haavale pandi ka noortest veriheina lehtedest hõõrutud pulbrit.
Köharohuks raudrohu (veriheina) ja paiselehe õie teed.
Anti piima (kuuma) meega, soodaga. Lusikasse võetud suhkrule sulatati pekitüki küljest tiku või pirrutulega rasva.
Kui nina verd jooksis või sõrme lõikasid, pandi veriheina (raudrohi) ninna või sõrme peale.
Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur pandi pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köhahoog tulli. Külmetuseköha on ju kõva, põriseb kohe.
Verihein on köharohi, /---/ teed tehas.
Suvel oli hea vere kinnipanemise rohi värske noor verihein. Selle tüügas koos lehtedega lõigati peeneks puruks, puhas mahl sellest pigistati lapi sees purust välja teise lapi peale, nii et see ikka täitsa märg oli ja siis pandi haava peale, seoti ka kõvasti kinni. Kohe silmanähes mõjus, olen ise näinud! Aga ma pole kuulnud, et kuivast, talvisest veriheinast keedetud mahla üldse oleks tarvitatud vere vaigistuseks.
Meil Võru kandis oli selle taime nimi verihein, hiljem hüüti ka vereurmarohi, nüüd on igal pool tal raudrohi nimeks. Kasvab teede äärteski ja hilja sügiseni. Aga verevaigistuse rohtu saab ikka ainult noorest, kevadisest taimemahlast.
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.
Haavarohuks oli vanasti ämblikuvõrk ja veriheinad, lambiõli, värnits (Kavastu pool) ja vask vanemate haavade pääle, kartulikaabe (Haaslava) poolt, koera lakkumine (koera keele pääl öeldi kõik rohud olevat ja kassi keele pääl kõik tõbed), kuusevaik, terbentiin, kõrvavaik, piibupigi lastele naba pääle, lodjapuu marja sahvt, perupalsam, see küll valus värskematele haavadele. /---/
Külmetamiserohuks oli vanasti veriheina tee... /---/
Verejooksu puhul pigistati haavale veriheina lehti ja ninaverejooksu takistuseks topiti ka ninna.
Noblu - küüslauk
Penipuss - põldmünt
Verihein - raudrohi (kui verejooks, võtvat verejooksu kinni).
Veriheina tee kaotab verevaesust, parandab haavu ja vähendab krampe.
Haavale pannakse veriheina.
/---/ Suvel pisemale haavale on otsitud ka veriheina - raudrohtu. Võeti raudrohu lehti ja pandi veritsevale haavale. /---/
Raudrohi oli tavaline köhatee mul lapsepõlves - verihein.
Veriheina hõeruti, selle veega hõeruti haava, see võttis verejooksu kinni.
Haavale pandi veriheinadest keedetud vett.
Kui on katki ja veri jookseb, siis veriheina lehed võtavad vere kinni. Öeldakse ka vaighein. Mõnikord pannakse ämblikuvõrku peale.
Verihein [= raudrohi]. Kopsuhaigele rohi. Kutsutas kopsu- ja rinnatii. Kuivatada õhurikkas kohas, aga mitte päikesepaistel.
Emä kõnõl. Vanast meil siin Valgan ütsainus arst olgi. Üts miis käve arsti man. Arst ütel, õt ei olõ enamb midägi tetä, õt juba sülitab verd. Teine mees tuli vastu, soovitas: „Mine kodu, korja verihaina!“ Ja miis sai abi. Kaunis tugõv liim tulõ tetä.
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks ja kuidas tarvitati:
/---/ Veriheinu /---/.
Palderjaniteed, kummõliteed loomadele joogiks, kadakamarju ka loomadele joogiks, ärnikateed, pedäjekasu teed, kalmusejuuri süüakse pulbrina, verejooksu sulgemiseks, põdrasambla teed, vehvermentsiteed.
Verihein verd jooksvale haavale.
Veriheina teed tarvitasid need, kellel käisid krambid või kes olid verevaesed.
