Rahvapärased taimenimetused
Kaer
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- põletushaav
- haigus määratlemata
- halvatus
- hambavalu
- hääle vead
- isutus
- jalahaigus
- jooksva
- kaelahaigus
- kahepoolsed
- kasvajad
- koeranael
- kollatõbi
- kopsuhaigused
- kurguhaigus
- kurguvalu
- kõhuhaigused
- kõhutõbi
- kõhuussid
- kõhuvalu
- kõrvahaigused
- kärnad
- köha
- külmetushaigused
- difteeria
- liigesehaigused
- liikmehaigused
- luusööja
- luuvalu
- läkaköha
- maa-alused
- menstruatsioonihäired
- naistehaigused
- neeru- ja põiehaigused
- nohu
- närvihaigus
- närvipõletik
- paise
- palavik
- pistja
- põrutus
- rinnahaigus
- sarlakid
- seest haigus
- seljavalu
- sünnitus
- tedretähed
- umbes
- unehäired
- uriinipeetus
- valu
- venitus
- verekusemine
- vesitõbi
- vill
- voolmed
- kivitõbi
- reuma
- paistetus
- hambahaigused
- pimesoolepõletik
- haigus tuvastamata
- ishias
- astma
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Kui keegi maa-alustes haige on, siis saab tema terveks, kui kolme selle aastase tuleaseme, mis metsas ehk karjasmaal on, iga seltsi vilja pannakse, mis põllu peal on kasvanud, nagu rukit, nisu, kaeru, kartuvleid, herneid jne., ja ühe tuleaseme peale üks raha.
Kui külmetamisest on kange köha tulnud, siis tehakse kali tuliseks, sulatakse rasvaküünalt sisse ja juuakse; ka keedetakse nurmenukuõisa; ja kaeru kõige kõrtega ja juuakse nende vett palavalt.
Kui külmetamisest köha tuleb, siis keedetakse leigatud kaeru, kel veel ivad otsas on, ja juuakse seda vett. Ka korjatakse suvel nurmenukuõisa ja metsateed, keedetakse neid ja juuakse nende vett.
Kaerapõhust tehtud theevesi on hea köha kaotaja meega magusaks teha.
Kui hambad valutavad, siis tuleb tuliseid kaeru panna põse peale.
Kui laps ellu ei tule sünnituse juures, siis on vaja last veeretada soojade kaerade peal, mis ahjulauale on puistatud. Läbi ahjuluua siputada lapse peale vett.
Kui käsi ära põletatakse, siis segatakse kaerajahu vette, kurnatakse magedalt ära, leem kallatakse pealt ära, põhja jäänud saoga võitakse põletatud kohta.
Luusööja. Kaeravartemähised ja heinapebremähised - hästi tulised, ja piale selle kumel ja lambanisa.
Kui kael haige olli [---] Ka kaeru aeti palavas ja hoiti kaela peal.
Kaeravannisid ja kaertega hautamist tehakse paistetuste, põrutuste, joosvavalude ja muude teadmata põhjustel valude vastu.
Unetuse vastu tarvitatakse kaeraõlgede (Avena sativa L.) tinktuuri. Kaeraõled pannakse viina sisse, lastakse seista umbes nädal aega soojas kohas. Seda viina juuakse siis.
Kahepoolsetele pannakse pääle kuumi kaeru ja kuuma tuhka.
Kui pärast sünnitust olid suured valud, siis aeti viina palavaks ja pandi sellele mett hulka ning anti haigele sisse. Ka pandi sel puhul ristluudele palavaks aetud kaerakott.
Kuuriiete ärajäämisel asetasin kõhule soojavee pudeleid ja sooji kaerakotte.
Hää köharavim on kaeraõletee, samuti sookailutee.
Korja 9 puu lehti ja keeda neist tuline vannivesi, või pane voodisse teki alla jalgade alla kuumi kaeru, kuum telliskivi niiskes riides; vahetada märg särk kuiva vastu ning rinnahaigus kaob sedamaid, kui ta pole veel väga vana.
Kui kael haige, pandi sokiga sooja tuhka kaela ümber. Soki pidi olema just jalast võõtud ja higine. Tuha asemel võis panna ka soojaks tehtud kaeru või rugisi.
Kaeru tarvitatakse väikeses kotis ahjus soojendatult, kuumaks aetult keha soojendamiseks siis, kui on leitud, et haige koht tahab sooja. Näiteks kui kellelgi juhtub pimesoolikas haige olema, siis pannakse haigele kohale kotike kuumade kaertega.
Kuumade kaerte asemel tarvitatakse ka kuumaks aetud kivi või kuuma vett pudeliga.
Kaelahaigust arstiti, kaerad tehti palavaks, panti ümmer; soola tehti palavaks, panti ümmer; palavat tanguputru - parim, mis rasvaga olli keedetu, - panti ümmer.
Jooksvale aitab hästi soojad kaerad.
Kurk haige, hääl ära.
Kaerad panni peal ära kõrvetada, puuvillase sukasääre sisse ja ümber kaela nii öösel kui päeval, ka väljas käies.
Hautatud kaerad pannakse ka umbele.
Ku kurk haige on, siis aetasse kaaru või üldse teri palavas ja pantse kaala pääle, sii tõmmab kurgu varssi pehmemas. Mõnikord pannasse viil palav kivi jalge alla.
Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kui oli kõhuvalu, asetati kuumaks aetud kaerakott või telliskivi kõhu peale.
Päältmäärimine ja kompressid.
Tuhk lasti läbi sõela, panti suka sisse, viltse sukaga kõrva pääl ja kaela ümmer, kudas tarvis. Soe tuhk, aga nii, et ei kõrveta.
Kaeradega arstiti niisamma suka sees.
Kahepoolsed. Tehakse kaerad tuliseks ja pannakse siidisuka sisse, seotakse ümber kaela. Hääle kähisemise vastu juuakse toorest muna.
Kahepoolsed tuleb sooja kaertega hautada, kaerad tehakse pajas kuivalt tuliseks, pannakse koti sisse ja kotiga haige koha peale, kui ära jahtuvad, siis uueste tuliseks. Teha, kuni aitab.
Kõrva-nina-kurguhaigused.
