Rahvapärased taimenimetused

Punahein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Nõmme kaetiseroht, rabanduseroht, punahein (Thymus serpyllum). Kõhuhaiguste vastu.

Nõgelase-kärnä arstita üheksä seltsi rohtodega, mis enne jaanipäivä kõrjeta, kui viel kõik lälled õilevad. Ninda arstis üks küläeit üht haiget, kes jo mittu aastat selles haigusses õli, tervest. Ta kõrjas siit ja säält parajal õilemise ajal ninda kui: Pirtisi, kaibtuserohtusi, naistepunesi, jaanilälli, punaheini jvm., keda enam kõiki ei mäleta, ninda et neid ikka üheksä seltsi kuas õli. Selle roho viega vihtles ta haiget saunas ja hõõrus neie rohtodega, kellest ka haige kõhe varsti tervest sai, ehk küll enne asjata apteegirohtosi pruukis.

Ninajooksmise - nohu - vastu aitab puna, teena tuleb punaheinast keedet vett juua.

Punaheinad, lilla-roosaka õitega. Korjata kõige lehtede ja vartega. Kuivatada päikesevarjus, juua seda teed, siis kautab külmetusest saadud haigusi.

Naistepunast tehti tied. Neist varsist. Sie on sie punahein.

Külmetus. Ema tegi rauarohust teed. Tuli juua ja teki alla minna. Teed tegi ema veel vorstipunast või punaheinast. See on harilik vorstirohi. See aitas. See oli lastele. Vanad inimesed võtsid viina ka.

Punahein [kirjakeelset nime pole kirjas] [Origanum vulgare L harilik pune].
Kasvab kõrgel mägisel mäel. (Iisakus Majakamäel). Väikesed tuhmroosad õied, pruunikad õienupud. Meeldiva lõhna ja maitsega. Tehakse teed ja pannakse vorstidesse.

Punahein [? Fumaria officinalis]. Ummuksis keeta, teena juua - seesmise haiguse vastu, südamevalule.

Punaheinad (ei mäleta, kas neid leidsin). Tarvitatakse toidu juurde, andvad hea maitse puljongile ning ka kodustele vorstidele. Ka tarvitatakse neid teeks. Olen isegi nende teed joonud.

Kaibtusi ja punaheina tarvitati veel jooksvahaigusele.

Raudrohu õitest saab teed köha vastu, samuti ka punaheinast.

Punaheina värvimiseks ja ka tee hulka.

Punahein vorstiroht ja tehakse teed.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Punahein köha ja külmetamise vastu.

Punaheinatee - köha, rinnahaigus.

Vaarika, raudrohu, punaheina ja kaetisrohu teed külmetamise vastu.

Muuks otstarbeks.
Punaheinad: vorstirohuks, teeks. Köömned: maitseaineks, teeks.

Punand [Fumaria officinalis].
Kaunis säiliv on aga oma tarvitusalal old punand, siinse rahva keeles “puned”, ka “punahein”, siiski on ta muistselt rahva keskel tarvitatav esem. Punand on haruliste varte ja väikeste sinakate sakiliste lehtedega taim, violetsetel õitel tumepunased täpid. Kasvab põldudel ja aedus. Temaga raviti haavu, mida kutsuti rahvakeeles “haudunuks”. Et see arusaadav oleks, mainin selle haiguse suhtes mõnesõnalise selgituse. Sageli juhtub, et kinnised ja märjad kohad hõerudes hakkavad valutama ja sügelema. Eriti jalgadel on see sagedane nähe. Juhtuvad jalad märjaks saama kinniselt ja varbad üksteise vastu hõerudes tuliseks saanud ning hakkavad siis valutama ja sügelema, siis tarvitadi selle raviks punaheina lehti = folia Fumaria officinalis. Toorelt ja ümbertöötamata. Hästi lõhnavatelt punaheina vartelt korjati lehed ja hõeruti neid peos pisut mahlakaiks. Ja pandi siis haavule, mis ravis haavad. Ka on punand üks vanimaist maitsejookidest, mis muistsed läänlased on tarvitanud. Seda valmistati leotiskeediseks ning seda vedelikku kutsuti joogiks ehk võerkeelses sõnas “thee”. Teeks tehes tarvitadi punand üldiselt = herba Fumaria officinalis. Õitseajal korjati terved puned ning kuivatadi päeva käes.

Mustasõstra lehed ja vaarikute lehed ja talvel noored võsud võtame tee jaost, ja punahein augustikuu sees hakkab õitsema.

Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Teeks tarvitati kanavarba õie teed, pihlakaõie teed, kaituserohu teed, kõik tehti nagu harilik teegi. Punaheina õied pandi vorsti sisse siis saadi hea maitse.