Rahvapärased taimenimetused

Sibul

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Paisete peale pannakse kas küpsetud sibulaid ehk soola-leiva puru.

Paise pääle on küpsetatud sibul väga hea panna, sest see lõhub varsti paise katki ja teeb pehmeks, nii et enam valu ei ole tunda.

On sul koeranael, hea abi küpse sibulas, mida peal tuleb hoida.

Äraküpsetud sibulad, searasv ja odratangud kokku segada ja keeta; tuleb hautamise viisil kärnade vastu pruukida.

Sööja vastu pidada hea rohi olema sibulaid ja heinapebri keeta, seda sööja peal pidada. Ka olla jooksjasavi, nagu seda mere äärest leida on, hea rohi peal pidada.

Jumala nuhtlused.
Jumala nuhtlused langevad kolme jakku: a) rasked haigused, b) kordtõbed, d) kombe vastu eksimisest tullevad haigused.
Rasked haigused. Vill. a) Villi peal hoiti küpse sibulast, b) suii aeal panndi konn aiige koha peaale, suri üks ää vitti teine kohe jälle peaal ja nõnna edasi kuni konnad änam eii surnud, siis olnd ka aiigus taganemas.

Kordtõbed. Kordtõbeks peei kõiki kergeid haigusi nagu:
Paised. a) Paese lasti üheksa pääva kasuda, siis püsteti katki ja pandi nisujahu taenast, mis küpse sibula ja magusaga segatud, peale, b) taeheti paesetest eluks aeaks lahti saada, siis määriti neid roeti värske verega.

Põlend haavade piale määritakse poomeli ja paisete piale pannakse küpsetatud ehk toorid sibulid.

Tiisikusehaiguse vastu.
Mett ja sibulaid, kumbagi ühevõrra nii kaua keeta, kuni sibulad üsna puruks on läinud, siis see kört läbi jõhvsõela ehk linase lapi lasta ja haigele teelusikatäis korraga sest vedelikust sisse anda. Kui vedelik liig paks peaks olema, võib vett juurde lisada.

Kui inimesel ehmatamisest vill on löönud, siis söögu ta sibulad magusaga ja joogu lahjat lõngaeli (vitriol) vett.

Sinivill ja katkuvill, nii hüüti Vana-Karistes rakku, mis oli verd või midagi sarnast täis. Mäletan, olin ka 9-10 a, jooksin 200 m eemal olevasse karjamaale, ei tundnud midagi, tulin samas ka varsti karjamaalt tagasi, mu jalg nii hell talla alt, et kasvõi kannata. Vaatasin, üks tume rakk on tekkind talla alla. Läksin koju. Näitasin emale ja tädile, tädi ütles, et on sini- ehk katkuvill. Kohe pandi terve sibulas pliidi alla tulisesse tuhka küpsema, pärast kooriti ära ja lõigati keskelt pooleks. Sinivill torgiti nõelaga (ilma põletamata) katki, lasti see „hallemb veri välla joosta“ ja siis pandi sibulapool lõigatud osaga vastu villi, pealt seoti kinni ja kästi „paigal olla“ (et mitte ei käi). Oli see vist juba teine hommiku, kui jalg enam valu ei teinud. Peale seda ka ei ole enam omal ega teistel sinivilli näinud.

Seestvalu vastu võetakse sibulad sisse ehk joodakse vett soolaga.

Paisete peale pannakse küpse sibula ja võileiva puru.

Villi vastu.
Lõngaeli (vitriol-õli) veega segatud, et aga hapu on, umbes 1/2 kortle osa sisse võtta. Püssirohi ja ka sibul aitavad.

Ninast verejooksu vaigistamiseks.
Ninast verejooksu vaigistab, kui kuklal hoitakse poolekslõigatud sibul või märg rätt või tõstetakse üles ja hoitakse üleval see käsi, kustpoolt ninasõõrmest veri jookseb või tugevamini jookseb. Õige tugeva verejooksu puhul ninast pannakse ninasõõrmesse äädikasse kastetud puuvilla.

Laia- või paelussi vasta.
Hästi sibulad ja vanu silku süia, mis juba halvaks läind, aga ka hapu, nagu hapupiim, on hea rohi.

Kolmandaks olla ka hea mett ja sibulaid kumbagi ühevõrra nii kaua keeta, kui sibulad üsna puruks on läinud, siis see kört läbi linase lapi lasta ja [tiisikuse] haigele juua anda. Kui vedelik väga paks ja vägev on, võib vett juure lisada.

Küpsetatas ahjus ehk pliida all sibul hästi pehmeks, kooritakse ära ja pannakse soojalt koeranaelale peale, mis teda pehmeks teeb ja kiiremini mäda välja hautab.

Hambavalu vastu aitavat ka kuuma sibula hoidmine põsel.

Kõhulahtisuse arstimine. Kui kõht lahti on, siis soovitas minu ema:
1) keeta kanget palderjanijuure teed ja juua 3 tassi päevas (palderjanijuured korjati heinamaalt heinaniitmise ajal);
2) võtta pool teelusikatäit soodat ja julgelt edasi süüa;
3) võtta supilusikatäis kasehao tuhka (see saadakse õige suure sületäie kaseraagude põletamisel); 4) süüa neljandik teelusikatäit musta peenestatud pipart;
5) süüa üks peeneks hakitud sibul toorelt;
6) juua tubli viinaklaasitäis viina, milles on punase pipra kaunu leotatud.

Kui sul koeranalad naha pääl on, siis on hää abi nende vastu, kui neile küpse sibulast pääle paned.

[Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised:] Villihaigusele: sool küpsetud sibulaga segatud peale panna.

Vereva sibula sahvt, laste rinnarohi.

Paisete puhul heaks rohuks on sea pekk, kui teda paise peale pandakse. Ka küpse sibul on hea.

Kui inimesele vill lööb või kõhuvalu.
Villi vastu, kui kõhu sees on. Võtta sisse paras häidik, selle sisse lõigata peened sibularaasukesed, võtta sisse. Üks sibul tambitagu puruks riide vahel, kõhu peale panna rätiga.

Kui kõhust verd tuleb ja lahti on kõhuhaigus. Siis tuleb keeta kolm supilusikatäit mett, üks sibul, nuaotsa täis kampferit, pool klaasi keedetud humalavett, kolm lusikatäit häidigat ja kolm lusikatäit haput koort. Keetku hästi läbi, võtku sisse, kaob veri ära ja on terve.

Kui vill käe ehk jala peale lööb ehk verekihvtitus, siis võtku võid ja kriidipulbrit, segagu segi, tehku niisugune plaaster. Pangu seda peale, aga enne peab häidigaveega haige koht alt ära pesema, niikaua peab seda plaastrit tarvitama, kui enam ei tule verist vedelikku ja hakkab veerest kinni kasuma. Siis ei aja enam üles, kui niiviisi saab tehtud, aga sel korral, kui pealt saab rohitsetud, siis peab sisse võtma häidikat ja sibulat. Häidik ja sibul ajab seest haiguse välja ja plaaster pealt parandab.

Tiisikuse vastu on ka rohi: söögu toorest sibulat nii palju, kui süda võtab, ja korjaku hapu õunapuu lehti, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda sibulatele peale.

[Peavalu]
Sibulaid katki tampi ja pea peale panna, läheb valu üle.

Kui inimene omale haava lõekab ehk on veripaise, siis tuleb metsast kuusevaiku kuuse küljest korjata ja ära keeta, panna sisse mett, meevaha, võid, sibulaid; kõik hästi läbi keeta, seda plaastrid peale panna - puhastab ära.

Laiaussi vastu on: söödagu sibulad ja heeringad ilma leivata, siis joodagu õige käredat hapud piima peale. Siis tuleb laiuss välja.

Villi vastu küpse sibul ehk elus konn peale panna, nii kaua peal hoida, kui konn ära sureb.

Ühe sibula koor pealt ära koorida, seda veikese plekkkruusi sisse panna, tilgake piima juure lisada, seda keeta, kui lapsel kange köha on.

Sibul ära küpsetada, siis läbi linase riide pigistada ja seda vedelikku lapsele sisse anda, kui köha ja rinnad haiged on.

Kõhuvalu vastu tarvitati sibulaid.

Paisele tuleb peale panna küpse sibulast, see hautab ruttu lahti.

Kui köha või kurk haige oli, pandi küpse sibulat peale, anti koirohuteed ja tahma.

Haigusi arstiti: kõhuvalu puhul sibula, pipra ja viinaga.

Köha oli, siis keedeti piim, lisati juurde või ja sibulas, ka mesi ning haige läks peale seda söömist voodi paksu vaipade alla higistama.

Kui paise või kasvaja tekib, siis võetagu küpsetatud soe sibul ja pandagu peale. Paise puhkeb siis varsti. Kui paise juba mädaneb, tuleb mäda enne välja pigistada ja siis alles sibulad peale panna.

Paiseid arstitakse sedaviisi, et küpsetatakse sibulaid ja pannakse neid paisele.

Peavalu vasta võetakse sibulaid, pannakse rätikusse ja seotakse rätik ümber pea.

Kui krambid on:
1/4 toopi puupiiritust + peo täis soola + 1/3 osa sibulaid + 20 kop. kampari + 20 Mendoli pulbrit + kuisavitsad.
Soojas vees jalad ära soojendada ning siis määrida.

[Kui naisel sünnituse ajal veri hakkab jooksma]
Hea anda süüa vanu hautatud sibulakoori.

Vesivillile tuleb peale panna küpse sibulast.

Kui sisemist villi arvatakse: süüa sibulast ja juua lõngaõli- vett.

Villitõbi (= Miliubrand L.)
Haigus tuleb äkitselt kange valu ja oksendamisega, ühest kohast lööb ihu siniseks, väike vill tuleb nähtavale ja ka pea surm. Selle haiguse vastu antakse haigele rohkesti sibulat ja mett süüa, see peab terveks tegema.

[Liliaceae]
Allium cepa
Sibul. Sibulad küpsetakse ära ja pigistakse sahvt seest välja - hää rohi rinnahaiguse vastu, iseäranis laste juures.

Paise pääle pannakse küpsetatud ja pooleks lõigatud sibul.

Ehmatuse puhul söödi toorest sibulat.

Umbsele paistetusele tulise tuha sees küpsetatud sibul kuumalt pääle panna - alaneb.

Roosile keedetud sibulat lappidega peale panna.

Rabandus (ehk lendev) võib mõnesugune olla; järsk, silmapilkselt surmav, mida südame- ehk seesmiseks rabanduseks nimetaks. Üldiselt aga nimetaks rabanduseks, kui inimene ehk loom järsult suurt külmetust tunneb, kogu ihu haige, kõht lahti on muutunud. Ehk ilmuda sooja- ja külmahood vaheldameisi.
/---/ Samuti keedetud sibulaid ja kärjemett pajas. Sellega aurutud haigeid. Antud juua ja määritud rindu. 30 a. eest olnud.

Voolmed, venind - kivisütt, sibul, küüslauk, püssirohi - igaüks mõjub venimise vastu, voolmete vastu.

Sinine vill ehk surmavill inimestel - mõned pannud küpsesibulat pääle, tema arstinud lihtsamalt - pannud kupu.

Kui kõht umuksis on, siis võtku kolm puhastud sibulad, 1/8 naela paaks- ehk türnapuu koort ja Aleksandri leht osta apteegist. Kõik see segu keeta segamini, võtta kaks lusikatäit päevas 3-4 korda seda keedetud vett.

Nagu kapsalehtki, olnud paiseleht. Paiseleht, küpsetatud sibulad, mage rasvanahk ehk pekk tarvitatud ka paisete korral, kusjuures paiseleht siis tarvitusele võetud, kui paise juba jooksma läinud.

Pahus ehk roos.
Need on väga mitmesugused. Näituseks tuule-, vee- ja tulepahused. Igaüks saab isemoodi ravitsetud. Enamasti arstiti neid ikka sellega, et peale "pobisi".
Siis arstitud veel mari-palsiga (Balsam. majal.), tubakalehed said haige koha peale, rasva ja sibula segu, pandud. Kui enamiste aitanud siin ikkagi sobimine.

Soolatüükad hõõruti soolaga, pandi pääle sibulast ja viidi pärast see sibulatükk lambasõnikusse mädanema. Kui sääl ära mädaneb, siis pidid soolatüükad ka kadund olema.

Villi puhul antavat sisse sibulast, "lõngaeli", "kamperid".

Kui kurk on haige, siis on hää pääle panna tampit sibulaid.

Vill on vihastamisest ja ehmatamisest. Minul peog suri villi. Pisike, lööb punaseks, pisike nägu mädapea peal. Kui poeg ää suri, siis selgas oli nagu suur auk, kaks sõrme läks sisse. Tuuakse magusad (= mett) ja sibulast. Sibulast küpsetakse ja pannakse peale. Aapteegist tuuakse rohtu.

Sibulas ja lõngaeli on veel villi rohud.

Kõht kinni.
Mõni ütles, kui kõht om kinni, on sibul hää rohi.

Vill on jälle, lööb kätte voi kuhugi mujale. Päält on sinine. Minul oli sormes. Selle vasta rohtu ma ei teadand. Üks kaupmees opedas: pane küpse sibulid pääle, see on hüva rohi.

Vill ajab äkiste sorme jämedast. Panna tulist sibula pääle.

Paise pääle pantaks sibuld, piima sõõna, võileivapuru, kui ta puhkemata on.

Koeranael saab terveks, kui panna küpset sibulat ja sooja vankrimääret peale. Kõige parem rohi.

Mis haigus on vill?
Vill lööb jala siniseks. Külmetamisest tuleb. Tema vastu pole muud kui sibulat, linnumagusat, see lööb ta välja ihu seest. Ja viina võtta sel ajal ei tohi. Kui viina võtad, oled kohe surnud.

Vill - äkiline haigus, ajab oksele. Antakse sibulast ja äädikast. Kui vill südamesse lööb, suretab ära.

Villile on sibul hää.

[Vill veeb surma inimese. Ajab ühe sinise rakku üles ja teeb hirmus valu.]
Sibulat pannakse peale.

Minu mehel oli vist südamevill. Kui südamesse hakkab, siis peab heinputke juuri keitama ja sibulaid keedetud piimaga, arstirohud ei aita. Südamest lööb läbi, siis inimene läheb sinisest.

Kui oli villihaigus, siis anti lambasitta ja hiiresitta, lõngaeli, sibulad ja magusad.

Vill on hakkav, lööb kätte või jalga üks sinine rakk, hakkab valu tegema. Potisinist värvi pandi, sibula, linnumagusat ja kaalilehte, need olid endised rohod.

Villi - lööb äkkiste üks vesirakku sorme. Panna sibula pääle. Pidi suretama ka, kuulin ikka, et see suri villi.

Koeranael on üks paise. Öeldakse, et sant veri on. Küpsed sibulast pannakse peale.

Vill. Otsiti küpse sibulast, kui vill lõi, vahel oli pisike mädavill, vahel suur vill.

Koeranaelad. Küpsetud sibul pandi peale, kui jahtund oli, koeranaelale.

Villi arstimiseks.
Villi arstiti sibulaga. Nimelt küpsesibul pandi villile peale.

Sibul panna äädika sisse ja siis hoida jalga kuumas vees, et pehmest läheb ja panna peale see sibul - konnasilmale.

Vill. Järsku kange päävalu ja palavik. Haige kas märatseb või lamab piaaegu hingamatult, oksendab. Piäle surma lüüb kusagille nahale mitmevärviline, punase- ja sinise-viiruline ümärik laik. Arstimiseks pannasse väljapuule sibulat piäle, sisse antasse haavakoore keedist ja apteegist toodud "villirohtu". Viina ei tohi anda.

Mädanik ehk ummeshaige. Ummeshaige on sii, kui jalg või käsi hakkab mädanema kas orgi otsa astumise või pinnu ehk okka naha alla sattumise tõttu. Ummeshaigele pannasse piäle küpsetud sibulid, hülgeliha, vankrimääret jne. Kui mäda on sügavas, siis tuleb panna piäle toorest sialiha, sii kisub mäda piäle.

Villi ei tohi enne katki teha, kui mäda siis on. Temale pannasse küpsetud sibulad piale. Ta ajab enamasti jalgadelle ja kätele. Ka pandi magust (mett) ja hiiresitta.

Haavade piale pandi magedat võid, magedat sialiha, küpsetatud sibulat, savi ja tiilehte. Savi kiskus palavat haavast välja, kuna tiileht ja mage või jt. hoidsid haava pehmed.

Laguja (sammaspool? [Küsimärk üleskirjutajalt]). Võetakse männivaiku, natuke sibulat, vaha, ploomirasva, võid, keedetakse segi, pääle määrida.

Villitõbe oli koa küll. See oli ühe viskre moodi, paistetas üles. Kui ta ise ei näind, siis see oli surmavill, suri ära koa. Kui ta ise nägi, pandi küpsed sibulad peale, see võttis ta maha.

Kui süda haige, siis peab toorest sibulast sööma. Putked niitama.

Südamekloppimine. Kui süda klopib, sibulast süüa ja jääb järgi pikapeale.

Külmetus ja nohu. Pool toopi piima ja üks sibul. Piim keema ajada sibulaga ühes. Viinasolks juure panna. Nii soojalt juua, kui võib. See on külmetuse ja nohu vastu väga hea.

Kahepoolseid arstiti näsaniine ja sibulaga. Näsaniinega tehti päält haudumist ja suus hoiti toorest sibula.

Paisete vastu.
Paisete ärakaotamiseks pandi paisele peale pigiga kaetud lapid või jälle küpsesibulat.

Paisetele pandi pigi või küpsesibulat peale.

Kõrvavalu. Kui kõrv valutab ja pilli puhub, sis pandas kõrva ja seotas pealt küpsetatud sibul.

Konnasilmadele pandi piale äädika sees liutatud sibulat.

Kasvjale pandas toomõ kuupõ, tuurõ kala ja sibula segu, miä om ar pest.

Kõhuvalu vasta juvvas soola ja tuha liimt. Süvväs sibulit. Sis viil rüäjauhhõ juvvas kas vii vai viina seeh.

Koeranaelale, paisele pandi peale küpsesibulat.

Köha vastu - sibulaga keedetud piima ja rauareierohu tee.

Verikämm - verine paise, mõnel suur nagu rusikas. Kui puhkeb, ajab verist mäda välja. Ise lõhkeb ja paraneb. Küpsesibulat pandi enne peale, et see peab pehme.