Üldise kehalise külmamise rohuks oli veriheinatee, nõnda, et veriheinad olivad ühes õitega ära kuivatatud, millest siis teed pidi tehtama ja siis joodama. Kuid kui kael oli külmetamise tagajärjel haige, siis pidi kura jala villase suka kunts kaela pääle pantama, mille tervenemise tarvist suka higist tingitud pidi olema. Ja pandi kaerakeesid rätiga ümber kaela. Muidugi olid ka selleks kuum tee ja soojad mähised hää. Ka värske kasemahla juumine oli ühtise kehalise haiguse puhul hää. See oli õiet terviseks hää jook.
Liigestes olevate valude vastu tarvitati soojendamist, milleks olid kuumaks tehtud kaeraterad, mis riidest kotiga haigele kohale pandi; ka kuumaks tehtud liiva või tuhka siis, kui ei olnud kaerateri saada.
Sarnast soojendusravi tarvitati ka reumatismi, jooksva, luuvalude ja valude vastu jalges ning kätes.
Valud kõhus, sellest lahtisaamiseks peeti esimeseks abinõuks kõhu soojendamist pealt, kuumalt tehtud kaerteteradega (kotti pandud) soojendamist ja kõhu pealt triikimist (masseerimist).
Jooksva vastu olid kaerad. Keeta kõige juurte, varte ja sõlmedega ja terad, seda vett juua ja seda vett soojalt mähistega sinna ümber panna, kus ta valu tiib.
Kõhuvalu tuleb külmetusest ja venitusest, kõhuoolmed ajavad üles, sooned pastetavad kõvaks. Selle vasta soojaga hautada, enne's kummikottisi olli, palav telleskivi, palava vee pudelid, palavad kaerad kotiga, esmalt riiet alla, et ihu ära ei põleta.
Verine kusi. - Siis on neerud haiged, kas on kukkunu maha, neerud ära põrutanu või venitanu, see tuleb põrutamise asjast.
Selle vasta muud ma ei tää, hõeruti kangest, sooja kumeliteed joodi, sooja hautist selpääl; kel kaeru olli, panti kaeru, kel kaeru põlnu, panti tuhka - hautist, ikki hautist!
Hääl kähiseb - hautist teha: soojad kaerad või sooja pudelit, soe rätik ümmer, sooja tuhka panti sukasse, villane sukk pidi olema, villatse suka sisse ja suka tallapool pidi kaela vasta olema.
Naistehaigused.
Valud all kõhus või munasarjades. Seda haigust raviti kuumaks tehtud kaertega. Kaerad kuumutati katlas kuumaks, siis pandi kotti sisse, kott pandi kõhu peale nii soojalt, kui kannatas. Ka paiselehed kuumutati veega ja asetati mähisena kõhule.
Juhtus olema kurk haige, kurgumandlid või muhud kurgus, nagu kodus öeldi, siis võttis ema suka, ajas sukasääre kuumi ja veega niisutatud kaeru täis ja pani ümber kaela. Suka peale sidus veel räti, et sukk hästi ümber kaela seisaks ja haigus andis järele.
Kui kopsu' haigõ' olliva', siis tetti tiid kaaraolist [kaeraõled], kolmõkõrralisõst rohost, verehainast, palokobrikost.
Difteeria. Kaeraaganaid keeta nii palju, et must vedelik välja tuleb ja seda juua, võtab hinge lahti. Tütar sai terveks. Rõõska manti kuumalt juua.
Vesitõbi. Kuuma kaeravanni tehti. Kaerad keedeti ära.
Valud nimmepiirkonnas kadusid, kui kaerad aeti ahjus või katlas kuumaks, pandi kotti ja kotiga nimmele.
Kurgutõve korral asetati kaelale kuumendatud kaerakott.
[Kõri arstimine]
Aga kui muud käepärast ei olnud, siis määriti petroleumiga kõri väljapoolt ära, pandi peale tulised tuha-, soola- ehk kaerakotikesed, aga juua anti kust, see pidi röga lahti võtma ja ka haiguse ära parandama.
Köha. Kaeraõlekeedist tehti (ilma ripseteta võeti õled). Keema lasta minna. Tegin endale ja köha kadus ära.
Solkmete puhul anti lapsele süüa toorest kaerakiisla leent.
Soe tuhakott pandi, kui kaksikpooliku (mandlid) üles ajanu oli. Sooja kaera ka pandi.
Paised. Inimesed arstisivad paiseid ja koeranaelu oma ihu küllest mitmet moodu. Määrisivad paised koore või rasvaga ehk võiga kokku, lasivad koeral neid lakkuda. Kõige parem arstija oli veike tuakoer või kutsikas. pandi ka paisele tulist leiba peale, tuliseid kaeru, leivatainas. Sool ja leib näriti segu, pandi soola-leiva puru peale.
Kaerad on ka kuumalt peale pannes haige kohale hea. Niisked kaerad kuumalt haige liikme peale võtab valu tagasi ja saab terveks.
[Liikmerohud] Mõned tegevad heinapebre vanne ja kuuma kaera mähiseid.
Soojenduseks (külmetuse puhul) pandi kõhule kotikene pajas kuumutatud kaeru, nende puudumisel tulist tuhka, aga ikka parem oli kirju paekivi. Ei olnud seda, siis lepiti lihtsa ahju tellisega.
Valud rinnus.
Kuuma kaaru pääle ja kuuma kotti.
Villile pandi sooja kaerakotti peale. See tahtis haududa saada, siis lõi lahti.
Kaer ja õlõ hekseldatas piines, ku palavik kõrge om, tõmbab alla. Tetas tiid.
Ku põie man haiget tege, siis kaeratera panni pääl kuumas tettä ja raasike vett pääle panna, kotiga kõtu pääle panna.
Kui rindade alt valutas, siis võeti kaera, aeti kuumas panni pääl, pandi kotti ja pandi rinde ala. See vaigistas valu.
Kaeraterad tehti tuliseks ja pandi haigetele ristluudele või mujale.
Kui inimesel oli kurk haige, keedeti kaerad ära ja kuumad kaerad aseteti sukasäärde. Soe sukk asetati ümber kaela ja siis veel soe sall või rätik ümber ja teki alla sooja. Tuli suure haiguse ajal päeva jooksul mitu korda teha kohe mitu päeva järjest. Alandas põletikku ja kurk läks lahti.
Kui lastel oli kurk haige, siis pandi kaerad patta ja kuumutati ära. Need kaerad pandi kas pikka kotti või sukasäärde. Siis kohe ümber haige kaela ja soojad sallid veel ümber. Siis voodisse tekkide alla. Haige hakkas higistama. Haiguse ajal tehti soojendust mitmel õhtul. Ühe kurguhaiguse ajal 4-5 korda kohe, kasvõi ühe õhtu jooksul mitu korda.
