Rahvapärased taimenimetused

Naistepuna

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Naistepunad, viinalilled. Pruugitakse tee viisi naesterahva kuuhaiguse kinnijäämise juures.

Need hainad, mes kutsutaks naistepunad, on kange kõtutõbe rohud, mis juunikuust kuni augustikuuni tuleb korjata. Häälmed ja need veiksed ladvalehed, korjata. Ja apsisina viina sees leutada 2 ehk 3 nädal. Siis sest viinast sisse võtta kange kõtutõbe ajal 3 kord päivas 1 söögilusikatäis korraga.

Naistepuna rohtu keideti ja võeti sisse, kui kuuasjad tihti käisid. Pahklapuu urbad aitasid sellesama asja vasta.

Naistepunaga keedetasse kuuriidid, kui kuupaistust on mõnel väga paelu. Siis keedetasse ka punavett ja juuasse seda.

Naistepuna - tarvitatakse, kui naistel on kuukorrad hukkas; leigatakse kahte moodi: alt üles, kui kordi palju oli; ülalt ala, kui vähe.

Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.

Kui käte pääl on käsnad (soolatüükad), siis keedetakse ummuses vereheinu (naistepuna) vähese veega ja selle keedisega pestakse käsi, käsnad pidavat varsti kaduma.

Kondivalurohe või naistepuna, ku kondid haiged on, sis tehtaks sellest teed.

Verevaesuse puhul on väga vanast ajast tuntud ja nüüdki tarvitatav naistepuna e. viinalille (Hypericum perforatum L.) tee, juues seda 1-2 kl. päevas.

Kui mense ära jäi, ei osatud sellele mingisugust põhjendavat seletust anda. Arvati, et on patu tagajärg, üldiselt aga tühjade juttude puhumine. Kuid seda katsuti siiski mitmeti ravida, nt. humala, kummeli ja naistepuna teed tarvitades.

Puuduliku ja valusa kuupuhastuse korral on ikka tarvitatud naistepuna (Hypericum perforatum L.) teed.

Naistepunadest tehti teed; kui kuuriided olid korratud aga ka rinnahaiguste ajal anti sisse seda teed.

Kasvavad vabalt põllul ja heinamaal naistepunad, kollaste õitega rohi. Kui neid kuivatada ja nendest teed teha ja seda teed juua, siis pidada maohaavad ära kaduma.

Naistepuna - need on põierohud.

Lapsepõlves tarvitasime haudunud varvaste vahele panemiseks pigistatud taimeid, mida nimetati naistepunadeks. (Vistist kindlasti Hypericum perforatum).

Naistepunateed tarvitati kõhulahtisuse vastu.

Naistepuna - hää tee ja ka vorstirohi.

Naistepuna on kõigi naistehaiguste vastu ja ka jooksvahaiguse vastu.

Naistepuna [Hypericum perforatum] õitest ja lehtedest teed juuakse naistehaiguste ja verevaesuse puhul.

Naistepunast tehti tied. Neist varsist. Sie on sie punahein.

Naistepunast tehti tied, kui kuuhaigused õlivad valudega.

Naistepuna kasutati teena menstruatsioonivalude puhul.

Naistepuna. Punased õied. Kui jookseb kangesti paelu, peab naistepuna teed jooma.

Gaaside rohke tekkimine on venitamisest. Naistepuna teed juua.

Venituse vastu juua kanget külma naistepuna või viinalille teed.

Kui oli kuukord kinni ehk kuidagimoodi valudega ehk rikkes, siis joodi naistepuna teed.
On üks kollase õiega taim, kasvab põllupeendral jne.

Naistepuna on maas laiali, valged sakilised lehed, kollased õied. Kui käsi on paistend, siis selle veega pesta, ja peale sünnitust.

Naistepuna (reinvarred) olid naistehaiguse vastu.

Naistepuna - kollased õied, sellest keedeti teed, kui kuuriided ei jäänd kinni.