Veriheina tee olevat hää igasuguste haiguste ja külmetamise järele haiguste ärahoidmiseks. Valmistada ja tarvitada tuleb, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]
Arstimiseks [tarvitatakse]:
Ubinaheina, sookaelmeid, veriheina.
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Veriheina õisi (teeks) köha ja tiisikuse vastu, lehed haavale.
Arstirohuks.
Verehurmarohtu vere kinnipanemiseks. Samuti veriheina (raudrohtu).
Veriheina tarvitatakse väiksemate haavade sulgemiseks. Ta kasvab meie aedades ja õuedes. Tema leht pannakse haava peale, millega verejooks seisma jääb.
Veriheina tarvitati, kui kuskilt oli katki lõigatud, siis asetati ta sinna pääle.
[Arstirohuks:]
Veriheinad.
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide vastu.
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.
Taimed, mida tarvitatakse arstirohuks.
Verihein.
Raudrohi, seda kutsutakse veel verihein. Tarvitatakse naistehaiguse puhul, kui kuupuhastuse ajal palju verd tuleb. Tehakse teed.
Verihein.
Veriheina tarvitati vanal ajal arstimise abinõuks ja oldi tema aitamises kindlad. Kui keegi oma käe, jala ehk muu koha ära lõikus, raius, ehk muul viisil veristas, siis korjati veriheina lehti ja seoti neid värskena haava pääle, see mõjus ja verejooks jäi kohe seisma.
Ka praegu tarvitatakse veriheina mõnes kohas veelgi arsti abinõuna verejooksu seisma panekuks.
Verihein [Potentilla anserina ser.]. Kasvab söödil ja põllul. On tuttav taim. Veriheina lehti tuleb haavale siduda, kohale, kust verd jookseb. Sellejärel jääb verejooks ja haigus paraneb.
[Veriheinad]
Teist kutsutakse raudhein [Allchillea millefolium]. Toored lehed katki hõõruda, seda mahla verdjooksja haava pääle panna. Võtvat vere kinni.
[Veriheinad]. [Potentilla anserina, Potentilla sericea] kutsutakse veel sardhein. [Potentilla anserina] Õisi olevat õige vanast juba tarvitud teena vere puhastuseks. Ann Nõu, praegu 60 aastane, ütleb, et kui olnud väike, siis vanaema lasknud neid korjata.
Verihein ehk raudreiarohi [Achillea millefolium] - tuntud arstirohi.
Veriheina (Achillea millefolium) tarvitatakse verejooksu kinnipanemiseks.
Haavast verejooksu vastu pannakse haava peale veriheina, siis jääb veri kinni.
Raudrohi, verihein. Peedu külas koguti septembris kimpudena kogu taim, pandi kuivama. Olla hää teeks tarvitada, see edendab seedimist.
[Raudrohi, verihein.] Punamäel - õisi teeks köha vastu. Palju anda ei või, u. 3/4 tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima. Korraga mitte palju.
[Raudrohi, verihein.] Leht paneb vere seisma.
Mõningate taimede rahvalikke nimetusi Lehtmetsa-Risti ümbrusest.
/---/
Verihein ehk raudrohi - Achillea millefolia, üldine siin; veriheinaks nimetatakse, kuna leht haavale vajutatuna suleb verejooksu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimeid arstimiseks.
Köharohuks tarvitati männiõisi, pärnaõisi, kummeleid, pihlakaõisi, islandi sammalt, veriheina õisi.
Raudrohu ehk veriheina vett keedetult on tarvitatud köha vastu.
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitasid inimesed taimi värvimiseks, arstirohuks, söögiks ja nii edasi, kuid nüüd seda tarvitamist ei ole palju. Harva, kus mõnd tarvitatakse. /---/
Arstirohuks tarvitatavaid taimi oli ka väga palju. Neist valmistati pulbreid ehk tarvitati teena. Raudrohtu või veriheina tarvitati verejooksu vastu. Verihein kuivatati ära ja pandi siis verejooksu pääle.
Raudrohu teed ehk veriheina mao ja maksahaiguste vastu.
