Rahvapärased taimenimetused

Mustikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Mustikad, veskemarjad (Vaccinium myrtillus), kolera ja pikaliste kõhuhaiguste vastu.

Kui kõht lahti on, võtta ärakuivatud mustikad, pudelisse panna, piiretust peale kallata ja soojas kohas hoida, kuni vedelik mustaks läheb, siis seda vedelikku veega sisse võtta - on kõht terve.

Kõhust kinnistav on mustikamarjade keedis.

Kõhuhaiguse parandab kõige mõnusamini mustikamarjatee, mustikad, kui neid päikesevarjus kuivataks. Kui aga mustikamarju saadaval pole, siis mustikate varsi ja juuri päikesevarjus kuivatada ehk köetud ahjus pikkamisi. Toobi veele peab umbes 1 supilusikatäis marju lisama.

Kui kõht lahti, siis võeti pajapõhjast ja ahjuaugust tahma ning paja alt tuhka. Seda võetud siis sisse. Selle vastu olevat ka kuivatud mustikad. Kui lapsel kõht lahti, kohe ikki õige koledasti, siis oli ta nõiutud. Seda arstiti pialelugemisega ja muuga.

Ku kõtt valla, jood tammekoore teed ja sööd mustikit.

Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike.
Selle vastu mõjub mustikamarja sahvt ehk keedis.

Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike. Ka kuivatatud mustikamarjad sissevõetult.

Kõtuhaigusõ vasta ommava' ainokasõ' kuivatõduva' mustigõ', ega muu miäke nii hää ei olõ'. Mul tütrepoig tahtsõ jo kogone ar' koolda', verega ai vällä, a ko nakseva' kuivatuise mustiket andma, ar' parase - sai tervest.

Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad, oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua).

Kõhuvalu vastu tarvitati mustikat.

[Kõhuhäirete vastu] süüa mustikaid värskelt, supina või närida kuivatatult.

Mustikamarjad toorelt või keedetult [kõhulahtisuse vastu].

Mustikas.
Mustikaid tarvitatakse arstirohuna supiks keedetult kõhulahtisuse korral, mõjub kõhtu kinnitavalt. Ka toored marjad ei olevat laita süüa niisugusel korral.

Marjadest korjati neid mis praegugi. Söödi piimaga. Moosi ei mõistetud keeta. Lastele kuivatati mustikaid kõhurohuks. Esteks lahtiselt tuule ja päikese käes paberi pääl ja pärast soojas ahjus. Peale leibade väljavõtmist pandi õhuke kord marju pannidega ahju. Paber pandi alla (mustikaile).

Kui kõht lahti, siis aitab koirohutii, tammekuur on kah selle vastu ja tedremadara juured (panna viina sisse). Mustikad aitavad kah ja toomingakoore tii. Siguritii on kah hia rohi (kõrvetud siguritest).

Kõht lahti oli, siis söödi kuivadadud mustikaid, pipart, kõrvetatud ube ja lepatürke (urbi, mis on käbi moodi).

Kui kõht on lahti tuleb süia mustikaid ja kuiva kohvi.

Muskamarju söövä õks naistõrahva ja latsõ kõtuhaigustõ aigu. Suvõl nimelt kuivati mustkit kõturohost. Keedetült om ka mustka hüä kõturoho.

[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu söödi mustikaid.

Kuidas raviti palavikku?
Mustika või jõhvikajoogiga, külmade kompressidega, pärnaõieteega, kuremarjade pigistamisega otsmikule. Asetati keha ümber külmi kompresse ning asetati jalga märjad sokid.

Samuti aitavad [neeruhaiguste] puhul kibuvitsa-ja mustikatee.

Kui laste kõhud rikkis olid, anti mustikasuppi või musta kohvi süüa.

Kui oli kõht lahti, siis anti mustikid ja ka kasepuu sütt. Kohvi, jahu, viina jne.

Kui juhtus olema kõht lahti, anti iga kord mustikaid. Talvel pudelisse pandud, suvel metsast toodud marjad, mustikad aitasid alati.

