Rahvapärased taimenimetused

Sibul

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik sibul Allium cepa

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 6, 257 (VI) < Reigi khk. (1890)
Äraküpsetud sibulad, searasv ja odratangud kokku segada ja keeta; tuleb hautamise viisil kärnade vastu pruukida.

RKM II 160, 132 (16) < Haljala khk. (1961)
Peavalu. Hapukapsad pandi rätiku sisse ja pandi pea peale. Lapp kasteti äädikavette ja pandi pea peale. Suured sibulad lõigati ratasteks ja pandi pea peale.

H IV 1, 341 (8) < Koeru khk., Ao k. (1889)
Villi vastu.
Lõngaeli (vitriol-õli) veega segatud, et aga hapu on, umbes 1/2 kortle osa sisse võtta. Püssirohi ja ka sibul aitavad.

H IV 1, 341 (10) < Koeru khk., Ao k. (1889)
Laia- või paelussi vasta.
Hästi sibulad ja vanu silku süia, mis juba halvaks läind, aga ka hapu, nagu hapupiim, on hea rohi.

RKM II 169, 398/9 (507a) < Sangaste khk. (1963)
Sibul hoiab kõhu pehme ja edendab seedimist.

RKM II 169, 398/9 (507b) < Sangaste khk. (1963)
Piima sees keedetu [sibul] (varahommikul tühja kõhuga ja õhtu, kumbgi kord 1-2 toopi) ajab kõhuussid välja,

H II 46, 880 (1) < Ambla khk., Tapa (1894)
Seestvalu vastu võetakse sibulad sisse ehk joodakse vett soolaga.

H II 46, 880 (2) < Ambla khk., Tapa (1894)
Paisete peale pannakse küpse sibula ja võileiva puru.

H II 27, 274 (15) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Kui inimesel ehmatamisest vill on löönud, siis söögu ta sibulad magusaga ja joogu lahjat lõngaeli (vitriol) vett.

ERA II 183, 22 (14) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1938)
Kui kurk õli haige ja kahelpoolised ja rinnad haiged, siis põletati jalaalusi vasta tulist asja ja joodi keeva piima soodaga ja linnumagusaga ja sibulakooreteed ja klopitud muna.

H II 21, 27 (25) < Tori khk. (1888)
Põlend haavade piale määritakse poomeli ja paisete piale pannakse küpsetatud ehk toorid sibulid.

H II 20, 538 (1) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Kordtõbed. Kordtõbeks peei kõiki kergeid haigusi nagu:
Paised. a) Paese lasti üheksa pääva kasuda, siis püsteti katki ja pandi nisujahu taenast, mis küpse sibula ja magusaga segatud, peale, b) taeheti paesetest eluks aeaks lahti saada, siis määriti neid roeti värske verega.

H II 20, 537 (1) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Jumala nuhtlused.
Jumala nuhtlused langevad kolme jakku: a) rasked haigused, b) kordtõbed, d) kombe vastu eksimisest tullevad haigused.
Rasked haigused. Vill. a) Villi peal hoiti küpse sibulast, b) suii aeal panndi konn aiige koha peaale, suri üks ää vitti teine kohe jälle peaal ja nõnna edasi kuni konnad änam eii surnud, siis olnd ka aiigus taganemas.

H I 10, 52 (3) < Risti khk. (1896)
On sul koeranael, hea abi küpse sibulas, mida peal tuleb hoida.

H I 9, 42 (32) < Viljandi khk. (1897)
Paise pääle on küpsetatud sibul väga hea panna, sest see lõhub varsti paise katki ja teeb pehmeks, nii et enam valu ei ole tunda.

H III 16, 663 (16) < Järva-Jaani khk. (elukoht Soome) (1888)
Paisete peale pannakse kas küpsetud sibulaid ehk soola-leiva puru.

ERA II 187, 257 (22) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. (1938)
Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.

RKM II 169, 398/9 (507c) < Sangaste khk. (1963)
Kõhuvalu vastu ka hea [sibul].

RKM II 385, 497/20 (20)a < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kopsuhaigused.
Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus. Toit pidi olema täisväärtuslik, pidi jalutama männimetsas, pungade keedist kasutati köha puhul. Ravimine: tarvitati mett, islandi samblikku, sibulat, küüslauku. Kilingi-Nõmme haiglas üks naine kõneles, et on oma poja tuberkuloosist küpse sibula ja meega terveks ravinud.

E 26277 (3) < Risti khk. (1896)
Kui sul koeranalad naha pääl on, siis on hää abi nende vastu, kui neile küpse sibulast pääle paned.

ERA II 1, 172 (2) < Helme khk., Taagepera v. (1928)
Hambavalu vastu aitavat ka kuuma sibula hoidmine põsel.

E 38789 (7) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Kolmandaks olla ka hea mett ja sibulaid kumbagi ühevõrra nii kaua keeta, kui sibulad üsna puruks on läinud, siis see kört läbi linase lapi lasta ja [tiisikuse] haigele juua anda. Kui vedelik väga paks ja vägev on, võib vett juure lisada.

E 33475 (35) < Otepää khk. (1897)
[Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised:] Villihaigusele: sool küpsetud sibulaga segatud peale panna.

E 49750 b < Võnnu khk., Kurista (1915)
Vereva sibula sahvt, laste rinnarohi.

E 50941 (51) < Pärnu-Jaagupi khk. < Mihkli khk. (1920)
Paisete puhul heaks rohuks on sea pekk, kui teda paise peale pandakse. Ka küpse sibul on hea.

E 56657/8 (3) < Tallinn l. (1926)
Kui vill käe ehk jala peale lööb ehk verekihvtitus, siis võtku võid ja kriidipulbrit, segagu segi, tehku niisugune plaaster. Pangu seda peale, aga enne peab häidigaveega haige koht alt ära pesema, niikaua peab seda plaastrit tarvitama, kui enam ei tule verist vedelikku ja hakkab veerest kinni kasuma. Siis ei aja enam üles, kui niiviisi saab tehtud, aga sel korral, kui pealt saab rohitsetud, siis peab sisse võtma häidikat ja sibulat. Häidik ja sibul ajab seest haiguse välja ja plaaster pealt parandab.

E 56661/2 (4c) < Tallinn l. (1926)
Tiisikuse vastu on ka rohi: söögu toorest sibulat nii palju, kui süda võtab, ja korjaku hapu õunapuu lehti, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda sibulatele peale.

E 56663/4 (4) < Tallinn l. (1926)
[Peavalu]
Sibulaid katki tampi ja pea peale panna, läheb valu üle.

E 56672 (99) < Tallinn l. (1926)
Villi vastu küpse sibul ehk elus konn peale panna, nii kaua peal hoida, kui konn ära sureb.

E 56671 (2) < Tallinn l. (1926)
Laiaussi vastu on: söödagu sibulad ja heeringad ilma leivata, siis joodagu õige käredat hapud piima peale. Siis tuleb laiuss välja.

E 59743 (12) < Helme khk., Tõrva (1927)
Kõhuvalu vastu tarvitati sibulaid.

E 56684 < Tallinn l. (1926)
Sibul ära küpsetada, siis läbi linase riide pigistada ja seda vedelikku lapsele sisse anda, kui köha ja rinnad haiged on.

E 78273 (4) < Vändra khk. (1931)
Kui köha või kurk haige oli, pandi küpse sibulat peale, anti koirohuteed ja tahma.

RKM II 169, 398/9 (507d) < Sangaste khk. (1963)
Vanast tarvitadu sibulat mao, soolte tegevuse elustamiseks,

E 79513 (18) < Vändra khk., Rannu t. (1932)
Köha oli, siis keedeti piim, lisati juurde või ja sibulas, ka mesi ning haige läks peale seda söömist voodi paksu vaipade alla higistama.

E 8° XII, 27 (79) < Räpina khk. (1932-1933)
Kui paise või kasvaja tekib, siis võetagu küpsetatud soe sibul ja pandagu peale. Paise puhkeb siis varsti. Kui paise juba mädaneb, tuleb mäda enne välja pigistada ja siis alles sibulad peale panna.

E XI 56 (152a) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Paiseid arstitakse sedaviisi, et küpsetatakse sibulaid ja pannakse neid paisele.

E XI 60 (179) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Peavalu vasta võetakse sibulaid, pannakse rätikusse ja seotakse rätik ümber pea.

E, StK 40, 264 (8) < Peetri khk. (1927)
Vesivillile tuleb peale panna küpse sibulast.

E, StK 40, 264/5 (9) < Peetri khk. (1927)
Kui sisemist villi arvatakse: süüa sibulast ja juua lõngaõli- vett.

EKS c, 48 (13) < Torma khk. (1892)
Villitõbi (= Miliubrand L.)
Haigus tuleb äkitselt kange valu ja oksendamisega, ühest kohast lööb ihu siniseks, väike vill tuleb nähtavale ja ka pea surm. Selle haiguse vastu antakse haigele rohkesti sibulat ja mett süüa, see peab terveks tegema.

EKS c, 75 < Põlva khk. (1891)
[Liliaceae]
Allium cepa
Sibul. Sibulad küpsetakse ära ja pigistakse sahvt seest välja - hää rohi rinnahaiguse vastu, iseäranis laste juures.

ALS 3, 43 < Kadrina khk., Kadrina v., Tokolopi k. (1931)
Paise pääle pannakse küpsetatud ja pooleks lõigatud sibul.

ERA II 42, 283/5 (2) < Kärla khk., Kaasu t. (1932)
Laguja (sammaspool? [Küsimärk üleskirjutajalt]). Võetakse männivaiku, natuke sibulat, vaha, ploomirasva, võid, keedetakse segi, pääle määrida.

ALS 3, 633 < Kadrina khk., Kadrina v., Tokolopi k. (1931)
Ehmatuse puhul söödi toorest sibulat.

ALS 6, 16 < Sangaste khk., Laatre v., Kaja t. (1934)
Umbsele paistetusele tulise tuha sees küpsetatud sibul kuumalt pääle panna - alaneb.

E, StK 28, 39 (39) < Lutsi (1925)
[Kui naisel sünnituse ajal veri hakkab jooksma]
Hea anda süüa vanu hautatud sibulakoori.

RKM II 159, 189 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vill.
Jutustaja ema pani villi peale küpse sibulat, lõikas villi katki. Paranes.

ALS 7, 159 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Roosile keedetud sibulat lappidega peale panna.

ERM 6, 16 < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Rabandus (ehk lendev) võib mõnesugune olla; järsk, silmapilkselt surmav, mida südame- ehk seesmiseks rabanduseks nimetaks. Üldiselt aga nimetaks rabanduseks, kui inimene ehk loom järsult suurt külmetust tunneb, kogu ihu haige, kõht lahti on muutunud. Ehk ilmuda sooja- ja külmahood vaheldameisi.
/---/ Samuti keedetud sibulaid ja kärjemett pajas. Sellega aurutud haigeid. Antud juua ja määritud rindu. 30 a. eest olnud.

ERA II 252, 288 (18) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kusõmine kinni, sis pandas sibulet ja võido, magõhõlt kõtuotsa pääle.

ERM 63, 58835/6 < Pilistvere khk., Virtsjärve k. (1920)
Voolmed, venind - kivisütt, sibul, küüslauk, püssirohi - igaüks mõjub venimise vastu, voolmete vastu.

ERM 23, 10/1 < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla (1920)
Sinine vill ehk surmavill inimestel - mõned pannud küpsesibulat pääle, tema arstinud lihtsamalt - pannud kupu.

RKM II 355, 39 (10) < Põltsamaa khk. (1981)
Kui kõrv valutab, tuleb peenestatud toores sibul kõrva ja kõrva ümber panna ja siis kõrv kinni siduda, vähendab valu.

ERM 150, 201 (16a) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Kui kõht umuksis on, siis võtku kolm puhastud sibulad, 1/8 naela paaks- ehk türnapuu koort ja Aleksandri leht osta apteegist. Kõik see segu keeta segamini, võtta kaks lusikatäit päevas 3-4 korda seda keedetud vett.

ERM 153, 13 (4b) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. (1921)
Nagu kapsalehtki, olnud paiseleht. Paiseleht, küpsetatud sibulad, mage rasvanahk ehk pekk tarvitatud ka paisete korral, kusjuures paiseleht siis tarvitusele võetud, kui paise juba jooksma läinud.

ERA II 12, 186 (37) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. (1928)
Soolatüükad hõõruti soolaga, pandi pääle sibulast ja viidi pärast see sibulatükk lambasõnikusse mädanema. Kui sääl ära mädaneb, siis pidid soolatüükad ka kadund olema.

ERA II 13, 150/1 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. (1929)
Villi puhul antavat sisse sibulast, "lõngaeli", "kamperid".

ERA II 27, 548 (47) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
Sibulas ja lõngaeli on veel villi rohud.

ERA II 27, 392 (27) < Nissi khk., Varbola v., Jutapere k., Kärneli t. < Hageri khk., Kernu v. (1930)
Vill on vihastamisest ja ehmatamisest. Minul peog suri villi. Pisike, lööb punaseks, pisike nägu mädapea peal. Kui poeg ää suri, siis selgas oli nagu suur auk, kaks sõrme läks sisse. Tuuakse magusad (= mett) ja sibulast. Sibulast küpsetakse ja pannakse peale. Aapteegist tuuakse rohtu.

ERA II 28, 547/8 (67) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Letipää k., Uulmanni t. (1930)
Vill on jälle, lööb kätte voi kuhugi mujale. Päält on sinine. Minul oli sormes. Selle vasta rohtu ma ei teadand. Üks kaupmees opedas: pane küpse sibulid pääle, see on hüva rohi.

ERA II 28, 608 (38) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Vill ajab äkiste sorme jämedast. Panna tulist sibula pääle.

ERA II 29, 739 (21) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Paise pääle pantaks sibuld, piima sõõna, võileivapuru, kui ta puhkemata on.

ERA II 32, 457/8 (23) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja v., Raeküla k. (1931)
Koeranael saab terveks, kui panna küpset sibulat ja sooja vankrimääret peale. Kõige parem rohi.

ERA II 32, 459/60 (31) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja v., Raeküla k. (1931)
Mis haigus on vill?
Vill lööb jala siniseks. Külmetamisest tuleb. Tema vastu pole muud kui sibulat, linnumagusat, see lööb ta välja ihu seest. Ja viina võtta sel ajal ei tohi. Kui viina võtad, oled kohe surnud.

ERA II 36, 500 (43) < Pilistvere khk., Imavere v., Käsukonna as. < Pilistvere khk., Tammeküla k. (1931)
Vill - äkiline haigus, ajab oksele. Antakse sibulast ja äädikast. Kui vill südamesse lööb, suretab ära.

ERA II 37, 65 (68)a < Jõhvi khk., Järve v., Kukuruse k., Joorami t. (1931)
Villile on sibul hää.

ERA II 37, 603/4 (52b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme k. vanadekodu < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kiikla k. (1931)
[Vill veeb surma inimese. Ajab ühe sinise rakku üles ja teeb hirmus valu.]
Sibulat pannakse peale.

ERA II 37, 604 (54) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme k. vanadekodu < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kiikla k. (1931)
Minu mehel oli vist südamevill. Kui südamesse hakkab, siis peab heinputke juuri keitama ja sibulaid keedetud piimaga, arstirohud ei aita. Südamest lööb läbi, siis inimene läheb sinisest.

ERA II 38, 327 (7) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja < Väike-Maarja khk., Vao v., Äntu k. (1931)
Kui oli villihaigus, siis anti lambasitta ja hiiresitta, lõngaeli, sibulad ja magusad.

ERA II 38, 641/2 (26) < Vaivara khk., Peetri v., Udria vaestemaja < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atslama k. (1931)
Vill on hakkav, lööb kätte või jalga üks sinine rakk, hakkab valu tegema. Potisinist värvi pandi, sibula, linnumagusat ja kaalilehte, need olid endised rohod.

ERA II 38, 672/3 (21) < Vaivara khk., Vaivara v., Perjatsi k., Jõgeotste t. < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. (1931)
Villi - lööb äkkiste üks vesirakku sorme. Panna sibula pääle. Pidi suretama ka, kuulin ikka, et see suri villi.

ERA II 55, 230 (23) < Ridala khk., Sinalepa v., Kiideva k., Oti t. (1932)
Koeranael on üks paise. Öeldakse, et sant veri on. Küpsed sibulast pannakse peale.

ERA II 55, 444 (105) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. (1932)
Vill. Otsiti küpse sibulast, kui vill lõi, vahel oli pisike mädavill, vahel suur vill.

ERA II 79, 133 (6) < Pärnu l. (1934)
Koeranaelad. Küpsetud sibul pandi peale, kui jahtund oli, koeranaelale.

ERA II 42, 93 (28) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Vill. Järsku kange päävalu ja palavik. Haige kas märatseb või lamab piaaegu hingamatult, oksendab. Piäle surma lüüb kusagille nahale mitmevärviline, punase- ja sinise-viiruline ümärik laik. Arstimiseks pannasse väljapuule sibulat piäle, sisse antasse haavakoore keedist ja apteegist toodud "villirohtu". Viina ei tohi anda.

ERA II 42, 93 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Mädanik ehk ummeshaige. Ummeshaige on sii, kui jalg või käsi hakkab mädanema kas orgi otsa astumise või pinnu ehk okka naha alla sattumise tõttu. Ummeshaigele pannasse piäle küpsetud sibulid, hülgeliha, vankrimääret jne. Kui mäda on sügavas, siis tuleb panna piäle toorest sialiha, sii kisub mäda piäle.

ERA II 131, 221 (349) < Ambla khk., Tapa l. < Kadrina khk. (1936)
Villi arstimiseks.
Villi arstiti sibulaga. Nimelt küpsesibul pandi villile peale.

ERA II 42, 186 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Villi ei tohi enne katki teha, kui mäda siis on. Temale pannasse küpsetud sibulad piale. Ta ajab enamasti jalgadelle ja kätele. Ka pandi magust (mett) ja hiiresitta.

ERA II 42, 186 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Haavade piale pandi magedat võid, magedat sialiha, küpsetatud sibulat, savi ja tiilehte. Savi kiskus palavat haavast välja, kuna tiileht ja mage või jt. hoidsid haava pehmed.

ERA II 55, 122/3 (55) < Ridala khk., Sinalepa v., Kiideva k., Päärna t. (1932)
Villitõbe oli koa küll. See oli ühe viskre moodi, paistetas üles. Kui ta ise ei näind, siis see oli surmavill, suri ära koa. Kui ta ise nägi, pandi küpsed sibulad peale, see võttis ta maha.

ERA II 79, 137 (10) < Pärnu l. (1934)
Kui süda haige, siis peab toorest sibulast sööma. Putked niitama.

ERA II 79, 137 (12) < Pärnu l. (1934)
Südamekloppimine. Kui süda klopib, sibulast süüa ja jääb järgi pikapeale.

ERA II 79, 137/9 (14) < Pärnu l. (1934)
Külmetus ja nohu. Pool toopi piima ja üks sibul. Piim keema ajada sibulaga ühes. Viinasolks juure panna. Nii soojalt juua, kui võib. See on külmetuse ja nohu vastu väga hea.

ERA II 125, 213 (18) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Kahepoolseid arstiti näsaniine ja sibulaga. Näsaniinega tehti päält haudumist ja suus hoiti toorest sibula.

ERA II 150, 432 (29) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõrvavalu. Kui kõrv valutab ja pilli puhub, sis pandas kõrva ja seotas pealt küpsetatud sibul.

ERA II 131, 210 (320) < Tapa l. < Kadrina khk. (1936)
Paisete vastu.
Paisete ärakaotamiseks pandi paisele peale pigiga kaetud lapid või jälle küpsesibulat.

ERA II 135, 401 (11) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Paisetele pandi pigi või küpsesibulat peale.

RKM II 168, 365 (13) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Ninast verejooksu vaigistamiseks.
Ninast verejooksu vaigistab, kui kuklal hoitakse poolekslõigatud sibul või märg rätt või tõstetakse üles ja hoitakse üleval see käsi, kustpoolt ninasõõrmest veri jookseb või tugevamini jookseb. Õige tugeva verejooksu puhul ninast pannakse ninasõõrmesse äädikasse kastetud puuvilla.

ERA II 150, 430 (16) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Küpsetatas ahjus ehk pliida all sibul hästi pehmeks, kooritakse ära ja pannakse soojalt koeranaelale peale, mis teda pehmeks teeb ja kiiremini mäda välja hautab.

ERA II 167, 157 (6) < Koeru khk., Rakke k. (1937)
Konnasilmadele pandi piale äädika sees liutatud sibulat.

ERA II 174, 20 (2) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Kasvjale pandas toomõ kuupõ, tuurõ kala ja sibula segu, miä om ar pest.

E, StK 2, 185 (12a) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
Kui krambid on:
1/4 toopi puupiiritust + peo täis soola + 1/3 osa sibulaid + 20 kop. kampari + 20 Mendoli pulbrit + kuisavitsad.
Soojas vees jalad ära soojendada ning siis määrida.

ERA II 174, 22 (7) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Kõhuvalu vasta juvvas soola ja tuha liimt. Süvväs sibulit. Sis viil rüäjauhhõ juvvas kas vii vai viina seeh.

ERA II 178, 148 (27) < Ambla khk., Lehtse v. (1938)
Koeranaelale, paisele pandi peale küpsesibulat.

ERA II 187, 258 (30) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. (1938)
Köha vastu - sibulaga keedetud piima ja rauareierohu tee.

ERA II 193, 130 (199) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Kui kõht valutab, siis süe sibulat.

ERA II 191, 224/5 (55) < Muhu khk., Muhu v., Suuremõisa k., Jaaguda t. (1938)
Verikämm - verine paise, mõnel suur nagu rusikas. Kui puhkeb, ajab verist mäda välja. Ise lõhkeb ja paraneb. Küpsesibulat pandi enne peale, et see peab pehme.

ERA II 193, 480 (25.21) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Unetuse korral seotakse tükeldatud sibulad rätikuga kaela ümber.

ERA II 193, 503 (33.2) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
[Köha]
Küps sibul ja raudrohutee.

ERA II 193, 499 (31.7) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
[Kahepoolsed]
Pahema jala suka kanna sisse panna tuhka ja sellega hautada; küps sibul pääle panna.

ERA II 193, 504 (33.7) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Nurga k. (1938)
[Köha]
Keeta mett ja sibulaid pooliti niikaua, kuni sibulad on läinud üsna peeneks. Lasta segu läbi linase lapi ja anda haigele 1 tl. seda vedelikku sisse. Kui vedelik saab liiga paks, siis võib vett juure lisada.

ERA II 193, 497 (30.4) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Sibula (Allium cepa L.) vesi (2-3 tükeldatud sibulat lasta öö läbi seista värskes vees) ajab solkmed välja, juues hommikul tühja kõhuga enne sööki. Nii teha 8 päeva.

ERA II 193, 515 (37.8) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Kui puru või odraiva on silmas, saab seda kergesti välja tuua, kui silmale panna tükike toorest sibulat.

ERA II 193, 534 (40.43) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Toivere k. (1938)
Paiseid raviti küpse sibula, seebilapi ja tökati abil.

ERA II 193, 541 (40.76) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Paisete puhul on pehmendavaks vahendiks pääle panna tuhas küpsetatud sibulat.

ERA II 193, 582 (53.11) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Väike tükike sibulat valutaval hambal pehmendab valu.

ERA II 193, 589 (55.3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Päävalu korral pannakse kompressiks tambitud sibul rätis ja külmavee lappe.

