Rahvapärased taimenimetused

Münt

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.

[Labiatae]
Mentha crispa
Münt. Rohi teeks keeta on hää köha ja külmetamise vastu.

Jooksjahaiguse on parandanud mündi ehk vehvermensi lehed, mis mädastel jõekallastel kasvavad.

Jooksjahaiguse on parandanud mündi ehk vehvermensi lehed, mis mädastel jõekallastel kasvavad. Mündilehed parandada jooksjahaiguse, kui haigele kohale kuivatult ehk toorelt seotaks. Mündilehed kasvavad mädaste jõekallaste käärudel.

Kõrvavalu vasta valge emanõges, münt.

/---/ Jooksvahaiguse parandavad mündi ehk vehvermensi lehed, mis jõe mädastel kallastel kasvavad. Need lehed seutakse haige koha ümber.

Peavalu kadus münditee joomisest.

Korjati kibuvitsa marju, punet, münti. Teed tehti.

Münditee - krampide, südamekloppimise, hüsteeria vastu.

Münt - teeks.

Münt (Mentha) Tee on peavalu vastu.

Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.

Münt - vorstirohi.
Vorstirohtu panevad suppidesse ja teest on ka hia.

Münt. Seda võimalikult rohkesti (muidugi mitte nii palju, et toidu rikub) liha- ja kalatoidu sees (vist muu toidu sees see ei kõlbagi) tarvitada ja süüa, pidada hea abinõu kõhutõbe eemalhoidmiseks olema.

Münt [Mentha arvensis]. Aiaumbrohi. Vanast tarvitatud naiste kuuhaiguste ajal teena.

Münt on külmetamise vasta ja nohu vasta.

Mündist tehakse teed köha vastu.

Münt on paisete ja köha rohi.

Münt kasvab põldudel ja mõnes kohas ka madalamatel heinamaadel. Ta on väike lillaõieline taim. Temast valmistatakse rohtu kopsuhaiguse ja sisemiste organite rikete vastu.

Mündilehtedest ja -õitest valmistatud teed tarvitatakse erguhaiguste, krampide ja päävalu vastu.

Münt - neeruhaiguse rohi.

Münt - külmetamise ja nohu vastu.

Mündid külmetamise vastu.

Münditee külmetamise vastu.

Münditeed keedeti rinnahaiguse vasta.

Mündist tehakse teed.

Münt - rinnahaiguse vastu, teeks.

Münt - teed.

Müntidega suitsetakse lutikaid ja prussakaid.

Mündid - paistetamise vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

Münditeed tehti kõhuhaiguse vastu. Tehti nagu põldosja teegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Oksendamise vastu tarvitati mustikaid, münti ja arnikat (kuuma vee sees).

Münt - maohaiguste vastu.

Münt. Palaviku ja kõhuhaiguse vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Mündivann ja -tee - paistetuse vastu.

[Taimed muistsete jookidena ja muuks oluks.]
Veel tunti vaarikulehti ja ka niinimetatud münte jookidena, mida kutsuti “münditee”.

Münt - “vehverments”. Tarvitatakse rohkesti teena. Tee ka rohuks külmetuse vastu.

Ennemalt õli üks taim mis nimetati aedmündiks, seda pandi kua veri vorstile, aga enam seda taime ma ei õle koskil nähnud.

Münt on vorstirohi.

Mädarõika juuri, hoblikaid, münte tarvitatakse toiduks.

Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.