Vähk. Mustikad on vähjahaiguse vastu. Ka mustikavarre teed juua.

Mul oli näos nahahaigus. Sügeles ja kestendas. Üle 20 aasta oli see haigus mul külles. Arstirohud ei aidand. Ükskord läksin pööningule ja lehitsesin seal vanu raamatuid. Ühe kalendri sabast leidsin oma haiguse vastu rohu. Haljad mustikalehed peale panna ja kinni siduda. Tegin nii. Kui õhtul panin peale, siis hommikuks oli minu nägu terve. Ühe korraga sai terveks.

Suhkruhaigus. Mustikas kogu juurtega välja tõmmata, juured mullast puhtaks kraapida ja ära pesta. Marjad ei ole vajalikud, kui neid küljes ei ole. Kogu taim teeks teha ja juua. See inimene rääkis mulle, kes ise selle rohuga terveks sai.

[Verise kõhulahtisuse korral] keedeti mustikakisselli ja anti juua koirohu teed.

Mustikavarte vesi põiehaiguste vastu.

[Kõht lahti, seestvalud.]
Kui oli mustikakeedist (suhkruta), anti seda tassitäis ära juua.

Mustikad on üldse seedimise parandajad.

Kui kõht lahti, andis mustikaid, ütles veel: karu sööb mustikaid, on tugev ja terve, sööge, siis saate ka terveks ja tugevaks. Piparmündi teed ka.

Mustikate söömine ajas lastel pikad valged ussid kõhust välja.

Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

Kõhuhaigused. Neid kardeti väga, kuna sajandi vahetusel möllas välismaal ja Venemaal kolleratõbi. Ajalehed tõid kohutavaid sõnumeid. Kõhulahtisuse korral oli esimene vahend kuivatatud mustikate leotis piirituses. Ka koirohi oli sama hea (tee). Mustikate puudusel võis koleerakartusel ka kadakamarju närida.

Mustikate kohta võib öelda, et need on kõhulahtisuse korral hea sisse võtta. Suvisel ajal soovitati mustikamarju süüa, kui kõht lahti. Võis talveks pudelisse keeta. See komme oli rahval juba ammust aega. Ja vanasti, sajandi alguses ja kodanliku valitsuse ajal, oli metsas mustikaid külluses. Nüüd maaparandusega hakkavad metsamarjad vägisi vähemaks jääma. Kui marju juhuslikult polnud, aitas ka sellest, et mustikavartest teed keeta. /---/

Aga mustikamarjade söömine aitas kõhulahtisuse vastu. Talvel tarvitati pudelisse keedetud mustikaid, kui juhtus, et kõht lahti oli.

Kui lapsel oli kõht haige, tuli anda mustikaid. Kõhulahtisuse puhul keedeti mustikasuppi või võis suvisel ajal süüa mustikamarju. Kui muud polnud, aitas ka mustikavarre tee.

Kui lastel või põrsastel kõhud lahti olid, siis anti mustikaid. Kui marju polnud, aitas ka mustikavarre tee.

Kõhulahtisuse puhul söödi suvel kohe marju või talvel pudelisse tehtud keedetud mustikaid. Isegi mustikavarre tee aitas, kui kõht oli korrast ära. Ka põrsastele anti mustikaid kui kõht oli korrast ära.

Kui kõht oli lahti, tuli mustikaid süüa.

Kõhulahtisust arstiti soojaga. Kui oli, siis mustikatega (mustikakeedis, kuivatatud mustikad). Siis veel teelehest keedetud teega. Pipra ja viinaga. Sellest on siis üteluski: „Viin on naiste kõhurohi, seda neile keelata ei tohi!“ Istuti kuumal pliidil.

Kaks aastat tagasi üks jäi puusast ära, enam käia ei saand. Mustikavarsi juua ja linnuteed, mis õue pääl kasvab.

Veresoone lubjanemise vastu ma võtan mustikavarre teed.

Kui kõht lahti, siis anti mustikaid süvva vai koirohu teed.