ERA II 193, 589 (55.4) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere k. (1938)
Päävalu puhul pandi sibulat pääle ja seoti rätikuga kõvasti kinni.

ERA II 193, 596 (57.13) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Sibula ja soola segu aitas mädanemise, nikastuse, umbekasvanu ja pinnu korral.

ERA II 193, 618 (60.4) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Toore sibula nuusutamine kaotab nohu.

ERA II 193, 621 (62.4) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. (1938)
Nael sibulaid, veerand naela mett ja pool naela suhkrut keedetakse toobi vee sees kolm tundi. See siirup kurnatakse pudelisse ja võetakse sellest iga päev 4-6 spl. täit sisse köha puhul.

ERA II 193, 631 (63.26) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Külmunud kehaosale pannakse sibulat, soola ja linnumett.

ERA II 193, 633 (63.35) < Põltsamaa khk., Adavere v., Pujatu as. (1938)
Külmunud kehaosad paranevad kaunis kergesti, kui panna neile pääle toorest sibulakaabet.

ERA II 195, 232 (93a) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Köha - sooja piima ja sibulast segamini keeta ja juua.
Oma kust ja viina segamini.

ERA II 199, 257 (8) < Simuna khk., Avanduse v. (1938). Sisestanud USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
[Soolatüügaste ravi]
Ja teist viisi: sibul pooleks leikada ja nühi (soolatüükaid), nii et märg on, ja siis maha matta, et ükski enne mädanemist ei liiguta.

ERA II 201, 107 (80) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Paisele pandi küpset sibult, soola ja leva puru, soola ja tüma segu ehk või ja leva puru.

ERA II 201, 109 (91) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Mesilase nõõlut kohale pandi toorest sibult, tubakaleht ehk hõõruti mudaga.

ERA II 201, 260 (39) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. (1938)
Köha puhul - sibulapiima.

ERA II 201, 260 (44) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. (1938)
Paise aeti noaga katki pandi pääle küpset sibult, searasva.

ERA II 207, 414 (68a) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Naisterahva kuuhaiguse arstimine. Kui kuuhaigus kinni, siis pannakse kaelast saadik palava vee tünni ja antakse raudrearohu teed tuliselt juua. Kui see ei aita, siis antakse sibulakoore teed.

ERA II 252, 288 (17) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kasuja. Peenikäse' raudnõgõsõ' ar' surbo' (peenöst tampi), kusta' pääle ja lämmistäda perüs tubliste nink pääle köütä. Kui tuu ei avita, sis sibala' võiuga pääle panda, aga nii lämmält, ko vähäge kand. Pandas ka versa (värskeid) kallo sibulediga.

RKM II 383, 74 (18) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Rabandus.
/---/ Aga heinamaadel, sarapuude lähedal, kasvavad hiiemarjad, need aitavad ka. Hiiemarjad on mustikasuurused tumesinised marjad vaksapikkuse sileda varre otsas kobar. Neid aga ei ole palju leida. Eks sibulas meega koos oli alati ka rabanduseravi.

ERA II 256, 471 (24) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Hia kurgurohi on mesi, kus siis sibulad leotada, nii kaua, kui sii sahvt sibulast vällä tuleb, ja seda siis juua.

ERA II 256, 477 (45) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Köha vasta soodat ja sibulad keedetud piimale sisse panna ja juua.

ERA II 260, 197 (188) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. < Püha khk. (1939)
Paisete ja koeranaelte vastu on alati küpsetatud sibul, seda pannakse siis paisele, seotakse kinni - see kisub "halva südame" välja.

ERA II 260, 428 (46) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Kui rinnad haiged - katkileiget sibulaid keedeti piimaga.

ERA II 283, 293 (19) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu as. < Märjamaa khk. (1940)
Kui naisterahvas kuuhaiguse ajal ülejõu rasket asja tõstab ja kuuveri kinni jääb, siis tehku sibulakoore teed ja joogu tuliselt, siis veri hakkab jälle käima.

ERA II 283, 364 (22) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1940)
Kui ninast verd jooseb, siis sibulas katki lõigata ja ninasse panna, ise pikali heita, käed üle pea panna, kohe jääb verejooks seisma.

ERA II 289, 430/1 (50) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (s. Brenner) (1940)
Kui kõrvad valutavad, pane sibulakoori, elavaid süsi ja kõrvakivi ühe suurema kivi pääle, pane lehter kummuli pääle ja lase seda aulu kõrva.

ERA II 290, 47 (6) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vooru as. (1940)
Valutava kõrva pääle on pantud küpsetatud sibulat ja kummeliõie-kompressi. Kõrva ümbrust on määritud tärpendiniga, piiritusega. Hilisemal ajal on joot tärpentini asemele astunud.

ERA II 290, 131/2 (102) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Ummes haigelle küpsesibult ja võileivapuru peale panna. Kah mage pekkliha kisub hästi. Vaiku võib kah panna.

ERA II 290, 159/60 (13) < Laiuse khk., Sadala v., Mõisama k. (1940)
Küpsetatud sibulat tarvitati mitme häda vastu. Kõrva ma tean küll vähem, aga umbeshaige vasta, paise vasta, köha vasta lastele, kui köhisid.
Sibul pandakse soojendamise mõttes, kui ta päälepoole pandas.

ERA II 308, 86 (24) < Keila khk., Keila v., Nahkjala k., Sepasauna t (1944)
Villid. Lõngaeli ja sibulast piale. Mis sõnna veel kõik piale aetakse, rotisitta ja kõik. Viina ei või võtta, vill ei salli.

ERA II 292, 418 (35) < Tallinn l. (1940)
Koleera, selle haiguse jäust puudus rohi, anti leiget piima ja küpsetud sibulad.

ERA II 292, 418 (38) < Tallinn l. (1940)
Külmtõbi, kui külmaraputused peale tulivad, siis anti midagi sooja juua, ka toore sibula söömine tegi tervest.

ERA II 292, 431 (73) < Tallinn l. (1941)
Ussi hammustamine ei mõju iga inimisele ühtviisi. Mõne inimisele aitab sellest, kui valada kust peale ja kusese lapiga kinni siuta ehk küpsetatud sibul panna peale.

ERA II 295, 41 (18) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Koeranaela haotadi küpse sibulaga, mis palavalt piale pandi.

ERA II 304, 112 (44) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Liivaku t. < Rakke khk. (1940/1)
Koeranaelale pannakse küpsesibulaid piale.

ERA II 301, 470 (7) < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. (1942)
Palanu pääle valõtas rõõska piima. Viil pandas palanu pääle küdsetüt sibulat ja munavalgõt.

ERA II 164, 427 (29) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. (1937)
Villase viha vastu - keige rohkem nad leotasid külma veega ning siis küpset sibulid pandi pääle.

ERA II 166, 116 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. (1937)
Vill on nisike äkiline aigus, et pääle surma läheb sinisest vai tuleb kuskil sinine plekk. Villi vasta on sibul, lõngaelivesi ehk saltserivesi.

ERA II 166, 240 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. (1937)
Villihaiguse vasta keeta segamine piima, sibulat ja hiiresitta ja anda haigele sisse.

ERA II 167, 151 (5) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Kõigile vihadele pandi sibulat piale.

ERA II 183, 663/4 (28) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. (1938)
Arbi tegemine sibulaga. Kui oli kellegil soolatüükad, siis tehti arpi või taba. Iga soolatüüka jäoks võeti kolm sibulat. Need leigati kolmeks tükiks. Iga tükiga vajutati soolatüügast kolm korda. Siis pandi nad niisukesse kohta, kus nad ruttu ära mädaneksid ja kui sibulatükid olid kadunud - ära mädanenud, siis olid ka soolatüükad kadunud. Nii tehti soolatüügastega ja seda nimetati arbiks. Arpi tehti ka leivaga, võttes sibula asemele leiva.

ERA II 167, 160 (34) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Villi ajal anti hiiresitta ja magusat, leivaastnat loputati ja siis seda vett, ja lõngaeli ja sibulat.

ERA II 187, 254 (2-3) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Paisele pandi pääle küpset sibulat ja vööti paise mäda, pandi nartsu pääle ja viidi narts nelja teeristi pääle kivi alla.

ERA II 166, 237 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pistuse sõnad. Lugeda sibula piale ja sibul ära süüa: "Sina pistus torkasid minuda ühe kõrra, mina torkan pistus, sinuda, kaks kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kaks kõrda, mina, pistus, torkan sinuda kolm kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kolm kõrda, mina, pistus, torkasi sinuda neli kõrda." (Nii edasi kuni kümneni.) Sibulat piab sel ajal terava nuaõtsaga torkima.

ERA II 189, 353 (83) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. (1938)
Paise otste peale pandi ka värske või ja leivapuru, see võtab mäda ära. Küpse sibul võtab samuti.

ERA II 260, 431/2 (68) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Roosi peele pannasse liistikkisi ja roosirohud on, mis kasuvad, pannasse sõnna peele jälle. Sinist paberit tehasse liiatsi kirjad peele, oma sõnad mis sõnna peele kirjutasse. See kes sõnad peele teeb see räntseldab pärast nõnda ää et neid sõnu ´p saa pärast änam aru mitte. „Roosi pine“ olla üks sõna mis õõtasse ja kirjutasse (Võib aru saada et jutustaja ise teab roosisõnad). Roosi peele ka küpsend sibul.

RKM II 8, 83 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbes valule avidab tuline sibul pääle panna vai muidu kuumas haudu.

RKM II 14, 46/7 (98) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Küineviha sisse läks, sii oli raske parandada. Kui sa kuinega kratsid ja kuinealune must on, siis läheb küineviha sisse. Kui ta paistetama hakkas, midagi nad pandsivad pääle, aga mul ei ole meeles enam, sibula või küüslauku, sibulalõiked toorelt. Sibul kiskus seda viha välja siest.

RKM II 8, 54 (5) < Rakvere (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elitingale sai koprulehed ja linnumagus (mesi) peale määritud ehk punane siidiriie peale pandud ehk mustad pesemata lambavillad ehk toore sibula sahvti.

RKM II 14, 53 (133) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Südamehaiguse vasta on sibul, paned südame kohale toore sibula, lõigud katki, tunned, kas süda kangest klopib.

RKM II 17, 265/6 (9) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Kastna k. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõrva haigusele olid küpsetatud sibula vedeliku tilgad hiad.

RKM II 17, 266 (10)b < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Kastna k. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
[hambavalu] Või jälle toores sibulas peenikeses teha viltse riidelapi sisse ja petrooli piale. Sellega väljastpoolt vajutada, kuni põletama hakkab. Siis heida magama.

RKM II 25, 434 (380) < Harju-Madise khk., Padise v. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nari vasta aitab punane lõng käerandme peale. Soolatüügast tuleb närida, aga kasvajale tuleb peale panna küpsesibulad.

RKM II 27, 346 (56) < Kodavere khk. (1948)
Köha puhul tuleb toorest sibulat süüa.

RKM II 27, 333 (39) < Kodavere khk. (1948)
Tiisikuse rohi on sibul ja viin, kui tiisikus veel nii sügav pole, et võib viina võtta. Siis võtku pits viina ja sibul peale., siis mingu voodisse, tekk peale. Võib ka sibula läbi masina lasta. Võtta nii enne sööki üks tund aega, siis lamada üks tund aega. Teha nii järjekindlalt. Kahe kuu jooksul saab terveks. Kui mõru on, võib võid või hapupiima peale võtta.

RKM II 14, 63/4 (156) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Villihaiguse vastu on siasapp. Villihaigus tuleb külmetamisest ja ehmatamisest. Vill on kolm päeva ja üheksa päeva on kõige viimane. Vill hakkab igale poole. Mis on südamerabavus, just sie äkiline vill. Mina keerutasin ja karjusin kolm päeva. Õde tuleb siia: "Kas saate siasappi."
Nad valasivad minule klaasi sisse juomiseks ja siasapi nahk kõige sapiga rinna piale. Sie tuleb ninda hoida klaasi sies, et ei külmeta.
Rõõsa piim ja sibul kietada, sisse juvva ja sibul tuleb valutava kohta, tuores sibul, ehk kui lüöb raku ja hakkab suurt valu tegema. Mõnel lööb valge raku ja mõni on ka sinine ja mõnel ei löögi, jääb ihu sisse, hakkab valu tegema. Villi sõnad on kua.
Ja viel villile suur

RKM II 27, 186/7 (276) < Kodavere khk. (1949)
Kopsutiisikusele sibulad ja viina. Sibul lihamasinaga katki, üks naps viina alla ja toorest sibulat piale. Enne süüki üks tund aega. Siis tunniks voodisse, tekk üle pia. Sii aitab kindlast.

RKM II 53, 409/10 (1) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu II k. (1956)
Vanasti ei tuntud niisuguseid arstimeid nagu praegu. Siis arstiti haigusi koduselt valmistatud rohtudega. Nii kasutati roosi arstimiseks haput leivatainast, millesse segati peenikeseks tambitud sibulaid. Roosi koht määriti enne rasvaga ja siis pandi rohi peale. Kõik see aga pidi hoitama hästi soojas ja siis pidi ka roos ära kaduma.

RKM II 53, 436 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Paisetele oli peale pandud savi ja küpsetatud sibulat.

RKM II 53, 460/1 (2) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Paisete peale pannakse sibulat ja paiselehte ja kui paise on juba katki, siis pannakse tõrva peale, see võtab paistetuse ära ja kisub ka mäda välja.

RKM II 53, 501 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.

RKM II 68, 120 (107) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1953)
Piavalu. Sibulad siduda rätikuga pähe - sie võtab piavalu ära.

RKM II 68, 122 (116) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1953)
Villihaigus. Küpsesibulad pandi piale.

RKM II 72, 122 (2) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Paisete puhul pandi küpsetatud sibulat peale ja kobra- ehk paiselehti ning teelehti.

RKM II 169, 397 (501) < Sangaste khk. (1963)
Sibul segada meega, panna paisele peale, on kiskunud paise jooksma.

RKM II 72, 327 (8) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kuidas raviti kasvajat?
Kasvajatele pandi peale haputkoort.
Kasvajad lõigati ära ja pandi küpsetatud sibulat peale.

RKM II 72, 362 (5) < Urvaste khk., Antsla l. (1960)
Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat või võileivapuru.

RKM II 72, 394/7 (7b) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" (1960)
Paisete puhul asetati paise peale küpsetatud sibul.

RKM II 92, 279a < Kambja khk., Ani as. (1959)
Kui olid valud rinnus, siis öeldi: rinnad on haiged. Keedeti mett piimaga ja küpsetati sibulat. Veel keedeti lõhmuseõie teed.

RKM II 81, 260 (19b) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Päältmäärimine ja kompressid.
Küpse sibul andis jälle sooja, see panti rohkem kõrvaaugu sisse, kõrvatüi pääl, ja tilgutati seda mahla kõrvasse. Inimesed hakkasid niisamma, üks tegi ees, sai kergendust, teine sai tääda, hakkas järgi tegima.

RKM II 81, 276 (21) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Odraivast. - Sii on koeranael, seuke paise moodi, aga vähem, mädäpää tuleb otsa. Selle vasta on sibulas, sibulas küpseta ära paja all, pane soojalt pääle, mässi kinni. Küpse sibulas on kõige parem koeranaelarohe ja muud rohtu mina ei tää.

RKM II 89, 74 (51) < Kadrina khk. (1959)
Silmahaiguste raviks tarvitati toorest katki taotud sibulat, hallikaid meie ümbruskonnas ei olnud, kus oleks võidud saada tervendavat vett.

RKM II 89, 76 (57) < Kadrina khk. (1959)
Silmade punetuse ja valu vastu silmades aitab hea eduga söögisibula ekstrakt (toore söögisibula ekstrakt).

RKM II 463, 234 (21) < Viru-Nigula khk., Lontova k. < Viru-Nigula khk., Simunamäe k. (1994)
Sibul küpsetati ja pandi peale, kus on paised ja mädanemise kohad, siis haudub lahti selle.

RKM II 90, 182 (3a) < Märjamaa khk. < Ridala khk. (1959)
Villirohi oli küpse sibulas, kohe tõmbab valu tagasi.

RKM II 90, 182 (3b) < Märjamaa khk. < Ridala khk. (1959)
Iga mädavistra peale on küpse sibulas hea.

RKM II 98, 341 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Kõhu korrashoiuks joodi lagritsaleotise vett, söödi sibulat võileivaga - mis pidi ka söögiisu andma. Tarvitati ka apteegist ostetud „kõhuvalutilkasid“.

RKM II 91, 679 < Võnnu khk. (1959)
Üks naene, kes Tartus täitsa kurdiks oli jäänud, see sidunud omale rätiga küpsetatud sibula vastu kõrva ja siis saanud ta jälle kuulmise tagasi. Kuulsin 1917. a.

RKM II 91, 680 < Võnnu khk. (1959)
Küpsetatud sibul rätiga vastu kõrva seotult kiskuvat mäda kõrvast välja.

RKM II 98, 343/4 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Laiuss sisikonnas oli kellegil mehel olnud ja seda võidud ka väljastpoolt katsudes tunda. See olnud temal naba lähidal keras koos ja väljastpoolt katsudes tundunud, nagu oleks seal kivitükk, mis liigutab.
Närivat valu tunnud mees enamiste siis, kui õhtul magama heitnud, süda hakanud pööritama, nagu peaks ta oksendama.
Sellele mehele oli keegi õpetanud, et peab õhtul enne magama heitmist heeringat ja sibulat ilma leivata sööma, aga siis teisel hommikul supilusikatäis „santaalõli“ sisse võtma, siis laiussist lahti saab.
Mees oli ka sarnatselt toiminud ja siis hakanud paeluss temast tagumiku (pärasoole) kaudu välja tulema.
/---/

RKM II 111, 131 (440) < Muhu khk., Linnuse k. (1961)
Umbhaigele pannakse peale seaploomi või küpsetatud sibulat.

RKM II 111, 128 (442) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Külmetusele on hea juua sibulaga keedetud piima, millele on pisut magedat võid sisse pandud. See on eriti hea kurgule.

RKM II 111, 119 (401) < Muhu khk., Nõmmküla k., Peedu t. (1961)
Paisetele pandi peale sibulat.

RKM II 111, 120 (406) < Muhu khk., Nõmmküla k., Peedu t. (1961)
Maksa-sapihaiguste korral juua sibulavett.

RKM II 111, 106 (342) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat ehk teelehte ehk mett. Aitas ka tangupuder võiga peale panna.

RKM II 246, 494 (b) < Venemaa, Toropetsi l. (1970)
Kuuma küpsetatud sibulat pandi paisele peale, et mädaneks rutem mäda sisse.

RKM II 101, 429 (70) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Mesilane nõelunu on, külma maamullaga kangesti hõeruti, siis siuti kinni, et päike pääle ei paista, siis ei pasteta üles. Küpsetati sibul pliidi all ära ja siuti sinna pääl, või soolast pekiliha, mis käepärast olli. Kuulatasid üksteisest, kellest üks abi sai, seda proovis teine omakorda. Hõeruda mullaga, ku see nõel katti läheb, siis ei paisteta änam, nõel ajava paistetama.

RKM II 111, 82 (242) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat või kummelikompress või palavat rasvaputru.

RKM II 111, 76 (216) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Südamehaiguste korral süüa sibulat ja juua võisoolvett. See teeb südame tugevamaks.

RKM II 111, 53 (150) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Kui pärast sünnitust ettevaatamatu söömise tagajärjel kõht kinni ja ajab üles, siis võtta punase koorega sibulaid, koorida need, keeta sibulavett. Seda vett haigele juua anda - kohe annab tagasi.

RKM II 111, 171 (570) < Muhu khk., Linnuse k. (1961)
Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat.

RKM II 169, 397 (502) < Sangaste khk. (1963)
Sibul lõigata peeneks, panna suhkur pääle, seista 1-2 tundi, sealt imbunud leem anda lastel 1 lusikatäis 3 korda päev köharohuks.

RKM II 106, 96/7 (21) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Rinnad haiged. Kurk õli kurk, sie õli ikke üläväl pual, aga kui õlid rinnad haiged, siis õli rindust valus kaa. Hingasid, siis rinnad vingusivad köhimisega, nagu õles äkkäga tõmmand. Köhä õli kaa siis nagu tõrre põhjast ja valus õli köhida rindus.
Seda samamuadi arstiti kui köhägi. Tulist juua ja tärgändeli äuru ja. Siis tehti lies vai pliita all tuha sies sibul küpsäst ja süädi seda. Piima sisse pandi terakene süämäsuada vai siis tuarest muna. Linnumagusa anti. Nied siis pidivad tegema rinnad pehmest.

RKM II 101, 454 (131) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Koeranaelad, seuksed kasvajad ja paised, nende vasta on rattamääre ja küpse sibul soojalt pääle panna, kinni mässida.

RKM II 169, 397 (503) < Sangaste khk. (1963)
Toorest sibulat pidanu sööma, kui kramp jalgadesse käivat, siis jäänu ära.

RKM II 111, 144 (476) < Muhu khk., Külasema k. (1961)
Paisetele pandi küpsetatud sibulat peale.

RKM II 138, 127 (96) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Koeranaela (paiset) raviti küpse sibula pealepanekuga.

RKM II 146, 402 (5) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Köha.
Kui oli köha, selle vastu tehti sibulakoore ja raudrohu teed. Keedeti piima 1 kl, piima peale pandi pool teelusikatäit söögisoodat sisse, joodi kuumalt. Kuuma piimale pandi linnumagusat sisse ja joodi kuumalt. Siis veel 2 liitri keedetud vette pandi 2 teelusikatäit söögisoodat, vatitekki all hingati kuuma auru sisse.
Sibul hõõruti suhkruga, lasti seista, seni kui mahl välja tuli, siis võeti seda mahla. Niisugune oli kodune ravi.
Kuuma piima, sooda- ja sibularavi tarvitatakse tänapäev.

RKM II 146, 408 (10) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Mädavistrikud.
Kraabitud kohale lõi vistrekud. Neid mädavistrikuid ööldi, et küünevihad on sees.
Mädavistrikud raveti: linaseemne keedis ja küpsetand sibulalõik pandi linase lapige peale ja seoti kinni. Ka teeleht, meil kutsuti teetitte leht, pandi peale.
Nimetatud ravi keskus mäda välja ja vähendas paistetus ja palaviku.
Teelehte tarvitakse tänapäev.

RKM II 154, 26 < Paide l. < Türi khk., Alliku v. (1961)
Lõi jala ehk kää peale sinise raku, küpsetati sibulaid peale ja see aitas.

RKM II 155, 295 (10) < Kursi khk., Tõrve as. (1961)
„Konnasilma“ rohutamine.
Kõige lihtsam „konnasilma“ rohi on sibul ja äädikaga. Väiksed seemnest kasvatatud sibulad. (Rahvatarkus)

RKM II 158, 433 (141) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Paisele pandi talve küpse sibulast peale. Sibulas palava tuha sisse ja paisele piale, see piab aitama parandada.

RKM II 159, 28 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Kurguhaigused.
Kurguhaiguste ja kõrvade kumisemise puhul pandi sibulalõigud kõrva ja sibulalõikudest mähised ümber kaela.

RKM II 159, 28 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Unepuuduse puhul pandi sibulalõigud ninasse. Rahustas.

RKM II 159, 214 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kõrvahaige.
Sibulatilgad lasta kõrva. Haigele kohale panna sibulamahla leotatud lapid 2 korda päevas.