Kui kõht valutab, siis süe sibulat.

Unetuse korral seotakse tükeldatud sibulad rätikuga kaela ümber.

Sibula (Allium cepa L.) vesi (2-3 tükeldatud sibulat lasta öö läbi seista värskes vees) ajab solkmed välja, juues hommikul tühja kõhuga enne sööki. Nii teha 8 päeva.

[Kahepoolsed]
Pahema jala suka kanna sisse panna tuhka ja sellega hautada; küps sibul pääle panna.

[Köha]
Küps sibul ja raudrohutee.

[Köha]
Keeta mett ja sibulaid pooliti niikaua, kuni sibulad on läinud üsna peeneks. Lasta segu läbi linase lapi ja anda haigele 1 tl. seda vedelikku sisse. Kui vedelik saab liiga paks, siis võib vett juure lisada.

Kui puru või odraiva on silmas, saab seda kergesti välja tuua, kui silmale panna tükike toorest sibulat.

Paiseid raviti küpse sibula, seebilapi ja tökati abil.

Paisete puhul on pehmendavaks vahendiks pääle panna tuhas küpsetatud sibulat.

Väike tükike sibulat valutaval hambal pehmendab valu.

Päävalu korral pannakse kompressiks tambitud sibul rätis ja külmavee lappe.

Päävalu puhul pandi sibulat pääle ja seoti rätikuga kõvasti kinni.

Sibula ja soola segu aitas mädanemise, nikastuse, umbekasvanu ja pinnu korral.

Toore sibula nuusutamine kaotab nohu.

Nael sibulaid, veerand naela mett ja pool naela suhkrut keedetakse toobi vee sees kolm tundi. See siirup kurnatakse pudelisse ja võetakse sellest iga päev 4-6 spl. täit sisse köha puhul.

Külmunud kehaosale pannakse sibulat, soola ja linnumett.

Külmunud kehaosad paranevad kaunis kergesti, kui panna neile pääle toorest sibulakaabet.

Köha - sooja piima ja sibulast segamini keeta ja juua.
Oma kust ja viina segamini.

[Soolatüügaste ravi]
Ja teist viisi: sibul pooleks leikada ja nühi (soolatüükaid), nii et märg on, ja siis maha matta, et ükski enne mädanemist ei liiguta.

Paisele pandi küpset sibult, soola ja leva puru, soola ja tüma segu ehk või ja leva puru.

Mesilase nõõlut kohale pandi toorest sibult, tubakaleht ehk hõõruti mudaga.

Köha puhul - sibulapiima.

Paise aeti noaga katki pandi pääle küpset sibult, searasva.

Naisterahva kuuhaiguse arstimine. Kui kuuhaigus kinni, siis pannakse kaelast saadik palava vee tünni ja antakse raudrearohu teed tuliselt juua. Kui see ei aita, siis antakse sibulakoore teed.

Kasuja. Peenikäse' raudnõgõsõ' ar' surbo' (peenöst tampi), kusta' pääle ja lämmistäda perüs tubliste nink pääle köütä. Kui tuu ei avita, sis sibala' võiuga pääle panda, aga nii lämmält, ko vähäge kand. Pandas ka versa (värskeid) kallo sibulediga.

Kusõmine kinni, sis pandas sibulet ja võido, magõhõlt kõtuotsa pääle.

Hia kurgurohi on mesi, kus siis sibulad leotada, nii kaua, kui sii sahvt sibulast vällä tuleb, ja seda siis juua.

Köha vasta soodat ja sibulad keedetud piimale sisse panna ja juua.

Paisete ja koeranaelte vastu on alati küpsetatud sibul, seda pannakse siis paisele, seotakse kinni - see kisub "halva südame" välja.

Kui rinnad haiged - katkileiget sibulaid keedeti piimaga.

Köha. Piima ja sibult keeta. Sain allikast, kus lambapeed sees olid olnd. Kästi tulla uiesti säält jooma, siis kaduda ää. Rauariia rohud.

Kui naisterahvas kuuhaiguse ajal ülejõu rasket asja tõstab ja kuuveri kinni jääb, siis tehku sibulakoore teed ja joogu tuliselt, siis veri hakkab jälle käima.

Kui ninast verd jooseb, siis sibulas katki lõigata ja ninasse panna, ise pikali heita, käed üle pea panna, kohe jääb verejooks seisma.

Kui kõrvad valutavad, pane sibulakoori, elavaid süsi ja kõrvakivi ühe suurema kivi pääle, pane lehter kummuli pääle ja lase seda aulu kõrva.

Valutava kõrva pääle on pantud küpsetatud sibulat ja kummeliõie-kompressi. Kõrva ümbrust on määritud tärpendiniga, piiritusega. Hilisemal ajal on joot tärpentini asemele astunud.

Paiselle tehasse plaasterit linnumagusast, sii kisub hästi. Mõned kunsitavad sedasi, et vajutavad rahaga, siis minnasse kolme tii aru piale ja visati siis raha üle õla ja kis siis selle leiab, sellele lähevad paised külge. Paisetelle on hia küpsesibulad piale panna. Vanasti määriti rattamäärdega, aga sii olli teistmuudi kui nüüdne rattamääre on. Poest sai tuudud ja kui said korda kolm määrida, siis kadusidki ära.

Ummes haigelle küpsesibult ja võileivapuru peale panna. Kah mage pekkliha kisub hästi. Vaiku võib kah panna.

Küpsetatud sibulat tarvitati mitme häda vastu. Kõrva ma tean küll vähem, aga umbeshaige vasta, paise vasta, köha vasta lastele, kui köhisid.
Sibul pandakse soojendamise mõttes, kui ta päälepoole pandas.

Villid. Lõngaeli ja sibulast piale. Mis sõnna veel kõik piale aetakse, rotisitta ja kõik. Viina ei või võtta, vill ei salli.

Paise suenteti ka mitme muu asjaga, et hakaks mädanema, ja kui mäda peale tuli, siis pandi peale, mis mäda välja kiskus, kas küpset sibulad ehk silguleiva, soolaleiva, searasva kild, võileivapuru, pigi ehk hülgerasva.

Koleera, selle haiguse jäust puudus rohi, anti leiget piima ja küpsetud sibulad.

Külmtõbi, kui külmaraputused peale tulivad, siis anti midagi sooja juua, ka toore sibula söömine tegi tervest.

Ussi hammustamine ei mõju iga inimisele ühtviisi. Mõne inimisele aitab sellest, kui valada kust peale ja kusese lapiga kinni siuta ehk küpsetatud sibul panna peale.

Koeranaela haotadi küpse sibulaga, mis palavalt piale pandi.

Koeranaelale pannakse küpsesibulaid piale.

Palanu pääle valõtas rõõska piima. Viil pandas palanu pääle küdsetüt sibulat ja munavalgõt.

Villase viha vastu - keige rohkem nad leotasid külma veega ning siis küpset sibulid pandi pääle.

Vill on nisike äkiline aigus, et pääle surma läheb sinisest vai tuleb kuskil sinine plekk. Villi vasta on sibul, lõngaelivesi ehk saltserivesi.

Villihaiguse vasta keeta segamine piima, sibulat ja hiiresitta ja anda haigele sisse.

Kõigile vihadele pandi sibulat piale.

Arbi tegemine sibulaga. Kui oli kellegil soolatüükad, siis tehti arpi või taba. Iga soolatüüka jäoks võeti kolm sibulat. Need leigati kolmeks tükiks. Iga tükiga vajutati soolatüügast kolm korda. Siis pandi nad niisukesse kohta, kus nad ruttu ära mädaneksid ja kui sibulatükid olid kadunud - ära mädanenud, siis olid ka soolatüükad kadunud. Nii tehti soolatüügastega ja seda nimetati arbiks. Arpi tehti ka leivaga, võttes sibula asemele leiva.

Villi ajal anti hiiresitta ja magusat, leivaastnat loputati ja siis seda vett, ja lõngaeli ja sibulat.

Pistuse sõnad. Lugeda sibula piale ja sibul ära süüa: "Sina pistus torkasid minuda ühe kõrra, mina torkan pistus, sinuda, kaks kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kaks kõrda, mina, pistus, torkan sinuda kolm kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kolm kõrda, mina, pistus, torkasi sinuda neli kõrda." (Nii edasi kuni kümneni.) Sibulat piab sel ajal terava nuaõtsaga torkima.

Kui soolatüvik ajab inimesele näo ehk jala peale, siis tuleb kolm sibulat pooleks lõigata ja poolega soolatüvikut hõõruda, siis iga pool oma poolega puupulgaga kokku; siis tuleb viia need sibulad lauta ning panna sõnniku sisse. Ja kui laudast ära tuled, ei tohi ennem lauda poole vaadata kui toas. Kui sibulad ära mädanevad, on soolatüvik ära kadunud.

Kui kurk õli haige ja kahelpoolised ja rinnad haiged, siis põletati jalaalusi vasta tulist asja ja joodi keeva piima soodaga ja linnumagusaga ja sibulakooreteed ja klopitud muna.

Paisele pandi pääle küpset sibulat ja vööti paise mäda, pandi nartsu pääle ja viidi narts nelja teeristi pääle kivi alla.

Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.

Paise otste peale pandi ka värske või ja leivapuru, see võtab mäda ära. Küpse sibul võtab samuti.

Elitingale sai koprulehed ja linnumagus (mesi) peale määritud ehk punane siidiriie peale pandud ehk mustad pesemata lambavillad ehk toore sibula sahvti.

Umbes valule avidab tuline sibul pääle panna vai muidu kuumas haudu.

Küineviha sisse läks, sii oli raske parandada. Kui sa kuinega kratsid ja kuinealune must on, siis läheb küineviha sisse. Kui ta paistetama hakkas, midagi nad pandsivad pääle, aga mul ei ole meeles enam, sibula või küüslauku, sibulalõiked toorelt. Sibul kiskus seda viha välja siest.

Südamehaiguse vasta on sibul, paned südame kohale toore sibula, lõigud katki, tunned, kas süda kangest klopib.

Kõrva haigusele olid küpsetatud sibula vedeliku tilgad hiad.

[hambavalu] Või jälle toores sibulas peenikeses teha viltse riidelapi sisse ja petrooli piale. Sellega väljastpoolt vajutada, kuni põletama hakkab. Siis heida magama.

Nari vasta aitab punane lõng käerandme peale. Soolatüügast tuleb närida, aga kasvajale tuleb peale panna küpsesibulad.

Köha puhul tuleb toorest sibulat süüa.

Tiisikuse rohi on sibul ja viin, kui tiisikus veel nii sügav pole, et võib viina võtta. Siis võtku pits viina ja sibul peale., siis mingu voodisse, tekk peale. Võib ka sibula läbi masina lasta. Võtta nii enne sööki üks tund aega, siis lamada üks tund aega. Teha nii järjekindlalt. Kahe kuu jooksul saab terveks. Kui mõru on, võib võid või hapupiima peale võtta.

Villihaiguse vastu on siasapp. Villihaigus tuleb külmetamisest ja ehmatamisest. Vill on kolm päeva ja üheksa päeva on kõige viimane. Vill hakkab igale poole. Mis on südamerabavus, just sie äkiline vill. Mina keerutasin ja karjusin kolm päeva. Õde tuleb siia: "Kas saate siasappi."
Nad valasivad minule klaasi sisse juomiseks ja siasapi nahk kõige sapiga rinna piale. Sie tuleb ninda hoida klaasi sies, et ei külmeta.
Rõõsa piim ja sibul kietada, sisse juvva ja sibul tuleb valutava kohta, tuores sibul, ehk kui lüöb raku ja hakkab suurt valu tegema. Mõnel lööb valge raku ja mõni on ka sinine ja mõnel ei löögi, jääb ihu sisse, hakkab valu tegema. Villi sõnad on kua.
Ja viel villile suur

Kopsutiisikusele sibulad ja viina. Sibul lihamasinaga katki, üks naps viina alla ja toorest sibulat piale. Enne süüki üks tund aega. Siis tunniks voodisse, tekk üle pia. Sii aitab kindlast.

Vanasti ei tuntud niisuguseid arstimeid nagu praegu. Siis arstiti haigusi koduselt valmistatud rohtudega. Nii kasutati roosi arstimiseks haput leivatainast, millesse segati peenikeseks tambitud sibulaid. Roosi koht määriti enne rasvaga ja siis pandi rohi peale. Kõik see aga pidi hoitama hästi soojas ja siis pidi ka roos ära kaduma.

Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.

Paisetele oli peale pandud savi ja küpsetatud sibulat.

Paisete peale pannakse sibulat ja paiselehte ja kui paise on juba katki, siis pannakse tõrva peale, see võtab paistetuse ära ja kisub ka mäda välja.

Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.

Rüüss om sääne haigus midä õga ineminõ om ar põdõnu, kel vähestki ello, ikä om olnu. Ja rüüsüle kui kurälõ haigusõlõ om pallo ruuhi ka. Vana inemisõ kannahasõ ja joova kõkõ mõroba roho hindäle rüüsü vastulitsõst.
Kõdrapipõr pandas viina vai ka taari sisse, aetas kuumast. Siis tuud juvvas, ku rüüss kurguh kibises. Tuuga jäi mõnikõrd maaha ka. Viil sei vanõba inemisõ rüüsu aigu tuurid kuuslauku ja sibulit.
Pareba roho, midä kergeb oll juvva ja suust olõ-õs ni halva, noid anti latselõ ja helikubilõ haigilõ. Nigu keedet rõõskpiim sibuldõga ja lambarasvaga. Kel oll, pand viil mett ka rõõsapiimä mano. Tuud siis juudi nii kuumalt, ku suu kand. Perästpoolõ naati terbendiini ka kuuma piimäga juuma. Süüdi küdsetüisi sibulit, ka noist arvati abi saavat. Siis teti viil vabarnavarrõ tsaiji, juudi ka nii kuumalt, ku vähästki võidi. Siis palotõdi sukkrit ja keedeti viinaga segi. Ja mett keedeti viinaga segi tuud valõti kogoni väikeisile latsilõ luidsa otsaga suuhõ. Rüüsütämisõ aigu suitsudõdi paksu sinist papõrd ja kuivi nõgõsõ varsi. Täõks tuugi pidi ka avitama.

Piavalu. Sibulad siduda rätikuga pähe - sie võtab piavalu ära.

Villihaigus. Küpsesibulad pandi piale.

Paisete puhul pandi küpsetatud sibulat peale ja kobra- ehk paiselehti ning teelehti.

Kuidas raviti kasvajat?
Kasvajatele pandi peale haputkoort.
Kasvajad lõigati ära ja pandi küpsetatud sibulat peale.

[Kuidas raviti paiseid?] Paisetele pandi küpsetatud sibulat peale ja soola tõrvaga segisegatuna. Paiseid raviti jooksvas vees ja käidi suplemas. Paiseid raviti sooja lehma sõnnikuga.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat või võileivapuru.

Paisete puhul asetati paise peale küpsetatud sibul.

Päältmäärimine ja kompressid.
Küpse sibul andis jälle sooja, see panti rohkem kõrvaaugu sisse, kõrvatüi pääl, ja tilgutati seda mahla kõrvasse. Inimesed hakkasid niisamma, üks tegi ees, sai kergendust, teine sai tääda, hakkas järgi tegima.

Odraivast. - Sii on koeranael, seuke paise moodi, aga vähem, mädäpää tuleb otsa. Selle vasta on sibulas, sibulas küpseta ära paja all, pane soojalt pääle, mässi kinni. Küpse sibulas on kõige parem koeranaelarohe ja muud rohtu mina ei tää.

Sügelemine.
Haige koht sügeleb, kratsib ja küüneviha läks sisse. Keedetud, küpsetatud sibult pandi peale, ka paisele ja koeranaelale.

Kummeliteed, sooja piima, sibulat sisse lõigata, raudriiarohud teeks teha. Seda joodi, kui köha oli, kui rinnad haiged olid.

Küpsesibul hautab paise rutem lahti.

Silmahaiguste raviks tarvitati toorest katki taotud sibulat, hallikaid meie ümbruskonnas ei olnud, kus oleks võidud saada tervendavat vett.

Silmade punetuse ja valu vastu silmades aitab hea eduga söögisibula ekstrakt (toore söögisibula ekstrakt).

Kui käe sees nari oli, siis seoti punane lõng ümmer käe. Sammaspoole peale määriti aknahigi ja pandi tassi peale üsna valge paber, süüdati põlema, mis sest järele jäi, pandi sammaspooli peale. Sooleusside vastu süüakse sibulat.

Vere sulgemiseks ämblikuvõrk, pannakse paks kord ämblikuvõrku haava peale ja riidega kõvaste kinni siduda. Ehmatuse vastu on suhkruvesi rohuks, kui seda kohe ehmatuse peale võtta, siis haigeks ei jäe. Liigliha kautakse põrgukiviga. Umbehaige peale on sibulas rohuks. Kui sõrmed vastavad, siis aknahigiga kasta.

Villirohi oli küpse sibulas, kohe tõmbab valu tagasi.

Iga mädavistra peale on küpse sibulas hea.

Üks naene, kes Tartus täitsa kurdiks oli jäänud, see sidunud omale rätiga küpsetatud sibula vastu kõrva ja siis saanud ta jälle kuulmise tagasi. Kuulsin 1917. a.

Küpsetatud sibul rätiga vastu kõrva seotult kiskuvat mäda kõrvast välja.

Kui olid valud rinnus, siis öeldi: rinnad on haiged. Keedeti mett piimaga ja küpsetati sibulat. Veel keedeti lõhmuseõie teed.

Kõhu korrashoiuks joodi lagritsaleotise vett, söödi sibulat võileivaga - mis pidi ka söögiisu andma. Tarvitati ka apteegist ostetud „kõhuvalutilkasid“.

Laiuss sisikonnas oli kellegil mehel olnud ja seda võidud ka väljastpoolt katsudes tunda. See olnud temal naba lähidal keras koos ja väljastpoolt katsudes tundunud, nagu oleks seal kivitükk, mis liigutab.
Närivat valu tunnud mees enamiste siis, kui õhtul magama heitnud, süda hakanud pööritama, nagu peaks ta oksendama.
Sellele mehele oli keegi õpetanud, et peab õhtul enne magama heitmist heeringat ja sibulat ilma leivata sööma, aga siis teisel hommikul supilusikatäis „santaalõli“ sisse võtma, siis laiussist lahti saab.
Mees oli ka sarnatselt toiminud ja siis hakanud paeluss temast tagumiku (pärasoole) kaudu välja tulema.
/---/

Umbhaigele pannakse peale seaploomi või küpsetatud sibulat.