Kui kõht läks lahti, keedeti kõva mustikavarre teevesi, mis pani kõhu uuesti kinni. Kui polnud talvisel ajal varsi käepärast ja polnud neid ei suvel valmis korjatud ega mindud ka metsa lume alt võtma, tarvitati pudelimustikaid. Mustikas oli üks esimesi metsamarju, mida perenaine hakkas mustikasupi jaoks talveks varuma. Marjad keedeti pudruks ja pandi trehri abil pudelisse. Lahtise kõhu puhul tuli musikaid lusikaga süüa, aitas küll. Võis ka supina valmis keeta ja siis anda haigele süüa.

Kui kõht oli lahti, oli mustikasupp rohuks. Aitas ka see, kui keedeti mustikavarre teed. Aitas inimestel ja loomadel, näiteks vasikatel, põrsastel terveks saada.

Kui inimesel läks kõht lahti, siis tuli süüa mustikaid või juua arnikateed. Siis läks kõht korda. Vasikatele ja põrsastele anti kõhulahtisuse puhul tammekooreteed.

Kui kõht läks lahti külmast või raskest venitavast tööst, siis võis küll kõhu kinnipanemiseks mustikasuppi süüa. Kui mustikaid polnud, siis vähemalt ettenägelikul pereemal oli varutud suvel mustikamoosi, et neist teed keeta ja see pani ka kõhu kinni.
Kui vasikatel ja põrsastel läksid kõhud lahti, keedeti linaseemne metti. See tugevdas looma ja pani kõhu kinni.

Kõhulahtisuse puhul anti lastele mustikaid. Kui marju iga kord ei saanud, siis vähemalt mustikavarre teed ikka sai keeta, sest igas metsas oli nii palju mustikavarsi, et ettenägelik pereema suvel neid varus. Mustikate või mustikavarte tee tegid kõhu kinni.
Kui oli põrsastel ja vasikatel kõhulahtisus, siis keedeti linaseemnetest pehmet venivat metti, mis oli raviv ja ka häste toitev. See tegi alati kõhu korda.

Kui lastel oli kõht lahti, siis keedeti mustikasuppi. Ka kummelitee oli hea juua kõhulahtisuse puhul. Puhastas soolikaid, valud kadusid ja kõht jäi kinni.
Kui vasikatel ja põrsastel olid kõhud lahti, siis keedeti tammekooreteed.

Kui lastel oli kõht lahti, näiteks külmetusest, tuli mustikasuppi süüa, pani kinni. (Ka vaskatele ja põrsastele anti kõhulahtisuse puhul mustkaid, keedeti ka tammekoore teed).

Kõhulahtisuse vastu aitas inimestel, põrsastel, vasikatel mustikad. Kui mustikaid polnud, siis aitas ka mustikavarre teevesi.

Luudehaigused.
Minu õemees jäi haigeks. Saand arugi, mis tal viga oli. Karjus kondivalu ja keha läks tal sihukeseks imelikuks, oli paistes ja tursus ära siit-sealt, oli plekiline, kohe kole oli igatepidi näo ja teo poolest. /---/ Üks nendest, Miili Koljal, kuulus kodus ja kaugemal. Tema teadis ja tundis maarohtusi, tema oskas sõnu, tema mõistis masseerida ja veel muud, mida harilikud surelikud ei teadnud. Tema juurde mindi hädaga. Miili tuli ja lubas mehe terveks teha. Käskis osta mitu pudelit tinaturkat (denatureeritud piiritus, mida eesti ajal müüdi). Käskis metsast ja rabast korjata porssa, saarepungi, saarekoort, pohlavarsi, kasekäsna, mustikavarsi, seal oli teisi rohtusid veel, ma kõiki enam ei mäleta. Läksime metsa ja korjasime neid mitu kotitäit. Panime sealt igat sorti vanni ja valasime keeva vett peale, sinna hulka tinaturkat ka. Vanni peale paar-kolm pudelit. See polnd ju kallis, seda jõudis osta. Ja kui nüüd oli vesi paralt ära jahtunud, segati vett ja siis tuli haigel vanni minna. Pidi ennast seal leotama, liigutama, loputama ja soputama. Sedasama vannivett pidi ta ka mõne lonksu sisse võtma, et oleks seespool ja väljaspool. Iga päev oli pool tundi vannis. Tegime talle 22 vanni ja siis oli mees terve ka. Iga vanniga mehe tervis läks paremaks, viimaks täitsa hea. /---/

Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

/---/ Kõhulahtisuse puhul oli heaks vahendiks kuivatatud mustikad, mustikamoos, tikrid.
Kui oli haigus tõsisem, kasutati kalmusejuurikaid viinaleotises. Samuti kasutati tedremarana juuri viinas ja koirohtu samuti viinas.

Mustikad on head kõhulahtisuse vastu: nii värsked marjad, moos kui ka mustikasupp.

Mustikalehtede keedist tarvitatakse suhkruhaiguse puhul.

Mustikaõied ja -varred koos lehtedega on astmavastase mõjuga.

Kui lastel kõhud lahti läksid, keedeti neile mustikasuppi.

/---/ Sajandi algul (1904) levis Väike-Maarja piirkonnas tüüfus, mis just noori inimesi mulda viis. Seetõttu iga kõhuhaigus tekitas paanikat. Kodustest ravimitest oli tuntuim mustikas. Neid kuivatati suvel hoolikalt, leotati piirituses ja võeti tilkadena. Lastele anti ka kuivatatud mustikaid närida kõhulahtisuse korral. Kui neid polnud, siis aitas ka kadakamari, närides 5 tükki päevas. /---/

/---/ Taluaedas kasvatati koirohtu, piparmünti, üheksavägist, vereurmarohtu, hiirekõrva ja muudki. Heinamaalt kraavikallastelt juuriti palderjani, rabast koguti sookaile ja leesikast. Kuivatati õunapuu, pärna, maasika ja mitmete taimede õisi ja lehti. Vannide tegemise, hautiste, valamiste, mitmesuguste mähiste vajalikkust õpiti kohalikult veetohtrilt, samuti maarohtude kasutamist. Kes kord tema juures ravil oli olnud ja sellest abi saanud, pidas oma raviprotseduurid hoolega meeles ja kui oli vaja, õpetas teistele. Äkilise kõhulahtisuse korral, kas venitamise või mõne riknenud toidu söömise pärast, oli kohe esimene käsk: ära söö mõni aeg, küll siis kaob isegi. Tammekoore ja kummeliteed juua, las kõht puhastab ennast ära. Teisel päeval musta kohvi, pipraviina ja mustikaid, kui need kõik ei aidanud ja oli palavikku ka, siis oli tuulest tulnud tõbi või lendva sisse löönud.
Üldiselt palju oli ebausku, kuid samas küllaltki tarku võtteid vana haavade ravimisel ja maarohtude tundmisel, kogumisel ja kasutamisel.

Kõhuvalu vasta oli meie peres mustikakeedis pudelites.

Kõhulahtisus.
Kui kõht lahti olli, anti kalmusejuuriku pulbert. Kalmusejuuriku pulbert anti ka vasikidel ja lehmadel, kui pasandasid kangeste. Koirohu tee on kõhu lahtioleku vastu ja reinvars on kõhu lahtioleku vastu. Mustikid veel süüas ja tammekoore teed tehas.

Kui kõhud lahti olid, siis sisse keedetud mustikaid ja koirohu teed.

Kõhu lahtiolek.
Joodi värsketest tammevõrsetest ja noorest koorest keedetud teed. Söödi kuivatatud mustikaid ja keedeti ka neist suppi. Söödi kõva muna. Joodi koirohu teed.

Kõhulahtisust raviti mustikatega.

Kui kõht lahti on, siis aitavad mustikad. Ükskõik, kas niisama süüa või talvel kuivatatud mustikatest teed teha või mustikamahla või -moosi kasutada.