RKM II 159, 221 (1) < Vaivara khk., Narva l. (1963)
Kael haige.
Küpsetatud sibul panna kaelale ja soojalt kinni sidutada.

RKM II 381, 73/8 (6)c < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Vanad inimesed tarvitasid toorest sibulat veremürgituse vastu seda haavale pannes, kui haav punetama hakkas. Paisetele pandi küpsesibulat peale.

RKM II 160, 18 (38) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Villirakk. Hernepuru pandi peale. Suus näriti herned katki. See oli esimene villirohi. Toored herned ja küpse sibul näriti peeneks ja pandi peale. Suulima läheb ka sisse.

RKM II 160, 106 (4) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Köha vastu söödi sibulat või küüslauku. Kuumale telliskivile tilgutati tärpentiini, võeti rätik üle pea ja hingati kuuma tärpentiiniauru sisse. Ka padjale tilgutati tärpentiini, et magades seda sisse hingata.

RKM II 160, 110 (31) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Villirakk oli sinine rakk, pandi kuuma sibulat peale.

RKM II 160, 116 (14) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Laiuss. Söödi sibulat, soolast heeringat ja musta leiba. See pidi laiussi välja ajama.

ERA II 182, 116 (123) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. (= Friedrich Eichenbaum) < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7)
Kui soolatüvik ajab inimesele näo ehk jala peale, siis tuleb kolm sibulat pooleks lõigata ja poolega soolatüvikut hõõruda, siis iga pool oma poolega puupulgaga kokku; siis tuleb viia need sibulad lauta ning panna sõnniku sisse. Ja kui laudast ära tuled, ei tohi ennem lauda poole vaadata kui toas. Kui sibulad ära mädanevad, on soolatüvik ära kadunud.

RKM II 160, 131 (8) < Haljala khk. (1961)
Kõhuvalu. Kõhule pandi soojad kompressid peale ja joodi sooja piima. Söödi toorest sibulat.

RKM II 160, 161 (14) < Viru-Nigula khk., Kalvi Puhkekodu (1961)
Kui kuuriided jäid kinni, siis võeti sisse sibulakoore teed. Ma ise võtsin seda ja see aitas.

RKM II 160, 179 (11) < Viru-Nigula khk. (1961)
Oksendamine. Söödi sibulat.

RKM II 160, 179 (12) < Viru-Nigula khk. (1961)
Kõhuvalu vastu söödi sibulat.

RKM II 160, 207 (15) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Südamehaigus. Meie elasime üksipäini metsa sees. Minu emal oli rohuks lepakoor, tina ja sibul. Meestel olid tinanööbid pükste ees. Tinanööp oli pehme. Lepapulk toodi metsast, võeti hall koor pealt ära ja roheline kaabe tõugati peeneks. Seda tarvitas ema kuivalt ja toorelt. Ema võttis siis, kui süda jäi haigeks. See aitas kohe. Ema jäänud kord heinamaal haigeks. Pulk pandi suhu, muidu enam ei võtnud rohtu. Ühe püksinööbi küljest said tina ja lepakaabet said lepapulga küljest. Ka sibulat võttis südamehaiguse vastu.

RKM II 53, 424 (10) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.

E 79513 (14) < Vändra khk., Rannu t. (1932)
Haigusi arstiti: kõhuvalu puhul sibula, pipra ja viinaga.

RKM II 451, 396 (12) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Palavik - üks mees ütles, et söövad ikka aspiriini. Söö parem sibulast nii palju, et ots märjaks läheb, pole miskit aspiriini vaja.

RKM II 160, 227 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kõhuvalu vastu on sibul. Vanaema laskis soru pahema jala susskinga ja jõi ära. 3 korda rüüpas susskingast.

RKM II 162, 44/45 (9) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Viha. Kui kusagilt oli katki, kui paranema hakkas, siis hakkas sügelema, siis kriipisid, ümber lõi vistrikud, neid vistrikuid kutsuti küünevihad. Neid raviti, pandi küpsetatud sibulatükk peale ehk soolaleiva puru, näriti soolleib ja sool segamini, pandi vistrikule peale, seoti linase räbalaga kinni.

RKM II 162, 48 (14) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Vill. Vill lõi varba ehk sõrme. Valutas, punetas ja oli ka sinine. Vill tekkis ehmatusest.
Raviti ainult küpse sibulaga, pandi haige koha peale küpse sibul ja seoti räbalaga kinni.

RKM II 168, 360/1 (V) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Konnasilmade rohi.
Värsked sibulad lõigatakse keskelt pooleks ja pannakse äädika piiritusse kuueks tunniks likku. Õhtul enne magamaminekut pannakse üks sibulapool konnasilmale ja köidetakse linase lapiga kinni. Teisel hommikul on konnasilm nõnda pehme, et võib ära kaapida. Sibulate asemel võib tarvitada ka leiba.

RKM II 169, 403 (607) < Sangaste khk. (1963)
Konnasilma rohi.
Värske sibul lõigatakse keskelt pooleks ja pantas äädikapiiretuse sisse 6 tunniks likku, enne magama minemist pannakse 1 sibulapool konnasilma peale, köidetakse linase lapiga kinni, teisel hommingul olla konnasilm nii pehme, et võib ära kaapi, sibula asemel võib ka leiba tarvitada.

RKM II 169, 404 (701) < Sangaste khk. (1963)
Harilik sibul ehk küüslaug hakitaks peeneks, pannakse lapiga konnasilma peale, aga enne iga rohu ajal tuleb konnasilma soojas vees leotada.

RKM II 174, 96 (10) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli paise, siis pandi küpse sibul peale.

RKM II 174, 97 (14) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli paise, siis pandi küpse sibul peale.

RKM II 178, 203 (71) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Sibulast sai peale panna, küpse sibulast, kui koeranael oli.

RKM II 178, 203 (72) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
[Konnasilm.] Äädika sees leotasime sibulast [ - peale panna].

RKM II 183, 12 (2) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Lendva. Kange valu oli ja ajas külmetama. Lõngaõlivett anti ja toorest sibulat.

RKM II 183, 27 (22) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Konnasilmad. Sibul leotada äädikas ja panna peale. Olen ise teinud.

RKM II 183, 27 (25) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Villirakk läheb siniseks. Söödi toorest sibulat ja ka küpsetatud sibulat. Sibul on mürgivastane rohi. Küpsesibulat pandi peale.

RKM II 183, 30 (37) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Paised. Minu ema pani küpsesibulat ja kartulikaabet peale.

RKM II 183, 18/9 (28b) < Simuna khk., Koila k. (1964)
[Roos (eliting).] Toorest sibulat ka pandi peale, kui haigus kauaks jäi ja mädanik lõi sisse.

RKM II 186, 46/7 (13b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Laiuss. Tema hävitamiseks tuleb suur sibul heeringaga ära süüa ja üks nael kõrvitsaseemneid, see hävitas ussi.

RKM II 320, 455/6 (5) < Ridala khk., Kolila k., Siimo t. (1976)
Toores sibul tuleb puruks litsuda ja mahl soolatüügastele peale panna.

RKM II 186, 56 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Umbekasvaja.
Enne valutab, tursub ja punetab, hiljem on valge laik naha all, see on mäda. Haigus algas torkest, muljumisest.
Ravi: tuletikuga põletati nõelaots, viina sisse kasteti vatitopp, puhastati haige koht ja torgati nõelaga auk ja lasti mäda välja.
Puusüte sees küpsetatud sibulatükid peale panna ja kinni siduda, siis veel leib koorega segi näritud, seda kutsuti leivapuruks.

RKM II 186, 104 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Vill.
Vill oli äkiline sisemine haigus, mida ei tuntud, nimetati vill. Kui inimene suri, läks pea ühelt poolt siniseks.
Raviks tarvitati küpse sibul keedetud piimaga. Valutava koha peale pandi viinakompress. Toores sibul tambiti katki, pandi kahe marli vahele ja pandi haige koha peale.

RKM II 186, 113 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Paised.
Paised olid mitme liiki: mädapaised ja veripaised. Ühed olid väiksed punased ja mädapead otsas ja väga valusad. Ühed olid suured sinised ja pekergused.
Ravi - paisele pandi peale tuha sees küpsetatud sibulat ja seoti kinni. Siis veel värsked teelehed puhtalt kinni seotud, soolast sealiha.

RKM II 197, 21 (19) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Köömned ja sibulad segi keeta, aidand südamele.

RKM II 203, 20 (13b) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Pärasooleusside vastu pritsiti sibulavett.

RKM II 203, 24 (30) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Paised. Sibul soendati pehmeks ja pandi peale. Linnumett ja rukkijahu tambiti segamini, tehti plaaster. Seoti lapiga peale. See pidi puhastama. Ema rääkis, et tema ema toonud metsast kohe toobriga mett. Venevere metsast toonud.

RKM II 207, 370 (32) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Silmahaigus.
Silmade punetus ja pisaratevool tekkis kergesti suitsuste ruumide tõttu. Sel juhul määriti silmi salviga, mis valmistati peeneks hõõrutud sibulast ja keedetud munakollasest. Kolmandat lisatavat ainet jutustaja ei mäletanud.

RKM II 214, 27 (8) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Kui koht hakkas vahest valutama, täüdüs süüä höäst sibulast ja täüdüs heeruda kohtu ja olla koveras kussagi, siis sie läks vahest möede ka.

RKM II 214, 28 (10) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Sibulatükkü küpsendeti ka ja pandi siis raasukane tobiga korvasse. Rätt pandi ka pähä, et korvad soojad olisid.

RKM II 214, 30/1 (15a) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Kui söämest pahaks lähteb ja oksele ajab, siis avitab, kui sibulast ja magusa närid.

RKM II 229, 22 (8) < Rakvere l. (1966/7)
Vill. Rõõsa piima sisse pandi tinapaberit teepakkide ümbert ja sibulat ja piim lasti keema minna. See aitab. Mees sai kohe terveks.

RKM II 229, 24 (17) < Rakvere l. (1966/7)
Kõõm. Sibulamahl võtab kõõma ära.

RKM II 229, 382 (1) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Lendva. Söödi sibulat ja lakuti pahemat pihupesa ristakuti ühtepidi ja teispidi.

RKM II 229, 382 (7) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Paeluss. Söödi sibulat ja heeringat, siis tuli välja.

RKM II 229, 410 (17a) < Rakvere l. (1966/7)
Maohaavad. Tules küpsetatud sibulat süüa.

RKM II 229, 414 (33b) < Rakvere l. (1966/7)
Hambavalu puhul pandi toorest sibulat haigele hambale peale.

RKM II 231, 475 (4) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Paelussi aeti välja küüslaugu, sibula ja kadakamarjade söömisega tühja kõhu peale.

RKM II 231, 484/5 (18) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Vill pidi tulema suurest ehmatusest. Seespidist villi nimetati rahvakeeles „südamevill“. Villi tunnus oli järgmine. Nahale tekkis õhuke sinakalt läbipaistev väike puhutis, mille sees oli vesi. Raviti toore sibula mahlaga, pandi peale. Kuid sisemise villi ravi tarvis söödi toorest sibulat ja joodi palderjaniteed.

RKM II 231, 484 (17) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Paiseid raviti vanal ajal küpsetatud sibulaga. Siis veel aeti sulaks okaspuu tõrv ja pandi peale linase lapiga.

RKM II 234, 351 (fiii) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Suurematele anti sibulahautist meega.

RKM II 234, 353 < Tallinn < Kose khk. (1967)
Nohu korral kästi külma vett ninasse tõmmata, sibulat või küüslauku nuusutada.

RKM II 234, 353 (g) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Koeranaelale pandi küpse sibulat peale, see kiskus lahti.

RKM II 238, 85 (32) < Püha khk. (1967)
Paised.
Kui tekkis kuhugile paise, siis võeti sibul, kooriti ja küpsetati ära. See küpsetatud sibul pandi paisele pääle. Seda tehti nii kaua, kuni paise „ää puhkes“, mäda välja jooksis. Siis pandi tavaline haavaplaaster [vaata nr 16].

RKM II 240, 302 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kasvajale pandi peale küpsetatud sibulat.

RKM II 240, 339/40 (6a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Koeranaelad on väga valusad. Tekkisid sinna kohta, kus riietusese hõõrus. Kõige rohkem oli neid meeste kaeltel. Taheti musta pead välja pigistada, pandi küpsetatud sibulat peale.

RKM II 240, 339/40 (6b) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Ka paisetele pandi küpsetatud sibulat peale.

RKM II 249, 571/2 (939) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Pinnu arstimine.
/---/ Kui pind läks nii sügavale, et seda kätte ei saanud, siis kui ta juba valutama hakkas, pandi haige koha peale kas küpsetatud tuline sibulatükk ehk rukileiva tainast, mis hästi hapnend oli, millele juurde segati mett ja soolast võid, seoti hoolega kinni ja hoiti nii kaua, kui haige koht tõmbas valgeks ja pehmeks, siis torgati peenikene nõel selle koha pealt nahast läbi ja leigati terava nuaga altpoolt nõela valge naha tükk ära, aga hästi ettevaatlikult, et nuga veresse ei puutunud. Siis pigistati mäda ja pind välja. Peale selle pandi haige koha peale õhukene soolase seapeki tükk ehk soolast võid ja paari päeva pärast oli haige koht terve.

RKM II 252, 217 (17) < Karuse khk., Hõbesalu k., Antsu t. (1968)
Kui nohu oli, siis lasti sibulaauru ninase. Sibulas keedeti piima sees ära, seda auru lasti ninase.

RKM II 253, 358/9 (9) < Mihkli khk., Pikavere k. (1968)
Kui mõni seuke kasvaja tuli, siis küpsetati sibulast peale ja viinalapp ka pandi.

RKM II 254, 347 (87) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kui lapsi hoida külgehakkavate haiguste eest, siis esimene nõu, et lapsed peavad sibulat sööma, kas küpsetatult või toorelt. Sibul tahab liivast ja niisket mulda.

RKM II 257, 406 < Palamuse khk. (1968)
Läkaköha. Sibulateed ja ristikheina õie teed joodi. Minu oma pojale aitas. Äkki ei tohi ära jääda, vaid pikkamisi, muidu mõjub kopsudesse.

RKM II 257, 407 < Palamuse khk. (1968)
Oksendamine. Kooritud toores sibul pandi mõlemasse kaenlaauku. Minu oma lapsel aitas.

RKM II 257, 407a < Palamuse khk. (1968)
Kõhuvalu. Sibulat söödi.

RKM II 257, 408g < Palamuse khk. (1968)
[Peavalu] Toorest sibulat pandi peale.

RKM II 257, 409b < Palamuse khk. (1968)
Külmunud kohta hõõruti sibulaga.

RKM II 257, 410e < Palamuse khk. (1968)
Hääle kähisemine. Küpsesibulat söödi.

RKM II 262, 193 (77) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Küüslauk, sibul, mesi (ja veel üks rohi) - vähi vastu.

RKM II 269, 278 (35) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Kui kõrvad valutasid, siis küpsetati vanasti sibul pliita all, pandi puhas lapp ümber ja pigistati mahl kõrva.

RKM II 271, 519/20 (10b) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Paised.]
Küpse sibulad. Toorest sibulat taoti ja pandi peale.

RKM II 272, 354/6 (2279d) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.] Söögiisu puudusel söödi sibulaid ja kui ei olnud liha ehk kala käepärast, siis söödi ka ikkagi sibulaid.

RKM II 271, 520/2 (11b) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Köha arstimine.]
Küpsetasivad sibolad. Sõivad küpse sibolad. Tagusivad küpse sibola pehmeks, panivad marli sisse, pigistasivad küpse sibola sokki. Seda sokki jootsivad lastele.

RKM II 271, 520/2 (11c) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Küpse sibola sokk on hea kuklussihaiguse vasta. Mööda läinud aastal lapsed põdesivad kuklussihaigust, inimesed jootsid lastele küpse sibola sokki, lapsed saivad terveks. /---/

RKM II 272, 354/6 (2279a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.
/---/ Küpsetatud sibul on hea umbmädanikule peale panna tuliselt, kisub mäda välja.

RKM II 272, 354/6 (2279b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.]
Küpsetatud sibula sahvti antakse segatult meega veikestele lastele krampide korral.

RKM II 272, 354/6 (2279c) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.] Kui on süda paha ehk valutab kõht ehk kui on südamevill, talupoegadel oli enne ikka kõige esimene rohi süüa toorest sibulat.

RKM II 283, 220b < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Haigele hambale pannakse ka tuha sees küpsetatud sibulat peale.

RKM II 320, 333 (11) < Ridala khk., Sinalepa k., Põllusmaa t. (1976)
Roosile tuleb peale panna küpse sibulast, hapu leivapuru soolaga.

RKM II 283, 226 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Kui pea pillata tahab, siis süüa toorest sibulat. Tean, et kolm inimest on terveks saanud.

RKM II 287, 117 (22) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.

RKM II 297, 622 (699) < Rakvere l. < Rakvere khk. (1973)
Umbeshaige.
Lapsed õues joostes said jala natuke katki, mustus läks sisse, väike haav kasvas kinni. Mustus jäi sisse, hakkas mädanema, haige koha ümber lõi palavikupunetuse, siis öeldi umbeshaige. Siis olid rohuks - keskkoha peale küpse sibul ehk leib-sool-või suus nämmuks näritud, see pandi keskkohta, kust mustus sisse oli läind, aga ümberringi pandi teelehti ehk kaalikalehti, paiselehti. Lehed võtsid palaviku ära, jalg ruiti lappidega kinni. Paar korda päevas vahetati ravimeid, nii paranes ruttu.

RKM II 301, 276 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Umbe.
Siapekki. Hautet sibulet ja võilevä pudru.
Ka paisele hautatud sibuld ja võilevä pudru.

RKM II 307, 50 (23) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. (1973)
Tiisikust arstiti tõrvatossuga ja aaloeviiga. Aloe, mesi ja sibul - paned kõik topsi, lased haududa ja siis võtad.

RKM II 312, 406 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Sügelemine.
Haige koht sügeleb, kratsib ja küüneviha läks sisse. Keedetud, küpsetatud sibult pandi peale, ka paisele ja koeranaelale.

RKM II 312, 359 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõht kinni.
Mõni ütles, kui kõht om kinni, on sibul hää rohi.

RKM II 316, 309 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Köha.
Köha vastu sibulemahla. Sibul ärä keeta või kütsäte, ma esi ei oli tennu, aga ma ole kuulu, emä käest ma ole kuulu.

RKM II 316, 321 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Paise.
Paise pääle pandi sibult. Kütsatit ärä ja koore siist vällä ja panet marle sisse või rõõva pääle ja sellege mähit kinni, kige parem rohi.

RKM II 318, 187 (2) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1975)
Umbeshaigust arstisivad nii:
Panti ka palavad küpsesibulad peale. See ka aitas.

RKM II 318, 187 < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1975)
Umbeshaigust arstisivad nii:
Võtsivad toore sibula, koorisivad ta ära, lõikasivad ta nartsu peal katki, siis tagusivad ta haambriga puruks ja panivad sellesama nartsuga umbele peale. Sibul võttis valu ära ja kiskus umbe lahti.

RKM II 111, 172 (578) < Kaarma khk., Kingissepa l. < Kärdla l. (1961)
Sibulakoortest keedetud tee on hea kõrgvererõhu vastu. Iga päev üks teeklaas ära juua.

RKM II 86, 376/7 (19) < Karja khk., Leisi v., Oitme k., Peetri t. (1959)
Kummeliteed, sooja piima, sibulat sisse lõigata, raudriiarohud teeks teha. Seda joodi, kui köha oli, kui rinnad haiged olid.

RKM II 329, 433 (14) < Rõuge khk., Hannuste k. (1977)
Paisele pandi soe küpsetatud sibul, et mäda välja tuleks.

RKM II 330, 329 (7) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Salla v. (1978)
Kui minu emal oli valu südame juures, siis võttis kampriraasukese, tampis peenikeses ja võttis sisse sibulaga.

RKM II 348, 370 (21) < Äksi khk., Kõdu k. (1980)
Ehmatusvill tuli vihastamisest. Villirohi on küpse sibul ja mesi.

RKM II 169, 398/9 (507e) < Sangaste khk. (1963)
Kes sibulat tarvitanu, ei tunnud soonde lupjamist ega vererõhu haigust.

RKM II 278, 92b < Suure-Jaani khk. (1970)
Küpse sibul vere lupjumise, paise ja muu rohi.

RKM II 349, 18/9 (4) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Sibulakuored jälle on köharohi. Panen kruusi sisse, kieva viega tõmmab natuke. Juon seda, köha läheb müöda.

RKM II 349, 49/50 (7) < Jõhvi khk., Liivakünka k. (1979-1980)
Südä hakkas väristäma, võttasin sibula. Sie õli minu rohi.

RKM II 349, 494 (123) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Küpsesibulat pandi paisetele peale.

RKM II 350, 45 (18)a < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
Köha vasta: keeta sibulavett või männikasve.

RKM II 351, 265/6 (12) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Kui sõrm „umbes haige“ oli, paistus punane ega sinine ei old, traadi ots või tikraoks torkas, siis pandi küpse sibulast soojalt piale, siuti lapiga kinni, lasti seista, kuni ju valge mäda näha oli. Mäda turgati nõelaga lahti ja siis pandi veel uus küpse sibulas piale. See pidi haavamäda välja kiskuma. Küpsetati sibulast ennast, mitte võrseid. Haava hoiti mustuse eest: katkise sõrmega ei tohtind toidunõusid ega pesu pesta, üldiselt pidi haav kuivas olema. Õlut ega viina ei tohtind tarvitada: need pidid haava hukka ajama.

RKM II 351, 265 (11) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Nariks ööldi, kui kääranne üles-alla liigutamisel ragises ja valu oli. Randme ümmer siuti kastanimune villase rätikuga, hoiti soojas. Kui kastanimune ei old, määriti lapp paksu hapukoorega ja soojalt ümmer käärandme, lasti olla mitu pääva. Mõni pani ka küpsesibulast soojalt piale.

RKM II 355, 339/40 (121) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Sibul küpsetati pliidi all kuumas tuhas ja neid sibulalõike asetati mädanevatele kohtadele, eriti siis, kui sõrm „umbes“ haige oli (mädanes). Sibulalõigud pandi lapi abil sõrmele ümber. Vähendas põletikku ja valu ning kiskus mäda nagu välja. Soovitati paar korda päevas sibulalõike vahetada.

RKM II 355, 338 (116) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kui inimesel kahtlustati, et tal on paeluss, siis kästi haigel süüa hästi palju küüslauku, sibulat ja soolast heeringat, et see ajaks siis ussi seest välja. Kui uss välja tuli peaga, siis tuli see kõik kindlasti ära põletada.

RKM II 355, 444 (97) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Paelussi sai inimese kehast välja ajada, kui tuli terve heeringas ära süüa koos suure hulga sibulatega. Aga peale ei tohtinud juua. Paeluss tuli siis koos peaga välja. Paelussi ei tohtinud mitte kuhugi aeda ega sõnnikusse visata, vaid hävitamise mõttes tules ära põletada. („Paeluss ei sure mitte tappeski ära.“)

RKM II 355, 448 (113) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Kui sõrm oli „umbes“ haige (sõrm mädanes), siis pandi pliidi all sütel kuumas tuhas küpsetatud sibulalõigud peale koos lapiga. Vähendas valu ja põletikku, tõmbas palaviku välja.