Kurguhaiguse puhul tehti kaela ümber kuum kaerakott. Selleks lasti keevas vees kaerad tuliseks ja pandi pikka riidest kotti, siis kaela ümber (hästi soojalt, vaat et kõrvetas kohe) ja sall ümber ning teki alla. Ajas higistama ja kurk paranes kiiremini. Aga teradel oli ka vist üks raviv omadus, mitte üksi kuumust ei andnud. Nimelt öeldi, et kui kaeru on juba 2 korda kuumutatud, siis tuleb võtta uued terad. Kuuma kaerakotti tuli teha mitmel õhtul ja kasvõi mitu korda 1 päeva jooksul.
Ümber kaela pandi lapi sees kuuma tuhka või pajapõhjas kuumaks aetud kaeru.
Kui kaal haige olli, siis pandi kuuma tuhka lapi sisse ja pandi ümbre kaala või kuuma kaara pandi ümbre kaala.
Kaerateradest kuum padi seljale ja jalgadele valutamise korral.
Kõrvavalu puhul tuli valutav kõrv soojalt katta. Tilgutati tihti kampriõli kõrva, kuid see oli siiski apteegist toodud. Aga kodusel viisil raviti veel nii, et hautati viljateri (näiteks kaeru) või kartuleid ja pandi riidekotti õhukeselt ja see soojalt kõrva peale. See tasandas valu ja kõrv paranes.
Hambavalu korral, kui põletik oli hamba all ja põsk oli paistetanud, siis lasti aadrit, eriti just keele alla. Selleks tehti väikese rauaga keele alla haav. Kui oli hea närvikoht, siis sai paha veri välja ja haigele hambale mõjus ka. Kord ühel haigel ei tahtnud see keelealune haige koht, kust verd lasti enam kuidagi ära parandada. Hambavalu korral asetati soe hautatud kaerakott ka põsele. Mehed hoidsid vahel viina hambavalu korral suus. Aitas küll, tuimendas hästi.
Kui oli suur kõrvavalu, pandi kuumaksaetud kaerad kotti (olid veidi keedetud pehmemaks) ja see soe kott asetati valutavale kõrvale. Vähendas valu ja põletiku ajas minema.
Ka hambavalu puhul pandi soe kaerakott põsele peale, põletik taganes.
Kui kurk oli väga haige, pandi pikka kitsasse kotti või sukasäärde soojad kaerad ja seoti kael sellega kinni. Kiirendas tervekssaamist.
Kui kurk oli haige, lasti kuumas vees kaerad soojaks. Kaerad pandi kas pikka kitsasse kotti või vanasse sukasäärde, tavaliselt naiste villasesse sukka ja see seoti ümber kaela. Päeva jooksul soojendati sukakaeru koos sukaga mitu korda, muljuti vesi välja ja pandi uuesti ümber kaela.
Hambavalu korral pandi ka soojad kaerad lapi vahele ja asetati põsele, siis kogu põsk seoti ümber pea rätikuga kinni. Põletik kadus.
Kui lastel oli kurk haige, siis aitas väiksema haiguse korral sooja villase salli kaela ümber mässimisest ja kuum tee, mee ja nii edasi tarvitamisest. Kui oli aga kurk väga haige, pandi kuumad kaerad vana villase suka sisse ja kui see oli veidi jahenenud, pandi selline soe vorst ümber kaela. Mida kuumem ja kauem, seda kiiremini mõjus.
Kui kurk oli haige, tehti mõnes peres kuum kaerakott. Kaerad asetati keevasse vette ja lasti tuliseks. Siis asetati sukasäärde või pikka kitsasse kotti ja kui kannatas, siis ümber kaela. Oli soe küll ja soodustas tervenemist.
Kui kurk oli väga haige, siis pandi kuum kaerakott ümber kaela. Kotiks oli vana villane sukk.
Külmetuse puhul jäi kurk haigeks, muutus punaseks ja paistetus tuli. Villane sall tuli soojuseks kaela panna. On kuulda, et mõnes peres pandi koguni kuum kaerakott ümber kaela. See seisis kaua aega soe ja alandas põletikku kurgus. On veel kuulda olnud, et kaerte asemel pandi mõnes peres kuuma tuhka. Aga miks? Ei tea. Võibolla sellepärast, et tuhk oli odavam. Kurguhaigusele tuli anda kuuma piima koos meega. Üks õpetus oli veel selline, et võis ka soodat (söögisoodat) kuuma piima sisse panna ja see soodustas kurgu paranemist. Mitmesugused kuumad teed ravisid hästi. Raskesti haige pidi voodis teki all lamama. Kuuma piima või tee joomine ajas higistama ja siis ei tohtinud ju külmetuda. Oli veel üks ravimise moodus. Nimelt pandi sooja vee sisse keedusoola ja kuristati selle veega. Pärast kuristamist lasti see soolvesi suust välja. Ju see soolvesi hävitas haiguse pisikuid. Pärnaõie tee tegemisel aeti vesi keema ja kallati keev vesi pärnaõitele peale ja siis lasti see 10-15 minutit tõmmata. Siis sobis kurguhaigele juua. Ajas higistama ja alati higistamine tõi ka tervenemise. Tuli aga märg särk kuiva vastu vahetada vajaduse korral.
Kui inimene oli raske töö puhul ennast ära venitanud, hakkas rinde alt valutama. Siis aitas asja leevendada, kui mees võttis pits viina sisse, mis oli kalmukajuurte pealt kallatud. Ka pipraviin aitas. Aitas isegi see, kui võeti veega noaotsatäis peenpipart sisse. Tegi inimesel valu tuimemaks ja oli parem olla. Tuli veel soe kaerakott peale panna rinde alla ja valude puhul kohe voodisse teki alla minna.
Kurguvalu puhul tuli kael soojalt kinni mässida villase salliga. Mõnes peres pandi kurguhaigele kuum kaerakott ümber kaela. Nii kuum kohe, kui haige vähegi kannatas. Selleks tarvitati veel villast sokki, mis oli higine ja pesemata, et see arstivat kõige paremini. Kuumad kaerad pandi suka sisse, ots kinni ja ümber kaela. Selline sukk hoidis kaela kaua aega sooja ja sooja haige kurk nõudiski.