Vanavara. IV korda saatnud: Ernst-Heinrich Saabas.
Lilledest:
Verihein /---/ Achillea millefolium (Familie Compositae). Kui silmad haiged, tehakse teed (valged).
Verihein (härjapää) toppides ninna vaigistab verejooksu.
Raudrohi (verihein): tehakse teed ja juuakse, kui veri jookseb.
Kui käe või jala või sõrme katki lõikad, siis hoia veriheina (raudrohtu) pääl, see võtab vere kinni.
Veriheinad. Vere takistamise vastu.
Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur panti pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köha hoog tulli. Külmetuse köha on ju kõva, põriseb kohe.
[Ravimtaimed] Verihein [raudrohi] on köharohi, pihlaku õied on köha rohi ja vahtra kaunad on köha rohi, teed tehas.
Raud- ehk verihein. Verevaesuse vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Veriheina vett - nahakoi vastu.
Verihein - nahakoi vastu.
Veriheinad (arstimiseks).
Verihein - keedetakse teed.
Verihein (raudrohi) - arstirohuks.
Verihein teeks, külmetuse vastu.
Verihein - vere seismapanekuks.
Ninast vere jooksmise puhul rohuks raudrohi - verihein.
Verihein, raudrohi. Tehti theed külmetusehaiguste korral. Üteldi, et tuleb juua, muidu tuleb tiisikus.
Verihein, raudrohi. Toored lehed ja õied panti peale verejooksule, kui käe kuidagi veristasid.
Verihein, raudrohi. Ka ninast verejooksul topiti pehmeid tooreid õisi ja lehti ninasse.
Väikestele haavadele pannakse peale veriheina (harilik raudrohi - Achillea millefolium). Leht tuleb näpu vahel katki hõõruda. Võib ka haava katta ämblikuvõrguga, aga see on natuke mürgine.
Veriheina teed külmetuse puhul.
Verihein - haavast verejooksu kinnipanemiseks.
Raudrohi ehk verihein - verejooksu sulgemiseks.
Raudrohi ehk verihein. Verevoolu vastu.
Raudrohi ehk verihein. Juuakse ka teed nõrkade närvide puhul.
Milleks tarvitati taimi vanemal ajal?
Veriheina tarvitati väiksematest haavadest verejooksu takistamiseks ja veriheina teed tarvitati peaaegu kõikide haiguste vastu.
Verihein on arstirohuks, vere kinnipanemiseks.
Veriheinaga pannakse verejooks seisma.
Veriheina verejooksu sulgemiseks.
Verihein - verejooksu sulgemiseks.
Veriheina verejooksu sulgemiseks.
Veriheina pannakse haavale verehoidmiseks.
Milleks tarvitati taimi vanemal ajal.
Arstirohud: raudrohi - verihein - suleb verejooksu.
Veriheina verejooksu sulgemiseks.
Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.
Arstirohud.
Verihein.
[Rohttaimed]
Veriheinad. Tarvitatakse haavale selleks, et verejooksu seisma panna.
Arstirohu taimed. Verihein (raudrohi).
Raudrohi (verihein): keedis, kolm tassi päevas krampide vastu allkehas.
Lõikehaavule pandi veriheina (raudrohu Alchimella millefolium L.) lehti.
Raudrohi. Üheks tähtsamaks arstitaimeks tuleb pidada meil kasvavaist taimist raudrohtu ehk veriheina. Ta õied ja lehed on mõjuvaks takistuseks verejooksule vähemast haavast, kuna suure haava juures ta enam ei aita.
Ja verihainuga ka, kui veri nakas juuksma, kaksime verihainu ja panime pääle ja veri sai siss rahu.
Härjapää, veriheina, teelehe ja mesiheina teed tarvitadakse külmetushaiguste vastu.
Vere kinnipanemiseks ja valu võtmiseks öeldi sõnad olevat. Kodus pandi pääle peenikeseks õerutud sütt, ämblikuvõrku ja madalaid veriheina lehti.