/---/ Oli juhtumeid, et loote heitmine juhtus mõninga raske töö või õnnetuse tõttu, siis sulgesid sellega kaasnevat verejooksu naistepuna (Hypericum perforatum) keedise joomisega.

Naistepuna tee on ka maovalude ja venituse vastu.

Naistepuna on ka naiste verejooksu vastu.

Põiehaiguse vastu on naistepuna tee.

Kui punased (kuuriided) tulevad valuga, siis naistepuna tee aitab. Naistepuna on kahte seltsi. Punase mahlaga on õige rohi. Kui on roheline õis ja roheline mahl, siis see ei ole ravimiseks. Ühel kahekümneaastasel tüdrukul ei old veel kuuriideid ja ta keha hakkas paistetama. Naistepuna tee aitas. Kui liiga jookseb, siis aitab ka naistepuna tee.

Naistepuna tee võtab vererõhu alla.

Naistepuna oli naisterohi ja pandi ka tanguvorstile maitseaineks.

Naistepunad olid naistehaiguste vastu.

Naistepuna - narirohi.
Nari - käsi ragiseb, tuleb see taim kõvaste ümmer panna ja marliga kinni siduda.

Naistepunade tee on hea naisterahvale, kui kuuriided on raskelt.

Naistepuna on kollaka õiega taim, õitseb kesksuvel. Kui õit sõrmede vahel hõõruda, muutub see punaseks. See rohi on teeveena tarvitades 99 haiguse vastu, iseäranis naistehaiguse ajal.

Naistepuna - kõllanõ korgõ vars, näpu vaihõl hõõrut, tulõ nigu veri vällä. Tuu om kõtuvalu vasta. Naistepuna pandas piirätuse sisse. Naase joova, ku om kuupuhastus.

Naistepuna vars murra katki, siis sealt kohast tuleb punast mahla, sellega kasta käsnasid käe peal, siis teeb terveks.

Naistepuna teed üks naisterahvas ka tegi, korjas ja pidevalt jõi. Naistehaiguste pärast joodi.

Naistepuna on mul korjatud kõhuhaiguse vastu, teed teha. Praegu ta õitseb.

Mina juon aasta läbi naistepunatied. Ega ta paha ei tie, selitab verd, pia tieb ka jusku selgemast.

Naistepuna korjati naiste jaoks. Teed joodi valgevooluse haiguse korral.

Naistepuna on peavalu vastu, närvivalu vastu.

Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

Naistepuna nupikesi hoitakse viina sees. Seda võeti sisse venitamise korral.

Kummelit ja naistepuna tehti teeks.

Kui on köha, siis keedetakse männikasvu teed, naistepuna teed, põdrasambla (islandi sambla) teed.

naistepuna tee - põiele, närvidele;

Jesse haavad - see on naistepuna - praegu kutsutakse. Võibolla sellest, et ta on hästi roosa, ilus. See on kõige närvidele hea.

Naistepunase korjati kõikide põletikkude vastu. Teed juua.

Naistepuna teed tehti, siis kui kõht valutas.

Kui oli palavik, siis [aitas] naistepuna.

Kui võtab lahti, aitas ka naistepuna.

Naistepunast tehakse teed seedehäirete ja maksahaiguste korral.

Veel üks tähtis taim oli üldsest ajast naistepuna, mida tarvitati teena verejooksu tõkestamiseks, köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.

Allakusemine oli põhiliselt laste häda, kuid oli kuulda, et ka keskealised mehed on allakusemisega hädas olnud, vaatamata sellele, et ei ole joobeseisundit ega tarvita õhtul palju vedelikke. Meestele ja ka naistele on antud õhtul naistepuna ja raudrohu teed juua ning äratatud öösel ülesse väljas käimiseks. Suurematele lastele, keda enam ei potitatud, oli samuti raudrohu teed juua antud ja magamiseks polnud mitte põhukott, vaid sirged õled riide all, mis oli kõva küljealune.

Seedeorganite haigused.
Joodud naistepuna õitest, lehtedest keedetud teed. Üheksaväelist, kui seda oli, aitas iga haiguse vastu.