/---/ Hambavalu korral naljalt hambaarati juurde ei mindud. Loodeti, et viga läheb niisama üle. Eks arstid olid kallid, kui neid üldse ligiduses oligi. Kui oli hambas näiteks auk, siis prooviti vatiga viina sisse panna, pandi ka joodi. See vaigistas närvivalu. Kui oli aga hambajuure all mingisugune põletik, siis oli ka valu ja nägu võis paiste minna. Siis oli vaja sooja. Pandi isegi soe kaerakott haigele põsele. Vahel keedeti hästi kanget kummeliteed ja hoiti seda soojalt suus. Kui tee suus jahenes, sülitati välja ja võeti uus suutäis. Eriti kange kummelitee saamiseks võeti rohkesti kummeleid ja keedeti koguni 10 minutit või rohkem. Aga hariliku kummelijoogi jaoks lasti kummeleid ainult tõmmata, kui keev vesi neile peale kallata. Kummelitee alandas palavikku ja hambajuure all ka põletikku.
/---/ Kurguhaiguse puhul olid head igasugused kuumad joogid. Näiteks keedeti pärnaõie teed. See ajas haige higistama ja sel juhul pidi haige voodis teki all olema. Vajaduse korral tuli ka särki vahetada, kui see higistamisel märjaks läks. Kurguhaiguse puhul võis ka palavik olla ja siis pärnaõie tee aitas ka palavikku vähendada. Ka kuum piim oli väga hea, pandi veel mett sisse. Et kurk rohkem kuuma saaks, soovitati kuuma jooki juues nii teha, et sellega tuli kuristada ja alles siis alla neelata. Kuum jook kurgus ravis jõudsasti. Kurguhaiguse puhul tuli soe villane sall kaela panna. Hoolsamas peres pandi kaela ümber ka kuum kaerakott. Kuumas vees hoitud kaerad pandi villase suka säärest tehtud kotti ja kotisuu kõvasti kinni. /---/
Haige kurgu puhul tuli kaela soe villane sall panna. Veel parem oli ümber kaela kuum kaerakott. Kaerad tehti kuumaks nii, et pajapõhja kallati natuke vett, et nõu kõrbema ei läheks. Siis kallati kaerad sisse ja kaas peale. Siis ei auranud see vesi nii kiiresti ära. Aeg-ajalt tuleb kaeru segada puukulbiga. Kui kaerad juba kuumad olid, tõsteti need kitsasse linasesse kotti ja seoti otsast kinni. Selliselt aurutatult kuumutatud kaerad ei olnud kuigi niisked. Aga liiaks märgade kuumade kaerte puhul oleks kuum vesi võinud kaela ära põletada. Kurguhaiguse puhul oli kuum piim meega hea. Ka mitmesugused kuumad teed (pärnaõie tee oli päris hea, pani higistama ja siis läks kurk lahtiseks ja palavik vähenes ka). Kurku võis kuristada soolase veega.
Ükskõik missuguse hambavalu korral oli alati hea jalgade soojus. Selleks tuli nii teha: jalatallad tuli rasvaga kokku hõõruda ja siis neid tule paistel hoida. Jalad muutusid hästi soojaks ja ka see soojus läks üle keha ja vähendas ka hambavalu. Ükskõik, kas oli siis hambas auk või juure all põletik.
Kui oli juure all põletik, aitas kuum kaerakott põsel, vähendas valu ja paistetust. Samuti tuli põsk ja kogu pea soojalt kinni katta. Ka kummelikompress oli hea. Selleks asetati vähese veega kuumutatud kummelid rätiku vahele ja asetati põsele, mõjus samuti hästi. Kummeliteed (kange, kuum) hoiti suus, see parandas enesetunne. Kui see suutäis jahtus, tuli uus suutäis suhu võtta. Paistetus ja valu kestis ligi nädala aja.
Kui hambas oli auk ja valutas, siis pandi krooliini hambaauku. Kuid see oli kange ja „sõi“ ka hamba varsti muredaks. /---/
Kurguhaiguste, eriti angiini puhul oli esimeseks abinõuks jõhvikad, kuum tee ja mesi. Kuristati soolase veega. Kaela seoti soe villane sall. Aeti kaerad ahjus pannil kuumaks, pandi väikesesse riidest kotti ning asetati kaelale, nii soojendati kaela kaertega paar korda päevas. Kuristati ka kummeliteega, soojendati jalataldu ahju- või pliidisuu ees ja määriti neid rasva ja tärpentiiniga või ka tärpentiinisalviga. Joodi ka kummeliteed.
Kurgumandlite puhul pandi sõrm suhu ja pigistati mandleid. Kuum kaerakott pandi haigele kaelale.
Kõrvavalu korral pandi tulist tuhka või tuliseid kaeru vana sukasääre sisse ja hoiti valutaval kõrval. /---/
Aevastuse korral öeldakse: tervist, kui aevastamine kordus, siis muutus vanaema otsekohe tähelepanelikuks. Liitus aevastusele veel köha, oli vanaema käed-jalad sedamaid tööd täis - nohu!
Soojavee vann kätele-jalgadele, ägeda loomu korral jalgadele sinepivann või sinepiplaaster. Kummeliteega lasti tilgutaja vahendusel ninasõõrmed läbi, ka soolaveega. Kuumendati kaeru või kruupe, neid pandi väikese riidekotiga ninapiirkonda ja kaelale, rindadele. Tuba kööti esmajärjekorras soojaks.
Veelgi vanemal ajal on antud nohuhaigele männiokka auru, hiljem tärpentiini- ja soodaauru. /---/
Kui kurk paistes, tuleb ravida samuti kui kõrvavalu, kuuma tuha või kaerte panekuga sukasäärde ja sellega hautamisel.
Ristluudele, kui need valusad olid, asetati kott soojade kaertega.
Kõrvavalu puhul pandi kõrvale kott soojendatud kaertega.
Kurguhaigused.
/---/ Ka kott soojadega kaertega pandi kaelale.
/---/ Kui olid kaelas rahud üläväl, soendati kaela kuuma liiva, kaerte või tuhaga. Liiv, kaerad ja tuhk pandi villase suka sisse. /---/ Järva-Jaanis kasutati pärnaõie teed.
Liigeste ja soonte haigused.