Külmetusele on hea juua sibulaga keedetud piima, millele on pisut magedat võid sisse pandud. See on eriti hea kurgule.

Maksa-sapihaiguste korral juua sibulavett.

Paisetele pandi peale sibulat.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat ehk teelehte ehk mett. Aitas ka tangupuder võiga peale panna.

Mesilane nõelunu on, külma maamullaga kangesti hõeruti, siis siuti kinni, et päike pääle ei paista, siis ei pasteta üles. Küpsetati sibul pliidi all ära ja siuti sinna pääl, või soolast pekiliha, mis käepärast olli. Kuulatasid üksteisest, kellest üks abi sai, seda proovis teine omakorda. Hõeruda mullaga, ku see nõel katti läheb, siis ei paisteta änam, nõel ajava paistetama.

Verikamm on suur paise, kasvaja, punane, ümmargune. Nüid arstid lõikavad lõhki, enne hautati, liha panti pääl ja küpse sibul ja rattamääre panti paksult pääl ja mässiti kinni, paar päeva sedaviisi ja on terve. Elimahlased küpsed sibulad pääle, soe hautab. Saunas käid, keresega ahjud on, vaatad sääl ühe kivi ära, kuidas ta just on, siis võtad, pitsitad alumise küllega 3 korda seda aiget kohta, palud omal tervist ja loed „meie isa“ palve ära, sis paned selle kivi just nõnda tagasi selle koha pääl, kus ta enne olli, ja (paise) kaub ära.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat või kummelikompress või palavat rasvaputru.

Südamehaiguste korral süüa sibulat ja juua võisoolvett. See teeb südame tugevamaks.

Kui pärast sünnitust ettevaatamatu söömise tagajärjel kõht kinni ja ajab üles, siis võtta punase koorega sibulaid, koorida need, keeta sibulavett. Seda vett haigele juua anda - kohe annab tagasi.

Rinnad haiged. Kurk õli kurk, sie õli ikke üläväl pual, aga kui õlid rinnad haiged, siis õli rindust valus kaa. Hingasid, siis rinnad vingusivad köhimisega, nagu õles äkkäga tõmmand. Köhä õli kaa siis nagu tõrre põhjast ja valus õli köhida rindus.
Seda samamuadi arstiti kui köhägi. Tulist juua ja tärgändeli äuru ja. Siis tehti lies vai pliita all tuha sies sibul küpsäst ja süädi seda. Piima sisse pandi terakene süämäsuada vai siis tuarest muna. Linnumagusa anti. Nied siis pidivad tegema rinnad pehmest.

Koeranaelad, seuksed kasvajad ja paised, nende vasta on rattamääre ja küpse sibul soojalt pääle panna, kinni mässida.

Paisetele pandi küpsetatud sibulat peale.

Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat.

Sibulakoortest keedetud tee on hea kõrgvererõhu vastu. Iga päev üks teeklaas ära juua.

Koeranaela (paiset) raviti küpse sibula pealepanekuga.

Köha.
Kui oli köha, selle vastu tehti sibulakoore ja raudrohu teed. Keedeti piima 1 kl, piima peale pandi pool teelusikatäit söögisoodat sisse, joodi kuumalt. Kuuma piimale pandi linnumagusat sisse ja joodi kuumalt. Siis veel 2 liitri keedetud vette pandi 2 teelusikatäit söögisoodat, vatitekki all hingati kuuma auru sisse.
Sibul hõõruti suhkruga, lasti seista, seni kui mahl välja tuli, siis võeti seda mahla. Niisugune oli kodune ravi.
Kuuma piima, sooda- ja sibularavi tarvitatakse tänapäev.

Mädavistrikud.
Kraabitud kohale lõi vistrekud. Neid mädavistrikuid ööldi, et küünevihad on sees.
Mädavistrikud raveti: linaseemne keedis ja küpsetand sibulalõik pandi linase lapige peale ja seoti kinni. Ka teeleht, meil kutsuti teetitte leht, pandi peale.
Nimetatud ravi keskus mäda välja ja vähendas paistetus ja palaviku.
Teelehte tarvitakse tänapäev.

Lõi jala ehk kää peale sinise raku, küpsetati sibulaid peale ja see aitas.

„Konnasilma“ rohutamine.
Kõige lihtsam „konnasilma“ rohi on sibul ja äädikaga. Väiksed seemnest kasvatatud sibulad. (Rahvatarkus)

Paisele pandi talve küpse sibulast peale. Sibulas palava tuha sisse ja paisele piale, see piab aitama parandada.

Kurguhaigused.
Kurguhaiguste ja kõrvade kumisemise puhul pandi sibulalõigud kõrva ja sibulalõikudest mähised ümber kaela.

Unepuuduse puhul pandi sibulalõigud ninasse. Rahustas.

Vill.
Jutustaja ema pani villi peale küpse sibulat, lõikas villi katki. Paranes.

Kõrvahaige.
Sibulatilgad lasta kõrva. Haigele kohale panna sibulamahla leotatud lapid 2 korda päevas.

Kael haige.
Küpsetatud sibul panna kaelale ja soojalt kinni sidutada.

Villirakk. Hernepuru pandi peale. Suus näriti herned katki. See oli esimene villirohi. Toored herned ja küpse sibul näriti peeneks ja pandi peale. Suulima läheb ka sisse.

Vill. Süda hakkab valutama, ei või kuidagi olla. Rõõska piima keedeti sibulaga. See aitas ja haige jäi kohe vagasemaks. Püssirohtu (peenike kui jahu) võeti sisse. Saadi apteegist. Lätakad, väikesed neljakandilised tükid olid pulbriks tehtud. Kolmekandilise nõela otsast anti leiba 3 korda 3 suutäit. Ma tundsin seda inimest. Tal oli südamevill. See inimene jäi elusse. Ma olin siis laps. Minu ema tegi terveks. Ruttu pidi abi leidma, ei kannatanud mitte tundigi. Selg ja sõrmeküüned läksid siis siniseks, kui ära suri. Viina ei tohi juua, kel oli vill, umbekasvaja või haavad. Lendavat kulda anti sisse, kui südamevill oli. Lendav kuld on kuldpaber nagu kile.

Köha vastu söödi sibulat või küüslauku. Kuumale telliskivile tilgutati tärpentiini, võeti rätik üle pea ja hingati kuuma tärpentiiniauru sisse. Ka padjale tilgutati tärpentiini, et magades seda sisse hingata.

Villirakk oli sinine rakk, pandi kuuma sibulat peale.

Laiuss. Söödi sibulat, soolast heeringat ja musta leiba. See pidi laiussi välja ajama.

Kõhuvalu. Kõhule pandi soojad kompressid peale ja joodi sooja piima. Söödi toorest sibulat.

Peavalu. Hapukapsad pandi rätiku sisse ja pandi pea peale. Lapp kasteti äädikavette ja pandi pea peale. Suured sibulad lõigati ratasteks ja pandi pea peale.

Kui kuuriided jäid kinni, siis võeti sisse sibulakoore teed. Ma ise võtsin seda ja see aitas.

Oksendamine. Söödi sibulat.

Kõhuvalu vastu söödi sibulat.

Südamehaigus. Meie elasime üksipäini metsa sees. Minu emal oli rohuks lepakoor, tina ja sibul. Meestel olid tinanööbid pükste ees. Tinanööp oli pehme. Lepapulk toodi metsast, võeti hall koor pealt ära ja roheline kaabe tõugati peeneks. Seda tarvitas ema kuivalt ja toorelt. Ema võttis siis, kui süda jäi haigeks. See aitas kohe. Ema jäänud kord heinamaal haigeks. Pulk pandi suhu, muidu enam ei võtnud rohtu. Ühe püksinööbi küljest said tina ja lepakaabet said lepapulga küljest. Ka sibulat võttis südamehaiguse vastu.

Kõhuvalu vastu on sibul. Vanaema laskis soru pahema jala susskinga ja jõi ära. 3 korda rüüpas susskingast.

Viha. Kui kusagilt oli katki, kui paranema hakkas, siis hakkas sügelema, siis kriipisid, ümber lõi vistrikud, neid vistrikuid kutsuti küünevihad. Neid raviti, pandi küpsetatud sibulatükk peale ehk soolaleiva puru, näriti soolleib ja sool segamini, pandi vistrikule peale, seoti linase räbalaga kinni.

Vill. Vill lõi varba ehk sõrme. Valutas, punetas ja oli ka sinine. Vill tekkis ehmatusest.
Raviti ainult küpse sibulaga, pandi haige koha peale küpse sibul ja seoti räbalaga kinni.

Konnasilmade rohi.
Värsked sibulad lõigatakse keskelt pooleks ja pannakse äädika piiritusse kuueks tunniks likku. Õhtul enne magamaminekut pannakse üks sibulapool konnasilmale ja köidetakse linase lapiga kinni. Teisel hommikul on konnasilm nõnda pehme, et võib ära kaapida. Sibulate asemel võib tarvitada ka leiba.

Sibul segada meega, panna paisele peale, on kiskunud paise jooksma.

Sibul lõigata peeneks, panna suhkur pääle, seista 1-2 tundi, sealt imbunud leem anda lastel 1 lusikatäis 3 korda päev köharohuks.

Toorest sibulat pidanu sööma, kui kramp jalgadesse käivat, siis jäänu ära.

Sibul hoiab kõhu pehme ja edendab seedimist.

Piima sees keedetu [sibul] (varahommikul tühja kõhuga ja õhtu, kumbgi kord 1-2 toopi) ajab kõhuussid välja,

Kõhuvalu vastu ka hea [sibul].

Vanast tarvitadu sibulat mao, soolte tegevuse elustamiseks,

Kes sibulat tarvitanu, ei tunnud soonde lupjamist ega vererõhu haigust.

Konnasilma rohi.
Värske sibul lõigatakse keskelt pooleks ja pantas äädikapiiretuse sisse 6 tunniks likku, enne magama minemist pannakse 1 sibulapool konnasilma peale, köidetakse linase lapiga kinni, teisel hommingul olla konnasilm nii pehme, et võib ära kaapi, sibula asemel võib ka leiba tarvitada.

Harilik sibul ehk küüslaug hakitaks peeneks, pannakse lapiga konnasilma peale, aga enne iga rohu ajal tuleb konnasilma soojas vees leotada.

Kui oli paise, siis pandi küpse sibul peale.

Kui oli paise, siis pandi küpse sibul peale.

Sibulast sai peale panna, küpse sibulast, kui koeranael oli.

[Konnasilm.] Äädika sees leotasime sibulast [ - peale panna].

Lendva. Kange valu oli ja ajas külmetama. Lõngaõlivett anti ja toorest sibulat.

[Roos (eliting).] Toorest sibulat ka pandi peale, kui haigus kauaks jäi ja mädanik lõi sisse.

Konnasilmad. Sibul leotada äädikas ja panna peale. Olen ise teinud.

Villirakk läheb siniseks. Söödi toorest sibulat ja ka küpsetatud sibulat. Sibul on mürgivastane rohi. Küpsesibulat pandi peale.

Paised. Minu ema pani küpsesibulat ja kartulikaabet peale.

Laiuss. Tema hävitamiseks tuleb suur sibul heeringaga ära süüa ja üks nael kõrvitsaseemneid, see hävitas ussi.

Umbekasvaja.
Enne valutab, tursub ja punetab, hiljem on valge laik naha all, see on mäda. Haigus algas torkest, muljumisest.
Ravi: tuletikuga põletati nõelaots, viina sisse kasteti vatitopp, puhastati haige koht ja torgati nõelaga auk ja lasti mäda välja.
Puusüte sees küpsetatud sibulatükid peale panna ja kinni siduda, siis veel leib koorega segi näritud, seda kutsuti leivapuruks.

Vill.
Vill oli äkiline sisemine haigus, mida ei tuntud, nimetati vill. Kui inimene suri, läks pea ühelt poolt siniseks.
Raviks tarvitati küpse sibul keedetud piimaga. Valutava koha peale pandi viinakompress. Toores sibul tambiti katki, pandi kahe marli vahele ja pandi haige koha peale.

Paised.
Paised olid mitme liiki: mädapaised ja veripaised. Ühed olid väiksed punased ja mädapead otsas ja väga valusad. Ühed olid suured sinised ja pekergused.
Ravi - paisele pandi peale tuha sees küpsetatud sibulat ja seoti kinni. Siis veel värsked teelehed puhtalt kinni seotud, soolast sealiha.

Köömned ja sibulad segi keeta, aidand südamele.

Pärasooleusside vastu pritsiti sibulavett.

Paised. Sibul soendati pehmeks ja pandi peale. Linnumett ja rukkijahu tambiti segamini, tehti plaaster. Seoti lapiga peale. See pidi puhastama. Ema rääkis, et tema ema toonud metsast kohe toobriga mett. Venevere metsast toonud.

Silmahaigus.
Silmade punetus ja pisaratevool tekkis kergesti suitsuste ruumide tõttu. Sel juhul määriti silmi salviga, mis valmistati peeneks hõõrutud sibulast ja keedetud munakollasest. Kolmandat lisatavat ainet jutustaja ei mäletanud.

Kui koht hakkas vahest valutama, täüdüs süüä höäst sibulast ja täüdüs heeruda kohtu ja olla koveras kussagi, siis sie läks vahest möede ka.

Sibulatükkü küpsendeti ka ja pandi siis raasukane tobiga korvasse. Rätt pandi ka pähä, et korvad soojad olisid.

Kui söämest pahaks lähteb ja oksele ajab, siis avitab, kui sibulast ja magusa närid.

Vill. Rõõsa piima sisse pandi tinapaberit teepakkide ümbert ja sibulat ja piim lasti keema minna. See aitab. Mees sai kohe terveks.

Kõõm. Sibulamahl võtab kõõma ära.

Lendva. Söödi sibulat ja lakuti pahemat pihupesa ristakuti ühtepidi ja teispidi.

Paeluss. Söödi sibulat ja heeringat, siis tuli välja.

Maohaavad. Tules küpsetatud sibulat süüa.

Hambavalu puhul pandi toorest sibulat haigele hambale peale.

Paelussi aeti välja küüslaugu, sibula ja kadakamarjade söömisega tühja kõhu peale.

Paiseid raviti vanal ajal küpsetatud sibulaga. Siis veel aeti sulaks okaspuu tõrv ja pandi peale linase lapiga.

Vill pidi tulema suurest ehmatusest. Seespidist villi nimetati rahvakeeles „südamevill“. Villi tunnus oli järgmine. Nahale tekkis õhuke sinakalt läbipaistev väike puhutis, mille sees oli vesi. Raviti toore sibula mahlaga, pandi peale. Kuid sisemise villi ravi tarvis söödi toorest sibulat ja joodi palderjaniteed.

Suurematele anti sibulahautist meega.

Nohu korral kästi külma vett ninasse tõmmata, sibulat või küüslauku nuusutada.

Koeranaelale pandi küpse sibulat peale, see kiskus lahti.

Paised.
Kui tekkis kuhugile paise, siis võeti sibul, kooriti ja küpsetati ära. See küpsetatud sibul pandi paisele pääle. Seda tehti nii kaua, kuni paise „ää puhkes“, mäda välja jooksis. Siis pandi tavaline haavaplaaster [vaata nr 16].

Kasvajale pandi peale küpsetatud sibulat.

Koeranaelad on väga valusad. Tekkisid sinna kohta, kus riietusese hõõrus. Kõige rohkem oli neid meeste kaeltel. Taheti musta pead välja pigistada, pandi küpsetatud sibulat peale.

Ka paisetele pandi küpsetatud sibulat peale.

Kuuma küpsetatud sibulat pandi paisele peale, et mädaneks rutem mäda sisse.

Pinnu arstimine.
/---/ Kui pind läks nii sügavale, et seda kätte ei saanud, siis kui ta juba valutama hakkas, pandi haige koha peale kas küpsetatud tuline sibulatükk ehk rukileiva tainast, mis hästi hapnend oli, millele juurde segati mett ja soolast võid, seoti hoolega kinni ja hoiti nii kaua, kui haige koht tõmbas valgeks ja pehmeks, siis torgati peenikene nõel selle koha pealt nahast läbi ja leigati terava nuaga altpoolt nõela valge naha tükk ära, aga hästi ettevaatlikult, et nuga veresse ei puutunud. Siis pigistati mäda ja pind välja. Peale selle pandi haige koha peale õhukene soolase seapeki tükk ehk soolast võid ja paari päeva pärast oli haige koht terve.

Kui nohu oli, siis lasti sibulaauru ninase. Sibulas keedeti piima sees ära, seda auru lasti ninase.

Kui mõni seuke kasvaja tuli, siis küpsetati sibulast peale ja viinalapp ka pandi.

Kui lapsi hoida külgehakkavate haiguste eest, siis esimene nõu, et lapsed peavad sibulat sööma, kas küpsetatult või toorelt. Sibul tahab liivast ja niisket mulda.

Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

Pist. Taskunoapõsega vajutati haiget kohta. Toorest sibulat söödi.

Läkaköha. Sibulateed ja ristikheina õie teed joodi. Minu oma pojale aitas. Äkki ei tohi ära jääda, vaid pikkamisi, muidu mõjub kopsudesse.

Oksendamine. Kooritud toores sibul pandi mõlemasse kaenlaauku. Minu oma lapsel aitas.

Kõhuvalu. Sibulat söödi.

[Peavalu] Toorest sibulat pandi peale.

Külmunud kohta hõõruti sibulaga.

Hääle kähisemine. Küpsesibulat söödi.

Kui lapsel olid solkmed, küpsetati sibul kõige koorega süte peal ja anti lapsele süüa.

Küüslauk, sibul, mesi (ja veel üks rohi) - vähi vastu.

Palavik - üks mees ütles, et söövad ikka aspiriini. Söö parem sibulast nii palju, et ots märjaks läheb, pole miskit aspiriini vaja.

Kui kõrvad valutasid, siis küpsetati vanasti sibul pliita all, pandi puhas lapp ümber ja pigistati mahl kõrva.

[Paised.]
Küpse sibulad. Toorest sibulat taoti ja pandi peale.

[Köha arstimine.]
Küpsetasivad sibolad. Sõivad küpse sibolad. Tagusivad küpse sibola pehmeks, panivad marli sisse, pigistasivad küpse sibola sokki. Seda sokki jootsivad lastele.

