Rahvapärased taimenimetused

Saar

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Saarekoored (Fraxinus excelsior). Tee viisi usside ja palaviku vastu, kõhust lahtitegemise tarvis.

Tiisikuse vastu on Hiiu rohud:
I. Saarelehtede tee.
II. Rauareierohu õilmete tee.
III. Kaselehed ära hautada ja nende sees vannitada.
IV. Noori kadakajuuri nii kaua keeta, kuni see siirupi paksuks vedelikuks ära keeb, ja siis seda nõnda-nimetatud kadakaõli sisse võtta.

Jooksva vastu on saarelehetee ehk tee noortest saarevõsudest (enne jaani korjata, kui nad kõige rohkem vaigused on).

Saarelehetee - enne jaani korjata - kondi kõvenduseks.

Reumatismuse vastu: saarelehed, mis enne jaani korjatud.

Saarelehevanne tehakse jooksvahaigele. Neid lehti võetakse, mis alles tulevad välja ja on punakad.

Saarelehetee jooksva vastu.

Roos. Plehvetrega tehti kirja paberi peale. Mustad lambavillad, kõige parem, mine lauta ja tõmma kukla pealt tüki ära. Saarelehed ka aitavad.

Raseduse eest hoitakse sedamoodi, tehakse saarelehevanni ja enne seda hõerutakse tugevaste.

Luuvalu. - Patti tehti (= kümmeldi). Saarelehist, sipelgatest, sõnajalgadest, heinapepredest.

Saarelehe- ja sipelgavannil on üks ja sama mõju - jooksva vastu ja reuma vastu.

Liikmetes valu - aitavad saarelehe- ja sipelgavannid.

Haavadele pandi peale saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.

[saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.] Umbhaigele ja paisetele pandi neid ka, aga ainult siis, kui nad ära puhkesid.

Jooksvale on head saarelehe vannid.

Jooksva vastu tehti saarelehe vanni.

Saareurva tee on reuma vastu. Urvad koguda kevadel.

Saarelehe vannid on head liigestevalu vastu.

Sammaspool. Valmistati 9 puuliigi koorest keedis (hautis), mida asetati kompressina haigele kohale. Vajalikeks puuliikideks olid tamm, saar, vaher, jalakas, kukerpuu, pärn, lepp, kuusk, mänd.

Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

Luudehaigused.
Minu õemees jäi haigeks. Saand arugi, mis tal viga oli. Karjus kondivalu ja keha läks tal sihukeseks imelikuks, oli paistes ja tursus ära siit-sealt, oli plekiline, kohe kole oli igatepidi näo ja teo poolest. /---/ Üks nendest, Miili Koljal, kuulus kodus ja kaugemal. Tema teadis ja tundis maarohtusi, tema oskas sõnu, tema mõistis masseerida ja veel muud, mida harilikud surelikud ei teadnud. Tema juurde mindi hädaga. Miili tuli ja lubas mehe terveks teha. Käskis osta mitu pudelit tinaturkat (denatureeritud piiritus, mida eesti ajal müüdi). Käskis metsast ja rabast korjata porssa, saarepungi, saarekoort, pohlavarsi, kasekäsna, mustikavarsi, seal oli teisi rohtusid veel, ma kõiki enam ei mäleta. Läksime metsa ja korjasime neid mitu kotitäit. Panime sealt igat sorti vanni ja valasime keeva vett peale, sinna hulka tinaturkat ka. Vanni peale paar-kolm pudelit. See polnd ju kallis, seda jõudis osta. Ja kui nüüd oli vesi paralt ära jahtunud, segati vett ja siis tuli haigel vanni minna. Pidi ennast seal leotama, liigutama, loputama ja soputama. Sedasama vannivett pidi ta ka mõne lonksu sisse võtma, et oleks seespool ja väljaspool. Iga päev oli pool tundi vannis. Tegime talle 22 vanni ja siis oli mees terve ka. Iga vanniga mehe tervis läks paremaks, viimaks täitsa hea. /---/

Ussihammustuse puhul teinud vanaema saarelehe hautist ja pannud haigele kohale peale. Samuti pandi ka mulda ussihammustuse kohale.

Saarepungadest või saarekoorest tied kietada, sie ei lase südant valutada.

Neist tarvitatakse arstirohuks: noori saarelehti teeks jooksvahaiguse vastu.