/---/ Ristluude- ja põlvevalude korral tehti kaerakõlka, kuuse- ja männioksa vanne. Oli suur puust vann, kuhu täiskasvand inimene võis poolseljakile sisse end lasta, nii kuumalt, kui ta leotist kannatas, kõlkad või oksad olid seljale toeks ja siis tõmmati mõni paks linane riie üle vanni kuni vannivõtja lõuani. Kui niiviisi kaks-kolm korda nädalas end hautati, tunti end palju paremini.
Kõrvavalu, kõrv läks lukku, kõrv ajab pilli.
Kõrvavalu korral soendati kõrva ja kõrvatagust panni peal soojaks tehtud ja sukasäärde pandud kaertega. Tilgutati kõrva puueli (eukaliptuse) mida eelnevalt soojendati lusika sees lambi peal. Kõrvakäik suleti vatitopiga.
Kui oli ka kael haige ja kahepoolsed üleval ja paistes, pandi ümber kaela sukasääre sees sooja sõrget tuhka, kellel kaeru ei olnud, või siis kergelt niisutatud ja kuumutatud kaeru.
Kurguhaigusi raviti sooja auruga. /---/ Tehti veel mähis pajapõhjas kuumaks aetud kaertest ehk kuumast tuhast.
Kaelavalu.
Kaalahaiguse puhul pandi tulist tuhka sukaga ümmer kaala. Tulised kaarad on veel paremad, need aavad higistama.
Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, pandi palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas, nõnda kui praksus, siss pandi sukasääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooksis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja pandi kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlakuõie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha. /---/
Kusepeetus.
Kui naised kusest kinni jäid, põis haige olli, siss pandi kaarakõlkid pangi ja tuline vesi pääle. Siss pandi takune kott pääle ja kellel põis haige olli, see istus sinna pääle, sai palavat kaarakõlka auru, see võttis kuse lahti.
Pimesoolevalu.
Kui pimesoolik valutas, siss pandi kuum kaarakott pääle. Kaarad aeti paa sees tulises ja pandi kotiga pääle. Tundsid kohe, kudas kirmitsema [= surisema, kibelema] hakkas ja valu andis järele.
Ristluuvalud.
Kaarakõlgastest tehti vanni, kui selg ja ristluud ollid haiged, valutasid. Nädal aega tehti seda vanni. See võttis valud ära. Kui kõlkavannist tulli, siss läks sängi sooja rõõva alla. Ristluie pääle pandi ka palav telleskivi, kui ristluies valu olli.
Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.
Kurguhaiguse korral pandi tulist tuhka või tuliseid kaeru suka sisse ja pandi nagu vorst ümber kaela.
Kurguhaigus. Pandi kuuma tuhka suka sisse ja see nagu vorst ümber kaela ehk tuliseid kaeru suka sisse, samamoodi ümber kaela.
Kõrva- ja kurguvalu puhul aeti kaerad panni peal tuliseks, keerati õhukese linase riide sisse ja seoti kas ümber kurgu või nii, et haige kõrv oli soojas. Kõige peale mähiti veel villane sall või rätik. Kurku kuristati soolveega.
Purdis pandi villase soki sisse kuuma tuhka, mis seoti ümber kaela.
Viru-Nigulas, Pärnal, kuulsin Tiivas Luule käest, et aitavat ka kurgu alla seotud soolaheeringas. Ei tea...
Kõige parem kurgutõve rohi oli ikkagi tuline piim võiga või meega.
Kurguvalu vastu oli kõige parem abinõu kuum kaerakott ümber kaela. Kui kaeru ei olnud, aitas ka, kui liiva kuumaks aeti, aga kaerad olid paremad.
Koeranaelte raviks olevat kasutatud ka sooja kaerapudru hautist ja mee ning püülijahu taignaga määrimist.
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.
Kõhutõbi.
Põdejale, kes on ka oksendanud, on joogiks antud kanepiseemne viina. Rohuks riitsinuseõli. Toiduks kaeratummi. Ka olevat kuivi kuppusid kõhu peale pandud.
Neeru- ja põievalu puhul ja kui kusi hägune on, joodud kaeraleotist. Ka linaseemne keedist ja leesikateed. Ka pohlavarte teed on tarvitatud.
Liigeste ja soonte haigused.
Määriti piirituse ehk viinaga, ka mudaga. Tehti männikasvude ja kaerapõhu vanne (reuma puhul). Lasti päikest haigele kohale paista.
Külmetushaiguste puhul pidi tegema higistamiseni sooja. Joodi mitut sorti raviteed meega, pärnaõied, kummel, vaarikavarred ja isegi kaeraõle ja sibulakoore tee. Ja ka piiritusepuns.
Närvide nõrkuse ja unepuuduse korral juua kaertest keedetud teed.
Kui kõrvas oli suur põletik, siis pandi soojuse mõttes haige kõrva poolne pea kinni pesemata lambavillaga (õhukese riide vahele). Ka kael pidi soojas olema ja selleks pandi kuumad kaerad villasesse sukasäärde ja ümber kaela. Pähe soe müts või rätik. Ka kampriline vatitopp kõrva. Võimaluse korral ikka sooja teki alla.
Kui kõrv valutas, tuli sooja kampriõli kõrva tilgutada, vatt ette ja soe kompress peale. Soe müts pähe ja kael ka kinni. Näiteks kaerakott ümber kaela.
Kui kõrvas oli suur põletik ja valutas, siis valutasid ka pea ja kael. Siis tuli kõik soojalt kinni panna. Soe kompress vastu kõrva panna, villase suka säärde kuumaks aetud kaerad ja see kaela ümber, müts pähe.
Kõrvapõletiku puhul oli valu - tuli siis pea soojas hoida, tuli kõrvale soe kaerakott panna, ka soe kummelikompress oli hea. Kael soojalt kinni ja müts pähe.
Kui kõrv oli haige, eriti kõrvapõletiku puhul, oli parimaks rohuks kuum kompress. Selleks oli villane sukk, kuhu sai kuum liiv ja kuumad hautatud kaerad. Kompress tuli panna kõrvale ja kaela ümber.
Suure kõrvavalu korral tuli kompressiks peale panna kuum kaerakott.
Kõrvapõletiku puhul soovitati kõrvale panna hautatud kuumad kaerad pesemata higisesse villasesse sukasäärde. Selline kompress seisis pikka aega soe ja oli kõrvale kasulik.
Kõrvapõletiku puhul pandi kõrvale ja kaelale ümber villase sukasääre sisse kuumad hautatud kaerad.
Kõrvavalu puhul hautatud kaerad linasesse kotti ja kompressiks kõrvale ja ka ümber kaela. Üldse pea sooja.