RKM II 357, 113 (143)b < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Umbeaetud sõrmele ja nii edasi hautati sibulat.

RKM II 359, 382 (9) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Kamari mõis (1981)
Kui mõni mädanik, haav oli või sellist, siis raudrohi hõõruti katki ja pandi siis seda peale. Haavade ja paisete peale pandi teelehti ja kaalilehti. Need kiskusid haava puhtaks.
Sibulad hautati ära ja pandi peale.

RKM II 368, 328 (8) < Palamuse khk., Ehavere k. (1983)
Ja mis köhale on hea - sibulakoore tee, kuum vesi peale panna ja natukene lehti, nii et ta kollaseks läheb. Võtan mõne lonksu päevas, kui köha on. Aitab.

RKM II 361, 335 < Kanepi khk. (1982)
Nohu korral nuusutati sibulat ja tõmmati hästi sooja vett ninasse.

RKM II 361, 335i < Kanepi khk. (1982)
Rahvakeeles paelussi (pantvorm) aeti välja sibula ja heeringa söömisega.

RKM II 362, 117 (25) < Otepää l. < Rõngu khk. (1982)
Mesilasehammustuse vastu võta sibulalauk ladvast, hõõru see mitu korda tugevalt nõela koha peale, hoia seda lauku peal kas viis või kümme minutit ja kui ära kuivab, siis veel, ei lähegi paistesse.

RKM II 362, 168/9 (26) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Praetud sibulat pandi paisete peale.

RKM II 451, 456 (67) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Sibul panna äädika sisse ja siis hoida jalga kuumas vees, et pehmest läheb ja panna peale see sibul - konnasilmale.

RKM II 363, 226/7 (21) < Rõngu khk., Palu k. < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere k. (1982)
Koeranaelale pandi küpsetatud sibulat ja rasvakelmet, mis puhastas ja hoidis pehme teist. Ka paisel ikka seesama rohi.

RKM II 366, 423 < Rannu khk. (1983)
Nohu ravimiseks tõmmati külma vett või pandi sibulat (küüslauku) ninna. Aitab ainult siis, kui nohu on algamas. Tehti ka kuumi jalavanne.

RKM II 366, 424 < Rannu khk. (1983)
Umbet arstiti sibulaga (seoti nartsuga haige koha ümber, et sibul haiguse „välja kisuks“.

RKM II 367, 144 (1) < Maarja-Magdaleena khk., Äte k. (1983)
Mul lõi roos kõrva ja tead, kui ma karjusin, ja kõik asjad pandi peale ja mõtle, mul ei aidanud. Ja üks ütles, et kas te mett ja sibulat olete peale pannud. Pandi peale ja hakkas mul valu vähemaks jääma ja saigi terveks.

RKM II 367, 203/4 (34) < Maarja-Magdaleena khk., Vanassaare k., Lannu t. (1983)
Roosi ei tohtivat lõigata. Minul oli tütrel, käisin katsikul ja rääkis, et temal roos rinnas. Arst tahtnud lõigata, aga ma ütlesin, et ära lase. Panin sibula ahju küpsema ja sinna rinna peale ja niimoodi hoidsin tükk aega, järgmise päevani. Siis pidi arsti juurde minema. See arst oli siis ütelnud: siin pole enam lõigata midagi, mäda juba jooksnud mulinal välja. Pandud rohtu sisse ja haav seotud kinni ja paranenudki ära niimoodi.
Ära lõigata rinnaroosi ei tohi.

RKM II 369, 483 (77) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Sibulat pandi, kui paise oli, küps sibul, umbhaige või mädanemas, sinna peale.

RKM II 369, 483 (78) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Sibulapiima pandi. Keema, sibulatükid sisse, lasti keeda ja meega magusaks. Kui kurk haige ja köha on, teeb kohe terveks.

RKM II 371, 529 (5) < Viru-Jaagupi khk., Inju k., Loigu t. (1984)
Kuumas tuhas küpsetatud sibul pandi haavale ja konnasilmale peale.

RKM II 371, 545 (8) < Viru-Jaagupi khk., Inju k., Loigu t. (1984)
Mesi ja sibul oli meie peres kurgurohi. Sibulamahl meega hõõrutud.

RKM II 371, 577 (27) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k., Nõmme t. (1984)
Kui kurk haige oli, siis ema tegi kuuma piima sibula ehk meega.

RKM II 372, 50 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Konnasilmad.
Konnasilmi raviti äädika ja sibulaga. Sibulas leigati pooleks ning pandi äädika sisse likku 24 tunniks. Siis pandi äädika sees leos olnud sibul haigele konnasilmale peale ning linuse riide lapp ümber. Nii kaua peeti äädika sees leos olnud sibul haigel konnasilmal peal, kuni see ära kuivis ja kadus.

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima sisse pandud või ja sibulaga.

RKM II 373, 250 (141) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Umbeshaigele kohale asetati ka kuumas tuhas küpsetatud sibulalõik peale. Seoti kinni siis lapiga. Paar korda vahetati päeva jooksul.

RKM II 373, 3/4 (3) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
/---/ Kui oli paise või koeranael, siis pandi tuha sees hautatud sibulat peale, pärast, enne lõplikku tervenemist, veel soolast pekki peale, siis paranes.

RKM II 373, 486 (233) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui oli mädanev umbeshaige, siis tarvitati raviks hautatud sibulat. Selleks pandi toores koorega kaetud sibul pliidi alla kuuma tuha sisse, kus sibul haudus pehmeks. Sibulal võeti koor ümbert ära ja puhtad lõigud pandi umbeshaige kohale peale. Nii mitu korda päevas. Valu vähendas, mädanik möödus kiiremini, soodustas paranemist.

RKM II 373, 498 (259) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Paeluss tuli mõnikord välja, kui inimene sõi hulga sibulat või küüslauku. Tuli aga kontrollida siis, et kas paelussi pea ka tuli välja. Kui tuli ilma peata, võis karta uue kasvamist. Paeluss peaga tuli ära põletada.

RKM II 373, 610/1 (97) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Umbeshaigele kohale pandi ka sibulat peale, mis oli kuumas tuhas ära hautatud. Koorega sibul hautati pehmeks, alles siis võeti koor ära ja puhtad sibulalõigud pandi riidelapiga peale. Oli kohe tunda, et sibul „tõmbab“. Valutuksumine kadus vähemaks ja mäda sai kiiremini valmis ja „umbes koht“ paranes kiiremini. Kasvõi 2 korda päevas vahetati uut sibulat mädaneva koha peal.

RKM II 373, 612/3 (101a) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Täiskasvanutel soovitati kõhuvalu puhul süüa sibulat ja küüslauku, see aitas valu eemale peletada.

RKM II 373, 612/3 (101b) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Rohke sibulatarvitamisega on isegi paeluss välja aetud.

RKM II 374, 117 (59) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui varvas või sõrm mädanes, öeldi, et on umbeshaige. Kiiremaks paranemiseks tehti hautatud sibulat. Selleks pandi koorega sibul pliidi alla kuuma tuha sisse hauduma. Võeti pärast jahtunud koor ära ja puhas lõik pandi mädanevale kohale ja seoti siis kinni. Vähendas nagu valu ja kiirendas paranemist. Vajaduse korral võis haiget kohta paar korda päevas uue sibulaga ümber siduda.

RKM II 374, 119/20 (66) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui kõrv valutas, tuli kõrv soojalt kinni siduda. Koduselt aitas toore sibula tükikeste kõrva ja kõrva ümbrusse panekust. Vähendas põletikku.

RKM II 374, 233/4 (69) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Umbeshaige sõrmele pandi ka hautatud sibulat peale. Selleks hautati kuumas tuhas koorega sibul pehmeks. Jahtunult võeti sibulast tükk ja asetati mädaneva koha peale ja siis seoti lapiga kinni. Sibul vähendas põletikuvalu ja kiirendas tervenemist. 2 korda võis päeva jooksul ümber siduda.

RKM II 374, 405 (35) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Kui sõrm või jalg mädanes, hautati sibul ära kuumas tuhas ja pandi mädanevale haavale peale.

RKM II 374, 406 (40) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Kui kõrv valutas, pandi väikesed sibulatükikesed kõrva, ka ümber kõrva ja seoti rätikuga kõrv kinni.

RKM II 374, 407 (46) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Kõhuvalu puhul anti lastele sibulat süüa.

RKM II 375, 105 (47) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui oli paise ja valus ning paistetus suur, oli heaks raviks küpsesibul või soolapekk. Mõlemad vähendasid valu ja kiirendasid paranemist. Küpsesibul saadi nii, et toores sibul asetati koorega kuuma tuha sisse hauduma. Jahtunult kooriti ära ja harutati sibul lahti. Ühest suurest sibulast jätkus mitmeks kompressiks.

RKM II 375, 168/9 (47) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Umbeshaigeks võis minna sõrm, varvas, kand ja nii edasi, kui inimene oli kas pinnu või muud mustust sisse saanud lihasse ja see peatselt pealt kinni kasvas. Siis tekkis liha sisse mädakolle ja tuli hirmus valu. Hakkas paistetama. Pandi küpsesibulat peale. See kiirendas paranemist, vähendas valu. Vahel oli ööseti, kui kõik teised magasid, haige üksi ärkvel ja kuulas, kuidas koht tuksus valutada. See oli väga valus. Umbeshaige koha paranemine võttis vähemalt paar nädalat aega. Ei tohtinud seda lahtist kohta pesta, ainult viinase lapiga tohtis ümbert puhastada. Mädasesse haava vee sattumine oleks haige koha hullemaks teinud.

RKM II 375, 196/7 (3) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Konnasilmad tulid siis varvastele, kui tarvitati väikesi, kitsaid jalanõusid. Raviks pandi peale sibulat, mis oli äädika sees leotatud. See tegi konnasilma pehmemaks ja selle kõva kord tuli pealt ära ja heal juhul kadus kogu konnasilm ära. Vajaduse korral tuli seda ravi veel korrata. Ka jalgade pesemisel sooja vee ja seebiga muutus konnasilm pehmemaks ja siis noaga kaapides sai konnasilma vähendada. Konnasilmal oli selline kõva kõrge nahk, paks südamik ulatus terava otsaga sissepoole ja kui kitsad kingad olid jalas, oligi kohe valus. Kui see tükk saadi konnasilmast välja, jäi kohe tühi auk järele ja võis loota, et konnasilm kaob ära.

RKM II 375, 164/5 (40) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui pind läks sõrme või jalga ja pinnuots veel paistis, siis sai pindu kergesti kätte küüne ja sõrme abil tõmmates või võeti nuga appi. Selleks asetati noatera pinnuotsa vastu ja teinepoolt suruti küünega vastu ja nii tõmmates tuli pind välja, vähemalt kõvapuiduline pind tuli ilusti välja. Aga kui näiteks küüne alla läks pehkinud puidust pind, ei saanud seda muidu kätte, kui tuli terava noaga osa küünest ära lõigata. Siis sai alles lõpuosa kaugemalt kätte. Väljavõetud pinnuhaava sisse tuli viina panna, see hävitas pisikuid. Kui aga sõrmeküünealune hakkas mädanema, tuli seda ravida näiteks küpsesibulaga nagu paise puhul. Ka soolapekk aitas häda vastu.

RKM II 375, 197/200 (4) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
/---/ Paisele sobis ka küpsesibul ja see pandi lapiga kinniseotult peale. Selleks asetati koorega sibul kuuma tuha sisse pliidi alla küpsema. Kui oli küps, lasti veidi jahtuda ja siis võeti koor ära ja mitu pehmet sibulalehte asetati paisele. See tõmbas paise ilusaks ja haige koht hakkas paranema. Ka soolapekiga raviti paiset, selleks lõigati õhuke viil pekki ja asetati laialt paisele. Kui paise oli avanenud, oli valus, sest sool ajas kipitama, kuid sellest ei hoolitud. Pekk parandas ja puhastas. Paisete puhul ei tohtinud haiget kohta pesta. Oleks asja hullemaks teinud, kui vesi oleks paise sisse läinud ja ka pisikud oleksid laiali läinud. Vajaduse korral võis viina sisse kastetud lapiga ümbrust puhastada ja lapp pärast pliidi alla visata.

RKM II 375, 274/7 (7) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Koeranaelad ja paised olid ühesugused mädanevad kohad, kuid koeranaelad olid väiksemad, paised suuremad. /---/ Koeranaelale ja paisele tehti ühesugust ravi. Tehti küpsesibula kompressi. Selleks asetati toores koorega sibul kas pliidi alla või ahju kuuma tuha sisse. Kuumas tuhas hoiti vast pool tundi või rohkemgi. Väljavõetult lasti jahtuda. Tihti oli sibul pealt üleküpsenud ja siis tuli koorega koos see kõrbenud osa maha võtta ja alt ilusaid küpsesibula lehti võta. Ühest sibulast jätkus mitmeks korraks pealepanemiseks. Küpsesibul tõmbas valu vähemaks, vähendas põletikku, kiirendas paranemist. /---/

RKM II 375, 321 (53) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kui pind läks küüne alla või muidu pehmesse lihasse, siis võeti see teravaotsalise nõelaga välja. Kui aga pind oli pehme, näiteks oli kõdunenud puidust, siis ei saanud lõpuosa pinnust kuidagi kätte. Sel juhul hakkas paratamatult see koht mädanema. Siis oli sobiv küpsesibulat peale panna, koos mädaga tulid ka pinnujäätmed välja. Küpsesibul alandas valu, kiirendas paranemist. Kuni haige koht polnud veel terve, tuli hoiduda selle pesemisest. Muidu oleks mädanemise hullemaks ajanud.

RKM II 374, 156 (29) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Umbeshaiget sõrme või jalga parandati veel hautatud sibulaga. Selleks asetati toores koorega sibul pliidi alla või ahju kuuma tuha sisse hauduma. Välja võttes võeti koor ära, asetati sibula lehekumerus haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Päevas tehti 1-2 korda ümbersidumist. Sibul aitas kiirendada paranemist. Valutuksed jäid ka vähemaks.

RKM II 375, 365/6 (5) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
[Koeranaelad] /---/ Aga kui selliste vahenditega ei jõutud paisest lahti saada, hakkas koht väga valutama ja paistetas üles, sest mädakolle muutus suureks põletiku puhul. Siis oli väga hea raviks küpsesibulat peale panna. Selleks sai koorega sibul pliidi all kuumas tuhas hoida pool tundi ja välja võttes lasta jahtuda. Siis sai koore alt puhtad sibulaviilud paisele peale panna. Nii 2 korda päevas sai sibulat vahetada. /---/

RKM II 375, 407/8 (53) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
[Umbeshaige] /---/ Hästi mõjus küpsesibula kompress peal, samuti soolapekk peale panna. Veel pehmeks nätsutatud rukkileiva sisu peale panna. Kõik need ained vähendasid valu, aitasid põletikku vähendada ja „mäda sai valmis“. /---/

RKM II 375, 521/3 (23) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Konnasilmad tulid enamasti jalgadele ja just varvastele, kui inimene on käinud kitsaste jalanõudega ja need on hõõrunud jalale, eriti varvastele katkise koha. /---/ Heaks raviks oli toores sibul. Selleks tuli toores sibulalõik peeneks tampida ja mahlakas osa riidelapi peale ja konnasilmale kompressiks peale. Selle kange vedeliku mõjul muutus konnasilm hästi pehmeks ja siis sai noaga tõmmates see juureosa ka liha seest kõige täiega kätte. /---/

RKM II 375, 523/5 (24) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
/---/ Paisele asetati peale küpsesibula kompress. Selleks asetati toores koorega sibul pliidi alla kuuma tuha sisse ja seal haudus sibul pehmeks. Jahtunult kooriti ära ja sellisest sibulast sai paisele päevaks või kaheks. Sibul tõmbas nagu valu vähemaks ja võttis paistetuse vähemaks. /---/

RKM II 375, 562/3 (70) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Ei lubatud külmal kivil ega kivitrepil istuda, tõmbetuult saada, siis võis põiepõletik tulla, allkehasse tulid valud ja pissumine oli valus. Tuli keeta leesikateed, tuli soojalt riides olla. Kuumavee auru teha poti peal istudes ja siis teki alla sooja minna.
Kolhoosi algaastate õpetus on selline põiepõletiku puhul. Tuli toores sibul hästi ära taguda, nii et jäi mahlane sodi ja see õhtul enne magamaheitmist allkehasse vastu põieava panna. Nii mitu õhtut järjest. Sibul tõmbus kuivaks, võttis palaviku maha ja valud vähenesid ja pissumine muutus heaks.

RKM II 375, 568 (83) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Paelussi aeti kodusel teel nii välja, et tuli süüa soolast heeringat ja palju sibulat. Siis paeluss seda ei sallinud ja tuli välja. Paeluss tuli ära põletada.

RKM II 376, 521 (10) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Hautatud sibul oli hea mädaniku puhul peale panna. Selleks hautati kuumas tuhas koorega sibul. Haudunud sibulal võeti koor ära ja harutati sibulalõik lahti ning asetati haige koha peale ja siis lapp ümber. Eriti hea oli selline sibul niinimetatud umbeshaige sõrmele, isegi paisetele asetati sama rohi peale. Vähendas valu ja tegi mäda kiiremini valmis.

RKM II 379, 471/2 (10) < Viru-Jaagupi khk. < Lüganuse khk. (1985)
Külmetus.
/---/ Hea oli keedetud sibul koos suhkruga ära segada ja süüa. /---/

RKM II 380, 18/9 (16) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Villide puhul pandi sõrmele küpsetatud sibulat või ka toorest sibulat, seoti kinni. Kui mäda kogunes, torgati kuumutatud nõelaga auk sisse ning lasti mäda välja.

RKM II 380, 36 (74) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Sibula- ja valgeristiku hautist pandi paisetele peale.

RKM II 380, 153 (18) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Paise peale asetati küpset sibulat.

RKM II 380, 152 (15) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Külmetushaiguste korral anti juua raudrohu teed köha vastu. Et köha lahti läheks, joodi kuuma piima, mis keedetud sibula, mee, või ja soodaga. Rinda ja jalataldu määriti hanerasvaga ja seoti villase kootud esemega. Higistama ajamiseks palaviku korral anti juua pärnaõie või vaarikateed.

RKM II 380, 154 (21) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Peavalu korral pandi äädikas niisutatud lapp otsaette, ka sibulatükke pandi kõrvaauku. Mõnikord seoti pea tugevasti otsmiku kohalt ümber pearätikuga.

RKM II 380, 510 (5) < Viru-Nigula khk. (1985)
[Verehurmarohu mahlaga] Sama ravi kõlbas ka koeranaelale. Konnasilmi raviti taimemahlaga: toore- ja küpsetatud sibulaga, oakauna sametise sisepoolega, verehurmarohuga. On ka „lõngaeliga“ põletatud, tulise oraga püütud välja kõrvetada.

RKM II 380, 515 (15)b < Viru-Nigula khk. (1985)
Kui hääl ära, aitab kas piim meega või mesi viinaga - muidugi tuliselt, siis veel piim sibulaga ja piim soodaga. /---/

RKM II 381, 66/7 (2) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

RKM II 381, 73/8 (6)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
/---/ Mina isiklikult tarvitan ainult kahte ravimit haavale, see on liha soolvesi ja toores sibul. /---/ Ja toorest sibulat tarvitan nende haavadele, kas astun naela jalga või pind läheb kätte. Valan algul soolveega üle ja kui valutama hakkab, haav läheb kinni, siis seon toore sibula lõigu peale. See puhastab haava ära ja möödub kõik normaalselt. Seega pole ma ühegi haava pärast arsti juures käinud ja pole ka ükski haav pahaks läinud.

RKM II 381, 73/8 (6)h < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Umbhaavadele pandi küpsesibulat, sea toorest rasva ja savikompresse, mis kiskus palaviku välja ja haava lahti.

RKM II 381, 93/4 (19)g < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Toorest sibulat söödi ägedate valude leevendamiseks ja seedetegevuse ergutamiseks.

RKM II 381, 117 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Umbeshaige.
/---/ Teelehti. Kaalikalehti. Kui juba mäda paistma hakkas, siis pandi peale. Soola, leiva, või nõmu. Pandi ka küpsesibulad. Sibul küpsetati sütel poolpehmeks, pandi haige koha peale. Seoti lapp ümber.

RKM II 381, 122 (3) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Villiraku rohuks tulises tuhas küpsetatud sibul. Katki ei tohtinud teha. Olin ise haige ka.

RKM II 381, 494 (2) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1985)
Aga kui ikka hakkas hirmus peavalu, siis peened (hakitud) toored sibulad õhukese rätiku vahele ümber pea, tagant kinni siduda ja oli kadund.

RKM II 381, 503/4 (15) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Paised.
Paisetele ~ isandad ~ ja umbhaavadele pandi peale tieditelehti, sualast siapekki, küpsädetud sibula, leivataigina. /---/ Kui paise oli veel punane ~ vihane ~, ei hoitud peale tieditelehe selle peal midagi. See oli paistetuse ~ paisetuse ~ vastu. Sealt ei olnud veel midagi kiskuda ja muud asjad võisid ainult valu suurendada.
Kui paise hakkas juba vaalakamast tõmmama, siis oli mäda all. Siis pandi liha ja sibulat ning tainast. /---/

RKM II 381, 508 (1) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1985)
Kui lõid kuhugi vastu kas pea või siis lõi muhu üles, siis pressiti, vajutati külma noaga. Lõid ära, oli sinine, pandi sibulat ka peale. Pliidi all küpsetatud sibul. /---/

RKM II 382, 300/1 (47) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Kõhuussid olid varemail aegadel harilik nähtus suuremate laste juures. /---/ Sunniti last toorest sibulast sööma, kuid mis sa sööd, kui sibula käeshoidmisest juba silmad märjad. Mida veel võeti, oli peeneks hõõrutud koirohi suhkruga. Kui need oma tohterdamised ei aidanud, toodi apteegist ussiköömneid, mida anti teelusikatäis peensuhkruga, korda ei mäleta. Väiksematel lastel olid väljas pärasoole ümbruses peened valged energilised ussid, neid kutsuti linaluu-ussideks. Lapsed unes nutastasid ja kratsisid tagumikku. Mõned emad olid õhtul enne magamaminekut määrinud lapse pärasoole ümbruse toore kooritud sibulaga ära, mis aga korduval määrimisel oli palavikku ja punetust tekitanud ja lapse rohkem rahutuks teinud. /---/

RKM II 382, 429 (5) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Koeranaeltele, et need rutem valmis saaks, pandi hautatud sibulat.

RKM II 381, 278 (21) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kasvaja.
Kasvaja või koeranaal on seante paisest pisut vähem ja kõva, aab ülesse, punetab ja pääle keskele tuleb mädaküben, nöks. Lastel ikki tulli kige rohkem neid. Küpse sibul pandi pääle. See hautas ja mäda tulli välla. Kasvaja valutas ikki, paise ei valuta.

RKM II 381, 302/4 (59) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Paised.
Paised saab maa päält või kui veri on alam. Mõni koht lööb punatses ja lähab kõvas. Pärast tuleb mäda sisse. Pallu kohe. Lusikutäis tuleb mõnest paisest.
Paisete pääle pannas toorest sibult, kui paise veel kinni on. Siss mähitse kinni. Siss ta haudub ja lähab lahti, mäda tuleb välla. Kui mäda juba alla lööb [= kui paise sisemuses tekib juba mädakolle], siss võeti mõhest levatainast, pandi soola sekka ja pandi paisele pääle. Tainas kisub siss paise lahti ja mäda välla. Mäda ei läha siss laiali ja saab terves, uusi paisid ei tule änam. Vat paise kõrva tuleb kohe uus paise, kui mädast vett naha pääle lähab.
Vat kui paise on, siss pantse ka kardulakaabet pääle. See ei lase mädanikul edesi minna, puhastab ära. Ta üks puhastaja asi on.