Külmetushaigused. Külmetuse puhul oli kõige parem rohi vaarikapunga tee; samuti olid head naistepuna ja pärnaõie teed. Veel hoiti jalgu kuumas ning aeti hädaline seejärel higistama.

Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.

Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

Venitus. Heinputke ehk naistepuna tarvitada teena.

Naistepuna korjatakse õitsemise ajal ja tehakse teed, on väga ilusa värviga ja korraldab neerude tegevust.

Naistepunad või ninnid, neid joodi, kui põis haige oli.

Naistepuna on sooltepõletiku vastu.

Naistepuna (kutsuti ka viinalälled) pandi viina sisse, see oli venituse vasta.

Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.

Põiepidamatus, selle vastu naistepuna kõige parem. Kõige parem.

Mamma korjas maarohtu: raudrohtu, leesikalehti, pohlaõisi, naistepuna. Minu ema ravis raudrohuga naistehaigusi.

Raudrohi ja naistepuna ja noid siis korjati õitseagu. Noist tetti kah tiid.

Vanast ikke need rohud olid naistepuna ja raudrohi. Seda korjati ja piparmündi teed. See pidi enne jaanipäeva olema rohuks. (E. K.: Tuli korjata enne jaanipäeva.) Määrimiseks pandi palderjanijuuri viina sisse, siis määriti tollega liigeseid.

Ema korjas naistepuna teed, kommelit. Kraavist võttis ühed juured, paju moodi lehed on. Ka värvimiseks korjas sookaelu ja kõiki.

Maksahaiguse vastu naistepuna teed juua või ka kuivatada võilille juuri ja teha nendest teed.

Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

Naistepunaga (nimetab nii verehurmarohtu) võib ka määrida. Võtab ka ära (soolatüükad).

Kuuriiete aeg, siis jõivad jälle naistepuna, selle teed.

Koirohi, naistepuna, kummelid, piparmünt - need on mul ikka aida räästa all.

Vanasti seda ravimtaime kommet ei olnud, aga nüüd me korjame ise hoolega nurmenukke, saialille õisi, kõrvenõgest, naistepuna. Kolm-neli aastat oleme nõgest kasutanud. Kui paned kaks-kolm sorti kokku, siis on teel parem maitse. Raadios ja televiisoris kõneldi ravimtaimede korjamisest ja siis nagu hakkasime korjama. Ajalehtedest oleme ka lõiganud välja, kui ravimtamedest on midagi kuulda. „Ühistöös“ on ühtelugu arstimisest ja sealt saab lõigata välja taimede kohta.

Naistepune on hea reuma- ja köharohi.

Korjasime naistepuna, liivarohtu, kummelit, raudrohtu. Sõja ajal korjasime pohlalehti ja -õisi, tegime teed.

Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

Naistepuna on vähihaiguse vastu ja nõges niisamuti.

Naistepuna oli hea rohi. Külmetusele ja maole ja sooltele.

Naistepuna oli 99 haiguse vastu.

Minu ema keetis naistepuna teed, kui kõht oli lahti. Nüüd ka ikka korjame - praegu siin kannu sees naistepuna tee. Ta on niisuguse maheda maitsega.

Naistepuna teed juua - üldiselt tervisele hea ja ilusa värvi teeb.

Naistepuna tie oli nieruhaiguse vasta ja kui naistel oli miski emakahäda, siis ka. Naistepuna õis, kui näpuvahel hõõrud, on päris punane kohe.

Naistepuna tie oli allakusemise vasta.

Vererõhu vastu aitab naistepuna.

[Taimedega arstimine.]
Naistepunal on nagu viisnurgad nied õied. Mõni joob tied nagu närvide rahustamiseks.

Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: naistepuna

Naistepuna ehk viinalill. Tee on verekusemise vastu ja õli kaotab tulehaavad.

Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.