Küpse sibola sokk on hea kuklussihaiguse vasta. Mööda läinud aastal lapsed põdesivad kuklussihaigust, inimesed jootsid lastele küpse sibola sokki, lapsed saivad terveks. /---/

Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.
/---/ Küpsetatud sibul on hea umbmädanikule peale panna tuliselt, kisub mäda välja.

[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.]
Küpsetatud sibula sahvti antakse segatult meega veikestele lastele krampide korral.

[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.] Kui on süda paha ehk valutab kõht ehk kui on südamevill, talupoegadel oli enne ikka kõige esimene rohi süüa toorest sibulat.

[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.] Söögiisu puudusel söödi sibulaid ja kui ei olnud liha ehk kala käepärast, siis söödi ka ikkagi sibulaid.

Küpse sibul vere lupjumise, paise ja muu rohi.

Oli paise vasakul puusal - suur ja vihane - ütles: „Võta sibul, küpseta ära ja pane paisele pääle nii kuumalt, kui saad. Siis mälu suus tükk leiba soolaga ja kata sibul selle pudruga. Siis võta lapp ja määri selle ääred sula kuusevaiguga, et jääks terve koha peale kinni ümberringi.“ Ja ime: teine päev oli lapialune mäda täis koos paisesüdamega. Siis tuli see ära visata tulde ja uus puhas lapp pääle. Ütles, et kui on suiaeg, siis pane lapi alla kas teeleht või paiseleht. Ja pole minul enam eluaeg paiseid olnud, kuigi teistel neid ravida tuli, velskrina Siberis tegutsedes.

Haigele hambale pannakse ka tuha sees küpsetatud sibulat peale.

Kui pea pillata tahab, siis süüa toorest sibulat. Tean, et kolm inimest on terveks saanud.

Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.

Umbeshaige.
Lapsed õues joostes said jala natuke katki, mustus läks sisse, väike haav kasvas kinni. Mustus jäi sisse, hakkas mädanema, haige koha ümber lõi palavikupunetuse, siis öeldi umbeshaige. Siis olid rohuks - keskkoha peale küpse sibul ehk leib-sool-või suus nämmuks näritud, see pandi keskkohta, kust mustus sisse oli läind, aga ümberringi pandi teelehti ehk kaalikalehti, paiselehti. Lehed võtsid palaviku ära, jalg ruiti lappidega kinni. Paar korda päevas vahetati ravimeid, nii paranes ruttu.

Umbe.
Siapekki. Hautet sibulet ja võilevä pudru.
Ka paisele hautatud sibuld ja võilevä pudru.

Tiisikust arstiti tõrvatossuga ja aaloeviiga. Aloe, mesi ja sibul - paned kõik topsi, lased haududa ja siis võtad.

Köha.
Köha vastu sibulemahla. Sibul ärä keeta või kütsäte, ma esi ei oli tennu, aga ma ole kuulu, emä käest ma ole kuulu.

Paise.
Paise pääle pandi sibult. Kütsatit ärä ja koore siist vällä ja panet marle sisse või rõõva pääle ja sellege mähit kinni, kige parem rohi.

Umbeshaigust arstisivad nii:
Võtsivad toore sibula, koorisivad ta ära, lõikasivad ta nartsu peal katki, siis tagusivad ta haambriga puruks ja panivad sellesama nartsuga umbele peale. Sibul võttis valu ära ja kiskus umbe lahti.

Umbeshaigust arstisivad nii:
Panti ka palavad küpsesibulad peale. See ka aitas.

Roosile tuleb peale panna küpse sibulast, hapu leivapuru soolaga.

Toores sibul tuleb puruks litsuda ja mahl soolatüügastele peale panna.

Köha vastu.
Sibulas tuhas, sabatill, küpseta vähe.

Paisele pandi soe küpsetatud sibul, et mäda välja tuleks.

Kui minu emal oli valu südame juures, siis võttis kampriraasukese, tampis peenikeses ja võttis sisse sibulaga.

Ehmatusvill tuli vihastamisest. Villirohi on küpse sibul ja mesi.

Sibulakuored jälle on köharohi. Panen kruusi sisse, kieva viega tõmmab natuke. Juon seda, köha läheb müöda.

Südä hakkas väristäma, võttasin sibula. Sie õli minu rohi.

Küpsesibulat pandi paisetele peale.

Köha vasta: keeta sibulavett või männikasve.

Nariks ööldi, kui kääranne üles-alla liigutamisel ragises ja valu oli. Randme ümmer siuti kastanimune villase rätikuga, hoiti soojas. Kui kastanimune ei old, määriti lapp paksu hapukoorega ja soojalt ümmer käärandme, lasti olla mitu pääva. Mõni pani ka küpsesibulast soojalt piale.

Kui sõrm „umbes haige“ oli, paistus punane ega sinine ei old, traadi ots või tikraoks torkas, siis pandi küpse sibulast soojalt piale, siuti lapiga kinni, lasti seista, kuni ju valge mäda näha oli. Mäda turgati nõelaga lahti ja siis pandi veel uus küpse sibulas piale. See pidi haavamäda välja kiskuma. Küpsetati sibulast ennast, mitte võrseid. Haava hoiti mustuse eest: katkise sõrmega ei tohtind toidunõusid ega pesu pesta, üldiselt pidi haav kuivas olema. Õlut ega viina ei tohtind tarvitada: need pidid haava hukka ajama.

Kui kõrv valutab, tuleb peenestatud toores sibul kõrva ja kõrva ümber panna ja siis kõrv kinni siduda, vähendab valu.

Kui inimesel kahtlustati, et tal on paeluss, siis kästi haigel süüa hästi palju küüslauku, sibulat ja soolast heeringat, et see ajaks siis ussi seest välja. Kui uss välja tuli peaga, siis tuli see kõik kindlasti ära põletada.

Sibul küpsetati pliidi all kuumas tuhas ja neid sibulalõike asetati mädanevatele kohtadele, eriti siis, kui sõrm „umbes“ haige oli (mädanes). Sibulalõigud pandi lapi abil sõrmele ümber. Vähendas põletikku ja valu ning kiskus mäda nagu välja. Soovitati paar korda päevas sibulalõike vahetada.

Paelussi sai inimese kehast välja ajada, kui tuli terve heeringas ära süüa koos suure hulga sibulatega. Aga peale ei tohtinud juua. Paeluss tuli siis koos peaga välja. Paelussi ei tohtinud mitte kuhugi aeda ega sõnnikusse visata, vaid hävitamise mõttes tules ära põletada. („Paeluss ei sure mitte tappeski ära.“)

Kui sõrm oli „umbes“ haige (sõrm mädanes), siis pandi pliidi all sütel kuumas tuhas küpsetatud sibulalõigud peale koos lapiga. Vähendas valu ja põletikku, tõmbas palaviku välja.

Kuumas tuhas hautatud sibul „harutati lahti“ ja asetati „umbes“ haige koha peale, tavaliselt tikkusid sõrmed „umbes“ haigeks minema. Juba kolmandal päeval tõmbas sibul mäda nähtavale. Sibul pehmendas valu ja kiskus kiiremini mäda välja.
„Umbes“ haige koha peale pandi ka soolane pekitükk. Aitas samasuguselt ravida nagu hautatud sibulgi.

Kui sõrm oli „umbeshaige“, tuli peale panna tuhas hautatud sibulat, siis lapp ümber. Vähendas valu, tõmbas kiiremini mäda välja. Päevas siduda 1-2 korda.
„Umbeshaiget“ kohta raviti ka soolase pekitükiga, mille ravi toime oli samasugune kui hautatud sibulalgi – kiirendas paranemist, vähendas põletikku.

Umbeaetud sõrmele ja nii edasi hautati sibulat.

Kui mõni mädanik, haav oli või sellist, siis raudrohi hõõruti katki ja pandi siis seda peale. Haavade ja paisete peale pandi teelehti ja kaalilehti. Need kiskusid haava puhtaks.
Sibulad hautati ära ja pandi peale.

Nohu korral nuusutati sibulat ja tõmmati hästi sooja vett ninasse.

Rahvakeeles paelussi (pantvorm) aeti välja sibula ja heeringa söömisega.

Mesilasehammustuse vastu võta sibulalauk ladvast, hõõru see mitu korda tugevalt nõela koha peale, hoia seda lauku peal kas viis või kümme minutit ja kui ära kuivab, siis veel, ei lähegi paistesse.

Praetud sibulat pandi paisete peale.

Koeranaelale pandi küpsetatud sibulat ja rasvakelmet, mis puhastas ja hoidis pehme teist. Ka paisel ikka seesama rohi.

Nohu ravimiseks tõmmati külma vett või pandi sibulat (küüslauku) ninna. Aitab ainult siis, kui nohu on algamas. Tehti ka kuumi jalavanne.

Umbet arstiti sibulaga (seoti nartsuga haige koha ümber, et sibul haiguse „välja kisuks“.

Mul lõi roos kõrva ja tead, kui ma karjusin, ja kõik asjad pandi peale ja mõtle, mul ei aidanud. Ja üks ütles, et kas te mett ja sibulat olete peale pannud. Pandi peale ja hakkas mul valu vähemaks jääma ja saigi terveks.

Roosi ei tohtivat lõigata. Minul oli tütrel, käisin katsikul ja rääkis, et temal roos rinnas. Arst tahtnud lõigata, aga ma ütlesin, et ära lase. Panin sibula ahju küpsema ja sinna rinna peale ja niimoodi hoidsin tükk aega, järgmise päevani. Siis pidi arsti juurde minema. See arst oli siis ütelnud: siin pole enam lõigata midagi, mäda juba jooksnud mulinal välja. Pandud rohtu sisse ja haav seotud kinni ja paranenudki ära niimoodi.
Ära lõigata rinnaroosi ei tohi.

Ja mis köhale on hea - sibulakoore tee, kuum vesi peale panna ja natukene lehti, nii et ta kollaseks läheb. Võtan mõne lonksu päevas, kui köha on. Aitab.

Sibulat pandi, kui paise oli, küps sibul, umbhaige või mädanemas, sinna peale.

Sibulapiima pandi. Keema, sibulatükid sisse, lasti keeda ja meega magusaks. Kui kurk haige ja köha on, teeb kohe terveks.

Kuumas tuhas küpsetatud sibul pandi haavale ja konnasilmale peale.

Mesi ja sibul oli meie peres kurgurohi. Sibulamahl meega hõõrutud.

Kui kurk haige oli, siis ema tegi kuuma piima sibula ehk meega.

Konnasilmad.
Konnasilmi raviti äädika ja sibulaga. Sibulas leigati pooleks ning pandi äädika sisse likku 24 tunniks. Siis pandi äädika sees leos olnud sibul haigele konnasilmale peale ning linuse riide lapp ümber. Nii kaua peeti äädika sees leos olnud sibul haigel konnasilmal peal, kuni see ära kuivis ja kadus.

Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima sisse pandud või ja sibulaga.

/---/ Kui oli paise või koeranael, siis pandi tuha sees hautatud sibulat peale, pärast, enne lõplikku tervenemist, veel soolast pekki peale, siis paranes.

Umbeshaigele kohale asetati ka kuumas tuhas küpsetatud sibulalõik peale. Seoti kinni siis lapiga. Paar korda vahetati päeva jooksul.

Kui oli mädanev umbeshaige, siis tarvitati raviks hautatud sibulat. Selleks pandi toores koorega kaetud sibul pliidi alla kuuma tuha sisse, kus sibul haudus pehmeks. Sibulal võeti koor ümbert ära ja puhtad lõigud pandi umbeshaige kohale peale. Nii mitu korda päevas. Valu vähendas, mädanik möödus kiiremini, soodustas paranemist.

Paeluss tuli mõnikord välja, kui inimene sõi hulga sibulat või küüslauku. Tuli aga kontrollida siis, et kas paelussi pea ka tuli välja. Kui tuli ilma peata, võis karta uue kasvamist. Paeluss peaga tuli ära põletada.

Umbeshaigele kohale pandi ka sibulat peale, mis oli kuumas tuhas ära hautatud. Koorega sibul hautati pehmeks, alles siis võeti koor ära ja puhtad sibulalõigud pandi riidelapiga peale. Oli kohe tunda, et sibul „tõmbab“. Valutuksumine kadus vähemaks ja mäda sai kiiremini valmis ja „umbes koht“ paranes kiiremini. Kasvõi 2 korda päevas vahetati uut sibulat mädaneva koha peal.

Täiskasvanutel soovitati kõhuvalu puhul süüa sibulat ja küüslauku, see aitas valu eemale peletada.

Rohke sibulatarvitamisega on isegi paeluss välja aetud.

Kui varvas või sõrm mädanes, öeldi, et on umbeshaige. Kiiremaks paranemiseks tehti hautatud sibulat. Selleks pandi koorega sibul pliidi alla kuuma tuha sisse hauduma. Võeti pärast jahtunud koor ära ja puhas lõik pandi mädanevale kohale ja seoti siis kinni. Vähendas nagu valu ja kiirendas paranemist. Vajaduse korral võis haiget kohta paar korda päevas uue sibulaga ümber siduda.

Kui kõrv valutas, tuli kõrv soojalt kinni siduda. Koduselt aitas toore sibula tükikeste kõrva ja kõrva ümbrusse panekust. Vähendas põletikku.

Umbeshaiget sõrme või jalga parandati veel hautatud sibulaga. Selleks asetati toores koorega sibul pliidi alla või ahju kuuma tuha sisse hauduma. Välja võttes võeti koor ära, asetati sibula lehekumerus haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Päevas tehti 1-2 korda ümbersidumist. Sibul aitas kiirendada paranemist. Valutuksed jäid ka vähemaks.

Umbeshaige sõrmele pandi ka hautatud sibulat peale. Selleks hautati kuumas tuhas koorega sibul pehmeks. Jahtunult võeti sibulast tükk ja asetati mädaneva koha peale ja siis seoti lapiga kinni. Sibul vähendas põletikuvalu ja kiirendas tervenemist. 2 korda võis päeva jooksul ümber siduda.

Kui sõrm või jalg mädanes, hautati sibul ära kuumas tuhas ja pandi mädanevale haavale peale.

Kui kõrv valutas, pandi väikesed sibulatükikesed kõrva, ka ümber kõrva ja seoti rätikuga kõrv kinni.

Kõhuvalu puhul anti lastele sibulat süüa.

Kui oli paise ja valus ning paistetus suur, oli heaks raviks küpsesibul või soolapekk. Mõlemad vähendasid valu ja kiirendasid paranemist. Küpsesibul saadi nii, et toores sibul asetati koorega kuuma tuha sisse hauduma. Jahtunult kooriti ära ja harutati sibul lahti. Ühest suurest sibulast jätkus mitmeks kompressiks.

Konnasilmad olid väga tüütud ja need tekkisid inimesel siis, kui kandis ebasobivaid jalanõusid, mis olid kas kitsad või muidu hõõrusid jalgu. Kui jalanõu oli eest ninast kitsas, tekkisid sel juhul konnasilmad varvastele ja see koht oli siis väga valus, kui oli kitsam jalanõu jalas. Haigele kohale tekkis paks nahk, mis pidevalt paksenes ja muutus tugevaks ja peale tuli ümmargune kõva tükk, mis teravikuna tungis lihasse ja kui oli selline konnasilm, siis jalanõu litsuskäies vastu ja oli väga valus. Konnasilmast tuli lahti saada nii prooviti seda kõva tükki eemaldada. Pesemise ajal sai jalga soojas vees leotada ja noaga konnasilma eemaldada. Konnasilmale võis peale panna toorest sibulat, mis hoiti peal kompressina. Nii muutus konnasilm pealt pehmeks ja sai siis eemaldada. Kõige parem oli, kui jalanõud olid kandmiseks parajad, siis ei teki ka konnasilmi.

Koeranaelad olid Albert Tominga teada suured kõvad vistrikud, millel oli see mädakolle. Veel suuremat mädalist kohta nimetati aga paiseks juba. Koeranael võis ise vahel ära kuivada ja kaduda, kuid paise püsis ja sees algas suur mädanemine. Paised tekkisid sellistesse tülikatesse kohtadesse, kas oli hõõrumist, nagu kaenla ümbrusesse. Higine ja must töö suvisel ajal soodustasid paisete tekkimist ja kui inimene veel kuskilt naha katki tõmbas ja tal juba mõni paise küljes oli, võis kohe karta, et pisikud lähevad katkise koha kaudu lihasse ja tulevad uued paised. Öeldi ka, et kui inimesel on palju paiseid, siis olevat tal kangesti paha veri.
Paise raviks pandi küpsesibulat peale. Selleks asetati koorega toores sibul pliidi alla kuuma tuha sisse ja seal haudus sibul pehmeks. Lasti jahtuda ja siis võeti koor ära ja sibul lõigati pooleks ja harutati lehtedeks, ühekorraga võis peale panna mitu sibulalehte, ühest sibulast jätkus mitmeks korraks. Küpsesibul kompressina alandas palavikku, kiirendas paise paranemist. Apteegist sai osta ka kollakat pulka, oli kõva poole sõrme jämedune pulk, sealt sai noaga tükk võtta ja veidi soojendada tule peale, et sai lapi peale määrida ja see määre oli sama hea nagu küpsesibul. Selle rohu nimi pole meeles. Kui küsiti paiseplaastrit, siis anti seda. Seda kehaosa, kus olid paised, ei tohtinud enne pesta, kui olid täielikult kinni kasvanud. Kel oli kodus viina, see võis küll viinase lapiga paise ümbert nahka puhastada pisikutest.

Kui pind läks sõrme või jalga ja pinnuots veel paistis, siis sai pindu kergesti kätte küüne ja sõrme abil tõmmates või võeti nuga appi. Selleks asetati noatera pinnuotsa vastu ja teinepoolt suruti küünega vastu ja nii tõmmates tuli pind välja, vähemalt kõvapuiduline pind tuli ilusti välja. Aga kui näiteks küüne alla läks pehkinud puidust pind, ei saanud seda muidu kätte, kui tuli terava noaga osa küünest ära lõigata. Siis sai alles lõpuosa kaugemalt kätte. Väljavõetud pinnuhaava sisse tuli viina panna, see hävitas pisikuid. Kui aga sõrmeküünealune hakkas mädanema, tuli seda ravida näiteks küpsesibulaga nagu paise puhul. Ka soolapekk aitas häda vastu.