Kõhulahtisust raviti mustikatega. Keedeti tärklisega ilma suhkruta paks puder ja söödi. See on ka omal nahal proovitud.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Mustikalehed, -varred - seedimist soodustav (käesoleval ajal soovitav suhkruhaigetele).

Mustikas - kuulus vahend keedisena seedehäirete, eriti kõhulahtisuse korral.

Mustikas.
Tammiste vallas (Tori khk) tarvitatakse veelgi mustikateeks tooreid varsi. Maitsev. Hiljem selgus, et mustika varre-, lehe- (Rootsis veel juure-) tee korrastab maonäärmete tegevust ja vähendab suhkrut veres.

Kõht lahti.
Kõhulahtisuse korral anti mustikasuppi.

Kõhulahtisus.
/---/ Lapsepõlvest aga mäletan, et kõhulahtisuse puhul anti mustikamoosi. Vanemad inimesed jõid sel puhul toomingamarja teed, ka tammekoore teed. /---/

Mustikatee on kõhutüüfuse ärahoidmiseks.

Kästi mustikaid süüa, siis on silmad terved ja näeb hästi. Need inimesed, kes elasid mustikaraba ääres ja tarvitasid pidevalt mustikaid, olid head nägijad ja ei pidanud prille tarvitama.

See ütlemine on küll päris õige, et kui mustikaid volilt söed, läheb nägemine selgemast. Elan nüid Kukrusel, arvasin, et mis metsa menija ma enam, ku silmad nigu udused, et kas ma näengi marju korjada, aga nii kui ma natuke olin marju söend, läksid silmad nagu imeläbi selgest.

Kõhulahtisus.
Annakse mustikasuppi tärklisega keedetult, vähese suhkruga.

Kõhuvalu ja kõhulahtisuse korral anti tooreid mustikaid, mustikamoosi või kisselli süüa, sõltuvalt sellest, mida parajasti oli. Mustikaid hoiti haiguste puhuks, neid ei saanud tahtmise järgi süüa.

Mustikad - kõhulahtisuse vastu. Lasteaias oli düsenteeria. Kodus oli mustikaid - tegi iga päev mustikamorssi - haigus kadus ära.

Kui lapsel oli kõht lahti, anti mustikasuppi.

Kui kõht oli lahti, anti lapsele mustikasuppi, ka soovitati mustikavarre teed juua.

Mustikatest, lehtedest, vartest ja pohlakatest keedetaks ka tsaid.

Kui kõht lahti, süüa mustikaid, juua tammekoortest keedetud vett.

Mustikaid (suppi) tarvitatakse kõhu lahtioleku puhul.

[Arstirohuks:]
Mustikad.

Mustikas. On kõhu lahtioleku vastu.

Mustikas. Mustikmarja keedis on hea kõhurohi, kui kõht valutab ja on seest lahti. Niisama ka kuivatatud marjad. Eesti iseseisvuse ajal valmistati ka mustikaveini kodusel teel.

Mustikas - serniha.
Serniha on siis, kui seest lahti, siis kuivatatult võtta.

Mustikamarjad [Vaccinium myrtillus]. Teena ehk kuivatatud marju süüa - kõhukatarrile, tiiskusele.

Mustikad. Nende söömine, samuti vähese tärklisega keedetud supp, mõjuda parandavalt kõhuhaiguste vastu. Olen isegi tarvitanud marju ehk tärkliseta keedist arstimise mõttes. Mõnikord heade tagajärgedega.

Mustikas (Vaccinium mürtillus L.). Marjad kuivatatult süües, ka keedis ja mahl, vahendiks seedimisrikete vastu (kõht lahti). Üldse edendada mustikate söömine mao ja seedimiselundite tegevust.

Mustikad kuivatatakse ahjus panni peal ja pannakse viina sisse.

Seedimiserikete puhul tarvitati ka mustikaid.

Kuivatatud mustikaid tarvitatakse kõhurohuks.

Teed saab mustika- ja pohlavartest ja -lehtedest.

