Rahvapärased taimenimetused

Niin

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Jala nikastamise vastu. a) Võta niisi, pane nikastand kohale ümber; b) võta juukseid peast, keeruta äraspidi, pane üheksa sõlme sisse ja siis mässi jala ümber; c) võta nikastamise- rohtu - need rohud kasvavad kartulise vagudes ja kesal - keeda neid ja joo pärast seda vett sisse, see aitab.

Põletamise vastu on niinepuukoore vesi.

Kui põlend haavad on, siis saue, värnitsat, veisesitta, kardulekraabet, poomõli ja niinepuu lehta peale panna.

Kellel ussimarjatud silmad on, see pesku neid niinekera veega.

Kui veike laps suuga ahmib, ennast väänab ja vintsleb, siis arvatasse seda viga sellest tulnud õlema, et naene ussi on nähnud, ehk et uss teda nähnud, ja tehasse järgmist abi: 1) Püitasse madu kinni, kuivatatasse ära ja pannasse vee sisse, millega last pestasse. Kui aga ussi ei piaks suada õlema, siis 2) pannasse niinekera vette ja pestasse selle pialt, ehk 3) mähitasse last paju- või ka lõhmusniinega kinni.

Jooksja. Niineõied segamini poolgaõiega, seda teed juua.

Jooksja. Niineõied tulevad kuivatada, aga mitte päikese käes; kui natuke lahti läind, juua niineõie teed.

Verd annab niineõie tee ja poolgaõie tee.

Ussivea - pöörlevate silmade - puhul pesti last niinekerade vee leotisega 3 neljapäeva õhtut ja vastav viga kadus kohe.

Pärn või niinepuu. Sellest õitest tehti teed, oli hästi hia mekiga. Koorest tehti robuskit ja sellega siuti.

Pärn (lõhmus, niin) - kohapealse nimetusena esineb "lõhmus". Pärnaõite teed tarvitavad rinnahaiged.

Niinekaabe on ka põlend haava rohi. Kaabitakse niinepuu küllest ja lüüakse vahuks, seda vahtu haava peale panna, võtab valu ja parandab terveks.

Külmanud liikmete vastu.
Võetakse rõõsa piima koort, niinepuu sisemist koort, lastakse see üks öö koore sees liguneda, aetakse siis koor keema, läbi kurnata ja sellega sisse hõõruda.

Põlend haava peale on niinepuu kaabe heaks rohuks. Niine koor võetakse pealt ära, koore alt kaabitakse puud, see kaabe lüüakse vahule, pannakse riidelapiga põlend haava peale. Kui ära kuivab pannakse uut vahtu peale, parandab ruttu haava.

Niin ehk pärn ei ole palk ega ehituspuu. Niine koortest tehti sõelapõhjad, niine pindadest sarjapõhjad. Niin on pehme kerge puu. Niine koorest olla ka köisi tehtud, aga see on vist väga vanal ajal olnud. Niine õitest keedetakse teed, on maitsev ja tervislik jook. Niinepuid kasvab vähe, metsades leidub neid harva, kasvatakse majade ümbruses ilupuudeks. Mesilastel on nende õite kallal tegemist, niine õitsemise ajal on mesilased karja kaupa ta õite ümber sumisemas. Niinekoort kasutati sidumiseks noorte õunapuude ja pookokste juures. Niinekoore nuustik oli piimapüttide, lüpsiku ja kõige puust toidunõude küürimiseks. Niinega võrreldi nõrgajõulist inimest, öeldi: "On teene nagu niine robuski."

Nari ehk rodi arstitakse: 1.Seotakse niinega kinni. 2.Pigistatakse haige käsi puu vahele, mis kasvades krigiseb. 3.Ema esimene poeg närib nari. Küsitakse: "Mis sa närid?" - "Närin nari," ta vastab.

Tedretähtede kaotamiseks soovitas keegi vanake nägu pesta konnakoega ja niineveega.

Põlen haavale niinekoore õli ja tuleroos.

Mädahaavade peale oli väga hea niinepuu kaabe. Niinepuul pealt must koor ära, selle alt kaabiti noaga puu küllest kaabel nõu sisse, kus külma vett sai pandud, siis klopiti läbi, läheb kohe paksuks kloppides, see parandab vanu haavu.

Niinepuu õisidest tehti tied.

Niineõit sai korjata teeks. Raadios see Kask ütles, et olle hoopis mürgine, kui liiga kange. See on külmetamishaiguse vastu.

Niineõieteed tehakse. On arstirohi.

Väga heaks ravimiks oli niinepuu (pärn) koore alt kaabitud mähk rõõsa piima sees leotatult põlenud kohale peale panna, see oli nagu kollane saiataigen. Seda kasutati laialdaselt.

Külmetuse vastu on kumelid, niineõied ja nurmenukud, köömned.

Sügeliste vastu oli kaks rohtu:
1) maavitsa vann
2) niinekoorest (pärnamähast) keedetu siirup. Selleks tuli pool katelt täita niinekoorega, valada vett peale ja keeta seni, kuni katla põhja jääb veidi pruuni löga. Selle „siirupiga“ määritigi ennast üleni kokku.

Niinepuu õie teed oleme köha vastu joonud.

Niinepuu, niin - niine (pärn).
Õitetee külmetuse ja kurguhaiguse vastu, ka lihtsalt joomiseks. Vanasti punutud ka viiske.

Kui inimene oli ennast külmetanud ja tahtis higistamisega terveks saada, siis joodi niineõite teed.

Niineõie ja raudrohu teed juuakse rinnahaiguse puhul.

Niineõie tee on köha vastu.

Niineõided.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kopsuhaiguse vastu.

Niineõied keedetakse teeks ja juuakse sisse kopsuhaiguse vastu.

Õunapuu õie, kanavarba, niineõie, raudrohu teed juuakse.

Niineõied - külmetuse rohi.

Väga häädeks rohtudeks osutusid külmetunuile niineõitest, mustikavartest ja -õitest tee.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

Kääkaasuksed ja niineõied keeta ja see tee on köharohuks.

Niineõied tiisikuse rohuks.

Niineõie tee köha vastu.

Pihlakamarjadest ja niineõitest tehakse ka teed. Iseäralis pidid venelased pihlakamarjade teed armastama.

Puud ja põõsad.
Pärn. Rahvapäraselt lõhmus ja niin. Õisi tarvitatakse teeks.

Kui olid ennast põletand, siis pandi põlend riideebemeid peale. Niinekaabet klopiti ja pandi peale ja tuleroos on kangesti hea põlend koha peale panna.

Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

Eks liivatee ole ju külmetuse vastu ja käekatsad /nurmenukud/ niisama ja niineõied on ka külmetuse rohi.

Niineõied on neerudele head.