Suure kõrvapõletiku puhul tuli kompressiks teha villasesse sukasäärde hautatud kuumad kaerad ja asetada kõrvale ja ümber kaela.
Kõrvapõletiku puhul tuli villase suka säärde hautatud kuumad kaerad panna ja kompressiks kõrvale ja kaelale.
Kui tuli suur kõrvapõletik, tuli hautatud kaerad kotti panna ja kuumalt kõrvale.
Kõrvapõletiku korral pandi villasesse higisesse (pesemata) sukasäärde hautatud kaerad ja siis kõrvale ja kaela ümber. Pea villase rätiga või suure karvamütsiga soojalt kinni. Siis oli kaua aega hästi soe.
Kui kõrvas oli põletik, nõudis see sooja. Pandi hautatud kuum kaerakott kõrvale.
Suurema kõrvavalu puhul asetati kõrvale hautatud kaerte kuum kott. Pea ka veel soojalt kinni, samuti kaela sall.
Kui oli suurem valu, kõrvapõletik kohe, siis pandi kaerakott kuumalt kõrvale ja pea soojalt kinni.
Kui kõrvas oli põletik, tuli sooja saamiseks kuumad kaerad villase sukasäärega kompressiks kõrvale panna.
Suure kõrvapõletiku puhul pandi kompressiks kõrvale kuumad hautatud kaerad villase sukaga. Pandi kaelale ja kõrvale ning pea soojalt kinni. Selline sukk seisis kaua soe.
Kui oli kõrvapõletik, sai kuum hautatud kaerakott kõrvale kompressiks panna. Ka kuum soolakott oli sama hea.
Kui kõrvas oli juba põletik, pandi kuum hautatud kaerakott kõrvale kompressiks. See seisis kaua aega kuum. Veel villane rätik või paks sall üle kompressi, siis oli hästi kaua soe.
Kõrvapõletiku puhul tuli soojuseks hautatud kuuma kaerte kott kõrvale kompressiks panna ja kogu pea soojalt kinni. Siis seisis ka kompress kauem soe.
Kõrvapõletiku puhul oli vaja kompressiks peale panna kuum kaerakott.
Kui kõrva lõi suur põletik, tuli kõrvale panna kuum kaerakott ja veel pea kinni soojalt.
Kõrvapõletiku puhul pidi eriti soe olema. Tuli teha kuum kaerakott (hautatud kaerad), kuum kott padjale ja siis haige kõrvaga peale heita.
Valuvaigustus kuda oli. Vanamees siin, ku elas veel, siis soendas kaeru pannil ja siis pani, kuhu vaja. Kaer aitab. Mul hambad haigetasid, panin ka kotikesega vasta pale. Kellel kus valutab, sinna panebki. Panni pial ahjus soendas, kui selg valutas ja kotikesega hoidis siis selja pial. Hommikul, kui naine köökile läks, oli oma kotikesega jälle platsis. Tema veel vahetas iga päev kaeru, tegi üleliigset tööd, võiks need samad ollagi.
Kõrvavalu korral soojendati lusikaga küünla kohal mõni piisk kampriõli ja lasti kõrva. Kõrv seoti pealt villase salliga. Olla seotud ka villase sukaga, mõned koguni vasema jala sukaga. Veel raviti kuumade kaertega - kuumutatud terad pandi kotikese või sukaga valutavale kõrvale. Samal otstarbel kasutati ka pliidi alt võetud tulist tuhka. Neid ravimisviise olen kuulnud niihästi Iila – kui Unukse küladest Viru-Nigulas.
Kõrvavalu raviti paja kohal kuumas aurus hoidmisega, kuumade kaerte kõrva peal hoidmisega ja rinnapiima kõrva pigistamisega.
Kui kõrva kuulmekäiku oli kasvamas vistrik, mis tekitas valu ja turse takistas kuulmist, siis kiirendati vistriku küpsemist samuti kaerahautisega kõrva pääle, aga kuulmekäigule pandi soe küpse sibulas. /---/
Kõrvavalule aitas seesama rohi, mis kurguvalu puhulgi: tulised kaerad suka sisse ja ümber haige koha. Vahel pandi kaerte asemel kuuma tuhka.
Kui kõrv valutas, pandi soe kaerakott kõrva peale.
Kui kõrv valutas, siis aeti kaarad tulises ja pandi vana sukaga kõrva taha pääle.
Olen vaid teadlik, et kõrvavalu puhul pandi soojad mähised ümber kaela ja kõrvade. Kaeraterad aeti kuumaks, pandi pika suka sisse ja seoti see valutavale kohale. /---/
Kõrvapõletiku puhul pandi väljapoole peale küpsetatud sibulat, kummelikompressi ehk viinas või piirituses lahustatud taruvaigust. Pärast seda seoti salliga soojalt kinni ehk pandi sukasse tuliseid kaeru ja kasutati neid siis kõrva soojendamiseks. Meil pandi kõrvale peale veel pargitud lambanaha tükk (villaga vastu kõrva). Joodi sooja kummeli- ja köömeteed.
/---/ Kui aga kõrv oli valutanud, siis pandud (neile) kuumi kaeru peale.
Kaerad, tavalised hobuse kaerad, tuleb vette panna kamalutäis ja panna ahju. Ja see on astma vastu, tuleb ära kurnata ja siis juua.
Roimale on kaerakõrred. Isegi voodisse võib panna. Aga kui vanni teha, siis väikselt tuleb hakseldada ära ja need kaerakõrred või -õled ja mähised soojalt panna.
Kui kõrv valutas - soe peale. Aeti rukkid või kaerad tuliseks ja pandi väikese kotiga kõrva peale. See võttis kõrvavalu ära.
Jooksja (liigeste põletik).
Võetakse pohlavarsi ja kaerapõhku (põhku rohkem), valatakse üle kuuma veega ja lastakse hapuks minna.
Selles hapus segus vannitati jooksvahaiget, vanni temperatuur oli nii kõrge, kui haige kannatas. Umbes 4-6 vanni. Mõjus hästi.
Miu ema tei kaaraõle vanni. Temal oli seljahaigus. Õled raiuti lühemas, pandi vanni ja kuum vesi pääle. Kui jahtusi, käidi vannis.
Kuumade kaertega on tulus ka inimese kurguhaigust hautada.