Mustikaid tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Mustikad kasvavad pehmetel metsaküngastel. Valged õied, mustad marjad. Marju tarvitati kuivatatult, kui kõht oli lahti.

Mustikad.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kõhutõbe vastu.

Mustikad keedetakse teeks ja juuakse kõhutõbe vastu.

Maioroonist tehakse vorstirohtu, mustikatest kõhurohtu.

Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Mustikaõied - valmistati teed, seestvalu vastu.

Toomemarju söödi kõhuhaiguse puhul, kas kuivatatult ehk toorelt, ja ka mustikamarjad olid hääd selle vastu.

Mustikad - tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Mustikad. Kuivatatakse ära ja tehakse teed kõhurohuks.

Mustikaõied. Seesama [keedetakse ja tarvitatakse teeks].

Mustikad olid kõhutõve vastu. Mustikad keedeti ilma veeta pajas ära ja söödi siis. Talvel ei ole mustikaid, siis koguti mustikaid talveks. Sügisel pandi mustikad pudelitesse ja purkidesse. Nii võis neid ka talvel tarvitada. Nii võis neid kaua alal hoida.

Kuivatatud mustikad - kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti on.

Mustikad on kõhutõve vastu.

Mustikad kõhuhaiguse vastu.

Kuivatatud mustikad on kõhutõve vastu.

Kuivatatud mustikad kõhurohuks.

Mustikad kõhuvalu vastu.

Väga häädeks rohtudeks osutusid külmetunuile niineõitest, mustikavartest ja -õitest tee.

Mustikad ja toomingamähk kõhutõve vastu.

Mustikad on seestvalu vastu.

Mustikad on seedimisele.

Vaarikavartest kui ka mustasõstra vartest ja lehtedest tehti vanal ajal teed külmetamise vastu. Vaarika-, pohla-, mustikamoosi tee sisse panna, siis kui inimene on külmetanud.

Kuivatatud mustikad on väga head kõhuvalu vastu.

Vaarikavartest ja -lehtedest kui ka mustikavartest ja -õitest keedeti maitsevat teed.

Nende kolme [mustikas, mustsõstar ja vaarikas] taime teed anti külmetuse vastu sissevõtmiseks.

Pohla-, mustika-, vaarika- ja teiste marjade moos tee sees on kah hea külmetuse vastu.

Mustikad - kõhuhaiguste vastu.

Mustikaid süüa kopsude tugevdamiseks, parandamiseks, sealjuures peab iga päev enne mustikasöömist vähemalt kümme minutit hingamisharjutusi tegema. Seejärel süüa enne sööki mustikaid kolm korda päevas, pool liitrit korraga.
Mustikaoksi õitsemise ajal noppida. Suhkrutõbe vastu teena üks liiter päevas. Kui janu on, järjest, nii kuidas mõju on.

Mustikaid tarvitati seestvalu vastu.

Tarvitati ka veel pohlavarsi, vaarikavarsi, mustikavarsi tee keetmiseks.

Mustikas. Mustikamarju tarvitati värvaineks. Marjad on ka keedetult arstirohuks kõhurikete vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.

Kui kõht lahti, siis tuleb kuivatatud mustikaid süüa.

Mustikavarred: köha vasta. Neid keedetakse teeks ja juuakse.

Kui kõht lahti, siis tuleb kuivatatud mustikaid süüa.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Oksendamise vastu tarvitati mustikaid, münti ja arnikat (kuuma vee sees).

Kuivatatud mustikaid (kõhutõbe vastu).

Kuivatatud mustikaid (kõhutõbe vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Mustikad - tarvitati kõhuvalu rohuks.

Mustikad - kõhuvalu vastu.

Mustikaõied. Mustikaõite tee köha ja tiisikuse vastu.

Mustikamarjad on seedimise vastu.

Mustikas. Kuivatatud marju tarvitatakse arstimiseks.

Mustikad kõhu lahtioleku vastu.

Ka arstirohtudeks tarvitati mõnda taime. Palderjaani juured on kõhuvalule heaks abiks, ka kuivatatud mustikad.