Suarepuust tehasse rattarummusid ja rattakõdaraid, reejalasseid. Ja ennemalt aeti suarepuust tõrva, suaretõrv õli jooksvahaiguse vasta, viinaga sisse võtta. Apteekitesse õsteti suaretõrva. Joodi kua suarepulga (? leotist), kellel jooksvahaigus õli. Õli veel neske jutt, et vanast reejalastest ja vanast rattakõdaratest on tõrva rohkem suadud kui värskest puust.

Noored saarelehed - tee reuma vastu.

Suar (saar) [Fraxinus excelsior].
Suarelehed (saarelehed) olevat väga head jooksvahaiguse vastu - nendega vanne tehes.
Saarepuust valmistatakse mitmesuguseid tarbeasju nagu looke, jalasseid jne.

Saarelehed [Fraxinus excelsior]. Teena - jooksvale. Lehed tulevad enne jaanipäeva korjata, ummuksis keeta.

Saare [Fraxinus axe] leht. Jooksjarohi. Kõhukinnisuse vastu.

Jooksjahaiguse arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: jaanipäeva-aegsetest saarelehtedest hummuses keedetud teed, sookaelte ja noorte kaselehtede teed; jooksjalitritest teed (arvatavasti litrihein).

Arstimine.
Tammelehed. Noore tamme lehed pannakse siis pääle, kui kusagil ilma haavata valu on. Saarelehed niisama.

Saarelehti teena tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Saar /---/ Fraxinus excelsior (Familie Oliceä). Saaretõrv olevat haige rindadelle hea.

Saar. Saarepuu lehti pandi valutavale kohale.

[Saar] Jooksva puhul tehti lehevanni - leotati haiget kohta. Ka joodi lehevett.

Sarapuu lehed on venimise vastu.

Saarepuu lehed venimise vasta.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohud:
Toominga-, saare-, kasepungad (teena ja vannidena).

Saarepuu - hambarohi.

Saarelehtedest tehakse teed, kui inimene on rinnahaige.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Nii paljugi praeguse aja taimi tarvitati vanal ajal arstirohtudeks. Näiteks saarelehti keedeti teeks. See oli kasulik eriti rinnahaigetele sissevõtmiseks.

Saarepungad tiisikuse vastu.

Saarekoorte tee. Saarepuult koorida koor, keskmise noore puu pealt ehk jämedama võsu pealt. Värskelt ehk kuivatatult tee sisse panna, keeta vees, kuni see värvuse saab. Veerand liitrit korraga juua kaks korda päevas jooksva vastu. Kui ta mõjub kõhu kinnipandavalt, siis hommikul ja õhtul enne sööki juua tervelt toorelt üks muna ja kui ei ole muna, üks klaas leotud (õhtast vees) ploonuski tühja kõhu peale.

Saarekoored ja õispuu koored segamini keeta, veele mett sekka panna ja juua köha puhul.

Saarelehe tee - köha vastu.

Jooksjatõve vastu võtke maavitsa, soopihlakat, saarekoort, naistepuna ja porsat ehk sootubakat ja keeta nendest tee. Kui seda teed juua, paraneb kohe.

Samuti ka saarekasvu tee [reumatismusele].

Saarepungad.
Saarepungad tunti ravimisvahendina pisut muinsusmaiguga. Need leiti arstirohuna olevat jooksvahaigusele. Selleks korjati pungad päikesepaistelise ilmaga ja niinimetatud “lõunat tuulega”. Nii kutsus rahvas “lõunatuult”, seda tarvitatud eriti Lääne-Nigula kihelkonnas, kus arendatud vastav keelemurregi, “lõunat tuul”. Neist pungadest tehti leotiskeedis, millist vedelikku pidi haigestanu kolm korda päevas jooma.

Köha arstimiseks tarvitatud raudrohu teed, saarekoore teed, kaerahäle teed, kuuma piima meega, kuristati kurku soolase veega. Lastel määritud jalaaluseid hanirasvaga.

Üks tema rohu “retseptidest”: Uus leitus võtta pool naela haavakoort, veerand naela pärnakoort, veerand naela kadakakoort, veerand naela saarekoort, veerand naela toomingakoort, veerand naela pihlakakoort. Keeda neid kooresi viie toobi vee sees pool tundi poole naela suhkruga tekli all ja võtta seda koorevett 3 korda päevas enne sööma 25 tilka puhtalt. On inimesele väga hea rohi nõõrvi neeru jooksva ja kange nõõrvi süd.

Jooksvahaiguse vastu aitavad saarelehed.

Saare tõrv - noortest pungadest tee tiisikuse vastu, viht saunas - jooksva vastu.