Rahvapärased taimenimetused

Jõhvikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kuidas raviti palavikku?
Mustika või jõhvikajoogiga, külmade kompressidega, pärnaõieteega, kuremarjade pigistamisega otsmikule. Asetati keha ümber külmi kompresse ning asetati jalga märjad sokid.

Söögiisu puudumine ikki venitamisest, ikki venitamisest, ülespidi sirutad, siis venitad südame pindsooned ära, toit käib suus keerdu, sapiviha tuleb suhu. Külmetamisest ja venitamisest. Haput juua, jõhvikavett või, hapu klaarib, levavett hapu levast.

Leetrid raviti pimedas ja lastele anti palju juua, haput jooki, hapu kalja ehk jõhvikajooki.

Jõhvikamahl rahustavat sügelemist, avaldavat mõju põlendikule, kuivatavat haudunud kohta, piirata mädanemist, vähendab sügelemist (süüdikuid), jõhvikumahl on hõõrutud mageda võiga salviks.

Nakkushaigused.
Leetrid.
Leetrid on lastehaigus. Leetrite tundemärgid: punased laigud naha peal koos kerge palavikuga. Kus haige lamas, tehti tuba pimedaks. Anti juua jõhvikajooki. Hoiti peas külmavee lapp, lappi vahetati tihti.
Haige hoiti eraldi ruumis teistest inimestest.

Päävaluga voieti pääd johvikuuga. Neh piigisteti ludiks johvikad ja see sahvt, sii avit.

Suhkruhaiguse vastu joodi jõhvikamahla.

Kui kõrvavalu on, siis jõhvikat pigistada kõrva. Mul oli keskkõrva põletik, ei kuulnud 2 kuud. Arstid ei teind midagi. Keegi õpetas: „Pane tuline muna kõrva. Otsi väiksem muna ja terav ots pista kõrva sisse ja seo rätiga kinni.” Ma tegin nii ja hakkasin kuulma.

Leetrid.
Kui laps haigestus leetrisse, siis tehti tuba, kus haige asus, pimedaks.
Anti juua jõhvikamahla ja hõõruti nahka viinalapiga.

Palavikku, mis tekkis külmetusest, raviti külma vette kastetud linase riidelapiga, asetatud see pähe. Anti juua haput jõhvikavett.

Häädemeeste rahva seas peetakse toorelt söödud jõhvikamarju heaks abinõuks kõrge vererõhu vastu ja mulle on mõned tuttavad kinnitanud, et nad on sellest abi saanud.

Külmetushaiguste vastu joodi kuuma punši. Anti juua kuuma pärnaõie teed. Ka vaarikavarre või vaarikateed. On tehtud teed mustsõstra lehtedest ja kuivatatud mustsõstardest higistama ajamiseks. Lehti koguti õitsemise ajal. Samuti tehti morssi jõhvikatest ja anti juua palavikuhaigele. Kui palavik tõusis kõrgemale, tehti kompresse kehale ja peale. /---/

Jõhvikaid kasutatakse algava vererõhu vastu.

Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

Kurguhaigused. Määriti rinda tärpentiiniga ja soojendati ahju ees. Tilgutati ka tulisele telliskivile tärpentiini, pandi rätik üle pea ja hingati seda palavat auru sisse. Joodi toore sibula lõikudega kuuma piima. Lehmanisast tulnud soojale piimale pandi noaotsaga võid sisse ja joodi. Kuristati söögisooda ja lillatera veega kurku. Joodi lõhmuseõie ja mustasõstra teed. Palavikuga söödi jõhvikaid.

Külmetushaigus.
Esimene rohi külmetushaiguse vastu oli saunaleil. Joodi pärnaõie ja mustasõstra teed. Palaviku vastu söödi jõhvikaid.

Täid suretati saunaleiliga. Peast võttis „kollid“ ära (minu Rakverest pärit ämma Minna Truboki sõnade järgi) jõhvikamahl. Juuksed tuli jõhvikamahlas täitsa märjaks teha ja hoida rätiku all 0,5-1 tund.

Jõhvikas - otseselt südametegevuse reguleerimiseks, mahl (kissell) haigele kosutusjoogiks.