RKM II 383, 38/40 (1) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/

RKM II 381, 343 (1) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1982)
Kasvaja.
Kasvaja on seante väike punn, vahest aab mitu tükki ühte käramus. Eige vanasti üteldi kasujas. Küpsesibult pandi kasvaja pääle, nii palavalt, kui võis. Liidi all tuha sees hautati.

RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

RKM II 381, 292 (44) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur pandi pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köhahoog tulli. Külmetuseköha on ju kõva, põriseb kohe.
Verihein on köharohi, /---/ teed tehas.

RKM II 383, 161 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Jooksva vastu.
Selle määrimiseks valmistati kodus jälle rohtu. Pudel täidetakse küpsete kadakamarjadega. Valatakse marjadele siis piiritus peale ja lastakse kaheksa päeva siis seista. Teise pudelisse pannakse toore sibula pilgud, no ja siis valatakse marjade pudelist piiritus nendele peale. See segu lastakse jälle kaheksa päeva siis seista. Siis on rohi valmis. Selle seguga määritakse valutavaid kohti ja siduda pealeselle soojalt kinni.

RKM II 383, 173/6 (8)a < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Pind sõrmes.
/---/ Küpsetatud sibul aitab vahest ka kiiremat paranemist. Sibula peab koorega kohe pliidi all süte sees küpseks laskma küpseda. Siis selle musta koore võtame kohe ümbert ära ja sisu paneme haige kohale peale.

RKM II 383, 378/9 (24) < Jüri khk., Mõisa k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v. (1984)
Konnasilmad arstitakse siin ja arstiti meil Taeblas ka küpsesibulaga. Sibulas koori või pane koos koorega küpsema või keema, kaua ei keeda, nii et aga natuke pehmemaks läheb. Nii tuliselt, kui vähegi võid aga, pane konnasilma peale, seo ta riidega kinni, las seisab. Mind on see küll mitu korda aitand, kui jala peal on, jala all ei mõju, nahk on liig kõva.

RKM II 383, 418 (15) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui vanasti kopsupõletik vanainimestel juhtus, kui köhisid, joodi kopsurohu teed, põdrasambla keedist tiisikuse korral ja kuusekasvu keedist. Toored kuusekasvud ja sibulakoore teed, kevadel korjatud sibula siirupit.

RKM II 384, 118 (10) < Kaarma khk., Kaisvere k. (1985)
Köha vastu tehti sibulapiima.

RKM II 384, 127 (15) < Kaarma khk., Laadjala k. (1985)
Köhaga joodi kuuma piima sibuli ja soodaga.

RKM II 384, 161 (9) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Mädapaise.
Mädanevale paisele pandi küpsetatud sibul peale seda tihti vahetades. Võis panna ka mageda või ja rukkileiva puru vaheldumisi. Oli ka pandud toorest hakitud sibulat. Peale puhkemist võis panna ka linaseemne keedist peale või rohelist kapsalehte.

RKM II 384, 124 (9) < Kaarma khk., Jootme k. (1985)
Kui veri hakkas valvama, paise tuli, küpset sibulat pele. Mul oli jala päkka all ilma jurakas, siis levatainas si avitas, katti süija, et mäda välla tules.

RKM II 384, 183 (53) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Soolte parasiidid.
Riiviti toorest sibulat, lasti 24 tundi seista, vädida, siis pritsiti pärasoole, mis hävitas sooltenugilised, linaluud. Söödi ka sipraseemneid.

RKM II 384, 183 (54) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Paeluss.
Paelussist oli raske vabaneda. Söödi toorest sibulat ja heeringat üks päev. Teine päev oldi hoopis söömata, nii korrati mitu päeva. Iga kord ei ole ka see aidanud. Söödud oli ka ainult kõrvitsaseemneid.

RKM II 384, 401 (14) < Keila khk. (1985)
Mädanevale haavale pandi küpsetatud ja pooleks lõigatud sibul.

RKM II 384, 407 (32) < Keila khk. (1985)
Kopsupõeletiku korral pandi haigele sinepiplaastrid ning joodeti kuuma piima või sibulateed, millele lisati võid (vastik rüübe).

RKM II 385, 15/7 (21) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kurguhaigus.
Gripi- või angiinieelne seisund. Kuristada okaspuu kasvu või põdrasambla leotisega, rüübata kuuma piima, milles sulatatud mett, kurku määrida hanerasva (või) + mee seguga. Väljastpoolt määrida tärpentiinisalviga (rasv + tärpentiin) kõri, kõrvataguseid, kurguauku ja jalataldu.
Haiguse ajal tarvitada eelmisi vahendeid. Peale selle masseerida kahepoolseid sagedasti, mille järele seal paistetus alaneb. Röga puhul kuristada nõrga soolvee lahusega ja määrida. Soovitav võtta ½ supilusikatäis võid ja seda imeda vähesel määral 5-6 korda päevas. Joogiks kuuma okaspuu kasvu teed. Süüa 2-3 sütel küpsetatud sibulat tulikuumalt (ahmides). /---/

RKM II 385, 34 (47h) < Tori khk., Levi k. (1985)
Sibul - toorelt ja küpsetatult külmetushaiguste, eriti köha raviks, mädanikkudele ja põletuste puhul kompressideks.

RKM II 385, 117 (40) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Männiku t. (1984/5)
Okupatsiooni ajal kannatasime ka paisete ja koeranaelte käes, neid tuli ihu peale ja isegi näo peale. Sai hautatud sibulat kuumas tuhas ja paisetele peale seotud, see tegi paise või koeranaela pehmeks ja tõmbas mäda välja.

RKM II 385, 230/1 (6a) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Koeranaelad.
Nägin lapsena, kuidas Hoolmiku mamma maalikunstnikust pojal Jüri Riisil olid koeranaelad nina peal. Küll ta oli hädas. Siis mamma pani sibula ühes koorega pliidi alla tuliste süte sisse ja lasi olla seni, kuni see hakkas vett välja ajama. Välja võttes tõmbas selle küpse sibula lõhki ja vajutas kaunis soojalt selle Jüri ninale. Nii tehti seni, kuni „koeranael ära väsis“.

RKM II 385, 199/200 (4) < Pärnu l. (1985)
Umbeshaige, paise puhul pandi paise peale seapeki tükk, mis imes põletiku väljaspoole ja pehmendas pakitsevat kohta. Mõne protseduuri järele imendus mäda pindmisse kudedesse. Seapeki asemel kasutati veel poolrikkeks küpsetatud sibulat.

RKM II 385, 308 (47) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Nohu ja köha.
Nende hädade puhul sunniti nohutajat higistama, juues pärnaõie teed. Ninasse pandi toorest lömastatud sibulat. Ka tõmmati külma vett ninasse. Köha puhul soovitati keelele määrida järgmist segu: 2 supilusikatäit suhkrut ajada pruuniks, lisada 2 supilusikatäit võid ja sama palju mett. Lasta keema ja lisada 1 supilusikatäis lagritsapulbrit (mida sai apteegist). Rinda soovitati määrida anerasvaga. Mõned määrisid ka prantsuse tärpentiiniõliga.
Tarvitati ka järgmist ravimit: paar supilusikatäit peenestatud põdrasamblaid ühe toobi vee sees keeta, kuni vett veel umbes üks klaasitäis järele jääb. Seda kanget teed võtta siis 7-8 korda päevas üks supilusikatäis korraga.

RKM II 385, 493 (5) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Soolatüükad.
Soolatüükaid lõigati samuti kääridega, pandi sibulat peale, lasti ritsikat pigistada. /---/

RKM II 385, 493 (7) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Konnasilmad.
Pandi peale sibul ja jalga pehmed jalanõud, mis ei pigistanud - nii paranes ära.

RKM II 385, 496 (16) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kõrv ajab pilli.
Seda raviti sibula ja küüslauguga.

RKM II 385, 496 (18) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/

RKM II 385, 497 (19c) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.

RKM II 385, 576 (1) < Vändra khk., Tootsi al. < Väike-Maarja khk., Pandivere k., Kustase t. (1984)
Soolatüükad.
Mul olid koolipoisipõlves soolatüükad käte peal. Ükskord ema õpetas: „Proovi sibulaga, lõika sibul pooleks ja hõõru tugevasti sibula lõigatud poolega soolatüükaid! Pärast pane sibulapoolik lapi sisse ja mata maja räästa alla põhjapoole! Seni kuni sibul mädaneb, kaovad ära ka soolatüükad. Kõike seda tuleb teha vanakuu neljapäeva õhtul.“
Ma tegin nii ja soolatüükad kadusid küll, kuid kas sibula pärast, ei tea.

RKM II 385, 577 (2) < Vändra khk., Tootsi al. < Väike-Maarja khk., Pandivere k., Kustase t. (1984)
Kurk haige.
Meie ema arstis kurguhaigust sibula ja suhkruga. Ta hakkis sibula peeneks ja kuumutas kausi põhjas suhkruga siirupiks. Seda tuli kuumalt sisse süüa. /---/

RKM II 385, 590 (32) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Umbekasvamine oli ka veremürgitus, kuid tõsisem „vihast“. Pandi peale võileivapuru, sibulat, teelehti, vesiroosi siidilehti (siidilehed asuvad juurikate juures).

RKM II 385, 497/20 (20)b < Saarde khk., Räisa k. (1985)
/---/ Bronhiiti raviti kuuma piima, mee ja soodaga, joodi teed vaarikakeedisega. Raviti ka sibula ja küüslauguga ning tärpentini sisaldava veeauru sissehingamisega.

RKM II 385, 627 (2) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Konnasilmad tekkisid varvastel jalanõude rõhumisest. Pandi äädikas leotatud sibulat peale.

RKM II 390, 456 (19) < Topograafia teadmata (1985)
Paisele pidi tulises tuhas küpsetatud suur sibul peale siduma.

RKM II 390, 32/3 (5) < Viljandi l. (1985)
Koeranaeltele on hea tuhas küpsetatud sibul, mis tuleb soojalt peale panna, et hästi hautab.

RKM II 390, 33 (6) < Viljandi l. (1985)
Konnasilmade korral tuleb sibulat 3 päeva leotada äädika sees ja siis konnasilmale peale panna.

RKM II 390, 38 (18) < Viljandi l. (1985)
Kurguhaiguste korral võtta kuuma piima, kuhu on mett segatud ja juua kuumalt ning kael sooja salliga kinni mähkida. Veel on hea rohi, kui peenestatud sibulat keeta koos suhkruga ja seda võtta, ka on hea ainult kuum mesi.

RKM II 390, 121/2 (3a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Konnasilmad ja koeranaelad raviti ilma posijata sibula ja küüslaugu pudrutaolise massiga. Sibul või küüslauk tambiti toorelt haamriga puruks. Seoti ööseks linase lapiga haigele kohale. Hommikul pesti haav või konnasilm puhtaks surnupesu seebiga.

RKM II 390, 128 (16) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Külmetushaiguste puhul pidi tegema higistamiseni sooja. Joodi mitut sorti raviteed meega, pärnaõied, kummel, vaarikavarred ja isegi kaeraõle ja sibulakoore tee. Ja ka piiritusepuns.

RKM II 390, 454 (8) < Topograafia teadmata (1985)
Külmetushaiguste korral pidi jooma kuuma pärnaõie või vabarnateed ja mett. Lastele aeti piim kuumaks, pandi mett ja võid sisse. Ka keedeti piimaga sibulaid. /---/

RKM II 390, 459 (30) < Topograafia teadmata (1985)
Rauarohu teed peeti ravimiks, mis pidi aitama üheksakümne üheksa häda vastu. Samuti veel mesi, kuum piim, sibul - küpsetatult ehk toorelt.

RKM II 391, 171 (19) < Tartu < Puhja khk. (1983/5)
Kurguhaigusi raviti aaloe ja meega. Mesi, sibul ja searasv koos, seda anti lapsele.

RKM II 391, 266 (29) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Hambavalu puhul tuli äädikaga suud loputada, kuid see on küll juba vana juutide tarkus. Muidu oli viina, soola ja sibulatüki pääle pandmine olemas, kuid see oli nii kirjanduse läbi. /---/

RKM II 391, 272 (35) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Oksendamise korral pidi soola söödama. Kuid minu kogemuserohuks oli, et pidi sibulat ja leiba söödama.

RKM II 391, 286/7 (54) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Vanasti, kui kõht krooniliselt haigeks jäi, nii vast ikka tõstmise läbi, siis üteldi, et pantverman haige. Pantvormi arvati ühe ussi moodi sees olevat, kes toitu kõhus segas, et enesele säält paremat toitu leida, halvema alles jätt, millepärast inimene küll toedu poolest kahju saab, kuid toedu segamine on tarvilik. Ja kui siis panvorm haigeks jäi, ja see siis pidi inimesele vaeva tegema, siis söödi sibulaid, mida pantvorm ei sallinud ja tuli välja. Kuid ta pidi siis vist ikka uue saama.

RKM II 391, 379 (9) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Orasheina juured ära keeta, ühtlasi ka sibul. Segi ära kurnata ja sisse võtta, juua nende mahlateed kõva külmetuse vastu.

RKM II 391, 379 (11) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sibulamahl peavalu vastu. Sibulamahl on hea sisse võtta, mina olen rasvamasinast sibula ja küüslaugu segamini läbi ajanu ja mahla läbi kurnanu või pigistanu ja joon puhast sibula- ja küüslaugu mahla ja pea ei valuta mitte kunagi.

RKM II 391, 382 (25) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Konnasilmi hävitab küpsetatud sibul tuliste süte peal. Küpseta sibul ära ja pane konnasilmale peale, keedulapiga kinni õhtul ja hommikul tuleb kui korp varbalt maha.

RKM II 391, 384 (32) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ka kurguvalu vastu on küüslaugu ja sibulamahla segu.

RKM II 391, 399 (80) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Minu ema keetis haavasalvi ja haav paranes selle salviga ruttu.
1. kuusevaik 2. hapukoor 3. rasv 4. mesi 5. vaha 6. rukkioras 7. kumel 8. sibul 9. või.

RKM II 391, 411 (15) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sibul hea peavalurohi.
Sibulamahlaga kaelasooni ja otsa sibulaga hõõruda ja sibul võileivaga süüa, on peavalu ja ka köha kadunud.

RKM II 391, 429 (17) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Koeranael ajas silma äärde või kaela peale või näole. Lastele öeldi, et „pinni härgütäd, tuli pininagõl.“ Raviks kasutati tuha sees küpsetatud sibulat, mis võttis kohe mäda välja ja tegi terveks.

RKM II 391, 432 (25) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Köha raviti veel sibulamahlaga, mis suruti läbi marle.

KKI 10, 515 (3) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Mädanema läind kohale pannakse sibulat peale.

RKM II 393, 125 (26) < Kambja khk., Päkste k. (1985)
Soolatüükad või käsnad olid, siis pandi peale äädika sees leotatud sibul. Too oli liiga kange, võttis naha ka katki. Ma panin ka sibula, aega läks, enne kui terveks sai.

RKM II 395, 240 (109) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Mina olin juba 14-15-aastane, siis mul käevarre peale tuli üks paise. Siis segati mesi ja püüglijahu ja küpsetati sibulat pliidi alla. Kõik need segati ära ja siis pandi peale plaastrina, et see pidi hautama siis tema ruttu jooksma.

RKM II 396, 178/9 (2) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1986)
Kui latse köhisiva, pitsitasse sibulast mahl välja ja pannasse mett juurde.

RKM II 396, 429 (22) < Võnnu khk., Kosova k. (1986)
Konnasilmale sibulat küpsetati peale.

RKM II 452, 273 (16) < Laiuse khk., Kõola k., Otsa t. (1992)
Küpsesibul hautab paise rutem lahti.

RKM II 397, 335 (4) < Võnnu khk., Musta k. (1986)
Umbele pandi sibulat pääle, too havvuti ta niipallo ärä, et läts lahti ja siis lõigati kah lahti ja valus es ole.

RKM II 397, 584/5 (19) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Peavalu vasta pandi mugulsibula lõike pea peale.

RKM II 457, 103 (69) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Ja sibulast, hautatud sibulast pandi, olid need paised, pandi küpsetatud sibulast peale.

RKM II 399, 16 (20) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Kaavere v. (1987)
Kõrvavalu puhul tuli pea soojas hoida. Haigele kõrvale soovitati toore sibula ja soola kompressi teha (kõrva sisse ja ümber panna). Suure põletiku möödudes tuli kõrvast ka mäda välja. Eriti tugevate kõrvapõletike puhul vähenes ka kuulmine.

RKM II 399, 86 (46) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Peetri khk., Esna v. (1987)
Kui silmanurgas oli mädane koht, siis pandi (küpsetatud) hautatud sibul kompressiks peale. See puhastas silma ära.

RKM II 399, 135 (16) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Neanurme k. (1987)
Kõrvapõletiku puhul oli heaks arstirohuks sibul. Selleks tuli õhukese marli vahele panna toores tambitud sibul, kus mahl oli väljas. See tuli panna kõrva ümber. Tõmbas valu ära ja põletik alanes.

RKM II 399, 202 (51) < Laiuse khk., Jõgeva l. < Torma khk., Kasepää v. (s. Tõniste), s. 1918 (1987)
Kõrvapõletiku puhul oli veel väga hea peenestatud sibula või küüslaugu kompress, pandi õhukese riide vahele ja siis kõrvale.

RKM II 399, 271 (51) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1987)
Kui kõrvas oli põletik, oli heaks rohuks küpsesibul õhukese lapiga vastu kõrva ja villane sall ümber kõrva ja kaela.

RKM II 399, 312 (60) < Põltsamaa khk. (1987)
Kui oli kõrvavalu, oli heaks raviks hautatud toores sibul, mida sai panna õhukese riide vahele ja siis kõrvale kompressiks. Pea tuli üldse hoida soe. Parem, kui müts või soe rätik pähe, siis see hoidis sibulakompressi ilusti vastu kõrva ja kõrva ümbruses.

RKM II 399, 433 (48) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Setumaa (1987)
Kui kõrva lõi valu, pandi õhukese marli vahele peenestatud toorest sibulat ja see pandi kompressina kõrvale ja siis pea soojalt kinni mütsiga või rätiga.

RKM II 400, 100 (8) < Viru-Nigula khk. (1987)
Kodus raviti niinimetatud „odraiva“, olen näinud nooruses, kuidas naabritädi pani silmale tuhas küpsetatud sibula lõike või sidus sinna suus nätsutatud võileivapuru.

RKM II 400, 210/1 (39) < Koeru khk., Abaja k. (1987)
Kui kõrva kuulmekäiku oli kasvamas vistrik, mis tekitas valu ja turse takistas kuulmist, siis kiirendati vistriku küpsemist samuti kaerahautisega kõrva pääle, aga kuulmekäigule pandi soe küpse sibulas. /---/

RKM II 400, 391 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kui silmad sügelevad ehk kipitavad, siis määritakse neid meega. Süljega aga võtsid mõned vanainimesed lastele puru silmast välja.
Minu ema ütles: „Parim ravim on siis, kui silmad on kirjud, süüa pidevalt sibulat ja küüslauku.“

RKM II 400, 389/90 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kõrvapõletiku puhul pandi väljapoole peale küpsetatud sibulat, kummelikompressi ehk viinas või piirituses lahustatud taruvaigust. Pärast seda seoti salliga soojalt kinni ehk pandi sukasse tuliseid kaeru ja kasutati neid siis kõrva soojendamiseks. Meil pandi kõrvale peale veel pargitud lambanaha tükk (villaga vastu kõrva). Joodi sooja kummeli- ja köömeteed.

RKM II 400, 391/2 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kui kõrv oli lukus, puhus pilli ja nii edasi, seda peeti meil veresoonte lubjastumise tunnuseks, siis ei tohtinud süüa palju liha, suitsetada ega ka viina võtta.
Vanema võttis siis veega jooditinktuuri, ema aga sõi sibulat ja küüslauku. Joodi ka palderjani- ja pärnaõie teed (soojalt).

RKM II 401, 219 (3) < Juuru khk., Oblu k., Veski t. (1987)
Kui roos oli, siis ikka seda kohta sibulaga määriti ja mett pandi peale. Küpse sibulaga. Ega siis muud rohtu polnud.

RKM II 401, 235/6 (1) < Juuru khk., Tamsi k., Kärt-Tõnu t. (1987)
Paisete peale soovitati panna küpset sibulast, et sie pidi kiskuma mäda välja.

RKM II 402, 241 (5) < Juuru khk., Atla k., Paeste t. (1987)
Kui umbes haav oli, pandi sibulat kuumaks aetult peale.

RKM II 403, 117 (10) < Juuru khk., Ingliste k. (1987)
Sibulamahla tuli võtta, kui köha oli. Kopsuhaiguse vastu joodi koort ja kanamuna võeti. Mett kah, see ju kõige parem rohi.

RKM II 403, 247 (11) < Juuru khk., Sonni k. (1987)
Kui kõrv valutas, lõigati sibulas kõrva.

RKM II 405, 84 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1985)
Vererõhu alandamine.
Ma joon kogu aeg sibulakoore teed ja aitab.

RKM II 405, 355 (1) < Järva-Jaani khk., Jalalõpe k. (1986)
Mul oli paise otsa ees. Vanatädi hoidis peal värske kapsa lehte. Pani kapsalehe peale ja sidus kinni. Ka pani ta mõnikord peale pliidi all tuha sees küpsetatud sooja sibula.

RKM II 405, 355/6 < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1986)
Paise peale pandi tuline sibul. /---/

RKM II 405, 356/7 (2) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1986)
Sibulaga oli lugu nii, et kui paise oli vihane, see tähendab punane, algastmes, siis ei tohtinud sibulat peale panna. Sibul kisub. Kuid kui paise on punane, ei ole ju midagi kiskuda ja see tekitab veel suuremat valu. Kui paise muutus juba valgeks, õli mädä all, siis pandi sibul peale, et see kiirendaks mäda jooksma hakkamist. Enne seda hoiti paise peal tiedite (= tee) leht palaviku vähendamiseks, kui paise oli sarnases kohas, kus seda üldse oli võimalik kinni siduda. Paiset kutsuti ka isand.

RKM II 405, 739 (6) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Endises Vana-Kariste Kamalis, praegu Tihemetsa Kamali: seal raviti koeranaelu ja paiseid kodus nii. Kui oli lahti tegemata, pandi küpse sibulas otsa. Lahti tehes pandi pehmet kuusevaiku peale, vaik hästi kinni ja puhastas ära.

RKM II 407, 53/4 (6) < Jüri khk., Lagedi (1984/6)
Mina ravisin soolatüügast sibulaga. Nädal aega iga päev korra hõõrusin soolatüügast sibulaga. Kadusid ära. Mul oli soolatüükaid tervelt 70 tükki. Kõiki hõõrusin sibulaga ja kõik kadusid ära.

RKM II 409, 17 (9) < Tallinn (1988)
Villi arstiti metsaskasvavate villimarjadega ja tulel küpsetud sibulaga.