Kuivatatud mustikad - kõhulahtisuse puhul.

Mustikad - pasanduse vastu inimesele ja loomale, eriti põrsastele.

Kõhulahtisuse puhul oli esimeseks ravimiks mustikasupp.

Kõhulahtisuse puhul joodi mustikateed.

/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Mustikamarja - leota viinas ehk kuivatult maohaavade haiguse vastu.

Mustikas - kõhu lahtioleku korral.

Mustkas - mustikas, on lahtioleku vastu, antakse suppi või mahla.

Arstirohu taimed. Mustikad.

Kui kõht lahti - tuhka süüa, kriiti. Sealiha kõrvetada. Ube kõrvetada. Mustikamoosi võtta.

Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

Mustikat tehti ikka niimoodi sisse ka, et talvel ikka saad võtta, ku kõht on lahti. Siis on ta täitsa kõhurohi. Ega siis tol ajal, ku mina nii noor olin nagu teie, ega siis ei olnud mingisugust arstirohtusid. Need olid kõik kallid tol ajal. Noh, ma ei tea, ei olnud kombeks arsti juures käia tol ajal. Noh, kui haige olid, siis pead ikka minema.

Pohla- ja mustikalehe ja -õie teed tarvitati igapäevase joodava teena, on maarohu teedest kõige maitsvam.

Muuks otstarbeks tarvitasid vanarahvas taimi: Rabarberist tehti suppi, mustikatest tehti suppi ja pirukaid. Teisi taimi loomadele toiduks.

Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Mustikas [rahvapärane nimetus puudub]. (söögiks).

Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

Kirssidest, õuntest, pihlakapuu marjadest ja mustikatest valmistati ja valmistatakse ka praegu häid veine ja ekstrakte, mida joogiks ja ka viinasisse pannakse, mis annab hää maitse, nõnda räägitakse, mine tea.
Ploomidest, kirssidest, õuntest, pirnidest, mustikatest, palukanatest valmistavad perenaised väga häid keediseid, mida tarvitatakse tee juurde ja mida lapsed leivale määrivad. Teistest taimedest, millest veel jooki valmistatakse on humal ja kadakas. Humalaid tarvitatakse õlle tegemiseks. Kadakatest valmistavad ka praegu veel setukesed hääd kodukalja, mis on hariliku kalja sarnane ning selle maitsega.

[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Muuks otstarbeks: 1) mustikast tehakse suppi ja moosi; 2) pohladest moosi; 3) karusmarjadest suppi; 4) vaarikatest ja maasikatest moosi; 5) ristikhein loomadele toiduks.

Kollane akaatsia e. läätspuu kaunadest valmistasid lapsed isesuguseid pille. Lapsed sõid nende seemneid.
Kirsipuu vaiku tarvitati ja mõned tarvitavad praegugi kleepaineks - liimiks. Marjad müüdi maha kui saadi, sest olid kallid omale süüa. Jõukamad keetsid moosiks ja veini valmistasid kirsimarjadest.
Kreeke kasvatati nend vilja - kreekide pärast. Maitsevad väga lastele.
Ploome samuti ploomide pärast, veel maitsvamad kui kreegid.
Kasvatati ka mureleid nende marjade pärast.
Õunapuust tehti kotspoole e. surnukaid kangakudujaile naistele. Need said väga „libedad“, libedasti käisid kanga lõimevahest läbi. Kirvevarsi tegid mehed õunapuudest, need olid vastupidavad ja samuti libedad. Õuntest valmistati Eesti iseseisvuse ajal kodusel teel veini. Õunu kuivatati talveks supi jaoks.
Punastest, valgetest ja mustasõstardest valmistati samuti veini. Siis veel ploomidest, kirssidest ja pihlakamarjadest. Mõned tegid isegi nisuteradest „veini“. Niisama mustikaveini valmistati.

Kõhulahtisuse korral joodi koirohu teed, võeti kanget musta kohvi. Tarvitati harilikku mustikat kuivatatult.