Umbeshaigeks võis minna sõrm, varvas, kand ja nii edasi, kui inimene oli kas pinnu või muud mustust sisse saanud lihasse ja see peatselt pealt kinni kasvas. Siis tekkis liha sisse mädakolle ja tuli hirmus valu. Hakkas paistetama. Pandi küpsesibulat peale. See kiirendas paranemist, vähendas valu. Vahel oli ööseti, kui kõik teised magasid, haige üksi ärkvel ja kuulas, kuidas koht tuksus valutada. See oli väga valus. Umbeshaige koha paranemine võttis vähemalt paar nädalat aega. Ei tohtinud seda lahtist kohta pesta, ainult viinase lapiga tohtis ümbert puhastada. Mädasesse haava vee sattumine oleks haige koha hullemaks teinud.

Konnasilmad tulid siis varvastele, kui tarvitati väikesi, kitsaid jalanõusid. Raviks pandi peale sibulat, mis oli äädika sees leotatud. See tegi konnasilma pehmemaks ja selle kõva kord tuli pealt ära ja heal juhul kadus kogu konnasilm ära. Vajaduse korral tuli seda ravi veel korrata. Ka jalgade pesemisel sooja vee ja seebiga muutus konnasilm pehmemaks ja siis noaga kaapides sai konnasilma vähendada. Konnasilmal oli selline kõva kõrge nahk, paks südamik ulatus terava otsaga sissepoole ja kui kitsad kingad olid jalas, oligi kohe valus. Kui see tükk saadi konnasilmast välja, jäi kohe tühi auk järele ja võis loota, et konnasilm kaob ära.

/---/ Paisele sobis ka küpsesibul ja see pandi lapiga kinniseotult peale. Selleks asetati koorega sibul kuuma tuha sisse pliidi alla küpsema. Kui oli küps, lasti veidi jahtuda ja siis võeti koor ära ja mitu pehmet sibulalehte asetati paisele. See tõmbas paise ilusaks ja haige koht hakkas paranema. Ka soolapekiga raviti paiset, selleks lõigati õhuke viil pekki ja asetati laialt paisele. Kui paise oli avanenud, oli valus, sest sool ajas kipitama, kuid sellest ei hoolitud. Pekk parandas ja puhastas. Paisete puhul ei tohtinud haiget kohta pesta. Oleks asja hullemaks teinud, kui vesi oleks paise sisse läinud ja ka pisikud oleksid laiali läinud. Vajaduse korral võis viina sisse kastetud lapiga ümbrust puhastada ja lapp pärast pliidi alla visata.

Kui kurk oli haige, siis anti haigele kuuma piima ja sisse tuli lõigata toorest sibulat või vähemalt sibulamahla kuuma piima sisse pigistada.Ka söögisoodaga kuum piim aitas kurku parandada. Mesi oli kiidetud rohi ja seda tuli sisse võtta kuuma piimaga. Varem ei teatud seda, et kuumus hävitab C-vitamiini ja pandi kohe keevasse piima mesi, aga nüüd on arstide soovitusel nii tehtud, et kui tükk aega on kuuma piima juba joodud, siis lõpuks jahtunuma sisse pannakse mesi ja siis saab ka C-vitamiini kätte haige.

Ehmatuse puhul lõi roos näiteks näkku või rinda ja isegi jalasäärde, kuid siiski vähem. Öeldi siis asukoha järgi: näoroos, rinnaroos. Aga kuidas jala peal olevat roosi nimetati, seda ei tea. /---/ Mädaneva rinna puhul asetati roosikohale näiteks küpsesibulat, mis vähendas valu ja kiirendas tervenemist, madaldas palavikku rinnas.

Koeranaelad ja paised olid ühesugused mädanevad kohad, kuid koeranaelad olid väiksemad, paised suuremad. /---/ Koeranaelale ja paisele tehti ühesugust ravi. Tehti küpsesibula kompressi. Selleks asetati toores koorega sibul kas pliidi alla või ahju kuuma tuha sisse. Kuumas tuhas hoiti vast pool tundi või rohkemgi. Väljavõetult lasti jahtuda. Tihti oli sibul pealt üleküpsenud ja siis tuli koorega koos see kõrbenud osa maha võtta ja alt ilusaid küpsesibula lehti võta. Ühest sibulast jätkus mitmeks korraks pealepanemiseks. Küpsesibul tõmbas valu vähemaks, vähendas põletikku, kiirendas paranemist. /---/

Kui pind läks küüne alla või muidu pehmesse lihasse, siis võeti see teravaotsalise nõelaga välja. Kui aga pind oli pehme, näiteks oli kõdunenud puidust, siis ei saanud lõpuosa pinnust kuidagi kätte. Sel juhul hakkas paratamatult see koht mädanema. Siis oli sobiv küpsesibulat peale panna, koos mädaga tulid ka pinnujäätmed välja. Küpsesibul alandas valu, kiirendas paranemist. Kuni haige koht polnud veel terve, tuli hoiduda selle pesemisest. Muidu oleks mädanemise hullemaks ajanud.

[Koeranaelad] /---/ Aga kui selliste vahenditega ei jõutud paisest lahti saada, hakkas koht väga valutama ja paistetas üles, sest mädakolle muutus suureks põletiku puhul. Siis oli väga hea raviks küpsesibulat peale panna. Selleks sai koorega sibul pliidi all kuumas tuhas hoida pool tundi ja välja võttes lasta jahtuda. Siis sai koore alt puhtad sibulaviilud paisele peale panna. Nii 2 korda päevas sai sibulat vahetada. /---/

[Umbeshaige] /---/ Hästi mõjus küpsesibula kompress peal, samuti soolapekk peale panna. Veel pehmeks nätsutatud rukkileiva sisu peale panna. Kõik need ained vähendasid valu, aitasid põletikku vähendada ja „mäda sai valmis“. /---/

Konnasilmad tulid enamasti jalgadele ja just varvastele, kui inimene on käinud kitsaste jalanõudega ja need on hõõrunud jalale, eriti varvastele katkise koha. /---/ Heaks raviks oli toores sibul. Selleks tuli toores sibulalõik peeneks tampida ja mahlakas osa riidelapi peale ja konnasilmale kompressiks peale. Selle kange vedeliku mõjul muutus konnasilm hästi pehmeks ja siis sai noaga tõmmates see juureosa ka liha seest kõige täiega kätte. /---/

/---/ Paisele asetati peale küpsesibula kompress. Selleks asetati toores koorega sibul pliidi alla kuuma tuha sisse ja seal haudus sibul pehmeks. Jahtunult kooriti ära ja sellisest sibulast sai paisele päevaks või kaheks. Sibul tõmbas nagu valu vähemaks ja võttis paistetuse vähemaks. /---/

Ei lubatud külmal kivil ega kivitrepil istuda, tõmbetuult saada, siis võis põiepõletik tulla, allkehasse tulid valud ja pissumine oli valus. Tuli keeta leesikateed, tuli soojalt riides olla. Kuumavee auru teha poti peal istudes ja siis teki alla sooja minna.
Kolhoosi algaastate õpetus on selline põiepõletiku puhul. Tuli toores sibul hästi ära taguda, nii et jäi mahlane sodi ja see õhtul enne magamaheitmist allkehasse vastu põieava panna. Nii mitu õhtut järjest. Sibul tõmbus kuivaks, võttis palaviku maha ja valud vähenesid ja pissumine muutus heaks.

Paelussi aeti kodusel teel nii välja, et tuli süüa soolast heeringat ja palju sibulat. Siis paeluss seda ei sallinud ja tuli välja. Paeluss tuli ära põletada.

Hautatud sibul oli hea mädaniku puhul peale panna. Selleks hautati kuumas tuhas koorega sibul. Haudunud sibulal võeti koor ära ja harutati sibulalõik lahti ning asetati haige koha peale ja siis lapp ümber. Eriti hea oli selline sibul niinimetatud umbeshaige sõrmele, isegi paisetele asetati sama rohi peale. Vähendas valu ja tegi mäda kiiremini valmis.

Külmetus.
/---/ Hea oli keedetud sibul koos suhkruga ära segada ja süüa. /---/

Villide puhul pandi sõrmele küpsetatud sibulat või ka toorest sibulat, seoti kinni. Kui mäda kogunes, torgati kuumutatud nõelaga auk sisse ning lasti mäda välja.

Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

Sibula- ja valgeristiku hautist pandi paisetele peale.

Peavalu korral pandi äädikas niisutatud lapp otsaette, ka sibulatükke pandi kõrvaauku. Mõnikord seoti pea tugevasti otsmiku kohalt ümber pearätikuga.

Paise peale asetati küpset sibulat.

Külmetushaiguste korral anti juua raudrohu teed köha vastu. Et köha lahti läheks, joodi kuuma piima, mis keedetud sibula, mee, või ja soodaga. Rinda ja jalataldu määriti hanerasvaga ja seoti villase kootud esemega. Higistama ajamiseks palaviku korral anti juua pärnaõie või vaarikateed.

[Verehurmarohu mahlaga] Sama ravi kõlbas ka koeranaelale. Konnasilmi raviti taimemahlaga: toore- ja küpsetatud sibulaga, oakauna sametise sisepoolega, verehurmarohuga. On ka „lõngaeliga“ põletatud, tulise oraga püütud välja kõrvetada.

Kui hääl ära, aitab kas piim meega või mesi viinaga - muidugi tuliselt, siis veel piim sibulaga ja piim soodaga. /---/

/---/ Mina isiklikult tarvitan ainult kahte ravimit haavale, see on liha soolvesi ja toores sibul. /---/ Ja toorest sibulat tarvitan nende haavadele, kas astun naela jalga või pind läheb kätte. Valan algul soolveega üle ja kui valutama hakkab, haav läheb kinni, siis seon toore sibula lõigu peale. See puhastab haava ära ja möödub kõik normaalselt. Seega pole ma ühegi haava pärast arsti juures käinud ja pole ka ükski haav pahaks läinud.

Vanad inimesed tarvitasid toorest sibulat veremürgituse vastu seda haavale pannes, kui haav punetama hakkas. Paisetele pandi küpsesibulat peale.

Umbhaavadele pandi küpsesibulat, sea toorest rasva ja savikompresse, mis kiskus palaviku välja ja haava lahti.

Toorest sibulat söödi ägedate valude leevendamiseks ja seedetegevuse ergutamiseks.

Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

Umbeshaige.
/---/ Teelehti. Kaalikalehti. Kui juba mäda paistma hakkas, siis pandi peale. Soola, leiva, või nõmu. Pandi ka küpsesibulad. Sibul küpsetati sütel poolpehmeks, pandi haige koha peale. Seoti lapp ümber.

Villiraku rohuks tulises tuhas küpsetatud sibul. Katki ei tohtinud teha. Olin ise haige ka.

Aga kui ikka hakkas hirmus peavalu, siis peened (hakitud) toored sibulad õhukese rätiku vahele ümber pea, tagant kinni siduda ja oli kadund.

Paised.
Paisetele ~ isandad ~ ja umbhaavadele pandi peale tieditelehti, sualast siapekki, küpsädetud sibula, leivataigina. /---/ Kui paise oli veel punane ~ vihane ~, ei hoitud peale tieditelehe selle peal midagi. See oli paistetuse ~ paisetuse ~ vastu. Sealt ei olnud veel midagi kiskuda ja muud asjad võisid ainult valu suurendada.
Kui paise hakkas juba vaalakamast tõmmama, siis oli mäda all. Siis pandi liha ja sibulat ning tainast. /---/

Kui lõid kuhugi vastu kas pea või siis lõi muhu üles, siis pressiti, vajutati külma noaga. Lõid ära, oli sinine, pandi sibulat ka peale. Pliidi all küpsetatud sibul. /---/

Kõhuussid olid varemail aegadel harilik nähtus suuremate laste juures. /---/ Sunniti last toorest sibulast sööma, kuid mis sa sööd, kui sibula käeshoidmisest juba silmad märjad. Mida veel võeti, oli peeneks hõõrutud koirohi suhkruga. Kui need oma tohterdamised ei aidanud, toodi apteegist ussiköömneid, mida anti teelusikatäis peensuhkruga, korda ei mäleta. Väiksematel lastel olid väljas pärasoole ümbruses peened valged energilised ussid, neid kutsuti linaluu-ussideks. Lapsed unes nutastasid ja kratsisid tagumikku. Mõned emad olid õhtul enne magamaminekut määrinud lapse pärasoole ümbruse toore kooritud sibulaga ära, mis aga korduval määrimisel oli palavikku ja punetust tekitanud ja lapse rohkem rahutuks teinud. /---/

Koeranaeltele, et need rutem valmis saaks, pandi hautatud sibulat.

Kasvaja.
Kasvaja või koeranaal on seante paisest pisut vähem ja kõva, aab ülesse, punetab ja pääle keskele tuleb mädaküben, nöks. Lastel ikki tulli kige rohkem neid. Küpse sibul pandi pääle. See hautas ja mäda tulli välla. Kasvaja valutas ikki, paise ei valuta.

Paised.
Paised saab maa päält või kui veri on alam. Mõni koht lööb punatses ja lähab kõvas. Pärast tuleb mäda sisse. Pallu kohe. Lusikutäis tuleb mõnest paisest.
Paisete pääle pannas toorest sibult, kui paise veel kinni on. Siss mähitse kinni. Siss ta haudub ja lähab lahti, mäda tuleb välla. Kui mäda juba alla lööb [= kui paise sisemuses tekib juba mädakolle], siss võeti mõhest levatainast, pandi soola sekka ja pandi paisele pääle. Tainas kisub siss paise lahti ja mäda välla. Mäda ei läha siss laiali ja saab terves, uusi paisid ei tule änam. Vat paise kõrva tuleb kohe uus paise, kui mädast vett naha pääle lähab.
Vat kui paise on, siss pantse ka kardulakaabet pääle. See ei lase mädanikul edesi minna, puhastab ära. Ta üks puhastaja asi on.

Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/

Rabandus.
/---/ Aga heinamaadel, sarapuude lähedal, kasvavad hiiemarjad, need aitavad ka. Hiiemarjad on mustikasuurused tumesinised marjad vaksapikkuse sileda varre otsas kobar. Neid aga ei ole palju leida. Eks sibulas meega koos oli alati ka rabanduseravi.

Kasvaja.
Kasvaja on seante väike punn, vahest aab mitu tükki ühte käramus. Eige vanasti üteldi kasujas. Küpsesibult pandi kasvaja pääle, nii palavalt, kui võis. Liidi all tuha sees hautati.

Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur pandi pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köhahoog tulli. Külmetuseköha on ju kõva, põriseb kohe.
Verihein on köharohi, /---/ teed tehas.

Jooksva vastu.
Selle määrimiseks valmistati kodus jälle rohtu. Pudel täidetakse küpsete kadakamarjadega. Valatakse marjadele siis piiritus peale ja lastakse kaheksa päeva siis seista. Teise pudelisse pannakse toore sibula pilgud, no ja siis valatakse marjade pudelist piiritus nendele peale. See segu lastakse jälle kaheksa päeva siis seista. Siis on rohi valmis. Selle seguga määritakse valutavaid kohti ja siduda pealeselle soojalt kinni.

Pind sõrmes.
/---/ Küpsetatud sibul aitab vahest ka kiiremat paranemist. Sibula peab koorega kohe pliidi all süte sees küpseks laskma küpseda. Siis selle musta koore võtame kohe ümbert ära ja sisu paneme haige kohale peale.

Konnasilmad arstitakse siin ja arstiti meil Taeblas ka küpsesibulaga. Sibulas koori või pane koos koorega küpsema või keema, kaua ei keeda, nii et aga natuke pehmemaks läheb. Nii tuliselt, kui vähegi võid aga, pane konnasilma peale, seo ta riidega kinni, las seisab. Mind on see küll mitu korda aitand, kui jala peal on, jala all ei mõju, nahk on liig kõva.

Kui vanasti kopsupõletik vanainimestel juhtus, kui köhisid, joodi kopsurohu teed, põdrasambla keedist tiisikuse korral ja kuusekasvu keedist. Toored kuusekasvud ja sibulakoore teed, kevadel korjatud sibula siirupit.

Köha vastu tehti sibulapiima.

Kui veri hakkas valvama, paise tuli, küpset sibulat pele. Mul oli jala päkka all ilma jurakas, siis levatainas si avitas, katti süija, et mäda välla tules.

Köhaga joodi kuuma piima sibuli ja soodaga.

Konnasilm. Sinisekirju seebi tükk pandi kaussi ja palavat vett valati peale. Kui võis jala juba sisse panna, hoiti, leotati, konnasilma tugevasti oma pool tundi palavat vett juurde lisades. Veriurma lehtedest oli tehtud puditaoline mass, mida peale pandi ja tehti nagu kompressi, pärgamentpaberi ja marliga kinni sidudes. Sellist teguviisi korrati mitu korda, kuni viimati pea välja ajas. Seda oli tehtud ka küpsetatud sibulaga ja samuti tagajärgi annud. Sõnu selleks ei loetud.

Mädapaise.
Mädanevale paisele pandi küpsetatud sibul peale seda tihti vahetades. Võis panna ka mageda või ja rukkileiva puru vaheldumisi. Oli ka pandud toorest hakitud sibulat. Peale puhkemist võis panna ka linaseemne keedist peale või rohelist kapsalehte.

Kurguhaigused. Määriti rinda tärpentiiniga ja soojendati ahju ees. Tilgutati ka tulisele telliskivile tärpentiini, pandi rätik üle pea ja hingati seda palavat auru sisse. Joodi toore sibula lõikudega kuuma piima. Lehmanisast tulnud soojale piimale pandi noaotsaga võid sisse ja joodi. Kuristati söögisooda ja lillatera veega kurku. Joodi lõhmuseõie ja mustasõstra teed. Palavikuga söödi jõhvikaid.

Pind küüne all.
Pandi küpsetatud sibulat ehk mageda võiga tehtud rukkileiva puru peale ja seoti sõrm kinni. Paar korda päevas vahetati, sest kuivas ära, andis oma rammu välja, nagu ema ütles. Ka hani loomirasva kasutati selleks otstarbeks.

Soolte parasiidid.
Riiviti toorest sibulat, lasti 24 tundi seista, vädida, siis pritsiti pärasoole, mis hävitas sooltenugilised, linaluud. Söödi ka sipraseemneid.

Paeluss.
Paelussist oli raske vabaneda. Söödi toorest sibulat ja heeringat üks päev. Teine päev oldi hoopis söömata, nii korrati mitu päeva. Iga kord ei ole ka see aidanud. Söödud oli ka ainult kõrvitsaseemneid.