RKM II 409, 19 (8) < Harju-Jaani khk., Raasiku (koguja õde) (1988)
Haigele põlvele. Suuremad sibulad kergelt küpsetada, soojalt ümbert põlve panna koos lapiga, kinni siduda, ööseks peale jätta.

RKM II 411, 440 (2) < Jüri khk., Saku < Lätimaa, Aluksne (1988)
Olen näinud, et haavale pandi ka küpsetatud sibulat.

RKM II 414, 159 (26) < Puhja khk., Ulila as. < Puhja khk., Kaimi k., Lihu t. (1988)
Paisele pandi sibulat peale, küpsetatud sibulat.

RKM II 414, 629 (12) < Nõo khk., Külaaseme k., Miku t. (1988)
Sõrm umbe kasvas, siis pandi küpset sibulat peale, tõmbas mäda välja.

RKM II 415, 107 (23) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Küüslauk ja sibul pidid aitama paljude haiguste vastu: nohu vastu, tugevdab hambaigemeid (tõstab), tugevdab üldse organismi.

RKM II 415, 107 (25) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Paisete vastu - küpsetatud sibul peale panna, mädarõigast riivida, panna marli vahele ja asetada haigele kohale.

RKM II 415, 108 (28) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Kõrvavalu puhul kaseurva tee või sibulamahla.

RKM II 429, 403 (57) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Nõelaots kõrvetati ära ja torgati vill katki ja küpsesibul pandi nagu plaaster peale.

RKM II 425, 268 (7) < Halliste khk., Rimmu k., Keeraku t. < Suure-Jaani khk., Vastsemõisa v. (1989)
Paisetele panin küpse sibult peale. Korra olin üle kere täis paiseid. Siis sidusin ise sedemega ümmert kere sibulaid.

RKM II 429, 535 (10) < Kursi khk., Laasme k. (1989)
Vanasti oli tihti paised, selle rohi on sibul, siis võtab varsti selle südame välja - küpsesibul.

RKM II 430, 68 (42) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Sibulamugulat anti lastele talvel usside väljaajamiseks.

RKM II 430, 217/8 (34) < Kursi khk., Pööra k. < Põltsamaa khk., Neanurme k. (1989)
Soolatüükale: sibul pandi äädikavee sisse. Lasti ööpäev seista. Pandi peale. Oligi ta kadund, üheainsa korra pani.

RKM II 430, 541 (48) < Lääne-Nigula khk., Leediküla k., Jaani t. (1989)
Umbes oli, küpse sibulast või mis sinna peale pandi.

RKM II 431, 157/8 (12) < Äksi khk., Koogi k. (1989)
Roos on ehmatamisest. Niisukene väikene. Poeg oli 2,5-3 aastane. Tuli ja hammustas. Jalg oli õhtupoolikul kange, palaviku lõi. Üks vanainimene pani mett ja sibulapäälseid segamini, nendega pani selle koha kinni. Olevat isegi läinud mädanema mõnel.

RKM II 431, 207 (53) < Kursi khk., Puurmani v., Jüriküla k. (1989)
Mõnikord on niiviisi, et kui mõni vana haav on, siis küpsetati sibulat peale, et see puhastab haava ära. Kas ta nii on, ei tea.

RKM II 432, 21 (131) < Ridala khk., Haapsalu l. (1990)
Soolatüükaid ravitakse äädikas seisnud sibulaga.

RKM II 433, 241 (7) < Hageri khk., Haiba k., Liivamaa t. (1990)
Vahel, kui tulid soolatüükad käte peale, siis üks asi oli, et sibul tehti pooleks, selle mahlaga hõõruti. Pärast pidi sibula tagasi kokku panema. /---/ Verehurmarohi aitas ka, kui pääle pandi.

RKM II 433, 457 (25) < Keila khk., Ääsmäe k. (1990)
Minul omal on roosi olnd. Seon kinni. Sibulast sai küpsetud ja peale pandud.

RKM II 434, 91 (11) < Nissi khk., Lehetu k., Keldrimäe t. (1990)
Küpsetatud sibulat pandi haava peale, kui ajas mäda välja.

RKM II 435, 9 (4) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Sepa t. < Keila khk., Vääna k. (1990)
Ema sõi sibulast, kui südames valu oli.

RKM II 435, 45 (3) < Nissi khk., Turba al. < Pihkvamaa < Tartu l. (1990)
Paise - sibul pandi küpsema, too siis aitab.

RKM II 435, 50 (14) < Nissi khk., Turba al. < Virumaa (1990)
Õel oli tagumiku peal paise. Tehti siis soola-leiva puru ehk jälle sibulast küpsetati ja pandi. Paised tulevad, mõni räägib, et kui kehvasti süüa saad.

RKM II 438, 293/4 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Paise puhul sai magedam pekitükk (toores) peale panna. Samuti oli hea küpsesibul, mis kuumas tuhas koorega pehmeks hautati. Siis võeti koor ära ja „harutati“ sibul lahti. Ühest sibulast sai mitu korda. Pärast seoti lapiga kinni. Selleks tarvitati puhtaks pestud vana pesu küljest tõmmatud riba. Apteegist marlit es ostetud nagu tänapäeval. Pekk või hautatud sibul kiirendas tervenemist, vähendas valu ja mäda sai kiiremini valmis. /---/

RKM II 441, 575/6 (4) < Pärnu l. < Põltsamaa khk. < Saaremaa (1990)
Kolmas ja viimane niinimetatud meditsiiniline õpetus oli järgmine: tuleb võtta üks ümmargune meeste odekolonni pudel, sinna sisse panna paar-kolm väikest sibulat ja veel kummeleid - neid, mis õue peal kasvavad. Seejärel panna see pudel kolmeks-neljaks päevaks aknale päikese kätte ja lasta seal seista. Tegelikult peaks seisma nädal aega, kuid aitavat neljast päevast ka. Siis võtta pudel akna pealt ära, keerata musta paberi sisse ja panna kappi, nii et valgus üldse juurde ei pääseks. Selle vedelikuga tuleb määrida peanahka. Ta lisas ka seletuse: odekolonn ja sibul panevad vere peanaha all ringi käima ja lasevad peanahal soodsaid aineid (kummelist tulevaid) sisse imada.

RKM II 442, 684 (4) < Peetri khk., Kareda k. (1991)
Samuti mitmete haiguste, eriti paisete puhul, on asetatud peale hautatud sibul.

RKM II 444, 543 (12) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. (1991)
Esimese maailmasõja ajal olid saksa sõdurid ka meie külas. Nad käisid taludes „eier und butter“ otsimas. Tulid ka meile. Mul rinnal suur valutav paise. Sakslane õpetas mingit ravi. Näitas, et lõhki tuleb lõigata. Raputasime pead. Siis hüppas aeda (oli suvi), võttis rohelisi sibulapealseid, hakkis peeneks, segas soolata võiga ja sidus valutavale paisele. Teisel päeval paise avanes, mäda jooksis välja. Ma paranesin. Seda ravi olen soovitanud teistelegi.

RKM II 445, 36 (23) < Torma khk., Avinurme al. < Torma khk., Lepiksaare k. (1991)
Sibulat küpsetati paise peale ja pandi soojalt, et enam ei põletanud, kui saabas hõõrus või oli käsi katki või jalg.

RKM II 446, 25 (43) < Tallinn < Torma khk., Raadna k. (s. Kokk), 61 a. (1991)
Kui sõrm kasvas umbe, pandi sibulat peale. See soodustas mädaniku avamist.

RKM II 446, 24 (41) < Tallinn < Torma khk., Raadna k. (s. Kokk), 61 a. (1991)
Mädaneva haava puhul pandi pliidi all küpsetatud sibulat peale.

RKM II 446, 95 (20) < Torma khk., Lagedi k. < Torma khk., Ülejõe k. (s. Oja), s. 1928 (1991)
Roos - ilmselt oli naistel see rinnapõletik, arvati roos. Hautati sibulaga. Küpse sibul pidi tema lahti hautama.

RKM II 446, 250 (21) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Umbeskasvajale - sellele sai pekiliha peale pandud ja küpse sibulat.

RKM II 449, 599 (13) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Paisete piale küpsetati ahjus tuha sies sibulas ja panivad peale, kui läks suureks.

RKM II 450, 162 (11) < Palamuse khk., Ehavere k. < Maarja-Magdaleena khk., Kõrenduse k. (1992)
Pliidi all küpsetatakse sibulat väikse tule peal ja pannakse soojalt vana haava peale.

RKM II 450, 258 (14) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Sibulaga raviti sedasi. Kui tekkis nagu paise või koeranael, siis ahjus või pliita all küpsetati kõige koorega ja puhastati koor ära ja lõigati katki ja säeti ilusast peale paksult õhtul. Hommikuks oli siis ilusti pehmeks tõmmanud ja siis ümbertringi pigistati see välja.

RKM II 451, 185/6 (8) < Laiuse khk., Võikvere k. < Ambla khk., Pruuna mõis (1992)
Köhale lõigake, pange toores sibul katki ja pange suhkur peale. See sibulasiirup, kui hääl kähe on või köha - see aitab. Ja kui gripp hakkab või nohu, siis kohe. Sibul on esimene rohi, jah. /---/

RKM II 463, 358 (58) < Viru-Nigula khk., Lontova k. < Haljala khk., Võsu k. (1994)
Küpse sibulat näpuhaava peale, hoidis haava puhta. Puuvaiku ka. Taruvaik on uuema aja mood, seda ei teatud.

RKM II 457, 103 (70) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Ja sibulakoore tee pidi väga hea köhavastane olema.

RKM II 457, 125 (31) < Pilistvere khk., Kirivere k. (s. Lang), s. 1928 (1993)
Paisele küpsetati ära sibul, terve sibul küpsetati ja peale.

RKM II 457, 241 (37) < Pilistvere khk., Muriku k., Kannelaua t. < Pilistvere khk., Kõo v. (s. Kaasik), 84 a. (1993)
Kui mädane haav oli, siis pandi küpse sibulast peale.

RKM II 458, 26 (14) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Siberis kui olime, siis raviti paiseid. Seda on päris arstid ka soovitanud, see ei ole ainult vanarahva tarkus. Küpsesibulat sinna peale. Siis hautab lahti pealt. Sibula lõikad pooleks ja paned peale.

RKM II 459, 144 (96) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Kui oli paise, küpsetati sibulat peale.

RKM II 460, 333 (2) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Minu mees tegi. Kui tema väikene oli, temal ema tegi. Näpp umbes oli, sibul ahjus ära küpsetada, pandi peale. Paisele ka peale.

RKM II 460, 367 (27) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
[Paised] Küpse sibulat ja teelehte võib ka panna.

RKM II 460, 380 (46) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Paisetele küpse sibulat, soolast pekki peale. Küpse sibul on kõige parem.

RKM II 460, 390 (22) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Paisetus kui umbes on, siis sibulat peale. Parem soolast pekkliha, see on esimene asi, see annab ruttu abi. Küpsetada sibulat plita peal koorega, juba kui mädanik on. /---/

KKI 10, 381 (6) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köha vasta on sibulapiim ja põlend viin.

RKM II 466, 429 (3) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Susi), s. 1925 (1994)
Ja kunas küpsetati sibulat ja pandi peale paisele.

ERA II 260, 459/60 (47) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Köha. Piima ja sibult keeta. Sain allikast, kus lambapeed sees olid olnd. Kästi tulla uiesti säält jooma, siis kaduda ää. Rauariia rohud.

KKI 8, 165 (326) < Kuusalu khk., Saunja k., Maunu t. (1948)
Kui kõht on haige, aitab sibulas.

KKI 8, 362 (195) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Rätsepa t. (s. Kippel), 84 a. (1948)
Küineviha puhul pandi küpsetatud sibulad peale.

KKI 8, 373 (231) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Vainu t. (1948)
Küineviha vastu aitas küpse sibul.

KKI 10, 381 (4) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Kui sörm on katki ja mädaneb, pannakse sibulat peale. Viinaga saab ka pestud.

KKI 10, 516 (5) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köha vastu on sibulapiim, pölend viin.

KKI 10, 602 (4) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Kui haav lähäb mädanema, siis sibuld oleme pääle pand ning viinaga pesnud.

KKI 10, 603 (8) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köha vastu: sibulipiim, siis vesi ning pölend piim.

RKM II 52, 272 (14) < Tallinn l. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhulahtisuse arstimine. Kui kõht lahti on, siis soovitas minu ema:
1) keeta kanget palderjanijuure teed ja juua 3 tassi päevas (palderjanijuured korjati heinamaalt heinaniitmise ajal);
2) võtta pool teelusikatäit soodat ja julgelt edasi süüa;
3) võtta supilusikatäis kasehao tuhka (see saadakse õige suure sületäie kaseraagude põletamisel); 4) süüa neljandik teelusikatäit musta peenestatud pipart;
5) süüa üks peeneks hakitud sibul toorelt;
6) juua tubli viinaklaasitäis viina, milles on punase pipra kaunu leotatud.

E 56656 (1) < Tallinn l. (1926)
Kui inimesele vill lööb või kõhuvalu.
Villi vastu, kui kõhu sees on. Võtta sisse paras häidik, selle sisse lõigata peened sibularaasukesed, võtta sisse. Üks sibul tambitagu puruks riide vahel, kõhu peale panna rätiga.

E 56667 (67) < Tallinn l. (1926)
Kui inimene omale haava lõekab ehk on veripaise, siis tuleb metsast kuusevaiku kuuse küljest korjata ja ära keeta, panna sisse mett, meevaha, võid, sibulaid; kõik hästi läbi keeta, seda plaastrid peale panna - puhastab ära.

E 56684 (150) < Tallinn l. (1926)
Ühe sibula koor pealt ära koorida, seda veikese plekkkruusi sisse panna, tilgake piima juure lisada, seda keeta, kui lapsel kange köha on.

ERA II 292, 415 (22) < Tallinn l. (1940)
Paise suenteti ka mitme muu asjaga, et hakaks mädanema, ja kui mäda peale tuli, siis pandi peale, mis mäda välja kiskus, kas küpset sibulad ehk silguleiva, soolaleiva, searasva kild, võileivapuru, pigi ehk hülgerasva.

RKM II 90, 160 (18c) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Vere sulgemiseks ämblikuvõrk, pannakse paks kord ämblikuvõrku haava peale ja riidega kõvaste kinni siduda. Ehmatuse vastu on suhkruvesi rohuks, kui seda kohe ehmatuse peale võtta, siis haigeks ei jäe. Liigliha kautakse põrgukiviga. Umbehaige peale on sibulas rohuks. Kui sõrmed vastavad, siis aknahigiga kasta.

KKI 11, 519 (7) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Köha vastu aitas sibulapiim ja põletatud viin. Muud ei tea.

KKI 22, 694 < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna al. (1957)
Paisele pannakse peale küpsetatud sibula viile, pehmendab ja kisub mäda välja, ruttu paraneb.

KKI 11, 518 (5) < Mustjala khk., Silla k. (1949)
Mädanevale haavale panna peale piiritust, parem veel ikka viina, sibulat. Suvel läksid haavad kergest mädanema. Mõisa peksuhaavadest ja nende arstimisest ei tea.

KKI 46, 772 (238) < Jõhvi khk., Ohakvere k. < Jõhvi khk., Kohtla-Järve mõis (1963)
Sibul ja suhkur segi on hea köharohi.

KKI 68, 156 (11) < Jämaja khk., Iide k., Rinna t. (1977)
Köha vastu keedeti sibulapiima.

KKI 69, 47 (89) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Peale ravi tulid ühel inimesel juuksed ära. Mina õpetasin, et pooliku sibulaga iga päev hõõruda. Tartust anti ka sibulapreparaati.

KKI 69, 232 (13) < Viru-Nigula khk., Pada as. (1975)
Eks siis pandu külma rätiku ja sibula pähe, kui pea valutas.

KKI 69, 48 (92) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Üks juuksur õpetas mehele, et puhastatud tärpentiniga hõõruda kärna. Ootasime. Tõin Tartust sibulapreparaati. Hakkasin toore sibulaga hõõruma. Algul tuli valge juuks, pärast läks mustaks.

KKI 69, 351/2 (20) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
[Paisetele] pandi vahest sibulas, küpsetati sibulas ja pandi peale. Sibulas küpsetati tuha sies, tule peal närtsitati.
Mesi pidi ka hea olema.
Paiselehte pandi ka paisele. Mõni ütles hapuoblikas, mõni tulihein.

Vilbaste, TN 4, 317c < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Sibulat tuleb siis süüa, kui kõht valutab.

Vilbaste, TN 3, 545 (12) < Tartu l. (1932)
Sibul küpsetatuna paisete peale.

Vilbaste, TN 3, 658 (3) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Vilbaste, TN 3, 659 (13) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Roosi vastu - sibul.

Vilbaste, TN 3, 659 (14) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Südamehalbuse vastu - sibul.

Vilbaste, TN 11, 331 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Ja kui niisugune äkiline valu sisse lööb inimesele, siis on koirohuvesi hea sisse võtta.
Siis annavad sinikivi, sibulat ja püssirohtu. Kõik on kibeda valu vastu rohi.

Vilbaste, TN 1, 472f < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Küpse sibul oli hää rohi mädanevale haavale.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sibulakoored [Allium cepa] ja kollased karikakrad [Anthemis tinctoria]. Teena - kollatõvele.

Vilbaste, TN 1, 487 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sibul [Allium cepa]. Küpsetatult - paise pääle, mahlaga pead määrida, kui juuksed lahti.

Vilbaste, TN 1, 583 (53) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Sibulat tarvitatakse mitmel viisil ja mitme haiguse vastu. Paljalt tules küpsetatud sibulat pannakse paisele, vesivillile ja mõne muu veikese haavale peale, mis mädanema on läinud.
Kui kurk ehk rinnad valusad on, kas külmetuse ehk tuule läbitõmbamise tagajärjel, siis keedetakse piima sibulatega sisse lõigatult ja juuakse nii kuumalt, kui juua kannatab.

Vilbaste, TN 1, 800 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilik sibul (Allium cepa L.). Sibul. Küpsetatud lõigud pandi paisetele.

Vilbaste, TN 1, 800 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Krampide puhul anti sibulakaabet nuusutada.

Vilbaste, TN 2, 236 (I) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Verhuulitsa küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Toomekaapet, mis toome koore alt kaabitakse, pannakse sooja kõrvetatud musta kasuka peale ja mähitakse ümber kurgu, kui kurk haige on, ja süüakse kuuma küpsetatud sibulat.

Vilbaste, TN 2, 270a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 273 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Hambavalu vastu - piparmündi lehti ja sibula ja soola segamini tambitult.

Vilbaste, TN 2, 280 (5d) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Krampide vastu tarvitati sibulat.

Vilbaste, TN 2, 287 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Köha vastu: toomingakoore, sibulakoore, kaituse-, kummali- ja piparmündi tee.

Vilbaste, TN 2, 296/7 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kui pea valutab ja siis sibulatükk kõrva panna, jääb valu ära.

Vilbaste, TN 2, 305 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Vilbaste, TN 10, 311 (6a) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Küpsetatud sibul - paisetele ja mädahaavadele.

Vilbaste, TN 2, 513 (4) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < Osvald Roller, Velise 6-kl algkooli õpilane (1933)
Kui on roos jalal või käel, tuleb küpsetada sibulat ja panna ühes valge ristikheina lehtedega peale.

Vilbaste, TN 2, 586 (3) < Mihkli khk., Veltsa v., Keblaste as. (1934)
Sibulat tarvitati paisete vastu. Selleks võeti sibul, küpsetati orgi otsas tulel ja asetati paise pääle.

Vilbaste, TN 10, 311 (6b) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Sibulaga on kaotatud ka konnasilmi.

Vilbaste, TN 2, 658 (9) < Räpina khk. (1930)
[Kõhuvalu vastu.] Söödi ka veel sibulat soola ja leivaga.

Vilbaste, TN 2, 658 (10) < Räpina khk. (1930)
Südamepöörituse vastu söödi ka sibulat.

Vilbaste, TN 2, 704 (9) < Räpina khk. (1930)
Südame pööritamise ajal söödi sibulaid.

Vilbaste, TN 2, 705 (13) < Räpina khk. (1930)
Söödi ka kõhuvalu vastu sibulaid.

RKM II 8, 36 (20) < Viru-Nigula khk. (1947)
Rabanduse ajal võeti püssirohtu, lõngaõli vett, sibulat ja rõõska piima sisse.

RKM II 11, 89 (105) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Järskuse haigestumise korral oli Nurmsi küla Parmo-Hinno talu kadunud tädi kohe abivalmis aitama ja arstimeid toomas. Arstirohtude seas domineeris mesi (P-Hinnod pidanud vanast ajast mesilasi, samuti Kleemeti Kodaniburgid), sibul, lõngaeli jne. Kui rohuannuse ära võtsid, siis võisid kindel olla, et doosi ka hiiresitta said - tädi luges seda väga tähtsaks parandavaks vahendiks - nagu see minu poisikese-karjase-koolipõlvest meelde on jäänud. Ka mind ennast rohitses ta. Sit sibi terra suffer ossa levia.

Vilbaste, TN 7, 53 (17a) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Sibul - aitas kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 53 (17b) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
[Sibul] Umbes kasvamise pääle haudumiseks.

Vilbaste, TN 7, 57 (12) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
[Vanaaegsed rohud.] Sibulakoortest.

Vilbaste, TN 7, 59 (13) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Küpse sibul - kui haige haav mädaneb.

Vilbaste, TN 7, 61 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Sibulakoore tee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 87 (8) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Koduhernes ja -sibul - villi vastu.

Vilbaste, TN 7, 131 (11) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Kõhuhaiguse vastu, mida kaunis tihti tunti, söödi hästi palju toorest sibulat ja omavalmistatud kuiva viljakohvi.

Vilbaste, TN 7, 131 (12) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Paiset, “villi”, mida kaunis tihti vanad inimesed arvasid olema, arstiti küpse sibulaga. Juhtus ka seda, et oli mõni teine viga, tuli ette, et haav ei paranenud sarnasel arstimisel ja läks koguni pahaks.

Vilbaste, TN 7, 151 (3) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Hambavalu arstiti silgusoolvees leotatud sibulaga, siis saad hambavalust lahti. Igasuguste paisete arstimiseks tarvitati võileivapuru.

Vilbaste, TN 7, 151 (7) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Põlenuile haavade pääle pandi silgupää villase riide alla ja kasteti sibulakasu veega märjaks ja hoiti niikaua peerutule käes, kuni ära kuivas.

Vilbaste, TN 7, 178 (7) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Küpsetatud sibul - sibulad küpsetakse ära ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 180 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Sibul. Pannakse vee sisse, hõõrutakse ära ja tarvitatakse kõhuvalu rohuna.

Vilbaste, TN 7, 200 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Toomingakoored - segatakse sibulatega segi, taotakse peeneks ja tarvitatakse kurgurohuna.

Vilbaste, TN 7, 208 (10) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Sibul - küpsetatakse ära ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 232 (11) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Valge kriit, mesi ja sibul, rõõsk piim. Keedetakse kõik kokku ja juuakse, kui kõhuvalu on.

Vilbaste, TN 7, 240 (8) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Sibulaid ja rõõska piima keedetakse siis, kui rinnad haiged.

Vilbaste, TN 7, 247 (14) < Setumaa, Värska al. (1930)
Sibul. Küpsetatud sibul paise pääle.

