Rahvapärased taimenimetused

Köömen

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: köömen

Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

[Tarvitatakse arstirohuks.]
Köömen.

Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad. Kuivatatud seemned, kuivalt söödud, hästi kuivatult, ajavad kõhuussid (ka paelussi) välja.

Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad.
Tee seemnetest rahustamisvahend ärrituste ja hüsteeriate puhul.

Samuti tarvitatakse ka köömet kõhuhaiguste vastu.

Köemned - maitseained ja tee.

Kööment tarvitati ja tarvitatakse praegu salatite juure, leiva ja saia juure küpsetamisel, kapsaste juure, kui hapnema pannakse, ja teeks.

Köömneteed juuakse külmetamise vastu.

Köömen (arstimiseks).

Köömen tarvitatakse tee valmistamiseks.

Köömet tarvitatakse tee tegemiseks.

Vastuseks Teie lugupeetud kirjale teatan, et vastavate järelpärimiste peale ei tea siin vanematest inimestest (noortest rääkimata) keegi, et oleks haiguseid arstitud Rammust leitavate maarohtudega. (Mõnel juhul raudrohu ja köömne tee köha vastu). Võib-olla on see tingitud sellest, et Rammus ei leidu isegi üldtuntud arstimeiks tarvitatavaid taimi.

Ka tarvitatakse seda [kummeli] teed harilikult joogiks, nagu meil tarvitatakse teeks köömneidki ja muud, lasta seista tükike aeg pliidil keemistemperatuuris (keedes omandab võõra kõrvalmaitse).

Köömet ma küll korja. Ja kidapuumarju. Tiivett tiidäs. Ku om midägi haigõt, ka avitas.

Köömnevarre keedisega hautatakse õlleankrusid, ka piimanõusid, et eemaldada halba lõhna ja maitset. Köömnevarsi tarvitatakse veel kurgi soolamiseks koos mustasõstra lehtede ja tillidega.

[köömen] Ka joodi igapäevase teena, kellel maitses, tarvitati maitseainena. Tarvitus oli suur, sest nägin, kui palju neid iga suvi korjati ja kuivatati.

Kummelit - romaška ja köömnit - aniis on külmahaiguse vasta.

Köömen - tarvita maitseaineteks. Maguni seemned - tarvitati maitseaineteks.

Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Köömneid tarvitatakse ka leivale maitse andmiseks. Pähklaist tehakse kooke, mis väga hää maitsega on.
Kevadel juuakse kase ja vahtra mahla. Vahtra mahl on väga maitsekas jook, kuid vahtratest ei taheta mahla lasta sest sellega rikutakse puu ära. Kase mahla aga lastakse küll jooksta mitu pange.

Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.

Toiduks tarvitatavaid taimi:
Toiduks tarvitasid inimesed vanasti, kui puudusid vastava otstarbega kultuur taimed, mitmesuguseid metsikute taimede vilju, mis hästi maitsevad olid ja ka nende juuri. Sõnajala juuri jahvatatud vanasti leiva hulka kui nälg olnud. Ka sammalt ja isegi haganaid lisatud leivavilja hulka nälja ajal.
Nõgeseid tarvitati mitmesuguste suppide ja leente keetmiseks. Samaks otstarbeks kasutati ka maltsu, naate, ohakaid ja hapuoblikaid. Köömneid lisati toidu hulka maitseainena. Humalatest ja kadakamarjadest valmistati magusat ja kosutavat jooki - õlut.

Sigur tehakse kohvi.
Köömled pannakse leiva sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Nõgestest tehakse suppi.
Malts tehakse suppi.
Oblikad tehakse suppi.
Lustad tehakse õlut.
Murulauk pannakse kaste sisse.

Maitseks pandi harilikule rukkileivale taignasõtkumise eel soola ja soovi korral ka köömneid, kuid paljud hariliku leiva puhul köömneid ei kasutanud.

Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

Tanguvorsti teeme ja valget vorsti. Tanguvorsti teeme harva, ikka ilma tangudeta. Porgandit ja köömned ka juurde.

Saaremaal tehakse harilikust jahust keeduvee leiba. Sinna lisatakse juurde veel köömneid. Tehakse ka odrajahust karaskit ja suuremate pühade puhul rukkipüüli leiba.