Mädanevale haavale pandi küpsetatud ja pooleks lõigatud sibul.

Kopsupõeletiku korral pandi haigele sinepiplaastrid ning joodeti kuuma piima või sibulateed, millele lisati võid (vastik rüübe).

Koeranel ja paise.
Koeranael väike, paise suur. Esialgu teelehe kompressid. Kui punetus kadunud ja mädapea tekkinud, küpsetatud sibula kompress. Mäda voolamisel paise (koeranaela) ümbrus pesta tõrvaseebiga puhtaks ja uus kompress. Kui „süda“ väljas, linane lapp vana haavasalviga. Paise ja koeranaela põdemisel ei tohtinud juua õlut (käesoleval ajal veel limonaadi, pepsikolat) - see tähendab jooki, milles pooleldi käärinud suhkrut.

Kurguhaigus.
Gripi- või angiinieelne seisund. Kuristada okaspuu kasvu või põdrasambla leotisega, rüübata kuuma piima, milles sulatatud mett, kurku määrida hanerasva (või) + mee seguga. Väljastpoolt määrida tärpentiinisalviga (rasv + tärpentiin) kõri, kõrvataguseid, kurguauku ja jalataldu.
Haiguse ajal tarvitada eelmisi vahendeid. Peale selle masseerida kahepoolseid sagedasti, mille järele seal paistetus alaneb. Röga puhul kuristada nõrga soolvee lahusega ja määrida. Soovitav võtta ½ supilusikatäis võid ja seda imeda vähesel määral 5-6 korda päevas. Joogiks kuuma okaspuu kasvu teed. Süüa 2-3 sütel küpsetatud sibulat tulikuumalt (ahmides). /---/

Sibul - toorelt ja küpsetatult külmetushaiguste, eriti köha raviks, mädanikkudele ja põletuste puhul kompressideks.

Okupatsiooni ajal kannatasime ka paisete ja koeranaelte käes, neid tuli ihu peale ja isegi näo peale. Sai hautatud sibulat kuumas tuhas ja paisetele peale seotud, see tegi paise või koeranaela pehmeks ja tõmbas mäda välja.

Umbeshaige, paise puhul pandi paise peale seapeki tükk, mis imes põletiku väljaspoole ja pehmendas pakitsevat kohta. Mõne protseduuri järele imendus mäda pindmisse kudedesse. Seapeki asemel kasutati veel poolrikkeks küpsetatud sibulat.

Koeranaelad.
Nägin lapsena, kuidas Hoolmiku mamma maalikunstnikust pojal Jüri Riisil olid koeranaelad nina peal. Küll ta oli hädas. Siis mamma pani sibula ühes koorega pliidi alla tuliste süte sisse ja lasi olla seni, kuni see hakkas vett välja ajama. Välja võttes tõmbas selle küpse sibula lõhki ja vajutas kaunis soojalt selle Jüri ninale. Nii tehti seni, kuni „koeranael ära väsis“.

Nohu ja köha.
Nende hädade puhul sunniti nohutajat higistama, juues pärnaõie teed. Ninasse pandi toorest lömastatud sibulat. Ka tõmmati külma vett ninasse. Köha puhul soovitati keelele määrida järgmist segu: 2 supilusikatäit suhkrut ajada pruuniks, lisada 2 supilusikatäit võid ja sama palju mett. Lasta keema ja lisada 1 supilusikatäis lagritsapulbrit (mida sai apteegist). Rinda soovitati määrida anerasvaga. Mõned määrisid ka prantsuse tärpentiiniõliga.
Tarvitati ka järgmist ravimit: paar supilusikatäit peenestatud põdrasamblaid ühe toobi vee sees keeta, kuni vett veel umbes üks klaasitäis järele jääb. Seda kanget teed võtta siis 7-8 korda päevas üks supilusikatäis korraga.

Soolatüükad.
Soolatüükaid lõigati samuti kääridega, pandi sibulat peale, lasti ritsikat pigistada. /---/

Konnasilmad.
Pandi peale sibul ja jalga pehmed jalanõud, mis ei pigistanud - nii paranes ära.

Kõrv ajab pilli.
Seda raviti sibula ja küüslauguga.

Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/

Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.

Kopsuhaigused.
Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus. Toit pidi olema täisväärtuslik, pidi jalutama männimetsas, pungade keedist kasutati köha puhul. Ravimine: tarvitati mett, islandi samblikku, sibulat, küüslauku. Kilingi-Nõmme haiglas üks naine kõneles, et on oma poja tuberkuloosist küpse sibula ja meega terveks ravinud.

/---/ Bronhiiti raviti kuuma piima, mee ja soodaga, joodi teed vaarikakeedisega. Raviti ka sibula ja küüslauguga ning tärpentini sisaldava veeauru sissehingamisega.

Soolatüükad.
Mul olid koolipoisipõlves soolatüükad käte peal. Ükskord ema õpetas: „Proovi sibulaga, lõika sibul pooleks ja hõõru tugevasti sibula lõigatud poolega soolatüükaid! Pärast pane sibulapoolik lapi sisse ja mata maja räästa alla põhjapoole! Seni kuni sibul mädaneb, kaovad ära ka soolatüükad. Kõike seda tuleb teha vanakuu neljapäeva õhtul.“
Ma tegin nii ja soolatüükad kadusid küll, kuid kas sibula pärast, ei tea.

Kurk haige.
Meie ema arstis kurguhaigust sibula ja suhkruga. Ta hakkis sibula peeneks ja kuumutas kausi põhjas suhkruga siirupiks. Seda tuli kuumalt sisse süüa. /---/

Umbekasvamine oli ka veremürgitus, kuid tõsisem „vihast“. Pandi peale võileivapuru, sibulat, teelehti, vesiroosi siidilehti (siidilehed asuvad juurikate juures).

Konnasilmad tekkisid varvastel jalanõude rõhumisest. Pandi äädikas leotatud sibulat peale.

Koeranaeltele on hea tuhas küpsetatud sibul, mis tuleb soojalt peale panna, et hästi hautab.

Konnasilmade korral tuleb sibulat 3 päeva leotada äädika sees ja siis konnasilmale peale panna.

Kurguhaiguste korral võtta kuuma piima, kuhu on mett segatud ja juua kuumalt ning kael sooja salliga kinni mähkida. Veel on hea rohi, kui peenestatud sibulat keeta koos suhkruga ja seda võtta, ka on hea ainult kuum mesi.

Konnasilmad ja koeranaelad raviti ilma posijata sibula ja küüslaugu pudrutaolise massiga. Sibul või küüslauk tambiti toorelt haamriga puruks. Seoti ööseks linase lapiga haigele kohale. Hommikul pesti haav või konnasilm puhtaks surnupesu seebiga.

Külmetushaiguste puhul pidi tegema higistamiseni sooja. Joodi mitut sorti raviteed meega, pärnaõied, kummel, vaarikavarred ja isegi kaeraõle ja sibulakoore tee. Ja ka piiritusepuns.

Külmetushaiguste korral pidi jooma kuuma pärnaõie või vabarnateed ja mett. Lastele aeti piim kuumaks, pandi mett ja võid sisse. Ka keedeti piimaga sibulaid. /---/

Paisele pidi tulises tuhas küpsetatud suur sibul peale siduma.

Rauarohu teed peeti ravimiks, mis pidi aitama üheksakümne üheksa häda vastu. Samuti veel mesi, kuum piim, sibul - küpsetatult ehk toorelt.

Kurguhaigusi raviti aaloe ja meega. Mesi, sibul ja searasv koos, seda anti lapsele.

Hambavalu puhul tuli äädikaga suud loputada, kuid see on küll juba vana juutide tarkus. Muidu oli viina, soola ja sibulatüki pääle pandmine olemas, kuid see oli nii kirjanduse läbi. /---/

Oksendamise korral pidi soola söödama. Kuid minu kogemuserohuks oli, et pidi sibulat ja leiba söödama.

Vanasti, kui kõht krooniliselt haigeks jäi, nii vast ikka tõstmise läbi, siis üteldi, et pantverman haige. Pantvormi arvati ühe ussi moodi sees olevat, kes toitu kõhus segas, et enesele säält paremat toitu leida, halvema alles jätt, millepärast inimene küll toedu poolest kahju saab, kuid toedu segamine on tarvilik. Ja kui siis panvorm haigeks jäi, ja see siis pidi inimesele vaeva tegema, siis söödi sibulaid, mida pantvorm ei sallinud ja tuli välja. Kuid ta pidi siis vist ikka uue saama.

Orasheina juured ära keeta, ühtlasi ka sibul. Segi ära kurnata ja sisse võtta, juua nende mahlateed kõva külmetuse vastu.

Sibulamahl peavalu vastu. Sibulamahl on hea sisse võtta, mina olen rasvamasinast sibula ja küüslaugu segamini läbi ajanu ja mahla läbi kurnanu või pigistanu ja joon puhast sibula- ja küüslaugu mahla ja pea ei valuta mitte kunagi.

Konnasilmi hävitab küpsetatud sibul tuliste süte peal. Küpseta sibul ära ja pane konnasilmale peale, keedulapiga kinni õhtul ja hommikul tuleb kui korp varbalt maha.

Ka kurguvalu vastu on küüslaugu ja sibulamahla segu.

Minu ema keetis haavasalvi ja haav paranes selle salviga ruttu.
1. kuusevaik 2. hapukoor 3. rasv 4. mesi 5. vaha 6. rukkioras 7. kumel 8. sibul 9. või.

Sibul hea peavalurohi.
Sibulamahlaga kaelasooni ja otsa sibulaga hõõruda ja sibul võileivaga süüa, on peavalu ja ka köha kadunud.

Koeranael ajas silma äärde või kaela peale või näole. Lastele öeldi, et „pinni härgütäd, tuli pininagõl.“ Raviks kasutati tuha sees küpsetatud sibulat, mis võttis kohe mäda välja ja tegi terveks.

Köha raviti veel sibulamahlaga, mis suruti läbi marle.

Soolatüükad või käsnad olid, siis pandi peale äädika sees leotatud sibul. Too oli liiga kange, võttis naha ka katki. Ma panin ka sibula, aega läks, enne kui terveks sai.

Mina olin juba 14-15-aastane, siis mul käevarre peale tuli üks paise. Siis segati mesi ja püüglijahu ja küpsetati sibulat pliidi alla. Kõik need segati ära ja siis pandi peale plaastrina, et see pidi hautama siis tema ruttu jooksma.

Kui latse köhisiva, pitsitasse sibulast mahl välja ja pannasse mett juurde.

Konnasilmale sibulat küpsetati peale.

Umbele pandi sibulat pääle, too havvuti ta niipallo ärä, et läts lahti ja siis lõigati kah lahti ja valus es ole.

Peavalu vasta pandi mugulsibula lõike pea peale.

Kõrvavalu puhul tuli pea soojas hoida. Haigele kõrvale soovitati toore sibula ja soola kompressi teha (kõrva sisse ja ümber panna). Suure põletiku möödudes tuli kõrvast ka mäda välja. Eriti tugevate kõrvapõletike puhul vähenes ka kuulmine.

Kui silmanurgas oli mädane koht, siis pandi (küpsetatud) hautatud sibul kompressiks peale. See puhastas silma ära.

Kõrvapõletiku puhul oli heaks arstirohuks sibul. Selleks tuli õhukese marli vahele panna toores tambitud sibul, kus mahl oli väljas. See tuli panna kõrva ümber. Tõmbas valu ära ja põletik alanes.

Kõrvapõletiku puhul oli veel väga hea peenestatud sibula või küüslaugu kompress, pandi õhukese riide vahele ja siis kõrvale.

Kui kõrvas oli põletik, oli heaks rohuks küpsesibul õhukese lapiga vastu kõrva ja villane sall ümber kõrva ja kaela.

Kui oli kõrvavalu, oli heaks raviks hautatud toores sibul, mida sai panna õhukese riide vahele ja siis kõrvale kompressiks. Pea tuli üldse hoida soe. Parem, kui müts või soe rätik pähe, siis see hoidis sibulakompressi ilusti vastu kõrva ja kõrva ümbruses.

Kui kõrva lõi valu, pandi õhukese marli vahele peenestatud toorest sibulat ja see pandi kompressina kõrvale ja siis pea soojalt kinni mütsiga või rätiga.

Kodus raviti niinimetatud „odraiva“, olen näinud nooruses, kuidas naabritädi pani silmale tuhas küpsetatud sibula lõike või sidus sinna suus nätsutatud võileivapuru.

Kui kõrva kuulmekäiku oli kasvamas vistrik, mis tekitas valu ja turse takistas kuulmist, siis kiirendati vistriku küpsemist samuti kaerahautisega kõrva pääle, aga kuulmekäigule pandi soe küpse sibulas. /---/

Kui silmad sügelevad ehk kipitavad, siis määritakse neid meega. Süljega aga võtsid mõned vanainimesed lastele puru silmast välja.
Minu ema ütles: „Parim ravim on siis, kui silmad on kirjud, süüa pidevalt sibulat ja küüslauku.“

Kõrvapõletiku puhul pandi väljapoole peale küpsetatud sibulat, kummelikompressi ehk viinas või piirituses lahustatud taruvaigust. Pärast seda seoti salliga soojalt kinni ehk pandi sukasse tuliseid kaeru ja kasutati neid siis kõrva soojendamiseks. Meil pandi kõrvale peale veel pargitud lambanaha tükk (villaga vastu kõrva). Joodi sooja kummeli- ja köömeteed.

Kui kõrv oli lukus, puhus pilli ja nii edasi, seda peeti meil veresoonte lubjastumise tunnuseks, siis ei tohtinud süüa palju liha, suitsetada ega ka viina võtta.
Vanema võttis siis veega jooditinktuuri, ema aga sõi sibulat ja küüslauku. Joodi ka palderjani- ja pärnaõie teed (soojalt).

Kui roos oli, siis ikka seda kohta sibulaga määriti ja mett pandi peale. Küpse sibulaga. Ega siis muud rohtu polnud.

Paisete peale soovitati panna küpset sibulast, et sie pidi kiskuma mäda välja.

Sibulamahlaga hõõruda, kui juuksed välja langevad. Mina pesen maarohtudega pead ja lasteseebiga. Ja ma kunagi ei kuivata juukseid ja mul ühtegi juust ei tule ära. Seda ma hakkasin tegema siis, kui ma pidin ilma juusteta jääma.

Kui umbes haav oli, pandi sibulat kuumaks aetult peale.

Sibulamahla tuli võtta, kui köha oli. Kopsuhaiguse vastu joodi koort ja kanamuna võeti. Mett kah, see ju kõige parem rohi.

Kui kõrv valutas, lõigati sibulas kõrva.

Vererõhu alandamine.
Ma joon kogu aeg sibulakoore teed ja aitab.

Mul oli paise otsa ees. Vanatädi hoidis peal värske kapsa lehte. Pani kapsalehe peale ja sidus kinni. Ka pani ta mõnikord peale pliidi all tuha sees küpsetatud sooja sibula.

Paise peale pandi tuline sibul. /---/

Sibulaga oli lugu nii, et kui paise oli vihane, see tähendab punane, algastmes, siis ei tohtinud sibulat peale panna. Sibul kisub. Kuid kui paise on punane, ei ole ju midagi kiskuda ja see tekitab veel suuremat valu. Kui paise muutus juba valgeks, õli mädä all, siis pandi sibul peale, et see kiirendaks mäda jooksma hakkamist. Enne seda hoiti paise peal tiedite (= tee) leht palaviku vähendamiseks, kui paise oli sarnases kohas, kus seda üldse oli võimalik kinni siduda. Paiset kutsuti ka isand.

Endises Vana-Kariste Kamalis, praegu Tihemetsa Kamali: seal raviti koeranaelu ja paiseid kodus nii. Kui oli lahti tegemata, pandi küpse sibulas otsa. Lahti tehes pandi pehmet kuusevaiku peale, vaik hästi kinni ja puhastas ära.

Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.

Mina ravisin soolatüügast sibulaga. Nädal aega iga päev korra hõõrusin soolatüügast sibulaga. Kadusid ära. Mul oli soolatüükaid tervelt 70 tükki. Kõiki hõõrusin sibulaga ja kõik kadusid ära.

Villi arstiti metsaskasvavate villimarjadega ja tulel küpsetud sibulaga.

Haigele põlvele. Suuremad sibulad kergelt küpsetada, soojalt ümbert põlve panna koos lapiga, kinni siduda, ööseks peale jätta.

Olen näinud, et haavale pandi ka küpsetatud sibulat.

Paisele pandi sibulat peale, küpsetatud sibulat.

Sõrm umbe kasvas, siis pandi küpset sibulat peale, tõmbas mäda välja.

Küüslauk ja sibul pidid aitama paljude haiguste vastu: nohu vastu, tugevdab hambaigemeid (tõstab), tugevdab üldse organismi.

Paisete vastu - küpsetatud sibul peale panna, mädarõigast riivida, panna marli vahele ja asetada haigele kohale.

Kõrvavalu puhul kaseurva tee või sibulamahla.

Paisetele panin küpse sibult peale. Korra olin üle kere täis paiseid. Siis sidusin ise sedemega ümmert kere sibulaid.

Nõelaots kõrvetati ära ja torgati vill katki ja küpsesibul pandi nagu plaaster peale.

Vanasti oli tihti paised, selle rohi on sibul, siis võtab varsti selle südame välja - küpsesibul.

Sibulamugulat anti lastele talvel usside väljaajamiseks.

Soolatüükale: sibul pandi äädikavee sisse. Lasti ööpäev seista. Pandi peale. Oligi ta kadund, üheainsa korra pani.

Umbes oli, küpse sibulast või mis sinna peale pandi.

Roos on ehmatamisest. Niisukene väikene. Poeg oli 2,5-3 aastane. Tuli ja hammustas. Jalg oli õhtupoolikul kange, palaviku lõi. Üks vanainimene pani mett ja sibulapäälseid segamini, nendega pani selle koha kinni. Olevat isegi läinud mädanema mõnel.

Mõnikord on niiviisi, et kui mõni vana haav on, siis küpsetati sibulat peale, et see puhastab haava ära. Kas ta nii on, ei tea.

Soolatüükaid ravitakse äädikas seisnud sibulaga.

Vahel, kui tulid soolatüükad käte peale, siis üks asi oli, et sibul tehti pooleks, selle mahlaga hõõruti. Pärast pidi sibula tagasi kokku panema. /---/ Verehurmarohi aitas ka, kui pääle pandi.