Vilbaste, TN 7, 257/8 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Sibulad on mitme haiguse vastu. Näiteks küpse sibul roosi ja villiroosi vastu, küpse sibul ja toores sibul kõrvavalu vastu, küpse sibul hambavalu vastu ja toores sibul oli ka äkiliste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sibulas villi ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Teelehti, kobrulehti, kaalikalehti ja küpsetatud sibulaid pannakse mäda pääle.

Vilbaste, TN 7, 281 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Sibul aoti tules ära ja pandi villile, kuhu ta kasvas.

Vilbaste, TN 7, 302 (1a) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimed?
Arstirohuks
Sihelmise haiguse vastu sibulas, ussiherned, peetersoni juured, tedremadara juured.

Vilbaste, TN 7, 333 (15) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Sibul on kõhuhaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (6) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Sibulad kõhuhaige jäuks.

E 20643/9 (14) < Rõuge khk. (1895)
Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/

ERA II 13, 324/5 (38) < Simuna khk., Avanduse k. (1929)
Viik ehk paeluss on igal inimesel sees. See hakkab mõnikord kohe südame all närima, teeb südame all hirmsat valu. Tükkhaaval tuleb välja ka, kuid pead ei saa kätte. Ega päris välja ajada ei saagi, aga heeringas ja sibul on tema vastane.

ERA II 191, 495 (148) < Muhu khk., Liiva k., Värava t. (1938)
Paeluss - selle vastu söödi heeringad ja sibulad. Sooja piima teha ja peale istuda, piima peale on paeluss kua maias.

ERA II 203, 292 (97) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Paelussi kohta arvatakse, et seda saavat sellel, kelle kõhtu ta on elama asunud, välja ajada ainult heeringa ja sibula söömisega. Olevat kõige odavam ja kindlam abinõu paelussist lahtisaamiseks. Kohapeal nimetatakse paelussi pantvormiks, mis on tõlke „moonutis“ saksa keelest. (Näiteks kurvikeerajat nimetatakse kohapeal roobitseerike. Saksa Schraubenzieher.)

Vilbaste, TN 7, 446 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Sibulaid tarvitati köha vastu, kui süda paha.

Vilbaste, TN 7, 447 (17) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Sibul on peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (21) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Sibul - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (21) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Sibul - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 458 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Sibul haava parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 469h < Jõhvi khk. (1930)
Sibul aitab südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (5) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Sibul (Allium cepa) küpsetatult ajab paise mädanema.

Vilbaste, TN 7, 480 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Sibul põletushaavade ja köha vastu.

RKM II 461, 370 (22) < Võnnu khk., Koorvere k., Vassoja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1981)
Paisele Arno mamma pand hautatu sibulat pääle. Too om tuttava lugu - sibul puhastas mädä.

Vilbaste, TN 9, 49 (17) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Küpsetatud sibulat asetati paisetele.

Vilbaste, TN 9, 489 (14) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Sibul ravimtaimena. Tormas oli arvamine, et sibul peeneksnärituna haige hamba või igeme peal vähendab valu.

Vilbaste, TN 9, 515 (48) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Sibulatee köhavastase vahendina.
Tormas anti köha puhul mõnikord juua sibulateed. Mu ema (tormalane) keetis mulle köha puhul sibulateed veel 1965. aasta septembris.

Vilbaste, TN 9, 519 (66a) < Torma khk., Roela (Voore) v., Veia k. (end. Antonie Maasik) (1965)
Sibul ravivahendina paisete vastu.
Tormas küpsetati kuumas tuhas sibulamugul, hakiti see peeneks ja pandi paise peale.

Vilbaste, TN 9, 519 (66b) < Torma khk., Roela (Voore) v., Veia k. (end. Antonie Maasik) (1965)
Küpsetatud sibulat söödi ka köha puhul.

Vilbaste, TN 9, 525 (5b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.

Vilbaste, TN 7, 485 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Sibulaid tarvitati köha vastu ja ka siis, kui süda paha.

Vilbaste, TN 7, 489 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Taimed, mida arstirohtudeks tarvitatakse.
Sibul. Tehakse sibulateed. Köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 578k < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Konnasilmade vastu sibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Vilbaste, TN 7, 584 (14) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Küpsetatud sibul paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (14) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Praetud sibul paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 608 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Sibulateed joodi ka köha vastu. Sibulad lõigati siiludeks ja keedeti piimaga.

Vilbaste, TN 7, 610 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kui hääl on ära, siis tarvitati sibulat piima sees (kuum piim).

Vilbaste, TN 7, 610 (12) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Konnasilmade ravitsemisel tarvitati siibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Vilbaste, TN 7, 721 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sibul. Sibul keedeti siirupiks ja pandi suhkrut hulka ja võeti seda sisse kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 728 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kui mesilane nõelas, hõõruti seda kohta sibulamahlaga, siis ei läinud paistetus nii suureks.

Vilbaste, TN 7, 737 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arstirohud.
Sibulakoored: köharohuks. Keedetakse teeks. Pääle tee joomist sooja vaiba alla minna.

Vilbaste, TN 10, 271 (34a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Sibul. Sibulakoore tee või ka sibulatee on köha vastu.

Vilbaste, TN 10, 271 (34b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Toored herned ja küpsesibul näriti peeneks ja pandi villirakule peale.

Vilbaste, TN 10, 271 (34c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Rõõska piima keedeti sibulaga ja anti haigele sisse, kui vill oli. Sibulakoortega värviti kollast.

RKM I 3, 481 (9) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Paised ehmumisest, külmetamisest.
Paise peata. Arstimise puhul hakkab jooksma mitmest august. Rohuks mesi + sibul + püüdlijahu.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 375 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

RKM I 9, 385 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.

RKM I 18, 96 (24) < Iisaku khk. (1984)
Sibul - kurguhaigusele.

RKM I 18, 97/8a < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
Kui on külmetamisest köha, kõri haige vai hääl ära, siis keeta piima ja sibulat vai mett tulise piimaga. Aga kõige ette on, kui tulisele piimale panna hulka lusikatäis võid.

RKM I 18, 179 (2) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõrva tilgutati sibulamahla.

RKM I 18, 176 (4) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi (ööseks) peale toores sibulalõik, mida oli enne üks ööpäev leotatud lahjendatud äädikas (süldiäädikas).

RKM I 18, 179 (3) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõrva taha haigele kohale pandi sibulamahla või lapid jaanilille juurtest tehtud keedisega.

RKM I 18, 179 < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kui kõrvas on kohinad või kõrv ajab pilli, pandi sibularõngad kõrva.

RKM I 19, 18 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.

RKM I 19, 235 (267) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Paisele asetatakse lapiga mälutud leiba, ka sea soolapekki või küpsetatud sibulat.

RKM I 23, 203 (22) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Professor A. Paju soovitab gripi vastu järgmist ravimit: 500 grammi mett, 250 grammi küüslauku, mugulsibulat, mädarõigast ja jõhvikaid. Aetakse läbi hakklihamasina. Säilitatakse emailnõus jahedas kohas. Võetakse 2-3 supilusikatäit päevas.

RKM I 23, 205 (23) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Paisele küpsetatud sibul peale - võtab lahti.

RKM I 31, 243/6 (1c) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Palaviku mahavõtmiseks pidi haige ära sööma segu poolest klaasist meest, kuhu sisse lõigatud suur sibul. Seejärel pidi kasukate ja tekkide all higistama. Ja palavik oligi läinud. (Virve enda lastele see millegipärast ei aidanud.)

Vilbaste, TN 5, 32 (13a) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Küpse sibul. Süüa köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 32 (13b) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
[Küpse sibul.] Paisel mäda kokkutõmbamiseks.

Vilbaste, TN 5, 103 (11) < Tartu l. (1933)
Sibulakoored ja mõni sibul tuleb suhkruga kinnises nõus siirupiks keeta, on hää laste rinnarohi.

Vilbaste, TN 5, 196 (10) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Sipul. Paisete vastu (küpsetatult).

Vilbaste, TN 7, 1023 (32) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Sibul - kõhuusside puhul.

Vilbaste, TN 7, 1026 (42) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Sibul.

Vilbaste, TN 7, 1090 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1115 (1) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Sibulat (Allium cepa) tarvitatakse küpsetatult paise mädanema ajamiseks. Sibulale ei tohi juurde lisada mitte midagi. Sibul küpsetatult pannakse vereva paise pääle, seotakse või mähitakse puhta lapiga kinni. Nii toimitakse, kunni tagajärg saavutatud.

Vilbaste, TN 7, 1118 (11) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Sibula (Allium cepa L.) keedis (sahvt) suhkruga pooles köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (1) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Sibul: keedetud klaasi piima sees köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1209 (5a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Sibul. Koleera vastu süüa värske sibulaga võileibi.

Vilbaste, TN 7, 1209 (5b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Vingu kätte jäänutele pandi sibulatükikesi kõrvadesse, mida iga viie minuti järgi vahetati.

Vilbaste, TN 7, 1209 (5c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Sibulalõikudega hõeruti mesilastest ja herilastest nõelutud kohti, eemaldades seega paistetuse.

Vilbaste, TN 7, 1209 (5d) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Küpse sibulamahl rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1223 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kõrvitsaseemnete söömisega hävitatakse paelussi. Selleks tuleb olla üks päev söömata. Siis tuleb süüa üks suur heering kolme sibulaga (sibulaid ei tohi noaga lõigata, vaid tuleb otse hammustada sibula küljest) ja natukese aja pärast ühe-kahe kõrvitsa seemneid. Juua ei või.

Vilbaste, TN 2, 234 (VII) < Setumaa, Värska v. (1937)
Sibulast valmistatakse rohtu. Sibul, ka rõõsk piim, viin ja liikva keedetakse piimaga kokku, see kaitseb tiisikuse eest.

ERA II 125, 142 (36) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Sibul, liikva ja lõngaõli olid südamehaiguse vasta.

ERA II 125, 138 (15) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Küüneviha arstiti küpse sibulaga. Sibul pandi pliita all süte pääl küpsetama.

ERA II 125, 138/9 (16) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Sibul on villi vasta kõige parem rohi.

ERA II 129, 474 (18) < Märjamaa khk. (1936)
Vesivilli rohuks on küpsetatud sibulas peale panna.

ERA II 172, 604 (73b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

ERA II 191, 524 (228) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Hääl ära - tehti sooja jooki piimast ja sibulast. Toorest kanamuna ka.
Pidi hüidma kustki läbi - läbi augu või toru, et anna mu hääl tagasi! Siis pidi tagasi tulema.

ERA II 193, 638 (64.12) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Südamekloppimise vastu on ravimiseks sibul.

ERA II 193, 615 (59.2(23)) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Kui ühel perekonnaliikmel on soolatüükad, siis ta peab viskama sibula küdevasse ahju teiste perekonnaliikmete juuresolekul. Kui sibul on ahju visatud, siis peavad kõik naerma. See kaotavat soolatüükad kindlasti.

ERA II 193, 369 (9.3) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
[abortimine] Sibulakoore vett raseduse alul juua.

H II 15, 116 (32) < Kuusalu khk. (1891)
Sööja vastu pidada hea rohi olema sibulaid ja heinapebri keeta, seda sööja peal pidada. Ka olla jooksjasavi, nagu seda mere äärest leida on, hea rohi peal pidada.

RKM I 9, 200 (216) < Järva-Jaani khk. (1967)
Kui jalg või käsi oli umbes haige, siis oli rohuks: lehma mustus, savi, soojad heinaprebemed, leivapuru või küpsetatud sibulamähised.

ERA II 170, 692/3 (13a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kange oksendamise vastu pannakse sibul kaenla alla.

ERA II 170, 692/3 (13b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tuhas küpsetatud sibulad on hääd paisete ja kaelakatarri puhul.

ERA II 170, 692/3 (13c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Paisete lahtimineku edendamiseks pannakse paiseile pääle purukshakitud või purukskeedetud sibulat.

ERA II 170, 692/3 (13) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Külmarakkudest katkisi käsi ja jalgu määritakse sibulakaapega.

ERA II 170, 692/3 (13e) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Sibulamahl suhkruga on köha, hingeldamise ja hääle kähisemise vastu.

ERA II 170, 692/3 (13) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Sibul on nuusutamisrohuks minestuse ja hüsteeriliste krampide puhul.

RKM II 136, 185 (a) < Simuna khk., Rakke (1961)
Umbes haige. Temale asetati küps sibul, ka searasva.

RKM II 136, 192 < Simuna khk., Rakke (1961)
Paised. Arstetakse: peale küps sibul, ka searasv.
Kunstlik arstimine. Võta tükk searasva ja vajuta paiset kolm korda ja viska katusele, et harakas seda viis ära. Siis oled paisedest lahti.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

EFA II 3, 7 (14) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Sibulavartest lõika kuubikuid, suhkru sisse tambi tihedaks, mahl tuleb peale. Tead sa, kui hea. Väikestele lastele võib ninasse ka panna, kui nohu on.

EFA II 5, 314 (81) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Kui pole paise veel lõhki olnud, siis pandi küpsetatud sibulat peale. See oli üsna tulus asi.

EFA II 5, 378 (16) < Valjala khk., Siiksaare k., Rähnijaagu t. (s. Eero), s. 1920 (1995)
Paisele tehti suus mett ja leiba, pandi seda peale. Küpsetati sibul ära ja pandi peale.

EFA II 26, 107 (11) < Helme khk., Jõksi k., Nägutsi t. (1998)
Haavadele oli kuusevaik. Keedeti ära sibula ja searasvaga. Seda tehti küllalt sagedasti, ikka lapsed saadeti korjama. Kutsuti saksamaa kuused, hästi pehme okstega. Tumerohelise läikiva okkaga, alumine pool matt, selle vaiku me korjasime.

EFA II 35, 145 (4) < Simuna khk., Salla v., Tammiku mõis (end. Laidsalu), s. 1917 (2000)
Küpse sibulat pandi paisetele peale.

EFA II 35, 146 (6, 7) < Simuna khk., Salla v., Tammiku mõis (end. Laidsalu), s. 1917 (2000)
Mett söödi, kui kurk oli haige. Köha korral joodi sooja piima meega, soodaga või sibulaga.

EFA II 36, 288 (11) < Paistu khk., Pulleritsu k., Kipi t. (2000)
Gripi vastu tehti pliidi all sibulid.

EFA I 7, 39 (10) < Valjala khk., Kallemäe k. < Valjala khk., Kalju k. (1995)
Mu tütrel olid küll paised, siis võtsime pärmi sisse. Ja siis küpsetatud sibulad pandi peale.

EFA I 12, 7 (12) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Köha vastu.
Keeta sibulakoore teed ja võtta seda 3-4 klaasitäit päevas pärast sööki. Aitab sama hästi kui juua paiselehe- ja nõgeseõie teed.
NB! 1994. ja 1995. a olen ostnud apteegist Bromhexini hydrochoridum´i 8 mg (20 tbl) ja seegi võtab ruttu köha ära (täiskasvanule päevas 3 tbl ja 1 tbl korraga, lapsele 0,5 tbl 3 korda päevas).

EFA I 16, 59 (29) < Martna khk., Keskvere k. < Martna khk., Eniste k. (Silde), s. 1940 (1996)
Kui hääl on ära, sibulas hakid puruks, paned natuke suhkurt sisse ja lased pliidi peal keeda ja sibul tuleb siis ära süüa.

EFA I 6, 498 (11) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Villirohi on küps sibul.

EFA I 16, 120 (24) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Soolatüükale panin koduse seebi peale ja sibulamahlaga hõõrusin.

EFA I 16, 173 (8) < Martna khk., Uusküla k., Juhani t. (1996)
Odraivale panti sooja sibulast peale, see lõi mäda väl'la.

EFA I 17, 31 (30) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Käsna kaova, ku sibul katski, tuu poole sibulaga hõõrda käsnu. Peran tuu sibul kinni keita, papre sisse panna ja visata musoride. Käega ei tohi puttu enam.

Vilbaste, TN 2, 475 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Sibulat tarvitati toiduks, ka kõhuvalu vastu oli sibul väga hea rohi.

RKM II 148, 452 (7) < Kadrina khk., Kõrveküla (1963)
Lendva ehk rabadus. Haigus algas kõrge palavikuga; inimene kartis külma suvisel kõige soojemal aastaajal - isegi ahjupaistel hambad lõgisesid suus. Lendva ehk rabaduse vastu anti musta suitsuga püssirohtu mõni tera keelega lakkuda pahemalt peopesalt, mõni tera soola -"- -"- sibulat triivistrikki umbes 1/4 tl. Lõnga õli veega lahjendatult, nii et paras hea tugev hapu maitse oli ja hambad suus krudisema pani. Tagajärg oli, et tunni ehk kohe pärast läks haige juba liikuma, rohi oli oma töö teinud. Inimene sai terveks.

EFA I 19, 33 (21) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Krutinski raj., Võsokoski k. (Irina) Järvson (s. Kuuter), s. 1911 (1997)
Kui magada ei saa, määri sibulaga kukalt. Aitab küll, jäin magama kohe varsti. A nüid olen söönud sibulat.

KKI 63, 153/4 (7a) < Kuusalu khk., Kiiu-Aabla k., Liivani t. (1973)
Kui ruos oli, siis hapukoort pandi ja sibulast küpsetati ja pieni jahu ja linnumagusat, kui vill oli.

RKM II 385, 8 (9) < Tori khk., Levi k. (1985)
Koeranel ja paise.
Koeranael väike, paise suur. Esialgu teelehe kompressid. Kui punetus kadunud ja mädapea tekkinud, küpsetatud sibula kompress. Mäda voolamisel paise (koeranaela) ümbrus pesta tõrvaseebiga puhtaks ja uus kompress. Kui „süda“ väljas, linane lapp vana haavasalviga. Paise ja koeranaela põdemisel ei tohtinud juua õlut (käesoleval ajal veel limonaadi, pepsikolat) - see tähendab jooki, milles pooleldi käärinud suhkrut.

EFA I 18, 97 (4) < Omski obl., Lilliküla k. (Liisi) Kakk (Jänes) (1996)
Kõhuhädale tsesnokit (küüslauk) tarvis võtta ja sibulat ja suula. Võõras toit, tuu võtt kõtu valla, a tuu tsesnok ja sibul ja suul praavitase ära.

EFA I 19, 134 (6) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Traan), s. 1913 (1997)
Paise peale meil pandi alati sibulas, küpsetasime sibula. No ja seapekki ka pannakse.

EFA I 19, 138 (15) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Paisete peale panti sibulas, küpsetati ära. Mõni ütleb, et pärmi vaja süüa, see aitab.

EFA I 20, 10 (7) < Omski obl., Azovo raj., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Liiv), s. 1925 (1997)
Mamma pandis mett ja sibulat. Sibul praaditi kuivalt pliidi all ära ja mett pääle ja kohe palavalt haava pääle.

EFA I 26, 16 (26) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Kui näpp oli umbes, küpsetati pliidi all tuha sees sibulat ja see hautatud sibul pandi haige koha peale, lapp seoti ümber.
Umbe läinud näpu peale pandi veel võileiva (soolane või) nämmi, s.o suus näriti võileib nämmiks. Vahel pandi umbe läinud koha peale õhuke kild soolapekki.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

EFA I 26, 17 (30c) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Lastele (lina)usside väljaajamiseks anti süüa ainult heeringat-sibulat võileiva pääl. Aitas alati.

EFA I 35, 83 (15) < Paistu khk., Pahuvere k. (1998)
Koeranaelale küpsesibulat peale panna, pliidi all küpsetad.

EFA I 38, 34 (14) < Tarvastu khk., Olriku k. (1999)
Küpsetatud või hautatud sibulat pandi paise peale. Ja seda, kui lapsed olime, siis köha vastu ka. Seda hautatud sibulat anti siis süüa ja see siis leevendas ka nagu omateada köha.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 85, 252 < Võru l. (2004)
Sibul. Alati, kui talvel kange köha kallale tuli, siis minu mamma pani meid jalgupidi nii kuuma vette kui vähegi võis ja vett kallati juurde veel väheste vaheaegadega. Nii umbes 15-20 minutit, siis anti tassitäis kuuma sibulapiima, seda tuli rüübata nii kuumalt kui võis, joomisest ei olnud juttugi, sest see oli nii kuum. Sibul EI OLNUD KEEDETUD vaid ainult suured sibulatükid olid kuuma piima sisse pandud, need sibulatükid tuli ka ära süüa. Ja siis teki alla higistama. Oligi köha läinud. Kui ühest korrast ei aitand, siis veel teine kord sama.
Kui väga kange köha oli - ega see siis n.ö paugupealt ka järele jäänud, siis anti veel voodisse ühes tükk kuivanud leiba või leivakoorikuid, tuli neid närida ja siis neelates see ka praavitas kurku. Kõige suurem köha oli ikka õhtul hilja või öösel.

EFA I 85, 256 < Võru l. (2004)
Peterselli ja sibulat panen salati sisse.
Mul ei ole kunagi kevadväsimust olnud.
Petersell olevat neerudele hea. Peterselli ja tilli supi sisse.
Ma EI OLE taimetoitlane.

EFA I 85, 261/2 < Võru l. (2004)
Saksa ajal 1943. aastal olid inimestel paised. Küll mitte kõigil. Meie perest olid paised minul ja mammal ka. Olin siis 9-aastane. Teistel külas oli ka kuulda üksikutel inimestel olevat, kas lastel või naistel, olid ehk õrnemad kui mehed. Olid siis need harilikud suured paised, mis olid suuremad ja rohkem ihu pinnal põlvede, säärte, käevarte või harva ka selja või rinna peal. Ja olid ka nn kummuli-paised. Need valutasid õige kaua, sest pealt ei olnud suurt nähagi, aga need olid sügaval ja et pinnale välja mädaneda, siis läks rohkem aega, need kummuli-paised olid hullemad igatpidi. Pandi siis paisetele peale pliidi all tuha sees küpsetatud sibulat, et pidi mäda „välja kiskuma“, see pandi veel kinnise paise peale. Ja kui see mäda juba naha all näha oli, alles siis võis paise lahti teha, s.t naha katki teha. Muidu öeldi, et kui enneaegu lahti tegid, see tähendab, naha katki tegid ja paise kallal suskima hakkasid, siis läks hullemaks. Tuli siis oodata, kui mäda naha all paistma hakkas, alles siis võis naha katki teha. Üks tavaline paise oli ikka nii tavaliselt 3 päeva, aga vahel ka 4 p. Siis tuli esmalt nahk pingule tõmmata, et rohkem mäda välja tuleks. Ka liiga sageli ei tohtinud pigistada. Kui siis viimaks mäda enam ei tulnud, siis hakkas ju paranema. Ei tohtinud lasta jälle enneaegu pealt kinni kasvada, siis jäi „vaevaja“ sisse.

EFA I 85, 266 < Võru l. (2004)
Köhale - sellest oli eespool juba kirjutatud: sibulapiim kuumalt, jalad kuuma vette, piparmündi, vaarika, pärnaõie tee.
Televiisoris oli 22. mai 2004 Komissar Rex´i saates, kus see politsei-noorpaar nohus ja köhas olid, istusid ka sallid kaelas ja jalad laua all kuuma vee kausis.
Mis rohtu nad tarvitasid - ei tea. Mina tahan just nimelt seda jalgade leotamist kuuma veega siin esile tuua.

EFA I 85, 269 < Võru l. (2004)
Verevaesus, kõhnus.
Süüa punapeeti! Süüa-juua piima, koort, ka salatitena. Aitab mõlemal juhul.
Nõrkus, loidus - vitamiinide puudus. Süüa rohelist sibulat, murulauku - ikka kõike värsket.