Seljavalusid leevendatud ka nii, et paras hulk kaeru aeti hästi kuumaks, pandi kotikesega haige koha peale ja kaeti veel villase tekiga.
Kaerad tehti niiskeks ja kuumaks koti sees, kaerakotti pandi peale, natuke niiske kott. Kaerakott oli veekoti asemel. Pandi liigestele ja seljale, hammastele hambapõletiku puhul.
Isa oli ka seljast nii ära, aga temale sai panna kuumi kaeru selja alla, siis sai küll liikuma. Linase koti sisse pani kaerad, nii soojalt, et ikka peale panna sai. Pidid natuke märjad ka olema, et andis auru. Kuuma ei kannata, aur siis andis sooja.
Kaertega raviti kõhuvalu ja seljavalu. Pliidi peal paja sees, natuke vett ka, et niiskeks läheb, siis koti sisse ja kotiga peale. Sool pidi veel kõige parem rohi olema. Kui kaerad ei aita, siis soola.
Õhtuti olen kaerakoti [soojaks aetud kaertega] pannud, mul kael on nii haige ja kõrv on ka valus.
Niikui kurk haige, siis pandi kaerad sooja, suka sisse. Sellega siis mässiti ümber kaela.
Kui mees ära suri, siis tulid säärte peale nisukesed punased lupsud, sõrmeotsa suurused, valutasid, ei saand käia. Enne õpetasid, et sa olid surnuaias põlvili maas, see oli pöörmata maa, sealt tuli külge, et soolaga hõõruda ja surnuaeda viia. Ei aidand. Siis saadeti Kirblasse, et seal pidi suur tark olema. Siis see vanaeit sosises ja posises, andis vett pudelis, et seda sisse võtta ja jala peale posises. Ei see aidand ka. Siis üks õpetas, et võta üheksa sugu vilja, keeda ära, pese selle veega ja vii see vesi neljapäeva õhtul ristteele. Aga võta hõberaha ka, kas viska ta ka sinna veega või kaabi hõbevalget vee sisse. See võttis ometi ära, sain käia. Mõni ütleb, et üheksa sugu õitsvad puud ka, oksad, kui lehti pole talvel, või suvel lehti. Need maarohud kasvavad enamasti kõik liivamaal. Need viljad olid rukis, nisu, oder, kaer, hernes, uba, lääts, kanep, lina.
Kaseurvad ja kaeraõled - niisugust vanni tehti neuralgia, närvivalude vastu.
Kuumendatud kaeru tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Kaer.
Helbeist vann jooksva vastu.
Kaaraõlgi keedetakse ummiselt kinnise kaane all ning seda leent tarvitatakse kollatõbe vastu.
Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: upspuu juuri (seestvalul), /---/ palderjanijuurte ja kaselehtedega tehtud viina (seestvalule), kuuma kaera kompresse (seestvalule).
Kaerateri tarvitatakse tuliseks aetuna kasvajate arstimiseks.
Kaeraõlgedest tehakse sipelgapesaga ära keetes vanne jooksvahaiguse arstimiseks.
Kõrvavalu vastu tarvitati kaeru.
Kuumi kaeru tarvitatakse kõhuhaiguse vastu. Kaerad aetakse pannil kuumaks ja need pannakse kõhu peale.
[Kaera]õlgedest tehakse vanni teiste sisemiste haigust vastu.
Avena sativa: kaer (halvamise vastu).
Kaeraterad - hautatakse kuumaks ja pannakse kottides kõhuvalu puhul ümber kõhu või kurguhaiguse puhul ümber kurgu.
Mõnikord, kui külje seest tsuskab, siis keedetakse kaeru ja pantakse lapiga kaeru sinna, kus tsuskab.
Kaelahaigust arstiti kuumade kaertega ja katusesamblaga.
Jooksvahaigetele tehti kadaka ja kaerapõhu vanne.
Kaer ravivahendina Tormas.
Kui väikesel lapsel oli mõni kurguhaigus (Tormas öeldi: neelamine on valus), siis kuumutati potis kaerateri ning valati need sukasäärde. Selline sukasäär seoti umber kaela. Sellist protseduuri on ka kogujaga tema lapsepõlves läbi viidud. Ei mäleta, et peale kaera muid teri oleks kasutatud.
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaerad - kahelpooliste vastu.
Kaerad - kahepooliste vastu.
Kaer. Tarvitatakse loomade toiduks. Mõnikord ka arstirohuks.
Kui põiekivid teevad haiget, siis aitab põldosi, kaerasasi ja kibuvitsa marjad, nendest keeta teed.
Kaeraõle theed tehti läkaköha pärast.
/---/ Jooksvavalusid võtab ära tuline kaer. Ju ennevanasti soendasivad kaeru panni peal ahjus ja riidest kotiga panivad siis valutava koha peale. /---/
Kõrvavalu puhul kuumutati (kohvivilja kõrvetamise) prennelis (sk. Brenner) kaeru ja pandi need villase suka sees haige kõrva peale.
Kurgutõbe arstiti suka sisse pandud tuliseks tehtud kaerte lõua all hoidmisega.
Kuummähis.
Kaerakotti kutsutakse kuumamähiseks - tuleb teha nii kuum, et peaaegu välja ei kannata.
Ükskord olnud Virvel kurgutõbi, nii et ei saanud enam hingata (ta oli 5-6-aastane.) Parasjagu oli difteeria liikumas. Haige laps oli ahju peal. Ema-isa ei osanud enam midagi teha - olid ahastuses. Tuli vanaema Mari - kaasas viinapits petrooleumiga. Käskis ära juua ja kui võimalik, siis enne allaneelamist suus hoida. Virve jõigi ära. Natukese aja pärast sai juba hingata. Lõpuks haigus läks üle - ainult soojas pidi kogu paranemise aja olema. Enne ema oli proovinud kuumi kaeru villases sukas kaela ümber ja soolaga kuristamist, mis aga ei olnud kergendust toonud.
Kui Virve oli umbes 13-aastane, siis enne kuupuhastuse algust olid tal olnud sees suured valud - oksendamiseni. Algul laskis vanaema Mari panna kuumi kaeru kõhule. Lõpuks pandi suur puupütt nii kuuma vett täis, kui laps kannatas, Virve sinna kaelani sisse nii kauaks, kuni jõudis olla, siis tõsteti välja, pandi soojade tekkide vahele ja laps hakkas oksendama. Nii tehti 3-4 korda (iga kord, kui valud tulid) ja need vaevused möödusid.