Minul omal on roosi olnd. Seon kinni. Sibulast sai küpsetud ja peale pandud.

Küpsetatud sibulat pandi haava peale, kui ajas mäda välja.

Ema sõi sibulast, kui südames valu oli.

Paise - sibul pandi küpsema, too siis aitab.

Õel oli tagumiku peal paise. Tehti siis soola-leiva puru ehk jälle sibulast küpsetati ja pandi. Paised tulevad, mõni räägib, et kui kehvasti süüa saad.

Paise puhul sai magedam pekitükk (toores) peale panna. Samuti oli hea küpsesibul, mis kuumas tuhas koorega pehmeks hautati. Siis võeti koor ära ja „harutati“ sibul lahti. Ühest sibulast sai mitu korda. Pärast seoti lapiga kinni. Selleks tarvitati puhtaks pestud vana pesu küljest tõmmatud riba. Apteegist marlit es ostetud nagu tänapäeval. Pekk või hautatud sibul kiirendas tervenemist, vähendas valu ja mäda sai kiiremini valmis. /---/

Kolmas ja viimane niinimetatud meditsiiniline õpetus oli järgmine: tuleb võtta üks ümmargune meeste odekolonni pudel, sinna sisse panna paar-kolm väikest sibulat ja veel kummeleid - neid, mis õue peal kasvavad. Seejärel panna see pudel kolmeks-neljaks päevaks aknale päikese kätte ja lasta seal seista. Tegelikult peaks seisma nädal aega, kuid aitavat neljast päevast ka. Siis võtta pudel akna pealt ära, keerata musta paberi sisse ja panna kappi, nii et valgus üldse juurde ei pääseks. Selle vedelikuga tuleb määrida peanahka. Ta lisas ka seletuse: odekolonn ja sibul panevad vere peanaha all ringi käima ja lasevad peanahal soodsaid aineid (kummelist tulevaid) sisse imada.

Samuti mitmete haiguste, eriti paisete puhul, on asetatud peale hautatud sibul.

Esimese maailmasõja ajal olid saksa sõdurid ka meie külas. Nad käisid taludes „eier und butter“ otsimas. Tulid ka meile. Mul rinnal suur valutav paise. Sakslane õpetas mingit ravi. Näitas, et lõhki tuleb lõigata. Raputasime pead. Siis hüppas aeda (oli suvi), võttis rohelisi sibulapealseid, hakkis peeneks, segas soolata võiga ja sidus valutavale paisele. Teisel päeval paise avanes, mäda jooksis välja. Ma paranesin. Seda ravi olen soovitanud teistelegi.

Sibulat küpsetati paise peale ja pandi soojalt, et enam ei põletanud, kui saabas hõõrus või oli käsi katki või jalg.

Mädaneva haava puhul pandi pliidi all küpsetatud sibulat peale.

Kui sõrm kasvas umbe, pandi sibulat peale. See soodustas mädaniku avamist.

Roos - ilmselt oli naistel see rinnapõletik, arvati roos. Hautati sibulaga. Küpse sibul pidi tema lahti hautama.

Umbeskasvajale - sellele sai pekiliha peale pandud ja küpse sibulat.

Paisete piale küpsetati ahjus tuha sies sibulas ja panivad peale, kui läks suureks.

Pliidi all küpsetatakse sibulat väikse tule peal ja pannakse soojalt vana haava peale.

Sibulaga raviti sedasi. Kui tekkis nagu paise või koeranael, siis ahjus või pliita all küpsetati kõige koorega ja puhastati koor ära ja lõigati katki ja säeti ilusast peale paksult õhtul. Hommikuks oli siis ilusti pehmeks tõmmanud ja siis ümbertringi pigistati see välja.

Köhale lõigake, pange toores sibul katki ja pange suhkur peale. See sibulasiirup, kui hääl kähe on või köha - see aitab. Ja kui gripp hakkab või nohu, siis kohe. Sibul on esimene rohi, jah. /---/

Ja sibulast, hautatud sibulast pandi, olid need paised, pandi küpsetatud sibulast peale.

Ja sibulakoore tee pidi väga hea köhavastane olema.

Paisele küpsetati ära sibul, terve sibul küpsetati ja peale.

Kui mädane haav oli, siis pandi küpse sibulast peale.

Siberis kui olime, siis raviti paiseid. Seda on päris arstid ka soovitanud, see ei ole ainult vanarahva tarkus. Küpsesibulat sinna peale. Siis hautab lahti pealt. Sibula lõikad pooleks ja paned peale.

Kui oli paise, küpsetati sibulat peale.

Minu mees tegi. Kui tema väikene oli, temal ema tegi. Näpp umbes oli, sibul ahjus ära küpsetada, pandi peale. Paisele ka peale.

[Paised] Küpse sibulat ja teelehte võib ka panna.

Paisetele küpse sibulat, soolast pekki peale. Küpse sibul on kõige parem.

Paisetus kui umbes on, siis sibulat peale. Parem soolast pekkliha, see on esimene asi, see annab ruttu abi. Küpsetada sibulat plita peal koorega, juba kui mädanik on. /---/

Paisele Arno mamma pand hautatu sibulat pääle. Too om tuttava lugu - sibul puhastas mädä.

Sibul küpsetati ja pandi peale, kus on paised ja mädanemise kohad, siis haudub lahti selle.

Küpse sibulat näpuhaava peale, hoidis haava puhta. Puuvaiku ka. Taruvaik on uuema aja mood, seda ei teatud.

Ja kunas küpsetati sibulat ja pandi peale paisele.

Kui kõht on haige, aitab sibulas.

Küineviha puhul pandi küpsetatud sibulad peale.

Küineviha vastu aitas küpse sibul.

Kui sörm on katki ja mädaneb, pannakse sibulat peale. Viinaga saab ka pestud.

Köha vasta on sibulapiim ja põlend viin.

Mädanema läind kohale pannakse sibulat peale.

Köha vastu on sibulapiim, pölend viin.

Kui haav lähäb mädanema, siis sibuld oleme pääle pand ning viinaga pesnud.

Köha vastu: sibulipiim, siis vesi ning pölend piim.

Mädanevale haavale panna peale piiritust, parem veel ikka viina, sibulat. Suvel läksid haavad kergest mädanema. Mõisa peksuhaavadest ja nende arstimisest ei tea.

Köha vastu aitas sibulapiim ja põletatud viin. Muud ei tea.

Paisele pannakse peale küpsetatud sibula viile, pehmendab ja kisub mäda välja, ruttu paraneb.

Sibul ja suhkur segi on hea köharohi.

Kui ruos oli, siis hapukoort pandi ja sibulast küpsetati ja pieni jahu ja linnumagusat, kui vill oli.

Köha vastu keedeti sibulapiima.

Peale ravi tulid ühel inimesel juuksed ära. Mina õpetasin, et pooliku sibulaga iga päev hõõruda. Tartust anti ka sibulapreparaati.

Eks siis pandu külma rätiku ja sibula pähe, kui pea valutas.

Üks juuksur õpetas mehele, et puhastatud tärpentiniga hõõruda kärna. Ootasime. Tõin Tartust sibulapreparaati. Hakkasin toore sibulaga hõõruma. Algul tuli valge juuks, pärast läks mustaks.

[Paisetele] pandi vahest sibulas, küpsetati sibulas ja pandi peale. Sibulas küpsetati tuha sies, tule peal närtsitati.
Mesi pidi ka hea olema.
Paiselehte pandi ka paisele. Mõni ütles hapuoblikas, mõni tulihein.

Sibulat tuleb siis süüa, kui kõht valutab.

Sibul küpsetatuna paisete peale.

Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Roosi vastu - sibul.

Südamehalbuse vastu - sibul.

Ja kui niisugune äkiline valu sisse lööb inimesele, siis on koirohuvesi hea sisse võtta.
Siis annavad sinikivi, sibulat ja püssirohtu. Kõik on kibeda valu vastu rohi.

Küpse sibul oli hää rohi mädanevale haavale.

Sibulakoored [Allium cepa] ja kollased karikakrad [Anthemis tinctoria]. Teena - kollatõvele.

Sibul [Allium cepa]. Küpsetatult - paise pääle, mahlaga pead määrida, kui juuksed lahti.

Sibulat tarvitatakse mitmel viisil ja mitme haiguse vastu. Paljalt tules küpsetatud sibulat pannakse paisele, vesivillile ja mõne muu veikese haavale peale, mis mädanema on läinud.
Kui kurk ehk rinnad valusad on, kas külmetuse ehk tuule läbitõmbamise tagajärjel, siis keedetakse piima sibulatega sisse lõigatult ja juuakse nii kuumalt, kui juua kannatab.

Harilik sibul (Allium cepa L.). Sibul. Küpsetatud lõigud pandi paisetele.

Krampide puhul anti sibulakaabet nuusutada.

Sibulast valmistatakse rohtu. Sibul, ka rõõsk piim, viin ja liikva keedetakse piimaga kokku, see kaitseb tiisikuse eest.

Arstirohuks tarvitatakse Verhuulitsa küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Toomekaapet, mis toome koore alt kaabitakse, pannakse sooja kõrvetatud musta kasuka peale ja mähitakse ümber kurgu, kui kurk haige on, ja süüakse kuuma küpsetatud sibulat.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Hambavalu vastu - piparmündi lehti ja sibula ja soola segamini tambitult.

Krampide vastu tarvitati sibulat.

Köha vastu: toomingakoore, sibulakoore, kaituse-, kummali- ja piparmündi tee.

Kui pea valutab ja siis sibulatükk kõrva panna, jääb valu ära.

Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Sibulat tarvitati toiduks, ka kõhuvalu vastu oli sibul väga hea rohi.

Kui on roos jalal või käel, tuleb küpsetada sibulat ja panna ühes valge ristikheina lehtedega peale.

Sibulat tarvitati paisete vastu. Selleks võeti sibul, küpsetati orgi otsas tulel ja asetati paise pääle.

[Kõhuvalu vastu.] Söödi ka veel sibulat soola ja leivaga.

Südamepöörituse vastu söödi ka sibulat.

Südame pööritamise ajal söödi sibulaid.

Söödi ka kõhuvalu vastu sibulaid.

Lendva ehk rabadus. Haigus algas kõrge palavikuga; inimene kartis külma suvisel kõige soojemal aastaajal - isegi ahjupaistel hambad lõgisesid suus. Lendva ehk rabaduse vastu anti musta suitsuga püssirohtu mõni tera keelega lakkuda pahemalt peopesalt, mõni tera soola -"- -"- sibulat triivistrikki umbes 1/4 tl. Lõnga õli veega lahjendatult, nii et paras hea tugev hapu maitse oli ja hambad suus krudisema pani. Tagajärg oli, et tunni ehk kohe pärast läks haige juba liikuma, rohi oli oma töö teinud. Inimene sai terveks.

Rabanduse ajal võeti püssirohtu, lõngaõli vett, sibulat ja rõõska piima sisse.

Järskuse haigestumise korral oli Nurmsi küla Parmo-Hinno talu kadunud tädi kohe abivalmis aitama ja arstimeid toomas. Arstirohtude seas domineeris mesi (P-Hinnod pidanud vanast ajast mesilasi, samuti Kleemeti Kodaniburgid), sibul, lõngaeli jne. Kui rohuannuse ära võtsid, siis võisid kindel olla, et doosi ka hiiresitta said - tädi luges seda väga tähtsaks parandavaks vahendiks - nagu see minu poisikese-karjase-koolipõlvest meelde on jäänud. Ka mind ennast rohitses ta. Sit sibi terra suffer ossa levia.

Sibul - aitas kõhuvalu vastu.

[Sibul] Umbes kasvamise pääle haudumiseks.

[Vanaaegsed rohud.] Sibulakoortest.

Küpse sibul - kui haige haav mädaneb.

Sibulakoore tee - köha vastu.

Koduhernes ja -sibul - villi vastu.

Kõhuhaiguse vastu, mida kaunis tihti tunti, söödi hästi palju toorest sibulat ja omavalmistatud kuiva viljakohvi.

Paiset, “villi”, mida kaunis tihti vanad inimesed arvasid olema, arstiti küpse sibulaga. Juhtus ka seda, et oli mõni teine viga, tuli ette, et haav ei paranenud sarnasel arstimisel ja läks koguni pahaks.

Hambavalu arstiti silgusoolvees leotatud sibulaga, siis saad hambavalust lahti. Igasuguste paisete arstimiseks tarvitati võileivapuru.

Põlenuile haavade pääle pandi silgupää villase riide alla ja kasteti sibulakasu veega märjaks ja hoiti niikaua peerutule käes, kuni ära kuivas.

Küpsetatud sibul - sibulad küpsetakse ära ja tarvitatakse köha vastu.

Sibul. Pannakse vee sisse, hõõrutakse ära ja tarvitatakse kõhuvalu rohuna.

Toomingakoored - segatakse sibulatega segi, taotakse peeneks ja tarvitatakse kurgurohuna.

Sibul - küpsetatakse ära ja tarvitatakse köharohuna.

Valge kriit, mesi ja sibul, rõõsk piim. Keedetakse kõik kokku ja juuakse, kui kõhuvalu on.

Sibulaid ja rõõska piima keedetakse siis, kui rinnad haiged.

Sibul. Küpsetatud sibul paise pääle.

Sibulad on mitme haiguse vastu. Näiteks küpse sibul roosi ja villiroosi vastu, küpse sibul ja toores sibul kõrvavalu vastu, küpse sibul hambavalu vastu ja toores sibul oli ka äkiliste haiguste vastu.

Sibulas villi ja paistetuse vastu.

Teelehti, kobrulehti, kaalikalehti ja küpsetatud sibulaid pannakse mäda pääle.

Sibul aoti tules ära ja pandi villile, kuhu ta kasvas.

Milleks tarvitakse taimed?
Arstirohuks
Sihelmise haiguse vastu sibulas, ussiherned, peetersoni juured, tedremadara juured.

Kõhuvalu vastu on sibulas, ussiherned, peetersonijuured, tedremadara juured, nelgid.

Sibul on kõhuhaige vastu.

Sibulad kõhuhaige jäuks.

Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/

Viik ehk paeluss on igal inimesel sees. See hakkab mõnikord kohe südame all närima, teeb südame all hirmsat valu. Tükkhaaval tuleb välja ka, kuid pead ei saa kätte. Ega päris välja ajada ei saagi, aga heeringas ja sibul on tema vastane.

Paeluss - selle vastu söödi heeringad ja sibulad. Sooja piima teha ja peale istuda, piima peale on paeluss kua maias.

Paelussi kohta arvatakse, et seda saavat sellel, kelle kõhtu ta on elama asunud, välja ajada ainult heeringa ja sibula söömisega. Olevat kõige odavam ja kindlam abinõu paelussist lahtisaamiseks. Kohapeal nimetatakse paelussi pantvormiks, mis on tõlke „moonutis“ saksa keelest. (Näiteks kurvikeerajat nimetatakse kohapeal roobitseerike. Saksa Schraubenzieher.)

Sibulaid tarvitati köha vastu, kui süda paha.

Sibul on peavalu vastu.

Sibul - peavalu vastu.

Sibul - peavalu vastu.

Sibul haava parandamiseks.

Sibul aitab südamevalu vastu.

Sibul põletushaavade ja köha vastu.

Küpsetatud sibulat asetati paisetele.

Sibul (Allium cepa) küpsetatult ajab paise mädanema.

Sibul ravimtaimena. Tormas oli arvamine, et sibul peeneksnärituna haige hamba või igeme peal vähendab valu.

Sibulatee köhavastase vahendina.
Tormas anti köha puhul mõnikord juua sibulateed. Mu ema (tormalane) keetis mulle köha puhul sibulateed veel 1965. aasta septembris.

Sibul ravivahendina paisete vastu.
Tormas küpsetati kuumas tuhas sibulamugul, hakiti see peeneks ja pandi paise peale.

Küpsetatud sibulat söödi ka köha puhul.

[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.

Sibulaid tarvitati köha vastu ja ka siis, kui süda paha.

Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.

Taimed, mida arstirohtudeks tarvitatakse.
Sibul. Tehakse sibulateed. Köha vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Konnasilmade vastu sibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Küpsetatud sibul paisete vastu.

Praetud sibul paisete vastu.

Sibulateed joodi ka köha vastu. Sibulad lõigati siiludeks ja keedeti piimaga.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kui hääl on ära, siis tarvitati sibulat piima sees (kuum piim).

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Konnasilmade ravitsemisel tarvitati siibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Sibul. Sibul keedeti siirupiks ja pandi suhkrut hulka ja võeti seda sisse kopsuhaiguse vastu.

Kui mesilane nõelas, hõõruti seda kohta sibulamahlaga, siis ei läinud paistetus nii suureks.

Arstirohud.
Sibulakoored: köharohuks. Keedetakse teeks. Pääle tee joomist sooja vaiba alla minna.

Sibul. Sibulakoore tee või ka sibulatee on köha vastu.

Toored herned ja küpsesibul näriti peeneks ja pandi villirakule peale.

Rõõska piima keedeti sibulaga ja anti haigele sisse, kui vill oli. Sibulakoortega värviti kollast.

Küpsetatud sibul - paisetele ja mädahaavadele.

Sibulaga on kaotatud ka konnasilmi.

Paised ehmumisest, külmetamisest.
Paise peata. Arstimise puhul hakkab jooksma mitmest august. Rohuks mesi + sibul + püüdlijahu.

Kui jalg või käsi oli umbes haige, siis oli rohuks: lehma mustus, savi, soojad heinaprebemed, leivapuru või küpsetatud sibulamähised.

Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.

Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

Sibul - kurguhaigusele.

Kui on külmetamisest köha, kõri haige vai hääl ära, siis keeta piima ja sibulat vai mett tulise piimaga. Aga kõige ette on, kui tulisele piimale panna hulka lusikatäis võid.

Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi (ööseks) peale toores sibulalõik, mida oli enne üks ööpäev leotatud lahjendatud äädikas (süldiäädikas).

Kõrva tilgutati sibulamahla.

Kõrva taha haigele kohale pandi sibulamahla või lapid jaanilille juurtest tehtud keedisega.

Kui kõrvas on kohinad või kõrv ajab pilli, pandi sibularõngad kõrva.

Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.

Paisele asetatakse lapiga mälutud leiba, ka sea soolapekki või küpsetatud sibulat.

Professor A. Paju soovitab gripi vastu järgmist ravimit: 500 grammi mett, 250 grammi küüslauku, mugulsibulat, mädarõigast ja jõhvikaid. Aetakse läbi hakklihamasina. Säilitatakse emailnõus jahedas kohas. Võetakse 2-3 supilusikatäit päevas.

