Rahvapärased taimenimetused
Karukollad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- haigus määratlemata
- haudumine
- jooksva
- kopsuhaigused
- köha
- maksahaigused
- mitme haiguse vastu
- neeru- ja põiehaigused
- paise
- sügelised
- täid
- paistetus
- veest
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik ungrukold Huperzia selago
- karukold Lycopodium clavatum
- kattekold Lycopodium annotinum
- ojamõõl Geum rivale
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
EKS c, 62 (4a) < Jõhvi khk. (1891)
[Rosaceae]
Geum rivale.
Karukollad.
Õied ja lehed keedetakse ummukses ja seda vett joodakse jooksvatõbe vastu.
RKM II 186, 32/4 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Ravitaimi koguti metsast, heinamaadelt, kraavikallastelt ja liivastelt mägedelt.
Taimed korjati sooja kuiva ilmaga, seoti kimpu, pandi lakka penni külge nööriga rippuma tõmbetuule kätte, nii et päikest ei saa. Kui ravimed kuivad olid, puhastati õied ja lehed varte küljest, pandi kinnise purgi sisse, kust võeti ja tarvitati. Kogujad olid, kes taimi tundsid.
Metsast koguti põdrasammelt maksa- ja kopsuhaiguse vasta, karukollad vanni tegemiseks.
RKM II 371, 394 (4)d < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Karukollad, see pulber on haavarohi.
(Jaani ema räägitud.)
RKM II 371, 400/1 (22) < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Minu isa tegi haavasalvi, mis ravis kõik haavad ära. Päeval pane pääle, õhtul võta lahti, öö kohal õhku ja uue hommiku pane jälle pääle. See segati 18 asjast (13 on meeles): mesi, vaha, taruvaik, searasv, või, sool, koor, mägrarasv, jäneserasv, rebaserasv, kuusevaik, männikasvu tolm, karukolla tolm. Loomadele ja inimestele aitas.
Vilbaste, TN 3, 659 (11) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Paistetuse vastu - kaalika- ja sirelilehed ning karukollad.
Vilbaste, TN 11, 218/9 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Reburõikad ehk karukõllad, karukollad.
Karukolladega kaunistati ruumisid pidude korral, koolis seltsimajades jm. Tüdrukud tegid omale karukoldadest pärjad pähe, kui juhtusid metsas viibides neid leidma.
Kui olime väikesed, siis kuulsime, et karukolla „tolmu“, eoseid kogutakse ravimite valmistamiseks. Kogusime ligi sorupudeli täis kollast „tolmu“. Kuhugi aga ei teadnud ära anda. Niisiis polnud nendega midagi peale hakata. Proovisime puistada peerutule leegile. Pulber pahvatas põlema justkui püssirohi. See valmistas meile, lastele, lõbu, see põletamine.
Vilbaste, TN 1, 489 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Karukolla pulber [Lycopodium clavatum] - haudumisele; haava parandamiseks.
Vilbaste, TN 2, 270a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.
Vilbaste, TN 2, 314/5 (35) < Kanepi khk. (1929)
Reburaiga (karukollad - Lycopodium elavatum) tarvitatakse põiehaiguste vastu.
Vilbaste, TN 7, 1012 (16) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Karukollad (nõiakollad) haudunud koha peale (tolmu).
RKM I 23, 203 (21) < Tartu l. (1990)
Jutustaja külastas Kuigatsi imearsti, kes oli kuulus oma kalli hinna eest müüdava rohu tõttu, mis pidavat ravima väga paljusid haigusi. Peremehe väljudes kahmas jutustaja pajast taimi ja peitis need põue. Kodus selgus, et sinna kuulusid: raudrohi, üheksavägine, mustsõstra varred ja karukollad. Jutustaja ise soovitab neid kasutada järgmiselt: võtta viis taime raudrohtu ja üheksavägist, kaks peotäit mustsõstra varsi (juppideks ja pikuti lõhki) ja 30 karukolla eospead, mida tuleb korjata hommikul viludaga. Tee keeta viie liitri veega.
EFA I 26, 9/10 (15) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Kaovad täid, paised ja veest saadud sügelised.
Vahel juhtub, et saad veest sügelised (seda tekitavad ka sinivetikad, mis sageli merevees), siis tuleb kasutada ungrurohtu ehk kollasid, nende väänetest keeta leotist. Siin Haapsalu kandis tuntakse kahesuguseid taimi: 1) kutsutakse härjakõõrikas (härjakõõrikas - härjakõrkjas). Kui tulevad täid, keeda seda vett ja pese sellega. Kui panna mähised paisetele, siis need ka kaovad ära. 2) Roomav kolla, mis kasvab metsa all ühe juure pealt, on kollaste pisikeste õitega, mürgine. 3) Karukollad ehk reburaig ehk nõiakaetsed, mille varred on samuti roomavad väga pikalt ja paljude harudega, lehed tihedalt ümber kollade; neid kuivatatakse ja peenestatult hõõrutakse varbavahesid, kui need sügelevad. Vahel on sedagi sügelemist saadud otse veest (tiigivesi). Mõlemaid kasutati.
Mul tulid kord veest saadud sügelised, raske oli neist vabaneda. Keegi külast õpetas, et keetku ma ungrurohtu. Ema korjas kollasid ja tegi. Hakkasin end järjest sellega pesema ja saingi lahti.
Seal talus, kus ma lapsena karjas käisin, võeti lapsehoidjaks üks 8-aastane tüdruk, kel olid täid küljes, nägin - täi oli täi küljes kinni. Eks sain neid minagi, läksin üleni täisid peagi täis. Panin oma kampsuni siis kiviaia sisse, ise läksin sauna, leilitasin ja pesin, kuis oskasin, perenaine tõi teised riided. Ja sain lahti, ka kampsun oli nädala jooksul täidest vaba - olid ära kadunud viimseni. See pesti ka puhtaks.
See lapsehoidja tehti samuti täidest puhtaks.
Täidest saab ka nii lahti, kui visata täitanud riided sipelgapessa ja siis need sealt pärast ära võtta.
Keedika külas raviti selle sajandi algul paiseid ungrurohu leotisega.