Gripi abinõuks oli arstide järele 1919. aastal piimaga söögi söömine ja hiljem, enne viimast maailmasõda, tee joomine, kuhu oli jõhvikamarjade sahvti sisse pantud, kuid rahvarohuks oli viin. /---/

Kui tema veel noor olnud, kasutatud palaviku arstimiseks jõhvikateed ja taanikuninga tilkasi (nüüd ta teadvat, et taanikuninga tilgad on lagritsatee).

Jõhvik. Kosutava vahendina tuntud.

Saadan nüüd jälle ühe osa ja luban veel edaspidigi seda teha. Teen aja jooksul märkusi ja saadan vähehaaval, korraga ei tule ju meelde. Tervis pole kõige parem, ikka tahab üle 200 vererõhk minna. Möödunud nädalal oli siiski 200. Tarvitan ka kibuvitsamarja teed, jõhvikaid ja reserpini. Reserpini koos hypstiasidiga, viimane tugevdab reserpini toimet.

Sain uue ravimi kõrge vererõhu vastu. 1/2 liitrit jõhvikaid, 100 grammi küüslauku, 100 grammi mäerõigast, ajada läbi hakkmasina, lisada 1/2 liitrit kuuma vett, kurnata ja võtta 3 korda päevas 1 supilusikatäis. Tarvitan seda rohtu praegu, tagajärgi veel ei tea. Ikka tahab vererõhk püsida üle 200 või 200 piires.

Harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Jõhvikas. Marjamahl vahendiks seedimisrikete ja südamepöörituse vastu.

Täid suretati saunaleiliga. Peast võttis „kollid“ ära (minu Rakverest pärit ämma Minna Truboki sõnade järgi) jõhvikamahl. Juuksed tuli jõhvikamahlas täitsa märjaks teha ja hoida rätiku all pool kuni üks tund.

Jõhvikamarja happe - veresoonte lupjamise vastu.

Veresoonte lupjumise vastu süüakse rohkesti küüslauku ja jõhvikaid.

[süüakse rohkesti küüslauku ja jõhvikaid] samuti kõrge vererõhu puhul.

Professor A. Paju soovitab gripi vastu järgmist ravimit: 500 grammi mett, 250 grammi küüslauku, mugulsibulat, mädarõigast ja jõhvikaid. Aetakse läbi hakklihamasina. Säilitatakse emailnõus jahedas kohas. Võetakse 2-3 supilusikatäit päevas.

Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

Jõhvikas. Kuremari. (söögiks).

[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

Hilisemal ajal, kui juba suhkur talumajapidamises tarvitusele tuli, hakati ka marju sisse keetma talviseks toiduks. Kõige esimeseks olid jõhvikad talvel, kui piima ei olnd, pudru kasteks. Jõhvikad tambiti kausi sees puulusikaga katki, pandi vett peale ja valati see segu puhta linase riide peale, mis kausi peale oli pandud, vedelik nõrgus läbi riide kaussi ja marja paks pigistati käte vahel riide sees niikaua, kui paks kuivaks jäi; siis pandi riidega tükis teise kausi sisse ja valati veel vett peale ja pigistati uueste läbi riide vedelik välja. Niikaua sai veega läbi pigistatud, kui enam hapu maitset ei olnd vee sisse tulemas. Sest vedelast keedeti pudru kastet, pandi suhkrut ja kartulijahu juure. Haigetele oli ka jõhvikajook heaks suukasteks, ehk mõni marjaiva suus ära süüa oli heaks karastuseks. /---/ Tänapäeval ei saa marjad päris küpseks valmida, kui juba korjajad nad metsast ära viivad. Vanal ajal olla jõhvikaid kevade veel rabast võind leida, seisid seal lume all üle talve, aga nüüd viiakse jõhvikad juba siis ära, kui nad alles toored ja valged on.

Köömel on kõigile tuntud taim, tarvitati vanasti ja nüüdki toitude juures maitseaineks. Köömli seemneid riputati võileiva peale ja pandi leiva taigna sisse, kapsaste sissetegemisel riputakse köömli seemneid ja jõhvikaid segi kapsaastjasse.

Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.

Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/