Vilbaste, TN 9, 69 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Küpse sibul pandi paisetele.

Vilbaste, TN 7, 911 (b, 32, 33) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Küüslauk, sibul söökidesse maitse aineks.

RKM II 355, 448/9 (116) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Juukseid värviti sibulakoortega. Kui olid blondid juuksed, siis sai värvitult kuldkollased.

RKM II 17, 213/4 (41) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Paisele ja koeranaelale pandi paiselehte piale. Küpsetud sibulas oli ka ia. Küinega ei võin pigistada - küine viha läheb sisse. Mul õpeti lambaliha ja loomasitta piale panna, siis ei aidan.

RKM II 322, 44 (56a) < Paistu khk. (1976)
Köha vastu.
Sibulas tuhas, sabatill, küpseta vähe.

E 62587 (10) < Peetri khk. (1928)
Paisele tuleb peale panna küpse sibulast, see hautab ruttu lahti.

ERM 139, 40 (4) < Võnnu khk. (???) Redigeeris Tuul Sepp 2010
Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.

ERA II 21, 34 (35) < Setu, Mäe v., Varesmäe k. < Setu, Mäe v., Võõpsu k. (1928)
Kui kurk on haige, siis on hää pääle panna tampit sibulaid.

H, Kase 103/4 (c) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Villi tõbele pandi küpsetud sibul, hõbe- ehk kuldraha peale ja siis haige koha peale. Kui ei aidanud, mindi ruttu arsti juure. Katku villi öeldi saksa naisterahvas edasi kandvat. Kuhu ta sisse läks, senna viskas ta ilusa lõngakera. Kes kerasse puutus ehk toojaga rääkis või kerast midagi ütles, pidi tingimata katku kätte surema.

E 79872/4 (5a) < Kadrina khk., Undla v., Võduvere k. (1932)
Kui oli vill, võeti üheksat värvi siidi, mett, sibulat, lepakoort ja vett, segati kokku ja söödi ära.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

RKM II 355, 566 (56/7) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kuumas tuhas hautatud sibul „harutati lahti“ ja asetati „umbes“ haige koha peale, tavaliselt tikkusid sõrmed „umbes“ haigeks minema. Juba kolmandal päeval tõmbas sibul mäda nähtavale. Sibul pehmendas valu ja kiskus kiiremini mäda välja.
„Umbes“ haige koha peale pandi ka soolane pekitükk. Aitas samasuguselt ravida nagu hautatud sibulgi.

RKM II 356, 550/1 (66/7) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui sõrm oli „umbeshaige“, tuli peale panna tuhas hautatud sibulat, siis lapp ümber. Vähendas valu, tõmbas kiiremini mäda välja. Päevas siduda 1-2 korda.
„Umbeshaiget“ kohta raviti ka soolase pekitükiga, mille ravi toime oli samasugune kui hautatud sibulalgi – kiirendas paranemist, vähendas põletikku.

RKM II 375, 110/1 (57) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui pind läks küüne alla või liha sisse, võeti see välja nõela otsaga. Kui aga pind oli kõdunenud puidust, siis jäi pinnust osa sisse ja kindlasti hakkas see koht siis mädanema ja pinnujäätmed tulid välja koos mädaga. Haigele kohale võis paranemiseks panna kas soolapekki, küpsesibulat või rukkileivasisu nätsutatult. Kõik need ained tõmbasid valu ja paistetust vähemaks ja haige koht paranes kiiresti.

RKM II 375, 124/6 (3) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Konnasilmad olid väga tüütud ja need tekkisid inimesel siis, kui kandis ebasobivaid jalanõusid, mis olid kas kitsad või muidu hõõrusid jalgu. Kui jalanõu oli eest ninast kitsas, tekkisid sel juhul konnasilmad varvastele ja see koht oli siis väga valus, kui oli kitsam jalanõu jalas. Haigele kohale tekkis paks nahk, mis pidevalt paksenes ja muutus tugevaks ja peale tuli ümmargune kõva tükk, mis teravikuna tungis lihasse ja kui oli selline konnasilm, siis jalanõu litsuskäies vastu ja oli väga valus. Konnasilmast tuli lahti saada nii prooviti seda kõva tükki eemaldada. Pesemise ajal sai jalga soojas vees leotada ja noaga konnasilma eemaldada. Konnasilmale võis peale panna toorest sibulat, mis hoiti peal kompressina. Nii muutus konnasilm pealt pehmeks ja sai siis eemaldada. Kõige parem oli, kui jalanõud olid kandmiseks parajad, siis ei teki ka konnasilmi.

RKM II 375, 126/8 (4) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Koeranaelad olid Albert Tominga teada suured kõvad vistrikud, millel oli see mädakolle. Veel suuremat mädalist kohta nimetati aga paiseks juba. Koeranael võis ise vahel ära kuivada ja kaduda, kuid paise püsis ja sees algas suur mädanemine. Paised tekkisid sellistesse tülikatesse kohtadesse, kas oli hõõrumist, nagu kaenla ümbrusesse. Higine ja must töö suvisel ajal soodustasid paisete tekkimist ja kui inimene veel kuskilt naha katki tõmbas ja tal juba mõni paise küljes oli, võis kohe karta, et pisikud lähevad katkise koha kaudu lihasse ja tulevad uued paised. Öeldi ka, et kui inimesel on palju paiseid, siis olevat tal kangesti paha veri.
Paise raviks pandi küpsesibulat peale. Selleks asetati koorega toores sibul pliidi alla kuuma tuha sisse ja seal haudus sibul pehmeks. Lasti jahtuda ja siis võeti koor ära ja sibul lõigati pooleks ja harutati lehtedeks, ühekorraga võis peale panna mitu sibulalehte, ühest sibulast jätkus mitmeks korraks. Küpsesibul kompressina alandas palavikku, kiirendas paise paranemist. Apteegist sai osta ka kollakat pulka, oli kõva poole sõrme jämedune pulk, sealt sai noaga tükk võtta ja veidi soojendada tule peale, et sai lapi peale määrida ja see määre oli sama hea nagu küpsesibul. Selle rohu nimi pole meeles. Kui küsiti paiseplaastrit, siis anti seda. Seda kehaosa, kus olid paised, ei tohtinud enne pesta, kui olid täielikult kinni kasvanud. Kel oli kodus viina, see võis küll viinase lapiga paise ümbert nahka puhastada pisikutest.

RKM II 375, 210/1 (12a) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui kurk oli haige, siis anti haigele kuuma piima ja sisse tuli lõigata toorest sibulat või vähemalt sibulamahla kuuma piima sisse pigistada.Ka söögisoodaga kuum piim aitas kurku parandada. Mesi oli kiidetud rohi ja seda tuli sisse võtta kuuma piimaga. Varem ei teatud seda, et kuumus hävitab C-vitamiini ja pandi kohe keevasse piima mesi, aga nüüd on arstide soovitusel nii tehtud, et kui tükk aega on kuuma piima juba joodud, siis lõpuks jahtunuma sisse pannakse mesi ja siis saab ka C-vitamiini kätte haige.

RKM II 375, 265/8 (1) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Ehmatuse puhul lõi roos näiteks näkku või rinda ja isegi jalasäärde, kuid siiski vähem. Öeldi siis asukoha järgi: näoroos, rinnaroos. Aga kuidas jala peal olevat roosi nimetati, seda ei tea. /---/ Mädaneva rinna puhul asetati roosikohale näiteks küpsesibulat, mis vähendas valu ja kiirendas tervenemist, madaldas palavikku rinnas.

RKM II 92, 278 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Köha nimetati rahvakeeles „rüüstiks“. Kui oli kõva köha siis öeldi tal on hobusõ rüüss. Kui oli suur köha siis pandi jalad kuuma ahju pääle ja lasti nii kuumast minna kui vähegi kannatada jõudsid, siis pidi köha ära minema. Viina sisse põletati suhkrut joodi seda, siis pidi köha vähenema. Köha puhul keedeti veel lõhmuseõite teed. Kui oli köha rinnus, siis keedeti rõõska piima, lisati rasva juure ja sibulat.

RKM II 101, 430 (73) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Seetesest. Kui pind sisse läheb, sis akkab seetima, kus karjalastel seetisid jalad sui läbi, risu ja roisu sees joosid loomadega, ikki läksid tirlimbaki, tirlimbaki! Seetesel soolast pekiliha pääl ja küpse sibul ästi soojalt; kui katti läheb, kuse topsi sisse, pese sellega. Egas käega põle tarvis: linane lupakas orgi otsa, sellega suditad (=pitseldad). Märkus: sudi on pintsel.

RKM II 72, 331/2 (17c) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti paiseid?] Paisetele pandi küpsetatud sibulat peale ja soola tõrvaga segisegatuna. Paiseid raviti jooksvas vees ja käidi suplemas. Paiseid raviti sooja lehma sõnnikuga.

ERA II 290, 129/30 (92) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Paiselle tehasse plaasterit linnumagusast, sii kisub hästi. Mõned kunsitavad sedasi, et vajutavad rahaga, siis minnasse kolme tii aru piale ja visati siis raha üle õla ja kis siis selle leiab, sellele lähevad paised külge. Paisetelle on hia küpsesibulad piale panna. Vanasti määriti rattamäärdega, aga sii olli teistmuudi kui nüüdne rattamääre on. Poest sai tuudud ja kui said korda kolm määrida, siis kadusidki ära.

RKM II 160, 23 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Vill. Süda hakkab valutama, ei või kuidagi olla. Rõõska piima keedeti sibulaga. See aitas ja haige jäi kohe vagasemaks. Püssirohtu (peenike kui jahu) võeti sisse. Saadi apteegist. Lätakad, väikesed neljakandilised tükid olid pulbriks tehtud. Kolmekandilise nõela otsast anti leiba 3 korda 3 suutäit. Ma tundsin seda inimest. Tal oli südamevill. See inimene jäi elusse. Ma olin siis laps. Minu ema tegi terveks. Ruttu pidi abi leidma, ei kannatanud mitte tundigi. Selg ja sõrmeküüned läksid siis siniseks, kui ära suri. Viina ei tohi juua, kel oli vill, umbekasvaja või haavad. Lendavat kulda anti sisse, kui südamevill oli. Lendav kuld on kuldpaber nagu kile.

RKM II 215, 402 (3) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
[paisele ja kasvajale] Pandi ka võileivapuru, tulist tanguputru, hautatud sibulat.

RKM II 160, 14 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Köha vastu on sibulakooretee või ka sibulatee. Suhkur on ka köha vastu. Suhkur ära põletada, vett peale panna, segamini liigutada ja siis juua. Kange raudrohutee on ka hea köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.

Vilbaste, TN 11, 235 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Apuaina “hapuoblikat” lapsed sõid toorelt. Neid korjati ka supivalmistamiseks. Keedeti mõni kanamuna ja hakiti hulka ja supp missugune!
Jänesekapsaid samuti sõid lapsed heameelega.
Toorelt sõime lapsena: põrknaid, kaalikad, kurke, kapstajuurika südamikke, sibula pääliseid; mõned lapsed sõid isegi toorest kartulit. Siis veel: ube, herneid, suhkruherneid, hiireherneid ja vikki; riivimise ajal kapsast jne.

RKM II 229, 422 (3) < Rakvere khk. (1966/7)
Südamehaiguse vastu on hiiresitt ja sibul. 9 tera hiiresitta ja sibulat ja valu on kohe mööda.

Vilbaste, TN 2, 685a < Räpina khk. (1930)
Pannakse ka igasuguseid taimi toitude sisse, mis toidule hää maigu juure teeb, nagu soustile pannakse juure sibulaid, sibulalehti ja sibulaheinu ning tille.
Lihasupi sisse pannakse peterselli lehti ja juuri, kui värske herne suppi tehakse, siis pannakse supi sisse herne kaune, need annavad supile hää maigu, mida muidugi ära ei süüa.
Kui koduõllet tehakse, siis pannakse sinna juure humalaid ja linnaseid. Linnaseid tehakse: odra seemned pannakse idanema ja kui umbes 3 cm pikkuseks on saanud siis pannakse nad kuivama, kust õlle sisse pannakse.

RKM II 59, 581/2 (24) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Rüüss om sääne haigus midä õga ineminõ om ar põdõnu, kel vähestki ello, ikä om olnu. Ja rüüsüle kui kurälõ haigusõlõ om pallo ruuhi ka. Vana inemisõ kannahasõ ja joova kõkõ mõroba roho hindäle rüüsü vastulitsõst.
Kõdrapipõr pandas viina vai ka taari sisse, aetas kuumast. Siis tuud juvvas, ku rüüss kurguh kibises. Tuuga jäi mõnikõrd maaha ka. Viil sei vanõba inemisõ rüüsu aigu tuurid kuuslauku ja sibulit.
Pareba roho, midä kergeb oll juvva ja suust olõ-õs ni halva, noid anti latselõ ja helikubilõ haigilõ. Nigu keedet rõõskpiim sibuldõga ja lambarasvaga. Kel oll, pand viil mett ka rõõsapiimä mano. Tuud siis juudi nii kuumalt, ku suu kand. Perästpoolõ naati terbendiini ka kuuma piimäga juuma. Süüdi küdsetüisi sibulit, ka noist arvati abi saavat. Siis teti viil vabarnavarrõ tsaiji, juudi ka nii kuumalt, ku vähästki võidi. Siis palotõdi sukkrit ja keedeti viinaga segi. Ja mett keedeti viinaga segi tuud valõti kogoni väikeisile latsilõ luidsa otsaga suuhõ. Rüüsütämisõ aigu suitsudõdi paksu sinist papõrd ja kuivi nõgõsõ varsi. Täõks tuugi pidi ka avitama.

RKM II 280, 365/6 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Oli paise vasakul puusal - suur ja vihane - ütles: „Võta sibul, küpseta ära ja pane paisele pääle nii kuumalt, kui saad. Siis mälu suus tükk leiba soolaga ja kata sibul selle pudruga. Siis võta lapp ja määri selle ääred sula kuusevaiguga, et jääks terve koha peale kinni ümberringi.“ Ja ime: teine päev oli lapialune mäda täis koos paisesüdamega. Siis tuli see ära visata tulde ja uus puhas lapp pääle. Ütles, et kui on suiaeg, siis pane lapi alla kas teeleht või paiseleht. Ja pole minul enam eluaeg paiseid olnud, kuigi teistel neid ravida tuli, velskrina Siberis tegutsedes.

RKM II 257, 406 < Palamuse khk. (1968)
Pist. Taskunoapõsega vajutati haiget kohta. Toorest sibulat söödi.

RKM II 72, 402 (9) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mõningaid nahahaigusi peeti nakkavaiks; paiselehti panti peale, küpsetatult sibulaid ja heeringa nahka.

RKM II 401, 294 (15) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Sibulamahlaga hõõruda, kui juuksed välja langevad. Mina pesen maarohtudega pead ja lasteseebiga. Ja ma kunagi ei kuivata juukseid ja mul ühtegi juust ei tule ära. Seda ma hakkasin tegema siis, kui ma pidin ilma juusteta jääma.

RKM II 384, 157/8 (4) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Konnasilm. Sinisekirju seebi tükk pandi kaussi ja palavat vett valati peale. Kui võis jala juba sisse panna, hoiti, leotati, konnasilma tugevasti oma pool tundi palavat vett juurde lisades. Veriurma lehtedest oli tehtud puditaoline mass, mida peale pandi ja tehti nagu kompressi, pärgamentpaberi ja marliga kinni sidudes. Sellist teguviisi korrati mitu korda, kuni viimati pea välja ajas. Seda oli tehtud ka küpsetatud sibulaga ja samuti tagajärgi annud. Sõnu selleks ei loetud.

RKM II 384, 166 (20) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kurguhaigused. Määriti rinda tärpentiiniga ja soojendati ahju ees. Tilgutati ka tulisele telliskivile tärpentiini, pandi rätik üle pea ja hingati seda palavat auru sisse. Joodi toore sibula lõikudega kuuma piima. Lehmanisast tulnud soojale piimale pandi noaotsaga võid sisse ja joodi. Kuristati söögisooda ja lillatera veega kurku. Joodi lõhmuseõie ja mustasõstra teed. Palavikuga söödi jõhvikaid.

RKM II 384, 181 (48) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Pind küüne all.
Pandi küpsetatud sibulat ehk mageda võiga tehtud rukkileiva puru peale ja seoti sõrm kinni. Paar korda päevas vahetati, sest kuivas ära, andis oma rammu välja, nagu ema ütles. Ka hani loomirasva kasutati selleks otstarbeks.

H II 27, 273 (8) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Tiisikusehaiguse vastu.
Mett ja sibulaid, kumbagi ühevõrra nii kaua keeta, kuni sibulad üsna puruks on läinud, siis see kört läbi jõhvsõela ehk linase lapi lasta ja haigele teelusikatäis korraga sest vedelikust sisse anda. Kui vedelik liig paks peaks olema, võib vett juurde lisada.

RKM II 101, 431 (74) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Verikamm on suur paise, kasvaja, punane, ümmargune. Nüid arstid lõikavad lõhki, enne hautati, liha panti pääl ja küpse sibul ja rattamääre panti paksult pääl ja mässiti kinni, paar päeva sedaviisi ja on terve. Elimahlased küpsed sibulad pääle, soe hautab. Saunas käid, keresega ahjud on, vaatad sääl ühe kivi ära, kuidas ta just on, siis võtad, pitsitad alumise küllega 3 korda seda aiget kohta, palud omal tervist ja loed „meie isa“ palve ära, sis paned selle kivi just nõnda tagasi selle koha pääl, kus ta enne olli, ja (paise) kaub ära.

RKM II 381, 94/6 (20) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

ERM 153, 45 (19.2) < Võnnu khk. (1921)
Pahus ehk roos.
Need on väga mitmesugused. Näituseks tuule-, vee- ja tulepahused. Igaüks saab isemoodi ravitsetud. Enamasti arstiti neid ikka sellega, et peale "pobisi".
Siis arstitud veel mari-palsiga (Balsam. majal.), tubakalehed said haige koha peale, rasva ja sibula segu, pandud. Kui enamiste aitanud siin ikkagi sobimine.

EFA I 85, 255/6 < Võru l. (2004)
Küüslauk.
Minu tähelepaneku järele venelased söövad palju küüslauku. Ja ma olen oma eluaja jooksul (70 a) kuulnud, et ainult ühel venelasel oli vähk. Üks küsis teiselt, et miks ta siis suri (keegi tuttav, kellest räägiti) ja teine vastas: „U njevoo bõl rak.“
Olen kuulnud, et küüslauk aitab vähi vastu. Kas ta nüüd vähki „ära võtab“, pole mul teada, aga seda ma usun küll, et küüslauk ei lase vähki tulla.
Mina ei söö küüslauku mitte vähi-hirmust, aga mulle lihtsalt maitseb. Küüslaugu pealsed loputan õrnalt üle, lõikan hästi peeneks ja võileiva peale. Samuti need küüslaugu „küüned“, ka ikka toorelt võileiva peale.
Kunagi tekkis mulle juba niinimetatud sõltuvus küüslaugust. Nagu suitsumehed hakkavad nagu midagi otsima ja ringi käima, kui pole suitsu teind, nii oli minul ka, et ikka midagi nagu tahaks või midagi on nagu puudu, siis tuli meelde, et ma ei ole ju täna veel küüslaugu pealseid leiva peale pannud.
Niisama tarvitan murulauku ja sibulapealseid võileiva peale. Kui mitte rohkem, siis 2-3 korda nädalas ikka.

RKM II 241, 234/5 (5) < Halliste khk., Kamali k (1967)
Sinivill ja katkuvill, nii hüüti Vana-Karistes rakku, mis oli verd või midagi sarnast täis. Mäletan, olin ka 9-10 a, jooksin 200 m eemal olevasse karjamaale, ei tundnud midagi, tulin samas ka varsti karjamaalt tagasi, mu jalg nii hell talla alt, et kasvõi kannata. Vaatasin, üks tume rakk on tekkind talla alla. Läksin koju. Näitasin emale ja tädile, tädi ütles, et on sini- ehk katkuvill. Kohe pandi terve sibulas pliidi alla tulisesse tuhka küpsema, pärast kooriti ära ja lõigati keskelt pooleks. Sinivill torgiti nõelaga (ilma põletamata) katki, lasti see „hallemb veri välla joosta“ ja siis pandi sibulapool lõigatud osaga vastu villi, pealt seoti kinni ja kästi „paigal olla“ (et mitte ei käi). Oli see vist juba teine hommiku, kui jalg enam valu ei teinud. Peale seda ka ei ole enam omal ega teistel sinivilli näinud.

EFA I 101, 182 (16) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

RKM II 90, 160 (18a) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Kui käe sees nari oli, siis seoti punane lõng ümmer käe. Sammaspoole peale määriti aknahigi ja pandi tassi peale üsna valge paber, süüdati põlema, mis sest järele jäi, pandi sammaspooli peale. Sooleusside vastu süüakse sibulat.

RKM II 260, 177/8 (32) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Kui lapsel olid solkmed, küpsetati sibul kõige koorega süte peal ja anti lapsele süüa.

ERM 6a, 26b < Kursi khk., Puurmani v. (1921)
Ehmatuste, rabanduste, üldse äkiliste haigu vastu tarvitud järgm. abinõu. Tulel oleva paja põhja pandud natuke kalja ja tükike juudasitta. Lastud keema minna. Haige asendud paja kõrvale, riie üle paja ja haige. Nii lastud auru. Lõpuks on haige kalja ühes juudasitaga ära joonud. Samuti keedetud sibulat ja mett pajapõhjas, aurutud haiget, antud sisse ja määritud rindu. 30-50 a. tagasi. Ka nüüdsel ajal juhusiliselt harva.

E 56656 (4) < Tallinn l. (1926)
Kui kõhust verd tuleb ja lahti on kõhuhaigus. Siis tuleb keeta kolm supilusikatäit mett, üks sibul, nuaotsa täis kampferit, pool klaasi keedetud humalavett, kolm lusikatäit häidigat ja kolm lusikatäit haput koort. Keetku hästi läbi, võtku sisse, kaob veri ära ja on terve.

Vilbaste, TN 7, 312b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kõhuvalu vastu on sibulas, ussiherned, peetersonijuured, tedremadara juured, nelgid.

RKM II 372, 65d < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima. Piimale sisse pandud või ja sibulaga.

ERA II 294, 51 (38a, b, c) < Karja khk., Pärsama v., Purtsa k., Orga t. (1941)
Tüdrukuil on tagajärgedest hoidumiseks võtta, parajal ajal alt ära keereta. Sibul teeb tiiraseks. Suguliiget millel eesnahk ulatub üle otsa nimetatakse rahvasuus „pime munn“.

ERA II 203, 394 (42) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
/---/ Hambavalu vähendamiseks (vaigistamiseks) tarvitatakse hamba peale panemiseks sibulalõiku. Samuti tarvitatakse samaks otstarbeks sahariini, mida pannakse tükina (tükikesena) hambaauku. Need on peamised nii öelda „oma rohud“. Kuid harilikult ostetakse juba rohtu hamba peale panemiseks apteegist. Peamiselt niisugust rohtu, mis poeta hamba aegamööda tükkhaaval. /---/

RKM II 405, 746/7 (18)b < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.

KKI 68, 333 (2) < Jämaja khk., Lõupõllu k. (1977)
Paise läks rutem puhki kui küpset sibulit pääle pandi.