Ja viinalilled kasvavad peenarde peal, kollaste õitega. Neist teeme teed, korjame tee jaoks. [viinalill ’naistepuna’]

a) svaraboi, b) metsnelk, c) naistepuna [kirjakeelset nime pole märgitud, taimejoonistus õiest “loomulikus suuruses”, meenutab nurmnelki] [Hypericum perforatum liht-naistepuna].
„Õied nesukesed punased, uuta, sa sis ei tia, katsu, teilgi sial kelul kasvavad. Seda sai keitad, ku punaseid hakkas palju tulema. Mul ühekorra olivad, et kas sure ära, aga keitasin teed ja aitas.“
„Mesikesed? Ah svaraboi! Jaa, need aitasivad sulle.“
Svaraboi - on siiski naistepuna, mitte nurmnelk, kohati aetakse siin neid segi.

„Keigi külmetamisehaiguste vasta on naistepuna hia, muudkui keita aga tsai.“

Naistepuna - venelased siin joovad mitme haiguse vasta. Muidu ka hia tee.

Svaraboi - naistepuna. (Keedetakse teed, kui on „süda rahutu.“)

Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.

Punad [1. Origanum vulgare] pruugitakse vorstirohuks, naistepunad [2. Hypericum perforatum] arstirohuks.

Naistepuna - juusja (reumatism) vastu.

Naistepuna (Hypericum perforatum L.). Puned. Loomadele keedetult söödetud vahend õuetõve vastu.
Tee õitest inimestele ravimiseks kõhutõve vastu.

Naistepuna (Hypericum perforatum L.). Naistepuned. Viinakobarad (Saaremaal). Õisi kogutakse teeks (Saaremaal).

Naistepunad - naistehaiguste puhul, kui kuupuhastus on kinni. Keedetakse ummukses.

Naistepuna - venimise vastu (viina sees leotada).

Gripp. Ravandirohi, naistepuna. Leidub niitmata heinas kuivemal maal, võsa ääres ja nii edasi. Vanasti nimetati siin grippi ravandiseks, selle vastu joodi nimetatud teed higistama ajamiseks.
Ravandirohtu keedeti ka lehmadele punatõbe (verekusemise) vastu, mispuhul selle keedist külmalt anti.

Mulle endale on naistepuna tee kõige suurem rohi. Joon kohe janu eest - mul on krooniline maokatarr. Kanget teed ei või teha - siis läheb vererõhk kõrgeks.

Naistepunad - punast kusemise vastu

Arnika. Rahvapärane nimi naistepuna. Tarvitatakse arstirohuks (tinktuur).

Naistepuna (ninn) - teeks.

Jooksjatõve vastu võtke maavitsa, soopihlakat, saarekoort, naistepuna ja porsat ehk sootubakat ja keeta nendest tee. Kui seda teed juua, paraneb kohe.

Naistepuna - vereselgituseks tee.

Ühekorra Maie soovitas, et kõht on haige - siis naistepuna.

Naistepuna, seda ku pane värskelt, siis pead toda poole rohkem pandma, kuivatatu puul vähem... Siis pane pudelihe ja vala viin pääle, 40-protsendiline harilik viin pääle ja siis lase tal saista 40 ööd-päiva. Om hää, kui soojust ka om. Ja siis raputa teda. Ja siis tuleb nii ilus pruun viin ja tuu om väga hää, kui sisemise valu omma. Võtat tuu kümme-katskümment tsilka korraga.

Naistepuna, pune, saialill, pärnaõis on hea igasuguste haiguste vastu.

Naistepuna, see on ka köha jaoks.

Et haavadest ei jääks armi.
Kui sa saad haavata ja kardad armide jäämist, siis püüa neil hoida kompressi, mis saadud naistepuna tee keetmisest. Kui seda hoolikalt kasutad, kui haavad pole veel kinni kasvanud, siis saad ilusa puhta naha.
Rääkis Ilse Varvas (1935, Saaremaa; elab Purkus, Rapla mk) mulle 1995. a suvel, kui ta käsi oli saanud haavata ja pidas peal naistepuna kompressi. Seda õpetust oli ta kuulnud ühelt Purkus elavalt vanalt naiselt, kes tundis maarohtude kasutamist.