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/
Kuumi kaeru kõhu pääl hautamiseks pimesoolika põletiku puhul.
Kärnad. Põletada kaerajahu, peeneks hõõruda ja peale riputada, see kuivatab kärnad ära.
Valude puhul asetati kõhule, seljale jm kuumaks aetud ja riidesse mässitud telliskivi. Ka aurus kuumutatud rukkeid ja kaeru kasutati haige koha haudumiseks.
Tedretähed. Tedretähtedest hoidumiseks ja nende kautamiseks tuleb: a) kaerahagudelle langenud kastega pesemine; b) tedremunadelle valatud veega pesemine.
Pusk. Tsuskaja - pistja. Selle haiguse vastu on järgmised abinõud. Kuumi kaeru pannakse külje peale ehk süüakse peenikest klaasi sisse.
Köha arstimiseks tarvitatud raudrohu teed, saarekoore teed, kaerahäle teed, kuuma piima meega, kuristati kurku soolase veega. Lastel määritud jalaaluseid hanirasvaga.
Kahepoolsed. Võetud pahema jala sukk, sellesse tulist tuhka ehk tuliseid kaeru, see mässitud kaela ümber.
Kui kõrv haige oli, pandi kuum kaerakott peale, see võttis hästi valu ära.
Kui kõrv oli haige, pandi kuum kaerakott peale.
Kaeraterad tehti kuumaks ja pandi haigetele ristluudele või liigestele koos kotiga.
Kui kõrv valutas, pandi kõrvale soe kaerakott.
Kaeraterad tehti tuliseks ja pandi kotiga haigetele ristluudele või mõnele haigele liigesele.
Kui kõrv valutas, pandi peale soe kaerakott. Sukapöid haigele kohale.
Kui kurk valutab, on köha.
Seda juhtus talvel sageli, et laps sai väljas käies või olles külmetada ja kurk jäi haigeks ning punetas. Vahel öeldi ka, et kael on haige. Sellisel korral võttis ema suka, ajas sellesse kuumaks aetud kaeru ning sidus ümber kaela selle sukavarruka. Heinputke kaudu tõmmati sisse kuuma veeauru, vette oli tilgutatud tärpentiini ja nii seda siis sisse hingati.
See võttis köhagi ära. Tehti mitu korda. Jalga pandi magamise ajaks kuivad puhtad villased sokid.
Mul on praegu ka koerakarvadest sall ümber. Enne tegin liivaga, tulise liiva sees. Liiv riide peale ja ümber. Ja kunagi oli ka, ajasin kaerad tuliseks ja panin ümber.
Kaelahaiguse korral.
Haige kaela jaoks kuumutati kaeru ja suka sisse pandult seoti see varrukas ümber kaela. See aitas hästi.
Meil tehakse, kuumutatakse soola ja kaeru, siis kotiga selle haige koha peale. Liigesevalude peale ja kus on.
Võta kaeravett, havvuta. Ta on paha juvva. Kaks klaasi aloe soki ja siss kilo mett ja poole liitre pudel viina. Ja pia bankas silla all pimesi 15 päeva. Tüdrukul kõvasti pritsup oli, korraga andsin suure lusika. Ja kui külma saab, seda anna.
Ravimtaimeid. Tuliseid kaeru kasutati hautiseks, soojendajateks.
Taari sisse pandavad taimed.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Neid korjatakse suvel ja kuivatatakse vilus, hoitakse pööningul katusesarikal ka talve tarvituseks.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kevadise mahla aseaineks keedetakse pähnapuu (pärn - lõhmus) urvaraagusid ja oksakooresid, vahtra urvasid sekka lisades; saab parem kui paljasvesi.
Mähised ja aurutamised.
Teisel päeval pärast sauna tehti veel, kui vaja oli, sooje mähiseid, nagu kuumaks aetud ja suka sisse pandud kaerad ümber kaela, kui kurk valutas. Ja kui köha oli, siis tehti piimaauru ja lasti tärpentiiniauru sisse hingata. /---/
Seljavalu korral lamas haige kõhuli ja laskis lapsel seljas sõtkuda. Siis selg muutus pehmemaks ja valu vähenes. Soovitati haigele seljale ka kaerakott panna ja siis selg soojalt kinni. See vähendas valu. Sooja kotti tuli siis korduvalt teha, näiteks igal õhtul magama heites.
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kanarbik (teena); kaselehed; kaeraliple vannid – jooksva vastu
Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.
Kurgutõve vastu pandi tulist tuhka või tuliseid kaeru sukasäärde ja asetati kaelale.
Kas köömle tee arstirohuks on, seda ei tia. Vanasti panin [köömleid] leiva siss, kapsastele, tegin köömle küpsiseid (kaerahelbeid, köömleid, koort).
Kui kõht valutas, aeti kaerad kuumaks pajapõhjas. Pandi kuumalt riidest kotti ja kõhu peale. Jäi tõesti järele. Mina olen ise teinud.
Reumatismi arstimiseks tarvitatakse haudumist igasugusel kujul - pannakse kotiga kuumi kaeru, või siis kuumaks aetud telliskive või kuuma vee pudeleid (harilikud klaaspudelid) haige, valutava koha alla võetakse tekk peale, kaetakse siis ise või lastakse seda teha teisel ennast kõvasti riietega kinni - piltlikult öeldes, maetakse ennast riiete ala ja jäädakse sinna seniks kui „hame like“ (särk märg) ja lamamisest (voodis, sängis olemisest isu täis.
„Kondid haiged“. Kui kõik kondid valutavad, siis tähendab see üldiselt, et pole enam ühtki kohta, mis ei valutaks. kui „kondid on haiged“, siis selle vastu harilikult peale priiolemise on tuntud ainult liikmete tasuda (masseerida) laskmine. Kui on raske vahet teha (enesetunde järele) kas on tegemist jooksjaga või „kontide haigusega“, siis tarvitatakse eelmise punkti (peatüki) all reumatismi arstimisel tuntud arstimisviise.
Kuuldud aastakümneid tagasi Aleksei Leselt (1873-1950) Laimjala vald, Paju-Kurdla küla, Tiitsu talu.
Kõrva pilli ajamine. See tähendas ka muidu, sugulased ja tuttavad, tahavad haudas hinge armu. Kelle kõrv pilli ajab sellel tuleb meele tuletada, omas mõttes, lähemate surnute nimed. Muidu olid kommelid, kaerad, soojad rugid kõrvavalu vastu.