Paisele küpsetatud sibul peale - võtab lahti.

Palaviku mahavõtmiseks pidi haige ära sööma segu poolest klaasist meest, kuhu sisse lõigatud suur sibul. Seejärel pidi kasukate ja tekkide all higistama. Ja palavik oligi läinud. (Virve enda lastele see millegipärast ei aidanud.)

/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Küpse sibul. Süüa köha vastu.

[Küpse sibul.] Paisel mäda kokkutõmbamiseks.

Sibulakoored ja mõni sibul tuleb suhkruga kinnises nõus siirupiks keeta, on hää laste rinnarohi.

Sipul. Paisete vastu (küpsetatult).

Sibul - kõhuusside puhul.

Arstirohu taimed. Sibul.

Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Sibulat (Allium cepa) tarvitatakse küpsetatult paise mädanema ajamiseks. Sibulale ei tohi juurde lisada mitte midagi. Sibul küpsetatult pannakse vereva paise pääle, seotakse või mähitakse puhta lapiga kinni. Nii toimitakse, kunni tagajärg saavutatud.

Sibula (Allium cepa L.) keedis (sahvt) suhkruga pooles köha vastu.

Sibul: keedetud klaasi piima sees köha vastu.

Sibul. Koleera vastu süüa värske sibulaga võileibi.

Vingu kätte jäänutele pandi sibulatükikesi kõrvadesse, mida iga viie minuti järgi vahetati.

Sibulalõikudega hõeruti mesilastest ja herilastest nõelutud kohti, eemaldades seega paistetuse.

Küpse sibulamahl rinnahaiguste vastu.

Kõrvitsaseemnete söömisega hävitatakse paelussi. Selleks tuleb olla üks päev söömata. Siis tuleb süüa üks suur heering kolme sibulaga (sibulaid ei tohi noaga lõigata, vaid tuleb otse hammustada sibula küljest) ja natukese aja pärast ühe-kahe kõrvitsa seemneid. Juua ei või.

Sibul, liikva ja lõngaõli olid südamehaiguse vasta.

Küüneviha arstiti küpse sibulaga. Sibul pandi pliita all süte pääl küpsetama.

Sibul on villi vasta kõige parem rohi.

Vesivilli rohuks on küpsetatud sibulas peale panna.

Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

Hääl ära - tehti sooja jooki piimast ja sibulast. Toorest kanamuna ka.
Pidi hüidma kustki läbi - läbi augu või toru, et anna mu hääl tagasi! Siis pidi tagasi tulema.

Südamekloppimise vastu on ravimiseks sibul.

Kui ühel perekonnaliikmel on soolatüükad, siis ta peab viskama sibula küdevasse ahju teiste perekonnaliikmete juuresolekul. Kui sibul on ahju visatud, siis peavad kõik naerma. See kaotavat soolatüükad kindlasti.

[abortimine] Sibulakoore vett raseduse alul juua.

Sibul on nuusutamisrohuks minestuse ja hüsteeriliste krampide puhul.

Kange oksendamise vastu pannakse sibul kaenla alla.

Tuhas küpsetatud sibulad on hääd paisete ja kaelakatarri puhul.

Paisete lahtimineku edendamiseks pannakse paiseile pääle purukshakitud või purukskeedetud sibulat.

Külmarakkudest katkisi käsi ja jalgu määritakse sibulakaapega.

Sibulamahl suhkruga on köha, hingeldamise ja hääle kähisemise vastu.

Umbes haige. Temale asetati küps sibul, ka searasva.

Paised. Arstetakse: peale küps sibul, ka searasv.
Kunstlik arstimine. Võta tükk searasva ja vajuta paiset kolm korda ja viska katusele, et harakas seda viis ära. Siis oled paisedest lahti.

Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

Sibulavartest lõika kuubikuid, suhkru sisse tambi tihedaks, mahl tuleb peale. Tead sa, kui hea. Väikestele lastele võib ninasse ka panna, kui nohu on.

Kui pole paise veel lõhki olnud, siis pandi küpsetatud sibulat peale. See oli üsna tulus asi.

Paisele tehti suus mett ja leiba, pandi seda peale. Küpsetati sibul ära ja pandi peale.

Haavadele oli kuusevaik. Keedeti ära sibula ja searasvaga. Seda tehti küllalt sagedasti, ikka lapsed saadeti korjama. Kutsuti saksamaa kuused, hästi pehme okstega. Tumerohelise läikiva okkaga, alumine pool matt, selle vaiku me korjasime.

Küpse sibulat pandi paisetele peale.

Mett söödi, kui kurk oli haige. Köha korral joodi sooja piima meega, soodaga või sibulaga.

Gripi vastu tehti pliidi all sibulid.

Mu tütrel olid küll paised, siis võtsime pärmi sisse. Ja siis küpsetatud sibulad pandi peale.

Köha vastu.
Keeta sibulakoore teed ja võtta seda 3-4 klaasitäit päevas pärast sööki. Aitab sama hästi kui juua paiselehe- ja nõgeseõie teed.
NB! 1994. ja 1995. a olen ostnud apteegist Bromhexini hydrochoridum´i 8 mg (20 tbl) ja seegi võtab ruttu köha ära (täiskasvanule päevas 3 tbl ja 1 tbl korraga, lapsele 0,5 tbl 3 korda päevas).

Kui hääl on ära, sibulas hakid puruks, paned natuke suhkurt sisse ja lased pliidi peal keeda ja sibul tuleb siis ära süüa.

Villirohi on küps sibul.

Soolatüükale panin koduse seebi peale ja sibulamahlaga hõõrusin.

Odraivale panti sooja sibulast peale, see lõi mäda väl'la.

Käsna kaova, ku sibul katski, tuu poole sibulaga hõõrda käsnu. Peran tuu sibul kinni keita, papre sisse panna ja visata musoride. Käega ei tohi puttu enam.

Kõhuhädale tsesnokit (küüslauk) tarvis võtta ja sibulat ja suula. Võõras toit, tuu võtt kõtu valla, a tuu tsesnok ja sibul ja suul praavitase ära.

Kui magada ei saa, määri sibulaga kukalt. Aitab küll, jäin magama kohe varsti. A nüid olen söönud sibulat.

Paise peale meil pandi alati sibulas, küpsetasime sibula. No ja seapekki ka pannakse.

Paisete peale panti sibulas, küpsetati ära. Mõni ütleb, et pärmi vaja süüa, see aitab.

Mamma pandis mett ja sibulat. Sibul praaditi kuivalt pliidi all ära ja mett pääle ja kohe palavalt haava pääle.

Kui näpp oli umbes, küpsetati pliidi all tuha sees sibulat ja see hautatud sibul pandi haige koha peale, lapp seoti ümber.
Umbe läinud näpu peale pandi veel võileiva (soolane või) nämmi, s.o suus näriti võileib nämmiks. Vahel pandi umbe läinud koha peale õhuke kild soolapekki.

Lastele (lina)usside väljaajamiseks anti süüa ainult heeringat-sibulat võileiva pääl. Aitas alati.

Koeranaelale küpsesibulat peale panna, pliidi all küpsetad.

Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

Küpsetatud või hautatud sibulat pandi paise peale. Ja seda, kui lapsed olime, siis köha vastu ka. Seda hautatud sibulat anti siis süüa ja see siis leevendas ka nagu omateada köha.

Sibul. Alati, kui talvel kange köha kallale tuli, siis minu mamma pani meid jalgupidi nii kuuma vette kui vähegi võis ja vett kallati juurde veel väheste vaheaegadega. Nii umbes 15-20 minutit, siis anti tassitäis kuuma sibulapiima, seda tuli rüübata nii kuumalt kui võis, joomisest ei olnud juttugi, sest see oli nii kuum. Sibul EI OLNUD KEEDETUD vaid ainult suured sibulatükid olid kuuma piima sisse pandud, need sibulatükid tuli ka ära süüa. Ja siis teki alla higistama. Oligi köha läinud. Kui ühest korrast ei aitand, siis veel teine kord sama.
Kui väga kange köha oli - ega see siis n.ö paugupealt ka järele jäänud, siis anti veel voodisse ühes tükk kuivanud leiba või leivakoorikuid, tuli neid närida ja siis neelates see ka praavitas kurku. Kõige suurem köha oli ikka õhtul hilja või öösel.

Küüslauk.
Minu tähelepaneku järele venelased söövad palju küüslauku. Ja ma olen oma eluaja jooksul (70 a) kuulnud, et ainult ühel venelasel oli vähk. Üks küsis teiselt, et miks ta siis suri (keegi tuttav, kellest räägiti) ja teine vastas: „U njevoo bõl rak.“
Olen kuulnud, et küüslauk aitab vähi vastu. Kas ta nüüd vähki „ära võtab“, pole mul teada, aga seda ma usun küll, et küüslauk ei lase vähki tulla.
Mina ei söö küüslauku mitte vähi-hirmust, aga mulle lihtsalt maitseb. Küüslaugu pealsed loputan õrnalt üle, lõikan hästi peeneks ja võileiva peale. Samuti need küüslaugu „küüned“, ka ikka toorelt võileiva peale.
Kunagi tekkis mulle juba niinimetatud sõltuvus küüslaugust. Nagu suitsumehed hakkavad nagu midagi otsima ja ringi käima, kui pole suitsu teind, nii oli minul ka, et ikka midagi nagu tahaks või midagi on nagu puudu, siis tuli meelde, et ma ei ole ju täna veel küüslaugu pealseid leiva peale pannud.
Niisama tarvitan murulauku ja sibulapealseid võileiva peale. Kui mitte rohkem, siis 2-3 korda nädalas ikka.

Peterselli ja sibulat panen salati sisse.
Mul ei ole kunagi kevadväsimust olnud.
Petersell olevat neerudele hea. Peterselli ja tilli supi sisse.
Ma EI OLE taimetoitlane.

Saksa ajal 1943. aastal olid inimestel paised. Küll mitte kõigil. Meie perest olid paised minul ja mammal ka. Olin siis 9-aastane. Teistel külas oli ka kuulda üksikutel inimestel olevat, kas lastel või naistel, olid ehk õrnemad kui mehed. Olid siis need harilikud suured paised, mis olid suuremad ja rohkem ihu pinnal põlvede, säärte, käevarte või harva ka selja või rinna peal. Ja olid ka nn kummuli-paised. Need valutasid õige kaua, sest pealt ei olnud suurt nähagi, aga need olid sügaval ja et pinnale välja mädaneda, siis läks rohkem aega, need kummuli-paised olid hullemad igatpidi. Pandi siis paisetele peale pliidi all tuha sees küpsetatud sibulat, et pidi mäda „välja kiskuma“, see pandi veel kinnise paise peale. Ja kui see mäda juba naha all näha oli, alles siis võis paise lahti teha, s.t naha katki teha. Muidu öeldi, et kui enneaegu lahti tegid, see tähendab, naha katki tegid ja paise kallal suskima hakkasid, siis läks hullemaks. Tuli siis oodata, kui mäda naha all paistma hakkas, alles siis võis naha katki teha. Üks tavaline paise oli ikka nii tavaliselt 3 päeva, aga vahel ka 4 p. Siis tuli esmalt nahk pingule tõmmata, et rohkem mäda välja tuleks. Ka liiga sageli ei tohtinud pigistada. Kui siis viimaks mäda enam ei tulnud, siis hakkas ju paranema. Ei tohtinud lasta jälle enneaegu pealt kinni kasvada, siis jäi „vaevaja“ sisse.

Köhale - sellest oli eespool juba kirjutatud: sibulapiim kuumalt, jalad kuuma vette, piparmündi, vaarika, pärnaõie tee.
Televiisoris oli 22. mai 2004 Komissar Rex´i saates, kus see politsei-noorpaar nohus ja köhas olid, istusid ka sallid kaelas ja jalad laua all kuuma vee kausis.
Mis rohtu nad tarvitasid - ei tea. Mina tahan just nimelt seda jalgade leotamist kuuma veega siin esile tuua.

Verevaesus, kõhnus.
Süüa punapeeti! Süüa-juua piima, koort, ka salatitena. Aitab mõlemal juhul.
Nõrkus, loidus - vitamiinide puudus. Süüa rohelist sibulat, murulauku - ikka kõike värsket.

Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

Küpse sibul pandi paisetele.

Küüslauk, sibul söökidesse maitse aineks.

Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.

Paisele ja koeranaelale pandi paiselehte piale. Küpsetud sibulas oli ka ia. Küinega ei võin pigistada - küine viha läheb sisse. Mul õpeti lambaliha ja loomasitta piale panna, siis ei aidan.

Villi tõbele pandi küpsetud sibul, hõbe- ehk kuldraha peale ja siis haige koha peale. Kui ei aidanud, mindi ruttu arsti juure. Katku villi öeldi saksa naisterahvas edasi kandvat. Kuhu ta sisse läks, senna viskas ta ilusa lõngakera. Kes kerasse puutus ehk toojaga rääkis või kerast midagi ütles, pidi tingimata katku kätte surema.

Kui oli vill, võeti üheksat värvi siidi, mett, sibulat, lepakoort ja vett, segati kokku ja söödi ära.

Juukseid värviti sibulakoortega. Kui olid blondid juuksed, siis sai värvitult kuldkollased.

Kui pind läks küüne alla või liha sisse, võeti see välja nõela otsaga. Kui aga pind oli kõdunenud puidust, siis jäi pinnust osa sisse ja kindlasti hakkas see koht siis mädanema ja pinnujäätmed tulid välja koos mädaga. Haigele kohale võis paranemiseks panna kas soolapekki, küpsesibulat või rukkileivasisu nätsutatult. Kõik need ained tõmbasid valu ja paistetust vähemaks ja haige koht paranes kiiresti.

Köha nimetati rahvakeeles „rüüstiks“. Kui oli kõva köha siis öeldi tal on hobusõ rüüss. Kui oli suur köha siis pandi jalad kuuma ahju pääle ja lasti nii kuumast minna kui vähegi kannatada jõudsid, siis pidi köha ära minema. Viina sisse põletati suhkrut joodi seda, siis pidi köha vähenema. Köha puhul keedeti veel lõhmuseõite teed. Kui oli köha rinnus, siis keedeti rõõska piima, lisati rasva juure ja sibulat.

Seetesest. Kui pind sisse läheb, sis akkab seetima, kus karjalastel seetisid jalad sui läbi, risu ja roisu sees joosid loomadega, ikki läksid tirlimbaki, tirlimbaki! Seetesel soolast pekiliha pääl ja küpse sibul ästi soojalt; kui katti läheb, kuse topsi sisse, pese sellega. Egas käega põle tarvis: linane lupakas orgi otsa, sellega suditad (=pitseldad). Märkus: sudi on pintsel.

[paisele ja kasvajale] Pandi ka võileivapuru, tulist tanguputru, hautatud sibulat.

Köha vastu on sibulakooretee või ka sibulatee. Suhkur on ka köha vastu. Suhkur ära põletada, vett peale panna, segamini liigutada ja siis juua. Kange raudrohutee on ka hea köha vastu.

Apuaina “hapuoblikat” lapsed sõid toorelt. Neid korjati ka supivalmistamiseks. Keedeti mõni kanamuna ja hakiti hulka ja supp missugune!
Jänesekapsaid samuti sõid lapsed heameelega.
Toorelt sõime lapsena: põrknaid, kaalikad, kurke, kapstajuurika südamikke, sibula pääliseid; mõned lapsed sõid isegi toorest kartulit. Siis veel: ube, herneid, suhkruherneid, hiireherneid ja vikki; riivimise ajal kapsast jne.

Pannakse ka igasuguseid taimi toitude sisse, mis toidule hää maigu juure teeb, nagu soustile pannakse juure sibulaid, sibulalehti ja sibulaheinu ning tille.
Lihasupi sisse pannakse peterselli lehti ja juuri, kui värske herne suppi tehakse, siis pannakse supi sisse herne kaune, need annavad supile hää maigu, mida muidugi ära ei süüa.
Kui koduõllet tehakse, siis pannakse sinna juure humalaid ja linnaseid. Linnaseid tehakse: odra seemned pannakse idanema ja kui umbes 3 cm pikkuseks on saanud siis pannakse nad kuivama, kust õlle sisse pannakse.

Südamehaiguse vastu on hiiresitt ja sibul. 9 tera hiiresitta ja sibulat ja valu on kohe mööda.

Mõningaid nahahaigusi peeti nakkavaiks; paiselehti panti peale, küpsetatult sibulaid ja heeringa nahka.

Ehmatuste, rabanduste, üldse äkiliste haigu vastu tarvitud järgm. abinõu. Tulel oleva paja põhja pandud natuke kalja ja tükike juudasitta. Lastud keema minna. Haige asendud paja kõrvale, riie üle paja ja haige. Nii lastud auru. Lõpuks on haige kalja ühes juudasitaga ära joonud. Samuti keedetud sibulat ja mett pajapõhjas, aurutud haiget, antud sisse ja määritud rindu. 30-50 a. tagasi. Ka nüüdsel ajal juhusiliselt harva.

Tüdrukuil on tagajärgedest hoidumiseks võtta, parajal ajal alt ära keereta. Sibul teeb tiiraseks. Suguliiget millel eesnahk ulatub üle otsa nimetatakse rahvasuus „pime munn“.

Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima. Piimale sisse pandud või ja sibulaga.

/---/ Hambavalu vähendamiseks (vaigistamiseks) tarvitatakse hamba peale panemiseks sibulalõiku. Samuti tarvitatakse samaks otstarbeks sahariini, mida pannakse tükina (tükikesena) hambaauku. Need on peamised nii öelda „oma rohud“. Kuid harilikult ostetakse juba rohtu hamba peale panemiseks apteegist. Peamiselt niisugust rohtu, mis poeta hamba aegamööda tükkhaaval. /---/

Roosi peele pannasse liistikkisi ja roosirohud on, mis kasuvad, pannasse sõnna peele jälle. Sinist paberit tehasse liiatsi kirjad peele, oma sõnad mis sõnna peele kirjutasse. See kes sõnad peele teeb see räntseldab pärast nõnda ää et neid sõnu ´p saa pärast änam aru mitte. „Roosi pine“ olla üks sõna mis õõtasse ja kirjutasse (Võib aru saada et jutustaja ise teab roosisõnad). Roosi peele ka küpsend sibul.

Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

Paise läks rutem puhki kui küpset sibulit pääle pandi.