/---/ Ja põldosi on mul tähtis rohi. /---/ Põldosi on selle vastu, et vesi korjab sisse, ütleme piss, see aitab seda. See naistepuna on ka, aga see on väike selle mõju kõrval, mis põldosi.

Teeks olid naistepuna, raudrohi, pärnaõied, kibuvitsamarjad. Need lasti korraks keema.

Naistepuna on kõhulahtisuse vastu. Lüpsjad andsid seda teed vasikatele. Ta on paljude haiguste vastu.

Naistepuna tie - see pidi iga haiguse vasta olema.

Naistepuna võetakse verepuhastuseks ja mitmete haiguste vastu.

Naistepuna teed võetakse maohädade vastu.

[naistepuna] Kuivatatud õisi pandi vorsti sisse vorsti maitseks.

Ma juu nõgõse ja võilille ja naistepuna ja piparmündi ja pärnaõie tiid. /---/ Kiiva vii pandse pääle ja saise.

Pärnaõie tii om väega hää, ja naistepuna ja leesikas.

Naistepuna on soolte ja maopõletiku vasta.

Naistepuna on paljude haiguste vastu.

Mäletan, meil ema ka ikka kogus nõgest ja kortslehte ja raudrohtu, leesikas oli ja naistepuna. Need kõik tavalised. [Pidi aitama] kõhukorrastuse vastu ja üldse.

Verekusemise, maksahaiguse ja allakusemise korral on soovitatud tarvitada naistepuna. Kasutatakse tee joomist 1-2 klaasi päevas (tee vahekord: 30 g taimeosi, 1 l vett). Ka loomade ravimiseks (kusevad punast) on see taim vajalik. Korjata juulist septembrini.

Naistepuna kah aitab kõigele, närvidele ja põlendiku vasta.

Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

Suureõieline kellukas ehk kurekatel.
Noori lehti sobib kasutada hapukapsa asemel supi sees. Raviks kogude õitsemise ajal nii lehti kui õisi. Ürt koos hariliku mailase ürdiga võtab ära uimasuse, kõrvade kohisemise, on veresoonte lupjumise vastu. Kurekatlaürdist saab abi laste põiehädade puhul. Rinnakasvajate korral on korrastatud ainevahetust kurekatla ja liht-naistepunaürdi abil, mida keeta tasasel tulel kuni 5 min.

Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Naistepuna, pannakse viina hulka, pidi viina heaks tegema. Pandi ikka kuivatatult vist.

Punase õitega naistepuna pandi vorsti sisse. Praegugi vanemad inimesed panevad.

Maarjapäev 25. III. Seda kutsutes paastu maarjapäevaks. Maarjapuna joodi alati punase viinaga, et naised hästi noored ja punased seesaksid. Selleks on naesed leotanud naistepuna heina viina sees, see teeb viina punaseks ja on naistele mitme tõbe vasta rohuks. Selleks punajoomiseks käinud sel päeval üksteisel külaliseks, aga kõrtsi naised palju ei tohtinud minna puna jooma.

Ravimtaimi koguti sobiva aja järgi. Nii koguti kalmuse juuri maikuus, naistepuna jaanipäeva paiku, samuti tedremadarit jaanipäeva paiku. Kalmust sobis korjata veel septembris.

Naistepuna oli ka arstirohi, kuid seda siiski arstirohuna ei kasutatud, vaid hoopis lõngade värvimiseks. Andis beežika või punaka tooni. Seda tarvitasid ema ja vanaema I maalimasõja ajal lõngade värvimiseks, sest poes värve polnud. Aga loomadele joodeti küll pudeliga naistepunateed punase haiguse korral sisse.

Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

Naistepuna pandi viina sisse. Andis viinale kollase värvuse ja hia maitse ka.

Naistepuna - mürgine taim. Mu pea valutas. Teine plika ütles [see juhtus jututaja lapsepõlves]: „Õeru oma pea ära“. Hõerusin, silmad läksid katki, kärna, ästi mürgine taim.

Naistepuna, pannakse viina ulka, pidi viina heaks tegema. Pandi ikka kuivatatult vist.

Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).